„Võimatu on teha praegu väga vahetult päevakajalist teatrit,“ leiab näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill. „Maailm muutub nii turbulentselt, et selleks hetkeks, kui prooviperiood lõpule jõuab, on kõik juba totaalselt teisiti.“

Nägin hiljuti sotsiaalmeedias pilti varemetest ja fotol teksti, et „emad-isad olid viimati oma lapse või lastega nii üksi kui praegu teise maailmasõja ajal“. Siis, kui sõda oli pered lõhki rebinud ja pereliikmed igasse ilmakaarde laiali pildunud. Mu pilk peatus sel fotol pikemalt ja mõte läks rändama.

Lugejate tagasiside aprillikuu ajakirjale.

Ma lähen kergesti paanikasse. Näiteks siis, kui mõne elutähtsa eseme kuhugi maha unustan või ära kaotan. Seda juhtub tihti. Alles hiljuti juhtus.

Kirjutan seda lugu päeval, mil mu isa oleks saanud 100aastaseks. Tal jäi sellest puudu 32 aastat. Päev tagasi käisin Võrus külas naisel, kellel on saja aasta juubelini vaid kaks aastat... Saatus on kõigil erinev – on inimesi, kes hakkavad juba pärast 40. sünnipäeva ohkima, et elu on läbi. Õnneks on rohkem neid, kes on tänulikud iga päeva ja aasta eest.

Kuldse sulega Viivi Luige autobiograafilistes teostes on erilisel kohal päike ja kevad. Lapsepõlvefotodel on Viivi koos lähedastega, kelle maailma on ta endaga kaasa võtnud ja kes andsid edasi lootuse, mille kirjanik oma loomingus tulevikku viib.

Eesti Naise toimetus jagab soovitusi, mida maikuus vabal ajal ette võtta.

Helmi Mäelo oli Eesti Naise esimene peatoimetaja (1924–1940). 1923. aastal hakati Helmi Mäelo algatusel Eestis emadepäeva tähistama.

„Mind huvitab mõtete, tunnete ja ideede uurimine, mis sageli ei mahu loogika piiridesse,“ sõnab digitaalne kunstnik Estookin.

Teenistus kaitseväes pole kaugeltki nagu iga teine töö. Kuigi paberil on ka nende naiste tööaeg tavapärane kaheksast viieni, kuulub major Katriin Männa ja kolonelleitnant Keiu Mirka ameti juurde ööpäevaringne valmisolek vajadusel Eesti eest seista.

Kolm aastat tagasi Donetskist sõja eest peredega Eestisse pagenud õed usuvad headusse ja ilusse, kuigi on elanud ka sõjas, kurjuses ja ebaõigluses. Mitmendat põlve kestev kirg lillede vastu on teinud oma töö…

Eesti kõige pikaaegsem peaminister, hilisem Euroopa Komisjoni asepresident ja Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip tunnistab, et poliitikast loobumisel ei olnudki muud põhjust kui soov olla parem vanaisa. Peatselt ilmuvas mälestusteraamatus valgustatakse lähiajaloo kirkamad poliitilised hetked jälle läbi.

Aksessuaarid on sel hooajal enamat kui lisandid. Alates suurtest päikeseprillidest kuni värviliste kingadeni – tegu on tõeliste staaridega. Tere tulemast lisandite ajastusse!

Maikuu on täis elu – värske, tärkav ja lokkav. Just nüüd on ideaalne aeg värskendada ka oma ilurutiini, lisades uut energiat. Usalda oma jume AI-tehnoloogia hoolde, vaheta tummised tooted kergemate vastu, poputa käsi ja jalgu, ärata meeled aroomidega ja puhke ühes loodusega õide.

„Kurjad inimesed kaotavad oma ilu,“ teab öelda Rahvusooper Estonia metsosopran ja publiku lemmik Juuli Lill.

Sel aastal tähistame 90 aasta möödumist ühe meie sajandi suurkuju sünnist. Kui „Fred Jüssi. Olemise ilu“ valmis sai, siis Valdur Mikita, kellele see film meeldis, ütles muigvelsui: „Aga ega te Fredile päriselt ikkagi küüsi taha ei saanud.“ See oli rõõmus äratundmine, et siin maailmas ei ole kõik saladused veel lahendatud.

Ligi sada aastat tagasi saatis Natalie Mei kirju, postkaarte ja vihikukesi sõbranna Karin Lutsule. Noorte kunstnike sarnaseks jooneks oli intelligentne isepäisus. Kaks enesekindlat modernset naist ei hoolinud sellest, mida arvasid teised, vaid tahtsid elada nii, nagu nemad seda õigeks pidasid.

Igal lapsel on põhivajadused, mille rahuldamise määrast sõltub tulevane vaimne tervis. Mis juhtub inimesega, kelle põhivajadusi tema vanemad ei rahulda? Millised automaatsed mustrid võivad tekkida?

Naisi, kellest kohe juttu tuleb, teab absoluutselt igaüks: nad on tegijad teaduses, poliitikas ja kultuuris. Töiste saavutuste varju jääb tihti kodune – kõik need supernaised on oma lapsi kasvatanud üksi.

Eha Saks lõpetas Võrus keskkooli, mis hiljem hakkas kandma lauluisa Fr. R. Kreutzwaldi nime, 1946. aastal. Poiste ja tüdrukute klassi peale oli kokku 76 lõpetajat. Keeruline aeg pani inimesed ühte hoidma. Vilistlaste suvisel kokkutulekul lauluisa mälestussamba juures on Eha käinud nüüd juba mitu suve üksi. 15. mail saab Eha Saks 98aastaseks.

Eestlane tunneb oma rahvariideid ja teab ka seda, et need pole mitte ainult ilusad, vaid neil on ka tähendus. Kõige tähtsam on emotsioon, aga vahel küsime ka, miks sätime neid just niimoodi selga, miks on neil just see kiri või tikand ja mida see kõik tähendab?

Marje Maltsevi tubades on sadu inglikujukesi. Marje hakkas neid koguma pärast seda, kui kaotas traagiliselt abikaasa: „Usun, et inglid kaitsevad mind!“

See on maa, mille juured on justkui kusagil sügaval Aafrikas, latv aga kõigub Euroopa kohal. Reisisin riigi põhjaosas – kreekalikus Sidi Bou Saidis, idamaises Tunises, iidses Kartaagos ja kuurortlikus Sousse’is. Igaüks neist on omamoodi pärl.

Märtsis kuulutas Eesti Naine välja võistluse, et saada teilt, armsad lugejad, lapsepõlve lemmikküpsetiste retsepte. Valisin huvitavamad välja, et saaksite neid emadepäeval või koolilõpetamiste puhul katsetada. Kõik maitsevad imeliselt!

Uusi raamatuid soovitab AK kultuuritoimetaja Reet Weidebaum.

Mida lubavad taevatähed sel kuul?

Lugeja Liisa küsib: „Tahan koduaeda lilledega kaunistada nii, et taimed saaks võimalikult iseseisvalt hakkama ja mulle jääks imetlemise rõõm. Kuidas võiksin seda teha?“