Mulle meeldib tohutult arutleda. Hiljutises mõttevahetuses oli teemaks suvepuhkuse ootus ja rutiinist väljamurdmine.

„Kui inimene tundub väga täiuslik, on temaga raske samastuda,“ tajub muusik Mari Jürjens. Ta on kogenud ebatäiust kui liimi: „Kui räägid ausalt oma komistuskividest, võib tekkida tõeline äratundmine ja kontakt.“

Lugejate tagasiside

Kuigi räägitakse, et nautima peaks iga hetke oma elus, kujuneb tegelikkuses nii, et vähemalt meie ajavööndis kulub kõige rohkem aega ootamisele. Lapsed ootavad ehk kõige rohkem jõule, aga täiskasvanud… suve! Mitte pika koolivaheaja või jaanipäeva pärast, isegi mitte kauaoodatud puhkusereisi või laulupeo pärast, vaid suve enda pärast! Soojuse, valguse, lühikeste ööde ja päikese pärast.

Korduvalt Eesti parimaks saatejuhiks valitud Vahur Kersna loominguline jälg Eesti teleajaloos on suur ja sügav nagu ookean. Sel aastal 40aastast tööjuubelit tähistav läbistava pilguga teleajakirjanik on andekas portreteerija ja eriliste isiksuste jäädvustaja. Palusime Vahuril jagada kaadreid isiklikust mälestustegaleriist.

Mida vabal ajal ette võtta?

Laulu- ja tantsupidu on osa eestlase DNAst – kohapeal ja kodudes jälgib seda terve riik. Ka Eesti Naise toimetus on taas platsis: kes publiku, kes esinejate seas.

Keegi ei tea täpselt, millal see algab – kas siis, kui ehmatab esimene kukkumine, saabub arusaamatu öine telefonikõne või ununeb rutiinne arstiaeg... Vanemate argielu ja -mured võivad üleöö laste omadeks saada.

„Unistasin saada diplomaadiks ja elu ongi nii läinud,“ muigab ESTO peakomitee president Sirle Sööt. Tema tehtav diplomaaditöö on siiski veidi erinev sellest, mida ta aastate eest diplomaatide koolis õppis...

„Proovin iga päev endast parem olla, siis on igal päeval eesmärk ega teki seisakut,“ sõnastab kümnevõistluse Euroopa meister Johannes Erm oma mantra.

„Millest sa elad ja hingad, Els?“ – küsiti Els Himmalt intervjuudes. „Elan sellest, mis ma väärt olen, ja sellest, mis mind väärt on!“ vastas lauljatar kord. Tumesametisel tämbril, jääkristalselt meelde lõikava eneseteadlikkusega.

Põhjamaade moodi on lihtne kanda – ja see võib meid rõõmsamaks muuta. Uurime helget ja funktsionaalset Skandinaavia stiili lähemalt.

Kaunid lahtised suvekingad nõuavad laitmatut pediküüri. Jalgade tervise ja ilu eest peaks hoolt kandma aga aasta ringi, teab iluvaldkonna kutseõpetaja ja iluteenindaja Kaire Taalkis.

Auhinnatud grimmikunstnik Kaire Hendrikson loob oma meigipintsli abil meisterlikult erinevaid karaktereid. Millistest põhimõtetest lähtub ta enda ilu eest hoolitsemisel?

23 hooaega teles töötanud Enn Eesmaa meenutab Eesti Televisiooni 70. aasta juubeli puhul eredamaid kogemusi.

Kevadel toimus Tallinnas Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival UKUfest, mille raames asetas kunstnik Daria Koltsova A. H. Tammsaare kujule kamuflaažvõrgu, valmistatud Daria ribadeks lõigatud maalidest ja eesti kunstnike annetatud kunstiteostest. Õlimaalidest punutud kaitsevõrk sümboliseerib kunsti võimet kultuuri kaitsta, aga samal ajal näitab ka, kui ühendatud on kultuur ja sõda Ukrainas.

Gustav Ernesaks – kuju lauluväljakul, rahvasuus Laulutaat. Kes siis Ernesaksa ei teaks, vähemalt nime poolest. Noorem põlvkond võib-olla muud peale nime enam ei teagi ja kui midagi veel, siis kindlasti tema juuksepahmakat.1 Ernesaks kirjutas Eestile mitteametliku hümni „Mu isamaa on minu arm“ ja veel selle teise, pool sajandit tuska valmistanud ametliku ENSV hümni „Jää kestma, Kalevite kange rahvas“.

Muinasjuttudest teame seitset pöialpoissi. Nende seas oli tõre Toriseja, rõõmus Õnneseen, uje Häbelik, Ninatark, kes pidas end targimaks kõigis maailma asjades, ja Doktor, kes suutis säilitada kriitilistes olukordades külma pea.

„Võta siis endale keegi. Sa pead olema vähem valiv, nii kõrgete nõudmistega sa ei leiagi kedagi...“ Nii ütles mulle rohkem kui paarkümmend aastat tagasi sõbranna, kellega kohvitassi ääres jutustasime. Tema rääkis ka oma mehest. Minul siis elukaaslast ei olnud. Ega ole ka nüüd.

Paljud naised arvavad, et pärast menopausi ei ole enam tarvis regulaarselt günekoloogi juures käia. Tegelikult aga suureneb koos vanusega risk mitmete günekoloogiliste haiguste tekkeks, nagu emakavähk, emakakaelavähk, munasarjavähk ning tupekuivusest tingitud probleemid, kirjutab naistearst Elise Keskpaik.

Loodusemees Fred Jüssi on öelnud, et kui tahate näha midagi uut, siis minge vanasse kohta tagasi. Igal paigal on varuks üllatav nüanss nende jaoks, kes tahavad ja oskavad vaadata.

Kummitusjutte võib kas uskuda või mitte... Kuid mis siis, kui leiad ise oma (maa)kodust peale oma pere eest veel teisegi, teispoolsusest pärit „pererahva“?

Juulis pakuvad tädid, vanaemad, naabrinaised lahkelt suvikõrvitsaid. Mitte ühte, vaid ikka kohe mitut! Parimad on viljad kuni 25 sentimeetri pikkustena: parajalt väiksed ja meeldivalt krõmpsud. Eestlaste igasuvine roog on täidetud suvikõrvitsad hakkliha või kodujuustuga. Ehk leiad siit mõne uue idee!

Uusi raamatuid soovitab AK kultuuritoimetaja Reet Weidebaum.

Mida lubavad taevatähed sel kuul?

Lastele tuleb taimi õpetada, otse looduses ja läbi mängude. Sest muidu nad ei tea. Ja kui ei tea, siis ei oska ka hoida ja armastada.