Kiiruse peale – mis on esimene märksõna Evelin Samueli kohta? Kas eurolaulik? Või Kristiina Heinmetsa kohta? Nad on mõlemad viimase poole aasta jooksul Eesti Naise kaanel olnud ja neid ühendab see, et nad sattusid 20. eluaastate alguses ehk pea lastena erakordse avaliku tähelepanu alla. Saatus veeretas nende teele väljakutse: varajane kuulsus defineeris neid avalikkuse ja ka nende endi jaoks üle kümne aasta, vahest kauemgi. Noorena ei oska sellest üle olla ega vastu hakata. 40. sünnipäeva ringis, mõni aasta sinna-tänna, hakkasid nad end uuesti üles ehitama.

“Mul polnud selleks ajaks, mis pärast 40ndat tuleb, ajusopis plaane ja ega ma siiamaani tea, mis saab,” lausub Evelin Samuel-Randvere. “Aga ma ei teadnud ka seda, et kui saan 40, kohtan oma elu armastust, me abiellume ja sünnib Anna Marta.”

Endised pinginaabrid Alo Mattiisen ja Jüri Leesment tegid koos viis laulu, mis muutsid maailma. Eesti iseseisvaks saamisel suurt rolli mänginud “Viie isamaalise laulu” sõnade autor on Jüri, viisid tegi Alo. Mõlema mehe elus on midagi sarnast. Saatuslik traagika või traagiline saatus?

Ma olen siiani olnud üpriski kindel, et koroonaaja kitsendused ei suuda mind rööpast välja viia, ammugi mitte murda. Miks nad peaksidki, kui olen enda meelest tulnud läbi tulest ja veest.

Doktorikraad õenduses on Eestis haruldane, seni on oma doktoritööd kaitsnud vaid neli naist. Kuuleme neist kolme isiklikku lugu pingutustest, esinemisärevusest ja akadeemiliste rituaalide täitmisest kuni võiduka lõpu ja valgete roosideni välja.

Briti kuninganna Elizabeth II ja prints Philip olid abielus 73 aastat. Hoolimata oma isepäisusest ja tihti hea maitse piiril balansseerivatest ütlemistest oli Kreeka ja Taani printsina sündinud mees oma kaasale alati toeks. Lugu ilmus Eesti Naise veebruarinumbris.

Toksin neid sõnu arvutisse ja tunnen hirmu. Süda taob, käed on higised, jalad nõrgad.

“Oleks ma teadnud, et lahutus nii raske on… Oleksin siiani kõrvalt pannud ja jätnud lahutusega jändamata!” teatab hea tuttav. Vaatan teda hämmeldunult, lootes, et ta teeb nalja.

“ Kihnu memm kõplab põllul kartuleid, villane kört seljas. Sadamakail ootab miniseelikus koolitüdruk.” Nõnda kirjeldas kirjut Kihnut toonane peatoimetaja Aimi Paalandi.

“Niipea kui hakkan rääkima nagu eraisik, mitte kui autor, muutuvad mu mõtted teistsuguseks,” arutleb kirjanik Made Luiga ehk Mudlum, enne kui nõustub oma värskelt ilmunud raamatu teemal mõttelõnga kerima.

Šanellstiilis võib riidesse panna mitu põlvkonda naisi. Mahukates kollektsioonides leidub nii vindiga klassikat kui ka mitmesuguseid šanelli tõlgendusi: laiu meremehe­pükse, pehmeid kampsunjakke ja teksatöötlusi. Väike must on saanud juurde volüümi ja läbipaistvaid detaile.

Kotikaupluses töötades avastasin sealse maailma võlud. Kunagi soetatu tuleb aeg-ajalt ootele panna, sest küll tuleb jälle moodi! Pisikese üle rinna kantava koti stiil tundub mulle praegu harjumatu, ootan uusi trende. Aga millised need on? Gerda

Kulmud on võidumarsil. Mida uhkemad, paksemad ja samas loomulikumad, seda enam ovatsioone pälvivad. Mida teha, et saavutada pilkupüüdev kulmukaar?

Naha kaitsevall näpistava külma ja tuule eest on rikkalikult hooldav kreem. Küll küllale liiga ei tee – kreemita sisse nägu, käed, jalad, kogu keha!

Kui käpikutes on koduse lambavilla soojus, puhkevad tuisuski pungad ja hangedes õied.

Pärandtehnoloogia ja rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin (47) on moeetendust OmaMood algusest peale toetanud ja sellele kaasa elanud.

Vaata fotograaf Sven Zaceki abiga silma metsaelanikele, kellega sul ise kokku saada vaevalt õnnestub!

Eesti disainiloost annab täiuslikuma ülevaate Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus “Sissejuhatus Eesti disaini”.

Eestlane on olnud siin Läänemere ääres paikne rohkem kui viis tuhat aastat. Tema mälu on sügav kolmemõõtmeline ruum, mitte tasapindne ekraan. Meie keel võimaldab vahet teha, mis sünnib, mis juhtus nüüdsama, mis on toimunud enne seda ja mis oli olnud veel varem. Olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik. Eks kirjutanud Oskar Luts sajand tagasi: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. See oli ilus eesti keel Vene tsaari riigis.

Uusi raamatuid soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja

Lugejamuljeid jaanuari ajakirjast.

Kunstnik Anna Kaarma (28) vaatab oma kõrgest koduaknast, kuidas Lasnamäe ärkab ja uinub, ning ammutab sellest inspiratsiooni linnaruumi mõtestamiseks.

Nii nagu aiataimed sätivad end talve lähenedes puhkama, tahavad teistsugust hooldusrežiimi ka toataimed – tavaliselt jahedamat ruumi ja kuivemat mulda. Seda aga on keeruline korraldada, sest radiaator huugab aknalaua all ja pererahvas keeldub kastmist vähendamast, sest kuidagi peab ju oma aianduskirge maandama.

Veebruaris on palju põhjusi küpsetada. Kuna õues on külm, on mõnus soojas köögis midagi enda hellitamiseks valmistada. Selles kuus on ka mitu tähtpäeva: 14. veebruaril sõbrapäev, 16. veebruaril vastlapäev ja 24. veebruaril vabariigi aastapäev. Ilma küpsetamata ei saa kohe kuidagi!

Köögiuudiseid.

Lähisuhtevägivallal võib olla mitu nägu, kuid selle ohvrid tunnevad end ühtviisi – hirmul ja üksi. Samasuguste kogemustega naiste tugiring jõustab hädasolijat, näitab väljapääsu ja loob vajaliku turvavõrgustiku.

Ajal, kui kodust pole suurt mujale minna kui poodi, peame oma päevad sisukaks elama kõige kiuste! Milliste õlekõrte järele haarame – mis leevendab üksindust ja aitab tuua päevadesse valgust?