„Tegin suure püsilillepeenra ning tahaks selle katta kooremultšiga. Kuid kui paks peaks olema multšikiht ning mida peaks kooremultšiga kaetud peenra hooldamisel teadma ning millega arvestama?“ kirjutab lugeja.

Intervjueerisin kunagi üht aiaomanikku, kes oli oma mändidealuse tagaaia rodosid täis istutanud. Kui need õitsesid, avanes lummav vaatepilt. Ometi jäi tema jaoks midagi justkui puudu. Kui ta metsa alla puidust jalgteed rajas, loksus kõik ühtäkki paika ja hajusast metsaalusest sai korrastatud aiaruum.

Ilona ja Toomas Osijärv abiellusid viis aastat tagasi. Nii nagu nende armastus, on löönud õitsele ka Mulgimaal asuv Vilja talu.

Ainult astelpajumarjadest moos on intensiivse ja tugeva maitsega, mis nii mõnelegi pole just meeltmööda. Et veidi mahendada intensiivset astelpaju maitset võib moosile lisada õunu.

„Paar aastat tagasi ostsin turult lilli. Nägin seal ka ristikheinataoliste õhemate lillakaspruunide lehtedega taimi. Kui öeldi, et see polegi lill, vaid umbrohi, ei osanud midagi halba aimata. Kuid nüüd ongi häda käes.

Kui puitmaja remontida ja selle käigus ka soojustada, tuleks paigaldada ka sundventilatsioon. Muidu ei teki piisavat õhuvahetust, nurkadesse võib koguneda niiskus ja hakata arenema hallitus.

Sügislill on sügise lill, ning tõepoolest, suurem osa sügislilli õitsebki sügisel. Kuid on ka selliseid, mis hoopis kevadel õitsevad.

„Mul on üks suur probleem. Elame Nõmmel, kus on palju mände ümber ja varjuline. Kolides külvasime korraliku muru. Nüüd on murul hakanud paljunema seened.

Suve lõpus ja varasügisel, kui ilmad on jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust, on parim aeg rajada uus püsilillepeenar.

Rikkalik õunasaak on aednikule pigem mure kui rõõm. Valus on vaadata, kuidas ilusad õunad puu all mädanevad. Kõige tõhusam võimalus õunte kasutamiseks on neist mahla pressida. Tänapäeval on mahlateoks palju võimalusi.

„Puhas õhk, puhas keskkond – milline luksus, milline paradiis!“ Siin Saaremaal, peaaegu ilma otsas on selline elu, et paneb üle 80aastased härrad ja prouad vanade pärnade otsa riputatud kiikedel kiikuma nagu 8aastased lapsed. Nad meenutavad aega, kui Eesti taasiseseisvus.

Hortensia nimedega on juhtunud kummaline apsakas – madalam, rohkem püsikupuhmast kui põõsast meenutav liik on saanud kõlava nime puishortensia.

Kel kasvab peenral või kasvuhoones vürtsbasiilik, siis nüüd on aeg suurem osa puhmast talveks tallele panna, enne kui sügiskülmad need ära võtavad. Säilitamiseks on mitmeid mooduseid.

Vägevatest naistest on Maakodu ajakiri aastate jooksul palju kirjutanud, kuid mõned neist jäävad eriti meelde. Meenub imekaunis habras naine, kes läks õppis kopajuhiks, tõstis ekskavaatoriga koduhoovis kive ja asutas lõpuks oma firma, et pakkuda seda teenust teistelegi.

Evely ja Denis Kaibijaineni maakodu lugu peab alustama sellest, et nad ostsid neli aastat tagasi üheotsapileti Aasiasse. Võimalik, et kui neil seda eluetappi poleks olnud, oleks see lugu jäänud sündimata.

Aednikud suudavad endale palju vajalikku ise kasvatada – küll leivakõrvast, küll silmailu. Ainus mure on, et mullas ikka rammu jaguks. Paljud ei teagi, et mullarammu võib samuti ise kasvatada.

Järjest hämaramad õhtud muutuvad nauditavamaks, kui aed on valgustatud. Valgus muudab aia ilusaks ja õues liikumise ohutumaks.

Arooniatest on võimalik valmistada tervislikku marjaveini, mis sarnaneb värvuselt ja maitselt punase viinamarjaveiniga. Veinipressjäägist saab teha tervislikku teed või jahu.

Maakivid vedelevad pärast põldudelt koristamist põlluveeres. Paremal juhul kasutatakse neid dekoratiivelementidena koduses iluaias või kiviktaimlas. Töö maakividega nõuab aega, kuid tulemus on alati ainukordne.

Minu armastus emajuurte vastu tärkas ligi paarkümmend aastat tagasi loetud artiklist, kus muu hulgas oli juttu süstlehisest emajuurest. Tundsin, et mul on neid kohe vaja, ja tellisingi Inglismaalt kümneid sorte ja liike.

Selleks et mõtetes valitseks kord, on vaja korrastada ka enda ümbrust. Hämarduvatel õhtutel on ideaalne aeg oma kontor või töölaud taas korda seada, et värsketel ideedel oleks ruumi ning liigsed asjad töölt või õppimiselt tähelepanu ei rööviks.

Kes peab lugu astelpaju vitamiinirikastest marjadest, võiks väärt taimele leida koha ka enda aias. Ent enne tasub astelpaju hingeelu ja sordivalikuga pisut tutvuda, sest muidu leplikul taimel on mõned iseäralikud soovid.

Vanad vaarikavarred võib eemaldada nii sügisel kui ka varakevadel. Enamasti on see töö mõistlikum jätta kevadeks. Vanad varred pakuvad noortele vartele kaitset tugevate tuulte ja lume raskuse eest, samas aitavad vanad varred põõsasse lund koguda ja nõnda taime külma eest kaitsta.

Sügis tuleb pikkade sammudega ja tema jälgedes on nii kõikvõimalikes värvitoonides puulehti kui ka imeilusaid saialilleõisi.

Sügisese väetamise puhul peab jälgima, et taimedele ei antaks liigselt lämmastikku, mis soodustab lehtede kasvu. Samas saab sügisel üht-teist ära teha, et järgmise aasta saaki ei kahjustaks pahalased.

Päikesekuivatatud tomat – see kõlab nagu suve­soojusestpakatav vitamiini- ja energiapomm. Kui kodukasvuhoones kasvanud tomatitest isu täis söödud, võib muist neist talveks kuivatada ja seda mõnusat vahemerelist maiust ise valmistada.

Praegu on hea istutusaeg, sest on jahedam ning niiskem. Istutage uusi viljapuid ja marjapõõsaid, maasikaid, vaarikaid. Paljasjuurseid lehtpuid ja -põõsaid asuge istutama aga alles siis, kui lehed tulevad juba kergesti lahti.

Nimi annab sellele loomakesele teenimatult halva maine. Arvatakse, et kõrvahark ronib inimese kõrva ning tungib sealt edasi ajju. Tegelikult on temast palju abi kahjurputukate hävitamisel.

Õunaaias saab ka vigureid teha - vaja läheb ainult punaseid õunu, paberit, liimi ja päikest.

Kui keegi kord juba on vana maamaja renoveerimise ette võtnud, seisab ta varem või hiljem silmitsi dilemmaga – kas ja mil moel palkidest ehitatud hoone tänapäevaste arusaamade järgi soojapidavaks muuta?

Arvo Tauts on oma kandis tuntud mees. Peale selle, et ta on Õisu mõisa ajalugu uurinud, on Arvo ka kirglik aednik. Tema erilised lemmikud on gladioolid. Neid on tal kümneid eri sorte, paljud neist enda aretatud.

Kuna augustis algab aianduskeskustes ja puukoolides jälle sügiseste lillesibulate ostubuum, on viimane aeg ka see Sulev Savisaare raamat endale öökapile tõsta. Tänavu möödub raamatu ilmumisest juba 20 aastat. Aeg tundub pikk ja raamat on selle aja peale ammu poodidest kadunud, kuid selle olulisus pole ajaga kriipsugi tuhmunud.

Trippidega sukki kandev Pipi tõstis sirgetele kätele hobuse – kolme lapse ema Kristi Kaljumäe (44) aga terve suitsusauna… Tõsi küll, palgikaupa!

Lilleseemneid ei pea sugugi vaid poest ostma, vaid võib ka oma aias kasvavatelt lemmiktaimedelt korjata ja seda nii suve- kui püsililledelt.

Mooruspuudega seostub eestlasele esmalt idamaises kuumuses varju pakkuv puuvõra, vaarika moodi viljad ja muidugi siidiussid. See, et mooruspuid saab ka Eestis kasvatada ja nende viljugi nautida, võib tulla üllatusena.

Kui soovime ennast ja teisi talvelgi rõõmustada hüatsindi kaunite õite ja meeldiva lõhnaga, tasub proovida ajatamist. See pole keeruline ega nõua erilisi tingimusi.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid! Ootame teie kirju ja soovitusi 15. septembrini aadressil maakodu@maakodu.ee

Imeline õunaaeg on taas käes ja sel aastal on meid õnnistatud igati rikkaliku saagiga. Mida aga peale hakata üleliigsete õuntega, kui moosid, mahlad ja hoidised on juba purki saanud? Annan mõned mõtted, kuidas ubinaid oma igapäevamenüüs maitsvalt ja nutikalt ära kasutada.

Septembris on ilmad juba jahedamad ja vihmasemad. Aias tuleb siis keskenduda korrastus- ja koristustöödele.

Kui kõiki oma aias kasvavaid vilju ei jõua hooaja jooksul ära süüa, tasub osa panna talveks purki. Siin on terve hulk huvitavaid retsepte, mida võiks järgi teha.

Tänu intensiivsele aretustööle on härjasilmade sortiment oluliselt suurenenud, mis võimaldab neid varasemast märksa mitmekülgsemalt kasutada.

Herilaste rohkus võib puuvilja- ja marjakasvatajale paksu pahandust tekitada. Eriti armastavad nad värskelt valmima hakkavaid magusaid viinamarju.

Meie seemnemüügilettidele on ilmunud kaks huvitavat salatikultuuri Jaapanist. Need on jaapani lehtnaeris ehk misuuna ja jaapani sinep-lehtnaeris ehk komatsuna.

Liisterite pere ostis Hiiumaale suvekodu pisut üle aasta tagasi. Esimene aastaring on nüüd seljataga ja korda on saadetud rohkem, kui osati ettegi kujutada. “Tahame seal kohe puhkama hakata, mitte aastaid maja vuntsida,” lausub perenaine Anneli Liister.

Hoidistamisaeg on jälle käes. Miks, kuidas ja mida hoidistada? Soovitusi jagab tippkokk Angelica Udeküll.

Hoidistamise tippajal on igati õigustatud (taas)kasutada laua kaunistuseks põnevaid säilitus- ja pakendusanumaid.

Eestis kasvab ligi poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Peamiselt rändavad korvi kivi-, haava-, kase- ja sametpuravikud.

Sambla tekkepõhjused on erinevad ning alati ei maksagi selle vastu nii meeletult võidelda. Teatud kohtades on mõistlikum lasta muru asemel samblal kasvada.

Istun oma triiphoones oleval toolil ja vaatan taimi. Esimesed tomatid sain tänavu 8. juulil, kunagi varem pole need nii vara küpseks saanud (külvan seemned 24. märtsil).

Veebruari Maakodus lubasin, et külvan sel aastal eriti rohkesti õlelilli ja parkjuuri. Nüüd saan eputada õite iluga.