Kõrrelised on aianduses jätkuvalt populaarsed ega paista taimesõprade huviorbiidist niipea kaduvat. Nad on tänuväärt taimed, kes nõuavad vähest hoolt ja pakuvad silmailu aasta ringi.

Karusmarjapõõsa lehtede enneaegse varisemise südasuvel põhjustab nende nakatumine lehevarisemistõppe.

Kollaste roosideta oleks roosipeenar hoopis vaesem. Samas on kollased roosid külmaõrnemad ning haigustele vastuvõtlikumad kui punased roosid.

Olgugi, et tomat on köögiviljana kasutuses olnud lühikest aega, vaid paarsada aastat, on ta tänapäeval üks armastatumaid köögivilju üle maailma.

Kirsid ja sõstrad on valmimas ning maasikad punased. Ühtlasi on käes ka aiapidaja suur mure – kuidas saaki ablaste lindude eest kaitsta.

Aediiristele tagab hea õitsemise kui neid 3-4 aasta tagant veidi harvendada või ümber istutada.

Aga seda vaid siis, kui kõrred on korjatud õigel ajal, kuivatatud kiiresti ja säilitatud ruumis, kus hiired ja niiskus ligi ei pääse.

See raamat tuli minu öökapile Maakodu Inglismaa aiareisilt. Eesti keeles kõlab pealkiri „Isemajandav aed. Toida oma peret ja säästa raha“.

Raske on leida inimest, kes armastaks puuke. Kuid ometi on need ebameeldivad putukad osake loodusest ning me peame nendega kuidagi koos eksisteerima.

Aiapidajal tasub hoolega jälgida oma maasikapeenraid, et võimalikult varakult avastada sinna siginenud kahjurid ja haigused. Kui need võimutsema hakkavad, ei pruugi väärtuslikust saagist suurt midagi alles jääda.

Nelgid on õigustatult olnud juba sajandeid aednike lemmikud. Nad õitsevad rikkalikult, enamikul neist on meeldivalt vürtsikas lõhn ja nad sobivad nii peenrale kui ka kiviktaimlasse, samuti vaasi lõikelilleks.

Sulupere külas on ühe pere krundil kaks maja. Elumajale lisaks on teinegi nagu päris maja, ainult tunduvalt väiksem. See on perepoegade Aroni ja Kairoldi mängumaja.

Muruniidus on jääde, mida tekib hulganisti kogu suve jooksul. Aiapidajat vaevab küsimus: kuhu see panna? Nutikas aednik paneb murulõikmed aia kasuks tööle.

Kui köögi- ja aiajäätmed õigesti kompostida, võib saada toitainerikka väetise, mille üle rõõmustavad nii mullas peituvad mikroorganismid, aias kasvavad taimed kui ka aednik ise.

Enamasti püüavad aiasõbrad haigestunud taimi ravida. Viirushaigustesse nakatumise puhul on parim lahendus hoopis haiged taimed hävitada.

Lugejate kurgikasvatusega seotud küsimustele vastab Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lektor Priit Põldma.

Kaugelt maalt tulnu tundub meile sageli kaunim ja hinnalisem. See kehtib ka taimede puhul, sest mitte alati ei oska me hinnata kodumaiseid aiakaunistajaid.

Taimi kasutatakse taimekaitseks ja väetamiseks juba ammustest aegadest alates. Kui eesmärk on oma aias loodussõbralikult toimetada, siis võiks kahjurite tõrjumiseks ja taimede väetamiseks kasutada looduses ja aias kasvavaid taimi.

„Kas see on üle? Ära jumala eest ära viska!“ on minu uus moto. Kõik, millest saab midagi teha, tuleb ära kasutada. Ostame vähem uusi asju ja anname vanadele uue elu! Niimoodi sündis meie hoovi vahva õuekohvik.

Chelsea lillefestival ehk Chelsea Flower Show on rohenäppudele nagu palverändurile Santiago de Compostelasse jõudmine – midagi, mida su silmad elus vähemalt korra peavad nägema ja meeled selle õhustikku tajuma.

Lillade ja valgete kerakujuliste õisikutega laugud on kaunid, kuid nende sibulad on küllaltki kallid. Mida teha, et saada neilt korralikke tütarsibulaid? Või oleks mõistlik uusi taimi hoopist seemnest kasvatada? Teemat selgitab Tallinna Botaanikaaia metoodik Tiia Jaanus.

Iidse uskumuse kohaselt pärineb piparmünt nümfist Minthe, kelle jumalad muutsid taimeks tingimusega, et mida rohkem teda muljutakse, seda meeldivamalt ta lõhnab.

Midagi müstilist on soojades sügisõhtutes, kus hoov on täitunud õunalõhnaga ja kuulda on ubinate kukkumist puu otsast – pots ja pots. Praegu keset suve on muidugi patt mõelda sügisele, kuid kes sellist aiaromantikat endale koju ihkab, peab seda siiski tegema.

Värvikirevaid lilleõied ja nendest voogav magus lõhn kuuluvad juulikuise iluaia juurde, nagu ka lillede kohal tiirutavad liblikad, kimalased ja mesilased.

Ajakiri Maakodu kutsub lugejaid jagama pilte ja lugusid oma kasvuhoonest.

Moon on elu ja südasuve sümbol. Kui see kaunis õis end avab, kisub kõigil nägu naerule.

Ligi 20 aastat tagasi ostis Anu Lomp Rakvere äärelinnas remonti vajava maja koos väikese krundiga. Siis avanes seal hoopis teine pilt kui praegu. Õigemini mingit vaadet ei avanenudki, sest maatükk oli sõna otseses mõttes metsa kasvanud.

„Mul on aias ploomipuu ja üle 20 aasta on ta ilusaid kollaseid ploome andnud. Sel aastal juhtus midagi imelikku – hästi õitsenud puu tõotas head saaki seegi kord. Aga järsku märkasin, et ploomid on võtnud hoopis kauna kuju. Esialgu olid nad rohelised, siis hakkasid pruunistuma. Puu on neid moondunud pruune jõletisi täis. Mis niisugust nähtust põhjustab?“ küsib lugeja.

Hakkajad noored ehitasid Murastesse unistuste kodu, mille majaplaan on ise joonistatud ning mööbel ja sisustuselemendid pisiasjadeni läbi mõeldud.

Kui aednik kuhugi sõidab, eriti veel Inglismaa aiareisile, ostab ta kindlasti mõne tööriista või aiandusega seotud suveniiri. Isegi kui see on vaid seep või küpsisekarp, on oluline, et kujundus viitaks aiale.

Kastekannuga peenramaal ringi hõljuda võib küll tunduda meditatiivne ja lasta oma aia elust kogu aeg osa saada, aga iga päev niimoodi kastmisest saab varem või hiljem orjus.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid ja tagasisidet saatsid. Ootame teie kirju 15. juulini aadressil maakodu@maakodu.ee

Ütled „Inglise aed“, ja silme ette tulevad vanad lossid, punased kivimüürid ja voogavad lillebordüürid, milles troonivad sõrmkübaralilled ja roosid, ent on ka hoolikalt pügatud okaspuud, toredad teerajad ja veesilmad. Sealne aiakujundus on aastasadade jooksul muutunud, tänapäeval iseloomustavad Inglise aedu küllusliku taimestikuga vabakujulised istutusalad.

Suvi on käes ja tasapisi läheneb ka suvikõrvitsate kõrgaeg. Tänu neutraalsele maitsele sobib suvikõrvits pea igasse rooga, tuleb vaid olla loominguline.

Päevitusriided, päikeseprillid ja päevituskreem on sul kindlasti olemas, kuid ainult need veel ei taga, et päev liival mööduks mõnusalt. Tumesinine, valge ja looduspruun moodustavad luksusliku merelise värvigamma, millega igaüks võib tunda end rannakuningannana. Inspireeru!

Kena ja korras hoitud hauaplats näitab lugupidamist lahkunute vastu. Sageli jääme hauda kujundades aga kimpu: kuidas seda teha, et tulemus oleks maitsekas ja hooldus lihtne?

Liilialiste sugukonda laukude perekonda kuuluv küüslauk on maailmas üks vanimaid ja tuntumaid kultuurtaimi, mida on kasutatud nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba aastatuhandeid.

Kõiki taimi ei tasu oma aeda ihata ja neid koju tuues tuleb arvestada teatud ohtudega. Neist mõnel on mürgised marjad, teine levib agressiivselt juurevõsunditega ja mürgipuu on oma nime väärt. Ka üks köögivili võib tekitada ebameeldivaid ville.

Sidrunmeliss on üks neid väheseid taimi, mida võib kasutada iga päev olgu siis vee maitsestamiseks, teena või toitudes. Selleks, et melissile iseloomuliku maitse andvad eeterlikud õlid säiliksid kuivatatud ürdis, on omad nipid.

Anneli ja Marek Reinolt otsisid tulevast maakohta kaua, aga kui lõpuks Otepääl Väike-Klaasivabriku kinnistule jõudsid, oli nende süda võetud. Alles mõni aeg hiljem tegid nad otsuse teatavaks lastele: me ostsime maakoha!

Värviküllased habenelgid on kaunid nii peenras kui vaasis, kus nad püsivad lausa mitu nädalat värskena.

Oleme harjunud õunapuid lõikama varakevadel, kavalam on seda teha aga suvel. Siis kasvatab puu oluliselt vähem vesivõsusid ning lõikajal on tema korrastamisel tööd vähem.

Et herned ei murduks ja lamanduks, tuleb neid kindlasti toestada. Toestamise stiil sõltub sellest, kuidas ja kuhu on hernes kevadel külvatud ja millist toestusmaterjali on käepärast võtta.

„Meie õunaaeda on tänavu rünnanud mingi kahjur, kelle tegutsemise tulemusena on õunapuude osad lehed muutunud punakaks. Osa puid on terved. Kellega on tegu ja mida ette võtta?“ küsib lugeja.

Kõige paremini sobivad meie kliimatingimustesse Eestis aretatud sordid, mis on ka haiguskindlamad. Praeguseks on Eestis aretatud 12 punase ja 2 oranživiljalist tomatisorti, millest nelja aretamise kaasautorlus kuulub teadur Ingrid Benderile. Temalt ka vastused mõnele olulisele küsimusele, mis tomatite kasvatamisel tekivad.

Tavaliselt ilmuvad juunikuus õunapuude lehestikku võrgendipesad, milles võib näha kiirelt sagivaid röövikuid. Viimased mässivad lehti võrgendisse ja hävitavad neid.

Tavapäraselt kasvatatakse aias lillade õitega ilulauke, kuid mõned laugud säravad teistes toonides. Säravkollaste õitega kuldlauk on kaunis nii peenras kui vaasis.

Oled mõelnud, kuhu sa selle ajakirja, mida praegu käes hoiad, hiljem paned? Kas su raamatud ootavad kenasti riiulis, et neile aega pühendaksid? Katseta, kuidas saaksid kaunite lisadega oma lugemismaterjali kenamini hoiustada.

Maalikunstnik Tiina ja tema abikaasa Mihkel Ojaste on kujundanud endisest räämas kruusakarjäärist oma Mäeotsa talule unustamatute vaadetega aia. Maastik pakub nüüd tänutundega kunstnikule uuteks maalideks nii ainest kui ka inspiratsiooni.

Oma maakodus oleme me haljastuses kõige enam kasutanud naistenõgeseid. Põhjus selleks on väga lihtne – mitte ükski taim ei ole mulla suhtes nii leplik. Samal ajal toob just naistenõges aeda väga pikaks ajaks siniseid ja lillakaid värve. Artikkel ilmus esimest korda 2019. aastal.