Äsja on üle Eesti tuuseldanud talvetormid ja matnud maa lumekoorma alla. Paljud majapidamised jäid pikaks ajaks elektrita, aga talv on alles alanud ja karta on, et see ei jää viimaseks katsumuseks.

Sageli juhtub, et kui kauaaegne unistus täitub, on tulemus palju suurem, kui alul juleti loota. Nii juhtus ka Kerti Plaksoga, kelle unistus väiksest maakohast päädis suure veskikohaga.

Kõigil küttekehadel on oma eluaeg ja selle lõppedes tuleb mõelda, kas jääda samade lahenduste juurde või valida midagi uut. Jagame ühe sellise teekonna kogemust.

Kui metsnik Helmūts Kazaks 1972. aastal Riia lähistele Baltezersi külla metsataimede kasvatamiseks puukooli asutas, ei osanud ta ilmselt uneski näha, et tema algatusest kasvab välja Baltimaade suurim ja hinnatuim puukool, kus eestlasedki agaralt ostmas käivad.

Lapsepõlvest mäletame tihtipeale just lõhnu. Kohe, kui tuttav hõng ninna tungib, hakkab silme ees jooksma möödunud aja pildirida. Nii on ka koirohuga.

Päev läheb küll iga päevaga pikemaks, aga seda aega, mil päikeseratas lumistest männilatvadest kõrgemale jõuab, annab veel üksjagu oodata. Tõukame talle siis pärga punudes hoogu juurde.

Meie maakodus said sel kuul valmis kaks olulist ruumi: ehitasime pimedasse koridorisoppi majapidamisruumi ja tegime korda maakeldri.

Unustame õige seekord liha. Uudistame, milliseid põnevaid juurikaid-aedvilju maailm pakub, ja teeme neist pisut loomingulisemad road. Head katsetamist!

Loomaomanik minetab igasuguse kriitikameele, kui seltskonnas tuleb juttu lemmikutest. Ta latrab laialt ja tüütult. Ja mis eriti õudne – näitab telefonist pilte.

Igal perel on oma retsept, kuidas kipitavat kurku ravida või nohu leevendada. On mõnus, kui vitamiinidest pakatavat terviseturgutajat saab otse külmkapist võtta ja hädaolukorras kasutada.

Praeguse kiire elutempoga endale ise tervislikku ja toitainerikast toitu kasvatada on traditsioonilisi meetodeid kasutades üsna tülikas. Üvasi talu perenaine Anne Grünberg jagab oma kogemusi hoopis teistsuguse meetodi ehk kaevamisvaba aianduse edukast katsetamisest.

Mullune suvi oli päikesepargi omanikele helde. Samal ajal kui teised rannamõnusid nautisid, arvutasid nemad kokku kilovatt-tunde ja kasumit. Kahe päikesepargi omanikud Aveli Pärn ja Meelis Liis teevad aastast kokkuvõtte.

Kuigi aiasõbrad ootavad kevadet, siis on mattunud kõik taas lume alla. Siin on olulised tööd aias, mida paksu lumega teha.

Meil talvituvad linnud on küll kohanenud ise loodusest toitu hankima, kuid paks lumekiht ja külmakraadid annavad märku, et linnudki vajavad külma aja üle elamiseks energiarikast toitu.