Täpselt aasta tagasi olin ma peaaegu kindel, et alanud aasta, seesama, mis nüüd lõpuks ometi seljataha jäi, tuleb helgem ja toob sõjarindelt paremaid uudiseid. Paraku seda ei juhtunud ja võibolla sellepärast otsime me kõik pidevalt pisematki võimalust argimured unustada.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid ja tagasisidet saatsid. Ootame teie kirju ja soovitusi 15. jaanuarini aadressil maakodu@maakodu.ee

„Mina olen selline varane lind – tahan kõike juba aasta alguses alustada, et jõuludeks valmis saaks,“ ütleb Juta Armstrong, kes paneb jõulukoogi hakkama juba jaanuaris.

Meie teise korruse pesuruum ei sarnane üldse harilikule duširuumile, vaid sai täpselt selline, nagu ma vaimusilmas ette kujutasin - mõnus ja hubane hommikuse sättimise tuba.

Altveskil olev maja, kus on Kethy Bonderi ja Mihkel Saariste ning nende väikese poja kodu, on läbi teinud imelise muutuse. Nende lugu kuulates tundub, nagu oleks maja ammu teadnud, et ükskord hakkavad just nemad seal elama.

Vääna-Jõesuus jalutades jääb Luige teel silma väike ümmargune maja. Sellel ootamatu kuju ja erilise fassaadiga hoonel on olnud huvitav ajalugu.

Kristiina Laanemetsa ja Margus Kangro saun on ehe näide, kuidas nutikalt taaskasutada vana puitmaterjali ning anda uus elu asjadele, mis mõnel pool vedelevad põõsas või prahihunnikus.

Minu lapse kodukoolis tehakse parasjagu roheauditit. See on pannud mindki teemale rohkem mõtlema ja omaenda tegevusi analüüsima.

Tallinna loomaaia istutusalad on juba ammu aednike hulgas kuulsad. Nüüd ootab taimesõpru päris uus taimeparadiis, Kagu-Aasia vihmamets, millesarnast lähiriikidestki ei leia.

Armsad aednikud, ärge laske end heidutada jaanuarikuu paukuvast pakasest ega maad katvast paksust lumevaibast. Just sellistes oludes viiaksegi õue esimesed talikülvid.

Ehkki tänapäeval on küüslauk meie toidulaual ja tervise turgutajana au sees, ei tarvitanud vanad eestlased teda toiduks. Küüslaugu võidukäik algas alles nõukaajal, aga eriti pärast taasiseseisvumist.

See kokaraamat kuulus minu Kadrinast pärit vanavanaemale ja on liikunud meie peres põlvest põlve edasi. Tunnistan, et retseptide koostisosade hankimine oli paras katsumus, samuti retseptide „tõlkimine“ ja tänapäeva kohandamine.

Tahtsime endale kassi võtta ja tundus ainumõeldav pakkuda kodu hüljatud loomale. Sellisele, keda keegi teine pole tahtnud. Ka talle seltsilist otsides läksime varjupaika. Tulemuseks oli aga paras jama.