Sel talvel on olnud kuhjaga lund ja ka krõbedaid miinuskraade. Tänu sellele jõudsin juba oma patju-tekke ja villaseid rõivaid õues külma käes hoida ning neile koi- ja lestatõrjet teha.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid ja tagasisidet saatsid. Ootame teie kirju ja soovitusi 15. veebruarini aadressil maakodu@maakodu.ee

Pikk tänav, mida mööda ma Rakveres linnakodaniku muuseumi poole rühin, väärib oma nime. See on tõesti pikk ning mõjub pealinnakärast tulijale ka ise nagu muuseum. Miski ei reeda, et on 2024. aasta.

Istun vaikuses hilisõhtul oma Hiiumaa talus ja naudin talvist hetke, mil lapsed on magama jäänud, toad pärast järelkasvu igapäevast hävitustööd koristatud ja mul on lõpuks aega jagada järjekordset nippi, millega saab elu märksa mugavamaks teha.

Kloogaranna mändide all peitub pisike üllatusmuna. Puitmaja, mille välisvooder kannab ringmajanduse ideed ja on hea näide keskkonda säästvast arhitektuurist – see on saekaatri tootmisjääk, mis tavaliselt köetakse hakmetena soojuseks.

Julgete päralt on värviline maailm! Kes pintslitõmmete pillerkaarist lugu peab, võiks selle kodus alustuseks ette võtta mõnes väiksemas ruumis – näiteks esikus.

Lepiku-Mardi kollektsioonaias kasvab ligi 100 liiki ja sorti krookuseid. Nad on ühed esimesed õitsejad, kes pakuvad meile erksaid värve pärast mustvalget talve.

Ehkki veebruar on kalendri järgi veel talvekuu, täituvad aiakeskused just nüüd uue hooaja kraamiga. Riiulitelt leiab nii uues kuues vanu tuttavaid kui ka päris uusi tooteid.

Igal aastal on aiapidaja väikese dilemma ees: mis seemneid osta, millised sordid annavad kõige rohkem saaki, õitsevad uhkelt ega pirtsuta, kui suvised ilmaolud on heitlikud.

Kui väljas veel külmetab ja peenrale midagi külvata ei saa, kuid ikkagi tahaks seemnetega jännata, võib ette võtta stressi maandava näputöö – teha seemnelindi.

Olen alustanud talikülvi nii detsembris kui ka jaanuaris, kuid ajapikku on esmakülvi ajaks kujunenud just veebruar.

Aednikud suudavad endale palju vajalikku ise kasvatada – küll leivakõrvast, küll silmailu. Ainus mure on, et mullas ikka rammu jaguks. Paljud ei teagi, et mullarammu võib samuti ise kasvatada.

Vähelevinud sinine ehk söödav kuslapuu on üha populaarsem väärtuslik ja varajane marjakultuur.

Toreda nimega ravimtaime tedremarana tinktuur aitavat rahvapärimuse järgi saja haiguse vastu. Peipsi vanausulised valmistasid selle taime risoomist tervendavat napsu kalganovkat.

Kui Maakodu toimetus käis sügisel konkursi „Kaunis maakodu 2023“ peaauhinna võitnud Tammeorgude perekonnale auhinda üle andmas, pakkus pereema Eliisa Tammeorg meile sooja ja krõbiseva koorikuga hapusaia. See oli nii hea, et palusime tal ka meie lugejatele õpetada, kuidas hapusaia tehakse.

Omatehtud küpsetised muudavad iga peolaua pisut erilisemaks ja lisaboonusena täidavad kodu imeliste aroomidega. Seekord vaatame, mida maitsvat võiks lauale panna eelseisval Eesti Vabariigi aastapäeval.

Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.