Tänavused kevadilmad on heitlikud – üks päev on 20 kraadi sooja ja kaks päeva hiljem kaks kraadi külma. Vilu ilm ei meelita aeda, päikesega tahaks aga murul kõhutada ja lilleilu nautida.

Jane Sinijärv ja Aivar Viidik on oma Kärdla kollast kodumaja taastanud hellalt ja tundlikult, säilitades selle stiili ja ajalugu ning ohverdades mõned tänapäevased mugavused.

Ilmad kutsuvad aina enam õues aega veetma, aga et seal aiatöödest veidi puhata, inspireerime sind looma õdusat puhkenurka, kus istuda ning oma imelist aeda ka nautida ning suveõhtuid veeta!

Sada aastat tagasi ei tulnud ühelgi endast lugupidaval lilleseadjal pähe mõtet ragistada teeäärsest võsast oksi ja panna neile külge hinnasilt. Tänapäeval on raske leida lihtsat tulbikimpugi, kuhu poleks lisatud mõnd turritavat oksa või kõrretutti.

Mina usun, et kuhu suuname enda energia, see ka kasvab. Seetõttu püüan võimalikult teadlikult elada. Taaskasutus ja minu roll selles on mul pidevalt meelel.

„Kauni looduse keskel on mõnusa energia ja hõnguga vana talumaja. Teed sauna, hüppad tiiki, istud tünnis. Mõnus! Vaikus ja rahu. See on akude laadimise paik,“ kirjeldab Sirle Tomson Peipsi kandis asuvat Nõmme talu.

Stanislav Žurbenko terrass Tartu äärelinna uusarenduses näeb kevadest sügiseni välja nagu lillemeri – seal õitsevad hiiglaslikes pottides värvilised kannad, seltsiks suvelilled.

Aeg on kasvuhoone korda seada, et saaks taimed sisse istutada. Juba saab aiast ka värskeid ürte noppida.

Anette Lepple „AED ILMA KASTMATA“ Kirjastus Hea Lugu, 2023

Südakevadel puhkevad nartsisside ja tulpide kõrval õide meeldiva aroomiga hüatsindid. Neid on lihtne kasvatada ja nad sobivad ka vaasililleks.

Mullu suve hakul rajati aiakunstivõistluse „Linn ja loodus käsikäes“ raames Tallinna vanalinna üks väike oaas: näidisaed Harmonicum. See on hea näide koduaeda sobivast lilleaia tüüpi aiast.

Hobiehitaja ja aiapidaja Margus Teska rajas vana kasvuhoone asemele kastipeenrad ning jagab oma kogemust ka Maakodu lugejatele.

Märkamatult on kätte jõudnud mai ja enamik talikülvikonteinereid on kevadsoojuses rohetama löönud. Nüüd on vaja väikesed taimehakatised võimalikult kiiresti peenrasse ümber istutada.

Punane sõstar oli Eesti endisaegsetes taluaedades levinuim marjakultuur. Ta on pika produktiivse elueaga, kuid paraku haigustele vastuvõtlik. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse teadurid jagavad teavet kasvatamise kohta.

Kevadel on üks taim, kelle tulemist ma jäägitult naudin – see on võilill. Ühtäkki on karjamaad ja muruplatsid sellest lillest kollased!

Toortatar võib tekitada inimestes vastakaid tundeid: ühest küljest küll ülitervislik kodumaine tooraine, ent teisalt justkui veidi igav ja maitsetu. On neid, kes seda armastavad, ja neidki, kes selle fenomenist aru ei saa.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid! Ootame teie kirju ja soovitusi 15. maini aadressil maakodu@maakodu.ee