Olen mitmeid kordi sattunud Tartu maheaeda ja uudistanud sealsete inimeste tegemisi. Tartu linn on jaganud elanikele maalapid, kus nad saavad omale toitu kasvatada. Samasugune pilt avaneb ka paljude maa-asulate kortermajade läheduses.

Sandra Väljaots ja Kaijo Kirsipuu on noored, kuid juba nelja lapse vanemad ning majaomanikud. Nende tee oma koduni on olnud üks pidev plaanimine, otsustamine, ümber otsustamine ja ehitamine.

Seekord lasime end inspireerida maakodul, kus nutikalt kombineeritud ajaloolised esemed kohtuvad tänapäevaste detailidega.

Ekskavaator oli ootamas, et lagunenud kõrvalhoone kokku lükata. Viimasel hetkel otsustati aga ümber. „Äiapapa ütles, et teeme selle koos korda,“ sõnab omanik Priit, kes polnud kunagi midagi renoveerinud. Nüüd on ta õnnelik, et hoone alles jäi.

Idee järgi peaksid kõik hooned olema maksimaalselt energiat säästvad. Maja kütmiseks toodetud soojust ei tohiks niisama tuulde lasta ning elektrit tuleks kasutada otstarbekalt ja võimaluse korral sealsamas toota.

Aias on alanud vaiksem aeg. Suur suvine rutt on seljataga, hingedeaeg lubab veidi hinge tõmmata. Viimased krüsanteemid annavad küll kadripäevani saaki, aga kõik muu õieline on juba kuivatatud ja pappkastidesse pakitud. Talvel hea võtta, kui tarvis kimpu või pärga teha.

Üsna tõenäoliselt avastab edukas kuukingakasvataja, et ta tahaks järgmisena proovida kätt ka mõne teise orhideega. Kuid keda võtta ja keda jätta?

Hiiumaa ametikooli iluaed Suuremõisa mõisa külje all on aiandusgurmaanide maiuspala. Seal on esindatud rikkalik palett arhitektuurist ja ajaloost, loodusest ja loovusest, põnevatest katsetustest ja ilumeelest, mille on jätnud sinna kooli õpetajad, õpilased ja paljud hiidlased.

25 aastat kontoris töötanud Jane Normann tundis, et tal on sellisest tööst küllalt ja nüüd tahaks teha midagi oma kätega. Ta läks maastikuehitust õppima ja hakkas ettevõtjana sellel alal tööle.

Meie kliimas võib aedmustikate kasvatamine keeruline olla. Terve ja saagika taime tagavad õiged hooldusvõtted ja varajane haigussümptomite tuvastamine.

Veiste-südamerohi on kummaline taim, mis ei saa kuidagi nähtamatuks jääda ei jäätmaadel ega ka aianurgas. Huvitaval kombel napib tema kohta andmeid Elurikkuse andmebaasis, ometi on ta arvatud omamaiste taimede hulka.

Novembris tuleb aed talvepuhkusele sättida. Seda on vaja koristada ja taimi külma eest kaitsta.

Kaktused on põnevad toataimed. Ühest küljest on nad tagasihoidlikud ja vähenõudlikud – kasvavad aeglaselt ega hakka aknalaual niipeagi kellegi eest ruumi ära võtma. Nad ei vaja tagasilõikust ega sagedast ümberistutamist, soovivad õige vähe kastmist ja vaid mõnikord väetamist.

Kaunviljade maailm on lai ja pakub köögis ohtralt mängurõõmu. Seekord vaatame klassikalisest aedhernest kaugemale ning valmistame erinevate kaunviljadega lihtsaid ja koduseid roogi.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid ja tagasisidet saatsid. Ootame teie kirju 17. novembrini aadressil maakodu@maakodu.ee