Meie maamaja renoveerimine edeneb aeglaselt, tõusude ja mõõnadega. Kui olime magamistoa seinad üles ehitanud, elektri tuppa saanud ja voodigi valmis sättinud, tekkis juba kodune tunne ja pärast eri tagasilööke tärkas lootus, et küll me varsti aidast tuppa üle kolime.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid ja tagasisidet saatsid. Ootame teie kirju 20. aprillini aadressil maakodu@maakodu.ee

Nii ehedaid ja arhailisi talukohti nagu Uusi talu Läänemaal on Eestisse vähe järele jäänud. Viiendat suve seal elanud Triin ja Erki Ruben hoiavad teda sama hellalt nagu eelmised omanikud.

Ilmad meelitavad aeda, ent kell 21 peab „Aktuaalse kaamera“ või filmi vaatamiseks ikka tuppa minema. Enam ei pea! Pane terrassile või hoovi püsti isiklik õuekino ja naudi tõelist filmielamust, videodiskot või pildimeenutusi.

Paidest pärit Indrek Kivimäe on elus palju teinud ja jõudnud. Kakskümmend aastat elas ja töötas ta välismaal: Hiinas, Jaapanis, Singapuris. Soome firma saatis ta kohtadesse, kus laevu ehitati nullist.

Vanu teksapükse ei tasu ära visata, sest neid saab viimase niidijupini taaskasutada. Piltidel olevad toredad lauamatid on valmistatud teksaste küljeõmblustest.

Maakodu augustikuine reis viib meid ajaloo- ja kultuuripärlitega pikitud Mainzi ja selle ümbrusse, mis on üks Saksamaa tuntum ja ajalooliselt olulisim veinipiirkond.

Esimest korda Ruhnusse sattudes on oht saarde armuda. Just nii läks sisearhitekt Kadri Pärtelpojaga, kui ta ema Leila töö tuules esimest korda Ruhnusse suvitama tuli.

Kui ülased õide puhkevad, löövad metsaalused valendama. Tavaliste valgeõieliste sekka satub nii kollaste kui ka topeltõite ja muidu huvitava väljanägemisega isendeid. Põnevate ülaste poolest eriti rikas on Hiiumaa.

Elve ja Kalev Peäske on Saaremaale Undimäele Pärna tallu rajanud liigirohke ja lopsaka aia. Roosid, erinevad aiaosad, saagi all lookas viljapuud – selles aias jalutades unustad aja möödumise sootuks.

Lepiku-Mardi kollektsioonaias kasvab ligi 300 erinevat liiki ja sorti priimulaid. Aia perenaine Viivi Lepik tutvustab vähem tuntud isendeid, kelle kasvatamisega kõik hakkama saaksid.

Piirdehekid on aedades populaarsed ja elupuid on nende rajamiseks palju kasutatud. Elupuuhekk on hea privaatsuse looja ning teeb õueruumi hubasemaks.

Aia ilu ei olene ainult õitsemisest, vaid ka sellest, kas taimed moodustavad koosluse, mis elab ja muutub terve aasta läbi. Kevadel on peenras säravad õied, suvel täidlane lopsakus ja sügisel sügav värvide mäng, kuid talvel teeb aia huvitavaks taimede tugev struktuur.

Kui maad on lahedamalt käes ja aeda saab rajada väikese põllumaa, tasub toiduviljakasvatus suuremalt ette võtta.

Aprillis on maa tavaliselt juba nii palju sulanud, et peenrale saab külvata esimesed seemned. Nüüd võiks fookusesse võtta juurviljad ja külmakindlad köögiviljad.

Aprill on rohenäpule kibekiire aeg, sest siis tuleb enamik ettekasvatust vajavate taimede seemneid mulda pista. Mida mugavamad vahendid selleks soetad, seda parema tulemuse saad.

See raamat on hästi julgustav ning annab aiandusega alustamiseks maa harimise, tööriistade, kasvatusnippide ja taimede valiku kohta lihtsaid ja konkreetseid näpunäiteid. Ka soovitus alustada väiksemalt pinnalt ja seda alles kogemuste lisandudes laiendada on minu arvates olulise tähtsusega, et aiapidamine kohe traumat ei tekitaks.

Enda kasvatatud ja äsja nopitud kurgid lõhnavad ja maitsevad nagu suvi. Kurke kasvatada on lihtne, kui järgida mõnda põhitõde.

Aprill on ettekasvatuskuu. Seemneletid võtavad silme eest kirjuks, suu vesiseks ja jalad nõrgaks ning veebivõimalused lisavad ahvatlusi veelgi. Kuidas selles valikukülluses kaine pea säilitada ja milliseid liike-sorte eelistada?

Arvatakse, et tervislikud ja maitsvad kirsid on ühed vanimad puuviljakultuurid. Kirsipuid kasvatatakse tänapäeval Eesti koduaedades järjest rohkem.

Kahjurite ja haigustega saab edukalt võidelda ka looduslike tõrjevahenditega ning keskkonda kahjustamata, kuid neid tuleb kasutada süsteemselt ja järjekindlalt.

Kevad on õige aeg katsetada aias uusi ettevõtmisi. Üks selliseid võib olla austerserviku seenepaku aeda istutamine.

Moon on elu ja südasuve sümbol. Kui see kaunis õis end avab, kisub kõigil nägu naerule.

Siin tutvustatavad toidud sobivad ühtviisi hästi nii suvise aiapeo lauale kui ka piknikukorviga kaasa võtta. Nende valmistamiseks kulub vähe aega ja koostisosad on suviselt värsked ja kerged – palju köögivilju ja marju, mida soe Eesti suvi meile kingib.

Jõudsamalt hakkas kirsiaretus kõigis maailma kirsikasvatuspiirkondades arenema 18. sajandil. Eestiski levis 19. sajandi lõpus juba päris palju Lääne-Euroopast sisse ostetud kirsisorte.

Igaüks tunneb paju ära, kui näeb tal pajuutusid peal. Olgu pajupõõsas või puukujuline remmelgas, paju on ta sellegipoolest.

Hommikuti tõstab linnulaul inimesegi kõrvupidi õhku. Maailmarändurid on kodus tagasi, kuulutavad valjusti oma kohalolekut ja punuvad pesa. Ei saa minagi teisiti.