Maakoju kolides soetatakse lumelükkamiseks ja käru vedamiseks enamasti ATV. Ent kui veidi raha juurde panna, saab juba sellise “kodumasina”, millega on võimalik ära teha enamik töid kraavikaevamisest puude istutamiseni.

Aprilli esimene nädal kulgeb kasvava Kuu toimekas taktis. 8. aprilli öötaevas kumab Kaalude täiskuu, valgustades välja kõik, mis vajab me elus uut tasakaalu.

Kümmekonna aasta eest kehtestatud seaduseparandus lubab rajada alla 20 m² suuruse pindalaga hooneid, ilma et selleks oleks vaja koostada projekti, taotleda ehitusluba ja esitada ehitusteatist.

Võrumaal asuva Liblikaaia villa hubasel terrassil saab kohvi nautida varakevadest hilissügiseni välja: tuulte eest kaitseb varbsein ja jahedatel õhtutel annab sooja kamin.

Paralleelselt krundi puhastamisega hakkasime maja planeerima. Pidime leidma sobiva arhitektuuribüroo, paika panema maja plaani ja hoone materjalid ning tegelema kuluka paberimajandusega.

Ilumäe talu põldudel kasvanud köögiviljad oleksid nagu suure maalritöö tulemus. Üllatavat värvi lillkapsad, porgandid ja peedid on Jaana ja Jaanus Trolla õhinapõhise töö tulemus.

Saaremaal Jaagu talus on Jelene Sakel loonud ühe muljet avaldavama aia, mida kodumaal olen näinud. “Kui ma peaksin seda nüüd tegema, siis pole kindel, kas üldse alustaksin,” tunnistab Jelene.

Pole kahtlustki, et selle aia perenaise lemmiktööriist on käärid ja kehtib põhimõte: vähem ongi rohkem – less is more!

Kõik taimed ei sobi kõrvuti kasvama ja mõned võivad peenramaal suisa tülli pöörata. Nutikas aednik paneb kõrvuti kasvama just need taimed, kes on üksteisele toeks.

Viljavaheldus on köögiviljaaias ülioluline süsteem. Tänu sellele on saak kvaliteetsem ning aia eest saab hoolitseda looduspäraselt, keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata.

Kirss-kontpuu on tänuväärne taim: tema kirkad kollased õisikud pakuvad kevadel silmailu, lisaks kasvatab ta maistvaid vilju.

Käisime suvel Polli Aiandusuuringute Keskuses proovimas, kuidas maitsevad meil kodumaal kasvatatavad magusad kirsid ehk rahvapäraselt murelid. Selgub, et murel on igavesti väärt vili, mida aias kasvatada!

Viinamarjakasvataja ja aiandusõpetaja Jaan Kivistik, kes on aastaid jälginud eri viinamarjasortide talve- ja haiguskindlust, jagab nõuandeid neile, kes alles istutavad oma aeda esimese viinapuu.

Pärast tänavust erakordselt sooja ja niisket talve tekib aiaomanikel õigustatud küsimus: kas kliima soojenedes saame hakata kasvatama taimi, mis seni pole meie laiuskraadil edenenud?

Öeldakse, et pool taime ilu peitub potis. Suvelilledele on aianduskeskustes lai valik lilleümbriseid. Kuidas leida oma lemmikutele sobivaim suvine pesa?

Seller on võrratu vürtsika maitse ja tugeva aroomiga taim, mis annab toitudele hea meki ja on pealegi tervistava toimega. Juurselleri seemned võiks märtsis mulda saada.

Tuleb tunnistada, et putukad, kes on meil elanud ammust aega, on meie külmade talvedega harjunud. Ent kuidas võib möödunud soe talv nende eluolu ja arvukust mõjutada?

Kas valida maaharimiseks hark või põneva harulise otsikuga käsikultivaator? Ei jää muud üle, kui ise järele proovida.

Rahvasuu ütleb: see, kes sööb iga päev paar linnurohu lehekest, saab hea terve vere ega jää haigeks.

Lähenev suvi nõuab värsket ja rohelist ka toidulauale. Virgutame maitsemeeli parajalt särtsakate mehhikopäraste roogadega ja serveerime magustoiduks kuninglikku pavlovat.

Kas teadsite, et praktilise meelega ilunautija jaoks, kes ei taha oma hoovis näha vedelemas midagi ülearust, on olemas eraldi lillekast? Just seda nüüd meisterdama hakkamegi.

Lihtsalt paigaldatav siirdepilt jätab käsitsi maalitud kunstiteose mulje ning toob koju romantilist hõngu ja hubasust.

Kaktusenahk on uusim keskkonnahoidlik kangas • Veel midagi, mille on leiutanud hiinlased • Üllatus! Apelsinimahl sisaldab alkoholi

Elame siin väikeses Eestis enamasti üsna looduslikku elu, kuid aeg-ajalt seisame silmitsi hirmuga. Aegade jooksul on tekkinud hirmutavaid müüte ka meie lähedaste naabrite, nahkhiirte kohta. Kuid lähemalt tundma õppides näeme nahkhiiri kui armsaid olevusi.

Salapärane ja ülinakkav koroonaviirus keeras me elu mõne päevaga pea peale. Õigupoolest tõi see meile kaasa globaalse ellujäämisõppuse, millesarnast pole maailm ega meie varem kogenud. Aeg näitab, kas ja kuidas me sellest lõplikult toibume, aga loodetavasti muutume varasemast tugevamaks.