16. detsember oli tore päev. Pidasime Tallinnas lapselapse sünnipäeva, õhtu venis pikaks. Sõitsime autoga kodu poole, lõbus jutuvada ei katkenud ka punase fooritule süttides. Äkki helises telefon. Mari vajutas kõlarile ning kostis minu ema (tema majapidamine on Kuivastus meie naabruses) hääl: “Urmas, su maja põles ära!” Autole langes raske vaikus, olukord tundus ebamaine. Roheline süttis, sõitsime vaikides ja šokeeritult kodu poole. Pingutasime kuidagi poolunes väherdes hommikuni magada.