Detsembri alguse pakane tõmbas meilgi maakodus korraks hinge kinni. Vanas saunas, mida kasutame praegu pesuruumina, külmusid veetorud ära. Ei olnud sooja ega külma vett ja ka pesu ei saanud pesta. Ilmatarku kuulates polnud lootustki, et olukord lähipäevil muutuks. Leidsime lahenduse – ostsime poest kümme meetrit uut veetoru, ühendasime ära ja elu läks edasi.

Merit Sarv (36) ja Aivar Mantsik (47) ning nende neli last on pärast mitut koduvahetust end lõpuks sisse seadnud Järvamaale Muraka tallu. Plusse on maaelul linnalähedase koduga võrreldes õige mitu.

Sageli pole maale elama asujatel oma uue elupaigaga varasemat sidet, kuid varem või hiljem tekib huvi talukoha ajaloo vastu. Talvekuudel on parim aeg uurida kodutalu ajalugu.

On peresid, kus on olemas kõik: lapsed, põllumaad ja loomad ning mis peaasi – armastus üksteise ja töötegemise vastu. Selline on perekond Kelneri elu Kivi talus Põlvamaal. Nende pitsakoda jõudis ka konkursi „Eesti kauneim maakodu 2021“ finaali.

“2016. aastal tuli esimene mõte, et sauna oleks vaja. Võtsin sae ja läksin otsejoones metsa sobivaid haavapuid otsima,” alustab Herma talu kuldsete kätega peremees Jüri Spitsõn oma saunaehitamise lugu.

Vaarikamarjad on võrratud ja neist keedetud moos tõeline delikatess. Ent rahvameditsiin ei hinda ainult marju, vaid kogu vaarikataime lehtedest varteni.

Terje ja Rene Tamm on 13 aastaga rajanud Järvamaale Imaverre imekauni aia, mille väravad on suvel valla ka külalistele. Visioon, armastus, kirg ja töökus on märksõnad, tänu millele on lagunenud hoonete ja mutimullahunnikutega ülekülvatud maast saanud võrratute vaadetega aiapärl.

Jaanuaris, kui aiakeskuste jõulumaad on kokku pakitud, läheb aiahooaeg mürinaga käima ja on aeg hakata seemneid hankima.

Tuttsaba-jänkut, suurte niiskete silmadega kitsekest ja vahvate vurrudega hiirt kujutatakse raamatus või multifilmis enamasti sõbralike tegelastena, kes ei tee kärbselegi liiga. Aias on asjalood pisut teisiti.

“Hobiga tegelemine on aeg iseendale ja seda aega tuleb võtta,” ütleb teadvustamise õpetaja Ingvar Villido, kes on ehitanud puutöö jaoks oma koduhoovi 60ruutmeetrise töökoja.

Jaanuar ja uus aasta. Äkki tuleb parem, kergem ja õnnelikum? Võib-olla saame lõpuks ometi rohkem reisida? Mina olen viimase kahe aasta jooksul käinud kaks korda Lätis. Ja nüüd, oh imet, sattusin Pariisi!

Päevinäinud mööblit ümber tehes ei maksa piirduda üksnes selle ülevärvimisega. Kui muuta veidi ka esialgset konstruktsiooni, võib tulemus kõiki üllatada.

Kirjanik Kaur Riismaa mõtiskleb inimese ja tema loomade vahel kujunevast ühisest keelest, mis aitab neil üksteist paremini mõista.