Kohalike ametnike sõnul on tohutud, kiiresti levivad maastikupõlengud hävitanud kuni poole Kanada ajaloolisest Jasperi linnast, samal ajal püüavad tuletõrjujad päästa võimalikult palju hooneid.

Viie kliimaprotestirühma toetajad osalesid kolmapäeval Euroopa lennujaamades kooskõlastatud aktsioonides. Täna teatas Frankfurdi lennujaam, et tühistab lennuradu blokeerivate aktivistide tõttu lennud.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit, lisaks kuni kaheksa nuhtlusisendit. Loomaõiguste eest seisva MTÜ Loomuse hinnangul on kaitsealuse liigi jaht lubamatu, ükskõik millisel viisil seda ka avalikkusele selgitada.

Briti valitsus seisab silmitsi pretsedenditu kohtuprotsessiga, sest väidetavalt ei suuda valitsus kaitsta inimesi, vara ja taristut kliimamuutuste tõenäoliste tagajärgede eest.

Arboristide hinnangul ei ole Tallinn sääraste õnnetuste ennetamiseks haigeid puid piisavalt efektiivselt eemaldanud ega hooldanud.

Kliimamuutuste kaudsed mõjud, nagu kliimast tingitud ebastabiilsus, suuremahuline rahvastiku liikumine ja ülemaailmsete tarneahelate katkemine, muudavad tõenäoliselt NATO strateegilist keskkonda.

Lasnamäel aadressile Punane 76 kerkiva Depo ehituspoe alla jäävalt rohealalt asustati ümber üle 4000 vesiliku. Alal märgati pesitsemas sarvikpütti, kuid keskkonnaamet ei jõudnud kohale piisavalt kiiresti, et see registreerida.

Tallinnas on teiste Euroopa linnadega võrreldes äärmiselt suur hulk kuumalainete riskirühma kuuluvaid inimesi. 29. juulist saab kuuma ilmaga vajadusel maha jahtuda spetsiaalsetes jahutuskohtades Salme kultuurikeskuses, Kaja kultuurikeskuses ja Tondiraba jäähallis.

18. juulil jõustuva määrusega keelab Euroopa Liit hävitada müümata jäänud rõivaid, rõivaaksessuaare ja jalatseid. Uuest aastast tuleb tekstiilijäätmed sorteerida eraldi.

Uutel rattateedel saab ummikutest mõjutamata, tervislikult ja ka ohutult vändata kooli ja tööle juba sel sügisel.

Õlitehasega kohtuteed käivad keskkonnaaktivistid avavad, miks oli vaja taas riigi vastu kohtusse minna.

Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikuolud on aina sagedasemad ka Tallinnas, tuletab meelde Hundipea rohetehnoloogia valdkonna juht Mari-Liis Kell. Kui veel aprilli lõpus sadas maha paks lumevaip, siis täna võib samal murulapil juba rahumeeli suvist piknikku pidada. Linnade üha olulisemaks väljakutseks on kiirelt ja ootamatult muutuvate oludega kohaneda ja nendeks valmis olla.

Uue õlitehase kompleksloa üle kohtuteed käivad keskkonnakaitsjad ja keskkonnaamet on eriarvamusel, kuidas kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimaeesmärkide saavutamine välja peaks nägema.

Eelmise aasta juunis kehtestas Prantsusmaa ametlikult riigisiseste lühimaalendude keelu, et vähendada süsinikdioksiidi heidet. Kui palju on heitkogust selle keeluga otseselt vähendatud, ei ole teada.

2024. aasta juuni oli mõõtmisajaloo kõige soojem juuni ja 13. järjestikune rekordiliselt soe kuu. Samuti oli see järjekorras 12. kuu, mil maailm oli keskmiselt vähemalt 1,5 kraadi soojem kui industriaalajastu eelsel ajal.

Pealinn saab üle pika aja endale linnaarhitekti. Delfi uuris praeguselt Tartu linnaarhitektilt Jiří Tintěralt ja 11 aastat sama ametit pidanud Tõnis Arjuselt, mida nemad Tallinnas alustavale kolleegile soovitavad.

25. juunil läksime taas õlitehase peatamiseks kohtusse. Seekord keskkonnaameti vastu, kes tehasele kompleksloa väljastas. Päev hiljem võeti kaebus menetlusse ja anti ka esialgne õiguskaitse tehase peatamiseks. Aga miks me seda jälle tegime?

Värske uuring kirjeldab nelja arengustsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru dekarboniseerimisel. Valik on selge: kas investeerida praegu ja võtta kasutusele kliimat säästvad energeetikalahendused või maksta hiljem ränka lõivu keskkonna- ja geopoliitiliste šokkide eest. 

Koos üldise kliima soojenemisega on Eestis toimunud järsk muutus kuumalainete esinemises. Kuumasurmade kohta andmete saamine võib olla keeruline.

Jätkuv kavade esitamisega viivitamine ohustab Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja seega ka 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist.

Üle poole maailma elanikke hääletab 2024. aastal valimistel, mille tulemused puudutavad miljardeid inimesi. Seejuures mõjutavad need tulemused meie kliima tulevikku. Maailma seni suurimas kliimamuutusi käsitlevas sõltumatus avaliku arvamuse uuringus leiti, et 80% maailma inimesi soovib oma riigilt julgemaid kliimameetmeid.

Seaduse eesmärk on vähendada liiklussurmade arvu, mis on viimasel ajal Austrias suurenenud.

Riigis tekib praegu üle 2,5 miljoni tonni plastijäätmeid aastas.

Tuule- ja päikeseenergia tootmise kasv koos fossiilsete kütuste kasutamise järsu vähenemise viis taastuvenergiaallikad esikohale.

Tallinna Halduskohus võttis 26. juunil noorte keskonnakaitseliikumise Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse menetlusse ja peatas kompleksloa täitmise kuni 12. juulini. Kuni selle tähtajani ei tohi Enefit Power AS uut põlevkiviõlitehast käivitada.

Õlitehase vastu astus kohtusse ka 15-aastane noor aktivist isiklikult, sest näeb, et selle käitamine piirab tulevikus tema põhiõigusi.

Riigikontroll tõdes hiljuti valminud aruandes, et kui Eesti ei tõsta hüppeliselt oma ringlusesse võetud jäätmete määra, võib meid ees oodata Euroopa Komisjoni trahv.

Tänavune saak oli pea poole väiksem kui kolm aastat tagasi, andes lootust, et triivivaid võrke jääb aina vähemaks.

Iisraeli-Hamasi konflikti tagajärjel on Gazas tekkinud hinnanguliselt 39 miljonit tonni prahti – Gaza sektoris on iga ruutmeetri kohta praegu üle 107 kg lõhkemata lahingumoona, ohtlikke aineid ja inimjäänuseid sisaldavaid rususid.

Värske aruanne tuvastas, et õhusaaste mõjutab inimeste tervist üha enam ja muutub üle maailma teiseks peamiseks surmajuhtumite riskiteguriks. Eriti ohustatud on alla viieaastased lapsed.

Seekordses „Rohepöörases“ arutasid saatejuhid, kas linnas loomade nägemiseks on tõesti ainus võimalus loomaaed.

Sel nädalal pälvisid taas tähelepanu vastuolulisi meetodeid kasutanud kliimaaktivistid, kes värvisid oranžiks UNESCO kultuuripärandi ja Londoni lennujaamas seisvad eralennukid. Eesti kliimaaktivistid kaaluksid senisest äärmuslikumaid võtteid näiteks siis, kui parlament hakkaks arutama fosforiidi ja diktüoneemakilda kaevandamist.

Nõmmel asuv tänavalõik on jalakäijatele aasta läbi sisuliselt läbimatu. Kohalikud on aastaid palunud linnal sinna kõnnitee ehitada, kuid seni tulutult. Nõmme kogukond ühendas nüüd jõud.

Lahemaa rahvuspargis toimub neljapäeval ralliüritus. Keskkonnaameti hinnangul ei ulatu autoralli mõju rahvuspargi sõiduteedest kaugemale.

Hiljutine raport tõdes, et Prantsusmaa pealinna keskmine õhutemperatuur on üha tõusnud ja valitseb oht, et sportlased saavad seda olümpial tunda.

Rainer Pesti on ringmajanduse ärimudeli paadunud eestkõneleja, kelle ringmajanduse ja muutuste juhtimise alased teadmised on aidanud mitmetel ettevõttel uusi ärimudeleid luua. Lisaks on Raineri IT-alane haridus põhjus miks digitaliseerimine tema jaoks nii kesksel kohal on. Impact Day festivalil räägib Rainer lähemalt jäätmete käitlemise teemadel.

Peep Pitk on puidukeemiaettevõtte Fibenol arendusjuht, kelle eesmärgiks on puidu fraktsioneerimise abil materjalide ja keemiatööstus fossiilsetelt toormaterjalidelt bio-põhistele üle viia. Impact Day festivalil osaleb ta paneelis, kus arutatakse, milline tööstussektor võiks juhtida süsiniku jalajälje vähendamise teekonda.

Pikalt ummikseisus olnud määruse vastuvõtmisel sai otsustavaks Austria ja Slovakkia toetus.

Värskes aruandes leiti, et Venemaa agressioon Ukrainas on seni põhjustanud 175 miljonit tonni kasvuhoonegaase.

Islandi valitsus avaldas teisipäeval, et on otsustanud anda riigi viimasele vaalapüügiettevõttele loa küttida tänavu 128 heeringavaala, vahendas BBC. Loomade õiguste eest seisvad organisatsioonid mõistsid valitsuse otsuse hukka, sest küttimine põhjustab vaaladele kannatusi.

Demokraatlike tööstusriikide juhid võtavad endale kohustuse kiirendada fossiilkütustest loobumist selle kümnendi jooksul, selgus Itaalias toimuva G7 tippkohtumise lõpus välja antava avalduse mustandist.

Tallinnas jääb kahepaiksetele sobivaid elupaiku aina vähemaks. Tallinna esinduslikemasse tähnikvesilike elupaika ehitatakse nüüd ehituspood ja parkla ning sealsed vesilikud peavad ära kolima.

Ida-Virumaad analüüsinud eksperdid leiavad, et kohalikel on vaja rohkem kindlust tuleviku ees.

Evelin Heiberg (Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht) tegeleb igapäevaselt selle nimel, et teadlikkus jätkusuutlikkuse teemadest kasvaks nii Orkla siseselt kui ka väliselt. Mida ja miks ta selle osas uudsete kliimamõju märgistega tegi, sellest rääkis Evelin Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.

Mark Skljarovil (Wastelockeri tegevjuht) toob jäätmemajandusse andmed ja reaalajas tagasisidestamise. Mida ta Eestis ja välismaal prügi teemas on näinud ning visuaaliserib tulevikuks, sellest rääkis Mark Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.

Ülemaailmsed kulutused puhtale energiale ja selle taristule ulatuvad tänavu peaaegu kahe triljoni euroni, ennustab rahvusvahelise energiaagentuuri raport.

Teadlased hoiatavad, et ravimite ja ebaseaduslike uimastite reostus muutub elusloodusele üha suuremaks ohuks.

Saatekülaline Erik Moora tõdes, et poliitikute levitatav narratiiv, nagu kliimameetmed kahjustaks majandust, ei pea paika.

Euroopa Liit on end positsioneerinud kliimakriisi lahendamise teenäitajana, ent Euroopa Parlamendi uued tulijad võivad vaigistada tuult liidu roheambitsioonide tiibades.

Eesti erakondade programmides, mis peaks valijaile aimu andma, mida nende kandidaadid plaanivad Euroopas ära teha, leiavad kajastust nii sotsialism kui ka majanduskasv.