Lääne-Virumaal Soome lahe kaldal asuva Letipea küla elanikud ei lepi sellega, et nende kodukanti võib kerkida Eesti esimene tuumajaam.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega usub Eestis kõige vähem inimesi, et kliimamuutused on inimtekkelised.

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku vähendada Euroopa Liidu (EL) süsinikdioksiidi heidet 2040. aastaks 90%. Kuigi eesmärk järgib pikaajalist, 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse sihti, on uus eesmärk paindlikum ning sellega tullakse vastu majandus- ja julgeolekuolukorra pärast muretsevatele liikmesriikidele, sh Eestile.

Eesti uus rattastrateegia seab sihiks, et 2040. aastaks liigub rattaga tööle neli korda rohkem inimesi kui praegu.

Kogu Eesti ühistranspordi võiks üle viia kohaliku biometaani kasutusele nagu seda on juba tehtud Tartus, Pärnus, Jõhvis ja teistes linnades, leiab Eesti Gaasiliit.

Ühekordsed topsid-taldrikud suvistel festivalidel ja laatadel hakkavad ajalooks saama, ent uue süsteemi juurutamine võtab veel aega.

Neljapäeval teatas valitsus otsusest loobuda eesmärgist katta 2030. aastaks kogu riigi elektritarbimine taastuvenergiast. Ekspertide sõnul on see ennatlik ja läbimõtlemata käik, mis pärsib investeeringuid ning muudab Eesti energiasüsteemi kaitsetumaks.

Euroopa Liit on eraldanud üle 3,5 miljardi euro metsatulekahjude vastu võitlemiseks. Seda raha aga ei kulutata piisavalt tõhusalt, leidis Euroopa kontrollikoda oma värskes aruandes.

Eile pärastlõunal tuvastati Rapla vallas asuvas Karitsa järves naftasaaduse reostus. Umbes 200-meetrise ulatusega reostuse levik on nüüdseks poomidega peatatud.

Keskkonnaliikumine Elokapina (Extinction Rebellion Soome) alustab täna Helsingis kolmepäevase meeleavaldusega. Liikumise teatel on üritusele registreerunud ligikaudu 1500 osalejat, kellest vähemalt 400 on valmis kodanikuallumatuseks ja vahistamiseks.

Eesti rahvakultuuris on looduslikud pühapaigad puutumatud ja pärimuse järgi pole seal lubatud puid raiuda. Ometi käib neis paikades intensiivne ja järjepidev raietöö.

Populaarses matkakohas Meenikunno rabas plaanitakse sulgeda umbes 35 kilomeetrit kuivenduskraave, et parandada sealse raba seisundit. RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson vastab soode taastamise plaane saatvatele küsimustele.

Vene sõjamajandus sõltub suuresti nafta ja gaasi müügist, mispärast pole puhtale energiale üleminek Eestis ja mujal Euroopas kindlasti Vene riigipea Vladimir Putini huvides, hoiatab Euroopa taastuvenergia ühenduste katusorganisatsiooni juht Martin Bursík.

Jäätmereformi eest vastutav kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo lükkab ümber jäätmekäitlejate kriitika, et jäätmete liigiti kogumine on ebaefektiivne ja kulukas lõbu.

Uus jäätmereform toob inimestele kaasa kohustuse oma prügi senisest hoolsamalt sorteerida. Samal ajal on õhus küsimus, kas sellel on mõtet, kui suur osa sorteeritud jäätmetest jõuab ikkagi põletusse.

Jäätmereform suurendab uuest aastast prügiarvet nii mõnelgi pool, kuid eriti neil, kes oma prügi ei sorteeri. Elad linnas või maal, korteris või eramajas, kas jäätmeid sordid? Rehkendasime kokku sinu tulevase prügiarve.

Uuest aastast jõustuv jäätmerefom lööb prügisüsteemis korra majja – plastpakendite sorteerimine muutub kohustuslikuks, konteinerid kolivad kodule lähemale ja sortimata prügi eest tuleb edaspidi rohkem maksta.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ettepaneku sätestada seaduses, et 70% Eesti metsamaast jääb edaspidi majandatavaks metsaks. Keskkonnaühenduste hinnangul oli sisuliselt tegu poliitilise kingitusega metsatöösturitele Eesti looduse ja inimeste arvelt.

Valitsus andis täna rohelise tule kaua küpsenud jäätmereformile, millega loodetakse Eesti prügimajandus lõpuks korda saada. Süsteemi ümbertegemisega peaks uuest aastast märksa rohkem jäätmeid ringlusse jõudma, mis on hea uudis ka riigi rahakotile.

Valitsus toetab Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ettepanekut panna seadusesse selgesõnaliselt kirja, et 70% Eesti metsamaast on kasutusel majandusmetsana. Kaitse alla saaks seega edaspidi võtta maksimaalselt 30% metsast.

Eestis on küllalt kohti, kus juba mõni aasta pärast tee valmimist näeb isegi insenerikraadita inimene, et see hakkab lainetama, vajub lohku või muutub konarlikuks. Kuniks pole auku ega pragu, ei pruugigi need puudused tähelepanu saada.

Õhus leviva õietolmu hulk ja allergiahooaja kestus on muutunud ning mõjutavad inimeste tervist aasta-aastalt üha rohkem.

Kasutatud e-sigarettide kogumiseks mõeldud kastid jõuavad Tallinna poodidesse ja tanklatesse lähikuudel.

RMK plaan teha Vändra kandis Soomaa piiril asuvas metsas lageraiet jäi 2023. aastal katki, ent hoolimata sellest, et tegu on kaitsealuse metsise elupaigaga, on see metsatukk nüüdseks lagedaks raiutud.

Eesti ja Soome vaheline kolmas elektriühenduse Estlink 3 projekt on jõudnud keskkonnamõju hindamise programmi koostamise etappi. Kliimaministeerium on Eleringile edastanud hulga tähelepanekuid, paludes muu hulgas selgitada, miks ei ole kaalutud kaablile alternatiivseid asukohti.

Hoolikalt sorteeritud tekstiilijäätmed lõpetavad põletusahjus, sest Eestis ja ka lähiümbruses ei osata kasutuskõlbmatute riietega midagi peale hakata.

Hulk seadusemuudatusi, jäätmereform, veereform ja kliimaseadus annavad kohalikele omavalitsustele (KOV) keskkonnaküsimustes aina suurema vastutuse ja otsustusõiguse. Kuigi KOV-id tervitavad suuremat tegutsemisvabadust, võib jääda puudu inimestest ja rahast, et lisandunud vastutusega edukalt toime tulla.

Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus kliimamuutuse mõju on selgelt näha. 2024. aasta oli Euroopa mõõtmisajaloos kõige soojem ning tõi Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopasse rekordkõrged temperatuurid.

Päästeameti arvates pole Uikala prügilas, kus eelmisel kevadel toimus ulatuslik tulekahju, korduvate tulekahjude ennetamisega piisavalt tegeletud.

Eesti riigi ees seisab ülesanne kindlustada lähiaastatel meie julgeolek, tekitamata samal ajal ületamatuid julgeolekuohte järgmiseks sajaks aastaks, kirjutab keskkonnaõiguse keskuse nooremjurist Kertu Birgit Anton.

Ajakohastatud riskihinnangu põhjal kinnitas taristuminister Kuldar Leis varasema 16 piirkonna asemel 34 riskipiirkonda, mis on ohustatud jõgede ja mere veetaseme tõusust.

Hiljuti ametisse astunud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt on öelnud, et senisel kujul kliimaseadust ei tule, vaid see võetakse n-ö tükkideks ja jagatakse eri seaduste vahel laiali. Keskkonnaühendused aga ütlevad, et kliimaseaduse tükeldamine nõrgendaks selle mõju.

Eile pärastlõunal saeti lõplikult maha Tallinnas Roosikrantsi 4 hoovis kasvanud ligi 200-aastane ja 28 meetri kõrgune must pappel, mida peeti linna vanimaks ja tähelepanuväärseimaks omataoliseks.

Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tunnistab oma esimesel täispikal tööpäeval, et uues töös ootab teda ees kõvasti lugemist, kuid viimastel päevadel on ta rohkem keskendunud rääkimisele. „Ma ei tulnud siia asju pea peale pöörama,“ kinnitab Sutt, kes enda sõnul hakkab otsima tasakaalu keskkonnahoiu ja majanduse vahel.

Kliimaministeeriumi seadusemuudatus vähendaks kehtivaid ehituskeelu- ja piiranguvööndeid poole võrra, tuues hoonestuse mererannale ja järvekallastele senisest märksa lähemale.

Alles see oli, kui planeedi vilets tervis mahtus avalikus arutelus tõsiste, lahendamist vajavate probleemide hulka. Ent nüüd on justkui üleöö maailmas ja Eestiski hakanud vohama kliimamuutuste inimtekkelisuse kahtluse alla seadmine ja kõigi ühisvara hoidmise asemel tööstuse huvide eelistamine.

Kuigi 2023. aastal vähenes Eesti kasvuhoonegaaside heide üldiselt 9% ja energeetikasektoris eraldi lausa ligi 50%, muutusid Eesti metsad ja märgalad kui senised süsinikusidujad samal ajal hoopis kasvuhoonegaaside allikaks.

Täna asuti ühes Tallinna kesklinna hoovis maha võtma teadaolevalt linna vanimat musta paplit, mis on seest õõnes, raskelt haigestunud ja ohtlik. Kohale tulnud looduskaitsjad, sealhulgas Evelyn Sepp (Eestimaa Rohelised) läksid töid takistama, kuid lahkusid Tallinna munitsipaalpolitsei (MUPO) suunamisel.

TalTechi teadlaste tehtud ekspertiisi tulemus näitas, et 2023. aasta mais Kuressaares üle 50 inimese haiglasse viinud joogivee fekaalreostus sai alguse ehitustööde käigus lõhutud torust.

Valitsuse suund vähendada keskkonnaalast bürokraatiat ja leevendada looduskaitsepiiranguid, et ettevõtted ja inimesed saaksid vabamalt tegutseda, teeb asjatundjaid murelikuks. Kliimaminister Yoko Alender selgitas täna, et kuigi valitsus tõesti soovib lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat, ei soovi nad siiski kahandada looduse kaitset.

Sotsid kõrvale heitnud valitsusliit tahab püksirihma pingutada paljuski just keskkonna arvelt. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani (SDE) sõnul aga on see ohtlik ja muret tekitav suund.

Olerexi rikkumised biokütuse kohustuse täitmisel on näidanud, et biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud. Riigikontrolör Janar Holm tõdes, et praegune ebaselgus biokohustuse nõuete tõlgendamisel ja järelevalves võib ka tulevaste keskkonnanõuete täitmist õõnestada.

Eesti ei saa olla passiivne vaatleja, kui Euroopa tasandil liigutakse energiajulgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamise suunas, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhataja Kädi Ristkok.

Aastaid sahtlis tolmu kogunud mõte pealinna esindustänavast võtab taas hoogu sisse. Linnavalitsus teeb veel viimast peenhäälestust, et õige pea projekteerimistingimused välja kuulutada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks peatänava ehitus algama 2027. aasta alguses.

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.

Euroopa mered on endiselt reostatud, sest laevandussektori reguleerimine lonkab kahte jalga: reostust põhjustavaid laevu ei kontrollita piisavalt, karistused on leebed ning EL-i liikmesriigid ei kasuta olemasolevaid jälgimis- ja tõrjevahendeid täielikult, hoiatas Euroopa kontrollikoda täna avaldatud aruandes.

Uued pakendireeglid sunnivad toitlustusettevõtteid seniseid harjumusi ümber mõtlema. Kui siiani on kiirtoidukohad ja toidu kojuveo platvormid toetunud ühekorrapakenditele, siis peagi tuleb leida alternatiivid.

Tallinnas aadressil Roosikrantsi 4 asuvas hoovis kasvav must pappel on viimastel kuudel ekspertide seas vastakaid arvamusi tekitanud. Nüüdseks on see pea 200-aastane puu saanud raieloa.

Võrreldes aastataguse ajaga on Eesti veebruari elekter täpselt kaks korda kallim. Turuosaliste sõnul on üks tänavu pikalt kõrgel püsinud hinna peamisi põhjusi vähene tuul, mistõttu on tuuleenergia toodang väike.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatused, et kiirendada tegevuslubade menetlemist ja vähendada ebavajalikke keskkonnamõju hindamisi.