Euroopa Roheline pealinn 2023 tiitel ei ole ainult linnaisadele, vaid ka kõikidele linlasetele. Selleks, et saada aru, millises linnaruumis tahaksid linnaelanikud elada, võtsime kaamerad ning küsisime seda neilt!

Väikesed sekkumised elektriautode ja taimepõhiste proteiinide valdkonnas võivad valla päästa kasulike tegevuste kaskaadi, ütlevad eksperdid.

Kiiresti vahelduvad ilmaolud põhjustasid Jēkabpilsis olukorra, kus Daugava ähvardas linna endasse haarata.

Aastal 2023 on Tallinna hüüdlauseks „Metsikult muutuv!“. Sellega seoses heidame pilgu minevikku – mis Tallinnas 100 aasta jooksul muutunud on? Põnevaid lugusid pealinna minevikust pajatavad Tallinna Linnamuuseumi ajaloolased Toomas Abiline ja Ando Pajus.

Kristjan Lind on ettevõtte Bikeep juht. Aga ise ütleb ta enda kohta, et on tallinlane ja rattaentusiast. Järelikult on Kristjan õige mees, kelle käest küsida, kas jalgrattaga on võimalik Tallinnas aastaringselt sõita.

Tiitli andsid Tallinnale üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise aasta rohepealinna Grenoble´i linnapea Éric Piolle.

Pelletite eksportimise asemel peaks Eesti arendama kohalikku tööstust, rääkis Roheportaalile Leedust pärit Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius.

Kas Eestis rohepööret eest vedavad eksperdid usuvad, et selle tegemine on võimalik? Vastust kuuled saatest „Rohepöörane“.

Massideni jõudvat šokeerivat protestimist on tarvis, sest aeg hakkab otsa saama.

Jaanuarikuu tõi kaasa selle aasta esimese suurvee, teatas keskkonnaagentuur.

Peagi saab Smartposti automaati tellitud pakkide ümber olevat pakendit tagastada kõikjal Eestis.

Eesti on endale seadnud erinevaid kliimaeesmärke, ent nendeni jõudmiseks vajab riik uue analüüsi kohaselt vastavat seadust.

Teadlaste sõnul muudab kliima soojenemine äärmuslike ilmastikuolude esinemise tõenäolisemaks.

Eesti on üks kolmest Euroopa Liidu riigist, millel puudub rattastrateegia. Ilma selleta rattakasutust suurendada ei ole võimalik, ütleb liikuvusekspert Aksel Part.

Katsetuse põhjal hinnatakse ühise süsteemi murekohti.

Euroopa rohelise pealinna tiitel antakse igal aastal linnale, mis suudab seada ja täita ambitsioonikaid keskkonnasäästlikke eesmärke, keskendub jätkusuutlikule arendustegevusele ning on eeskujuks teistele Euroopa linnadele. Tänavu kannab seda tiitlit Tallinn.

Saksamaa politsei asus kolmapäeval aktivistide minema kihutama külast, mille ostis ära Euroopa üks suurimaid saastajaid söekaevanduse laiendamiseks.

Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 raames toimuva projekti „Rohejälg“ eesmärk on viia läbi linnaruumilisi sekkumisi ja parandada linna haljasalade kvaliteeti, rajades näiteks uusi lilleniite ning toidusalusid, kus iga soovija saab tasuta puuvilju ja marju noppida. Aga projekti tegevuste hulgas on palju muudki põnevat.

AÜE riikliku naftafirma tegevdirektori määramine kliimakonverentsi juhiks on aktivistide sõnul samm, mis aitab lobistidel kliimakõnelusi kaaperdada.

Muudatuse eesmärk on suurendada rattaga liiklejate osakaalu.

Delfi Rohevälk vodcasti uues osas otsime tasakaalu energiatrilemmas ehk kuidas arvestada varustuskindlust, konkurentsivõimet ja keskkonnahoidu energeetikas. Kas meil on olemas see keegi, kes vastutab suure pildi eest?

Neli kümnendit tagasi avastatud osooniaugud on paranemas, kuna toona võeti kasutusele kindlameelsed meetmed.

Uute kaevanduste asemel taastuvenergiasse panustamine oleks keskkonnaekspertide hinnangul Eesti riigile tulusam.

Tallinn on mitmes mõttes unikaalne linn: on rohelisust ja ajaloolisust, uuelaadset mõtlemist ja nüüd ka rohelise pealinna tiitli kandja. Sellega astutakse väärikasse klubisse, kus ees näiteks Stockholm, Grenoble, Lahti, Valencia ja Oslo.

Eestlased eelistavad raiemahtude vähendamist kodumaa metsades ja lageraiete vaba metsanduse omaks võtmist.

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas värskes „Rohepöörane“ taskuhäälingu episoodis kõikidele painavatele küsimustele, mis puudutavad Eesti metsa tulevikku.

Alles möödunud sajandil elasid erinevad põlvkonnad koos ühe katuse all ja külas talgude tegemine oli normaalne. Täna tunnevad inimesed tihti ebamugavust juba siis, kui naaber naeratab ja küsib „kuidas läheb?“.

Suitsetajate rahakott Hispaanias hakkab tõenäoliselt kannatama uue seaduse all, mis sunnib sigaretitootjaid oma reostust koristama.

Tallinnasse üle-eelmisel suvel rajatud ajutised rattateed on lagunenud alates rajamisest saadik.

Lumepuudus ja ebatavaliselt soojad ilmad sunnivad Euroopa suusakuurorte alternatiive otsima. Teadlased hoiatavad, et tulevik ongi selline.

„Taastuvenergeetika tulevik Eestis on kahtlemata kohati segadusse ajav ning põhjustab konflikte ja möödarääkimist,“ rääkis algatuse taustast Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen.

Euroopa roheliseks pealinnaks olemine tähendab ka seda, et üritused, mida Tallinna linn 2023. aastal korraldab, peavad olema loodust säästvad ja keskkonnale soodsad. Nii valmiski juba aprillis Tallinna linna keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhend, mida on juba edukalt rakendatud nii mõnelgi olulisel suursündmusel.

Pool aastat tagasi tõstetud piletihindadest ei piisa, et tagada Tartu inimestele tihe bussiliiklus.

Värskelt valminud Hiiu mereala ruumianalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et saare vetes leidub tuuleenergeetika kavandamiseks sobivaid kohti.

Patareidest ja akudest on võimalik väärtuslikke keemilisi elemente uuesti kasutamiseks kätte saada, ent Eesti inimesed pole varmad energiasäilitajaid õigesti käitlema.

Leedus ja Poolas oli tänavuse aasta esimene päev kõige soojem 1. jaanuar kogu mõõtmisajaloo vältel, kirjutas sünoptik Kairo Kiitsak.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis keskkonnakirve valitsuse kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.

Lagle Kaubi ja Adrian Abner on kaks täiesti tavalist noort inimest. Just seetõttu on nad suurepärased vestluspartnerid, kelle käest uurida, mida mõtleb nende põlvkond jätkusuutlikkusest ja pidevast tarbimissurvest.

Riided, mida mingil põhjusel endal enam vaja ei lähe, ei pea lõpetama prügikastis. Tihti leidub keegi, kellel neid vaja võiks minna. Justnagu ka muude tarbeesemete, mööbli ja elektroonika puhul. Samuti on sümboolse aja ja vaevaga võimalik algselt hukule määratud mööbliese korda teha ning selle käigus uusi oskusi omandada. Kõlab lihtsalt ja tegelikult ongi – varem või hiljem avaneb meil kõigil võimalus väikese vaevaga keskkonda hoida ning teadlikumalt tarbida.

Teadustöö osutab, et kliimakriis võib soodustada relvavägivalla sagenemist, muutes inimesed kõrgema temperatuuri mõjul agressiivsemaks.

Kristjan Peäske ja Anett Kislov on mõlemad seotud targa ja jätkusuutliku toidutarbimisega. Kristjan jälgib põhimõtet toitu mitte raisata nii kokana, catering teenusepakkuja kui ka pereinimese ja kodanikuna. ResQ Club - rakendus, mille Eesti turu juht on Anett, pakub inimestele võimalust kauplustest ning toitlustusasutustest „päästa“ toitu, mis muidu kuuluks äraviskamisele.

Metsasõjas on põrkunud erinevate osapoolte nägemused säästlikust metsandusest. Ühist kokkulepet „säästva“ tähenduse üle võivad aidata saavutada erinevad standardid, nagu FSC, või rahvuslikult kehtestatud kokkulepe.

Tallinna Tehnikaülikool asutas hiljuti koostööplatvormi, mille eesmärk on edendada ringmajandust ning tuua kokku teadlased ja ettevõtted.

Ukrainas sisaliku kurku tõmmanud väike-konnakotkas Neits naudib tänu abivalmis ukrainlastele tänaseks lõunamaad.

Ligi 200 riiki saavutasid Kanadas toimunud konverentsil üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel.

Kopli 93 asuv vana ajalooline Kopli rahvamaja on läbi tegemas uut tulekut. Seda sõna otseses mõttes, sest lisaks suurtele tulevikuplaanidele toimib seal juba praegu kogukonna töökoda, kus iga soovija saab oma vanadele asjadele uue elu kinkida või midagi täiesti uut luua.

DPD sõnul on kulleritel valida kahe halva variandi vahel: kas saada trahv sõiduteel või kõnniteel peatumise eest. Kas asi on nii mustvalge?

Kohe-kohe on jõulud ja aastavahetus käes. See on ilus aeg, aga kipub olema ka kõige suurem toiduraiskamise periood. Kuidas pühad keskkonna- ja rahakotisõbralikult mööda saata, selgitavad Salt Restorani peakokk Marko Kaljend ja Rändav Kokk Anneli Kägi.

Heade mõtete linn kohustab teisi ürituste korraldajaid järgima keskkonnanõudeid, mida linna enda üritus ei täida.

„Kui paagitäie hind ronis 70 euroni, hakkasin mõtlema, miks ma oma raha põletan,“ sõnas Hanna, kes valib nüüd igapäevasteks sõitudeks auto asemel ühissõiduki.