Tasku
Delfi
Otsing
Minu sisu
Logi sisse
Podcastid
Audioartiklid
Audioraamatud
Tasku
Delfi
Otsing
Minu sisu
Logi sisse
Podcastid
Audioartiklid
Audioraamatud
Roheportaal
Esita kõik
Roheportaal
Kõik audioartiklid
Revolutsioon 97 miljoni euro eest. Riik plaanib rajada aastaringsed rattakiirteed ja teha tööle väntajaile maksusoodustuse
Eesti uus rattastrateegia seab sihiks, et 2040. aastaks liigub rattaga tööle neli korda rohkem inimesi kui praegu.
Gaasiliit: Eesti linnade ja maakonnaliinide ühistransport saaks täielikult üle minna kohalikule kütusele
Kogu Eesti ühistranspordi võiks üle viia kohaliku biometaani kasutusele nagu seda on juba tehtud Tartus, Pärnus, Jõhvis ja teistes linnades, leiab Eesti Gaasiliit.
Korduskasutatavad nõud tekitavad avalikel üritustel segadust. „Väljaspool Tallinna ja Tartut ei teata sellest suurt midagi“
Ühekordsed topsid-taldrikud suvistel festivalidel ja laatadel hakkavad ajalooks saama, ent uue süsteemi juurutamine võtab veel aega.
Valitsus hülgas 100% taastuvenergia sihi. Ekspertide sõnul pidurdab see arengut ja peletab investoreid
Neljapäeval teatas valitsus otsusest loobuda eesmärgist katta 2030. aastaks kogu riigi elektritarbimine taastuvenergiast. Ekspertide sõnul on see ennatlik ja läbimõtlemata käik, mis pärsib investeeringuid ning muudab Eesti energiasüsteemi kaitsetumaks.
Euroopa kontrollikoda: pole teada, kas eurorahast on metsatulekahjude vastu võitlemisel kasu olnud
Euroopa Liit on eraldanud üle 3,5 miljardi euro metsatulekahjude vastu võitlemiseks. Seda raha aga ei kulutata piisavalt tõhusalt, leidis Euroopa kontrollikoda oma värskes aruandes.
Raplamaa järve naftareostus peatati, kuid ujuda seal veel ei tohi
Eile pärastlõunal tuvastati Rapla vallas asuvas Karitsa järves naftasaaduse reostus. Umbes 200-meetrise ulatusega reostuse levik on nüüdseks poomidega peatatud.
Helsingis algab kolmepäevane kliimaprotest. Tänavad vallutab 1500 meeleavaldajat
Keskkonnaliikumine Elokapina (Extinction Rebellion Soome) alustab täna Helsingis kolmepäevase meeleavaldusega. Liikumise teatel on üritusele registreerunud ligikaudu 1500 osalejat, kellest vähemalt 400 on valmis kodanikuallumatuseks ja vahistamiseks.
Iga kolmas Eesti pühapaik on lagedaks raiutud. Anna Hints: nutsime koos sugulastega
Eesti rahvakultuuris on looduslikud pühapaigad puutumatud ja pärimuse järgi pole seal lubatud puid raiuda. Ometi käib neis paikades intensiivne ja järjepidev raietöö.
Mis saab Meenikunno rabast? RMK selgitab soode taastamise plaane
Populaarses matkakohas Meenikunno rabas plaanitakse sulgeda umbes 35 kilomeetrit kuivenduskraave, et parandada sealse raba seisundit. RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson vastab soode taastamise plaane saatvatele küsimustele.
Vene propaganda sihib rohepööret. Taastuvenergiaekspert: inimesed kardavad uusi asju ja seda osatakse ära kasutada
Vene sõjamajandus sõltub suuresti nafta ja gaasi müügist, mispärast pole puhtale energiale üleminek Eestis ja mujal Euroopas kindlasti Vene riigipea Vladimir Putini huvides, hoiatab Euroopa taastuvenergia ühenduste katusorganisatsiooni juht Martin Bursík.
Ivo Jaanisoo: segamini kogutud prügi tööstuslik sorteerimine maksaks inimesele ebamõistlikult palju
Jäätmereformi eest vastutav kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo lükkab ümber jäätmekäitlejate kriitika, et jäätmete liigiti kogumine on ebaefektiivne ja kulukas lõbu.
Sorteerida või mitte? Jäätmete liigiti kogumise mõttekuses puudub üksmeel
Uus jäätmereform toob inimestele kaasa kohustuse oma prügi senisest hoolsamalt sorteerida. Samal ajal on õhus küsimus, kas sellel on mõtet, kui suur osa sorteeritud jäätmetest jõuab ikkagi põletusse.
JÄÄTMEREFORM | Prügiveo hind tõuseb, ent muutub ka läbipaistvamaks. Kuidas arve kujuneb?
Jäätmereform suurendab uuest aastast prügiarvet nii mõnelgi pool, kuid eriti neil, kes oma prügi ei sorteeri. Elad linnas või maal, korteris või eramajas, kas jäätmeid sordid? Rehkendasime kokku sinu tulevase prügiarve.
JÄÄTMEREFORM | Rohkemate konteineritega tulevik. Pakendite sorteerimine muutub kohustuslikuks
Uuest aastast jõustuv jäätmerefom lööb prügisüsteemis korra majja – plastpakendite sorteerimine muutub kohustuslikuks, konteinerid kolivad kodule lähemale ja sortimata prügi eest tuleb edaspidi rohkem maksta.
Keskkonnaühendused: valitsus kujundab metsa tulevikku tööstuse taktikepi järgi
Neljapäeval kiitis valitsus heaks Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ettepaneku sätestada seaduses, et 70% Eesti metsamaast jääb edaspidi majandatavaks metsaks. Keskkonnaühenduste hinnangul oli sisuliselt tegu poliitilise kingitusega metsatöösturitele Eesti looduse ja inimeste arvelt.
Valitsus kiitis heaks jäätmereformi ja loodab ümberkorraldustega kümnete miljonite eurode suurust trahvikoormat kergendada
Valitsus andis täna rohelise tule kaua küpsenud jäätmereformile, millega loodetakse Eesti prügimajandus lõpuks korda saada. Süsteemi ümbertegemisega peaks uuest aastast märksa rohkem jäätmeid ringlusse jõudma, mis on hea uudis ka riigi rahakotile.
70% metsast saab olema majandusmets, kaitse alla saab võtta vaid 30%
Valitsus toetab Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ettepanekut panna seadusesse selgesõnaliselt kirja, et 70% Eesti metsamaast on kasutusel majandusmetsana. Kaitse alla saaks seega edaspidi võtta maksimaalselt 30% metsast.
Teede ebatasasused võivadki parandamist ootama jääda. Nõuetes ei peeta tee vajumist või lainetamist defektiks
Eestis on küllalt kohti, kus juba mõni aasta pärast tee valmimist näeb isegi insenerikraadita inimene, et see hakkab lainetama, vajub lohku või muutub konarlikuks. Kuniks pole auku ega pragu, ei pruugigi need puudused tähelepanu saada.
Allergiahooaeg on nihkunud varasemaks ja läinud intensiivsemaks. Allergik: vahepeal ei saagi hinge tõmmata
Õhus leviva õietolmu hulk ja allergiahooaja kestus on muutunud ning mõjutavad inimeste tervist aasta-aastalt üha rohkem.
Tallinn soetab 30 000 euro eest kasutatud e-sigarettide kogumiskaste, kuid ei tea veel, kes neid tühjendama hakkab
Kasutatud e-sigarettide kogumiseks mõeldud kastid jõuavad Tallinna poodidesse ja tanklatesse lähikuudel.
RMK raius kaitsealuse liigi elupaiga lagedaks. Veel aasta varem soovitati neil raiest hoiduda
RMK plaan teha Vändra kandis Soomaa piiril asuvas metsas lageraiet jäi 2023. aastal katki, ent hoolimata sellest, et tegu on kaitsealuse metsise elupaigaga, on see metsatukk nüüdseks lagedaks raiutud.
Estlink 3 merekaabel plaanitakse ehitada läbi looduskaitseala. Elering: see on varustuskindluse mõttes parim variant
Eesti ja Soome vaheline kolmas elektriühenduse Estlink 3 projekt on jõudnud keskkonnamõju hindamise programmi koostamise etappi. Kliimaministeerium on Eleringile edastanud hulga tähelepanekuid, paludes muu hulgas selgitada, miks ei ole kaalutud kaablile alternatiivseid asukohti.
Seaduskuulekalt sorteeritud tekstiilijäätmed põletatakse. Jäätmekäitleja: visake need parem kohe olmeprügisse
Hoolikalt sorteeritud tekstiilijäätmed lõpetavad põletusahjus, sest Eestis ja ka lähiümbruses ei osata kasutuskõlbmatute riietega midagi peale hakata.
Reformid viivad vastutuse omavalitsustele. „Üks teabepäev ei tee vallaametnikust hüdrogeoloogi“
Hulk seadusemuudatusi, jäätmereform, veereform ja kliimaseadus annavad kohalikele omavalitsustele (KOV) keskkonnaküsimustes aina suurema vastutuse ja otsustusõiguse. Kuigi KOV-id tervitavad suuremat tegutsemisvabadust, võib jääda puudu inimestest ja rahast, et lisandunud vastutusega edukalt toime tulla.
Raport: Euroopa pole kunagi olnud nii kuum ja tormine kui mullu. „Kohanemine pole enam valikuvõimalus, vaid hädavajadus“
Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus kliimamuutuse mõju on selgelt näha. 2024. aasta oli Euroopa mõõtmisajaloos kõige soojem ning tõi Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopasse rekordkõrged temperatuurid.
Uikala prügila on kolme kuuga süttinud 11 korral. Päästeamet pahandab ega pruugi järgmisele põlengule reageerida
Päästeameti arvates pole Uikala prügilas, kus eelmisel kevadel toimus ulatuslik tulekahju, korduvate tulekahjude ennetamisega piisavalt tegeletud.
ARVAMUS | Elamiskõlblik keskkond või julgeolek – äkki saaks mõlemat?
Eesti riigi ees seisab ülesanne kindlustada lähiaastatel meie julgeolek, tekitamata samal ajal ületamatuid julgeolekuohte järgmiseks sajaks aastaks, kirjutab keskkonnaõiguse keskuse nooremjurist Kertu Birgit Anton.
Kas ka sinu kodukant? Üleujutuste riskipiirkondi on senisest kaks korda rohkem
Ajakohastatud riskihinnangu põhjal kinnitas taristuminister Kuldar Leis varasema 16 piirkonna asemel 34 riskipiirkonda, mis on ohustatud jõgede ja mere veetaseme tõusust.
Keskkonnaühendused kutsuvad valitsust üles jätkama tervikliku kliimaseadusega
Hiljuti ametisse astunud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt on öelnud, et senisel kujul kliimaseadust ei tule, vaid see võetakse n-ö tükkideks ja jagatakse eri seaduste vahel laiali. Keskkonnaühendused aga ütlevad, et kliimaseaduse tükeldamine nõrgendaks selle mõju.
FOTOD | Tuliseid vaidlusi tekitanud pealinna vanim must pappel saeti juureni maha
Eile pärastlõunal saeti lõplikult maha Tallinnas Roosikrantsi 4 hoovis kasvanud ligi 200-aastane ja 28 meetri kõrgune must pappel, mida peeti linna vanimaks ja tähelepanuväärseimaks omataoliseks.
INTERVJUU | Minister Andres Sutt: looduskaitse ja majandushuvid ei ole alati nii vastandlikud, kui paistab
Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tunnistab oma esimesel täispikal tööpäeval, et uues töös ootab teda ees kõvasti lugemist, kuid viimastel päevadel on ta rohkem keskendunud rääkimisele. „Ma ei tulnud siia asju pea peale pöörama,“ kinnitab Sutt, kes enda sõnul hakkab otsima tasakaalu keskkonnahoiu ja majanduse vahel.
Mere- ja järvekaldad tahetakse ehitamiseks avada. „Näeme praegu hiilivat looduskaitse nõrgendamist“
Kliimaministeeriumi seadusemuudatus vähendaks kehtivaid ehituskeelu- ja piiranguvööndeid poole võrra, tuues hoonestuse mererannale ja järvekallastele senisest märksa lähemale.
ARVAMUS | Keskkonna arvelt tööstust upitades teeme endale karuteene
Alles see oli, kui planeedi vilets tervis mahtus avalikus arutelus tõsiste, lahendamist vajavate probleemide hulka. Ent nüüd on justkui üleöö maailmas ja Eestiski hakanud vohama kliimamuutuste inimtekkelisuse kahtluse alla seadmine ja kõigi ühisvara hoidmise asemel tööstuse huvide eelistamine.
Suure raiemahu ja vananemise mõju. Metsad ei seo enam süsinikku, vaid heidavad seda
Kuigi 2023. aastal vähenes Eesti kasvuhoonegaaside heide üldiselt 9% ja energeetikasektoris eraldi lausa ligi 50%, muutusid Eesti metsad ja märgalad kui senised süsinikusidujad samal ajal hoopis kasvuhoonegaaside allikaks.
FOTOD | Politsei saatis protestiva Evelyn Sepa Tallinna vanima musta papli raietöödelt ära
Täna asuti ühes Tallinna kesklinna hoovis maha võtma teadaolevalt linna vanimat musta paplit, mis on seest õõnes, raskelt haigestunud ja ohtlik. Kohale tulnud looduskaitsjad, sealhulgas Evelyn Sepp (Eestimaa Rohelised) läksid töid takistama, kuid lahkusid Tallinna munitsipaalpolitsei (MUPO) suunamisel.
„Sellised vead pole aktsepteeritavad.“ Kuressaare 2023. aasta kevade veereostuse põhjustas ehitaja hooletus
TalTechi teadlaste tehtud ekspertiisi tulemus näitas, et 2023. aasta mais Kuressaares üle 50 inimese haiglasse viinud joogivee fekaalreostus sai alguse ehitustööde käigus lõhutud torust.
Kliimaminister Alender looduskaitsepiirangute leevendamisest: praegu tuleb majanduse jaoks protsesse lihtsamaks teha
Valitsuse suund vähendada keskkonnaalast bürokraatiat ja leevendada looduskaitsepiiranguid, et ettevõtted ja inimesed saaksid vabamalt tegutseda, teeb asjatundjaid murelikuks. Kliimaminister Yoko Alender selgitas täna, et kuigi valitsus tõesti soovib lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat, ei soovi nad siiski kahandada looduse kaitset.
Valitsus plaanib keskkonnapoliitikas koomale tõmmata. „Tundub, nagu juhid poleks lõpuni aru saanud, mida nad teevad“
Sotsid kõrvale heitnud valitsusliit tahab püksirihma pingutada paljuski just keskkonna arvelt. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani (SDE) sõnul aga on see ohtlik ja muret tekitav suund.
Biokütuste järelevalves valitseb segadus. Riigikontrolör: „Ei tohi jääda muljet, et reeglite mittetäitmine on soodsam“
Olerexi rikkumised biokütuse kohustuse täitmisel on näidanud, et biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud. Riigikontrolör Janar Holm tõdes, et praegune ebaselgus biokohustuse nõuete tõlgendamisel ja järelevalves võib ka tulevaste keskkonnanõuete täitmist õõnestada.
ARVAMUS | Euroopa läheb ees, Eesti sörgib järel. Meil on aeg luua oma puhta tööstuse visioon
Eesti ei saa olla passiivne vaatleja, kui Euroopa tasandil liigutakse energiajulgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamise suunas, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhataja Kädi Ristkok.
Tallinna peatänava ehitus võib alata 2027. aastal. Olulisemad punktid on selgeks vaieldud
Aastaid sahtlis tolmu kogunud mõte pealinna esindustänavast võtab taas hoogu sisse. Linnavalitsus teeb veel viimast peenhäälestust, et õige pea projekteerimistingimused välja kuulutada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks peatänava ehitus algama 2027. aasta alguses.
Bioloogiaõpetajad: kärped halvendavad keskkonnahariduse kättesaadavust maapiirkondades
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.
Kontrollikoda: paljud Euroopa meresid reostavad laevad jäävad tabamata. Eesti rannikumerd ohustavad roostetavad vrakid
Euroopa mered on endiselt reostatud, sest laevandussektori reguleerimine lonkab kahte jalga: reostust põhjustavaid laevu ei kontrollita piisavalt, karistused on leebed ning EL-i liikmesriigid ei kasuta olemasolevaid jälgimis- ja tõrjevahendeid täielikult, hoiatas Euroopa kontrollikoda täna avaldatud aruandes.
Ühekorrapakendite kasutamise piiramine muudab toidu kojuvedu ja kiirtoidu pakkumist
Uued pakendireeglid sunnivad toitlustusettevõtteid seniseid harjumusi ümber mõtlema. Kui siiani on kiirtoidukohad ja toidu kojuveo platvormid toetunud ühekorrapakenditele, siis peagi tuleb leida alternatiivid.
Tallinna vanim must pappel saab pärast pikki vaidlusi väärika lõpu
Tallinnas aadressil Roosikrantsi 4 asuvas hoovis kasvav must pappel on viimastel kuudel ekspertide seas vastakaid arvamusi tekitanud. Nüüdseks on see pea 200-aastane puu saanud raieloa.
Piia Post: kõrges elektri hinnas ei saa süüdistada üksnes tuulevaikust
Võrreldes aastataguse ajaga on Eesti veebruari elekter täpselt kaks korda kallim. Turuosaliste sõnul on üks tänavu pikalt kõrgel püsinud hinna peamisi põhjusi vähene tuul, mistõttu on tuuleenergia toodang väike.
Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid muutuvad leebemaks
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatused, et kiirendada tegevuslubade menetlemist ja vähendada ebavajalikke keskkonnamõju hindamisi.
Riik toetab jäätmeteket vähendavaid tegevusi kümne miljoni euroga
Kliimaministeerium ja keskkonnainvesteeringute keskus asuvad toetama tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid paremini ringlusse võetavaks ja asendada ühekorrapakendeid korduskasutatavatega. Lisaks toetatakse toidujäätmete teket vähendavaid tegevusi.
Keskkonnaamet tahab puurkaevude kooskõlastamisel anda KOV-idele vabamad käed
Riigikogus on menetluses seadusemuudatuse eelnõu, millega soovitakse anda kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusvabadust puurkaevude rajamise kooskõlastamiseks.
Kose vald pole joogiveereostuse probleemi siiani lahendanud. Olukorda pidi sekkuma ka õiguskantsler
Kose vallas Krei külas on vähemalt kuue kinnistu joogivees tuvastatud kolibakter. Vallavalitsus peab oma elanikele tagama puhta vee, kuid viivitab keskkonnaameti suuniste täitmisega ja lükkab süü meedias esinenud perele.
Tasku
Delfi
Otsing
Minu sisu