Roheportaal
Kõik audioartiklid
Audit paljastab süsteemse korralageduse Tallinna lumekoristuses
Vastvalminud Tallinna lumekoristuse auditist nähtub, et keegi ei tea täpselt, kui palju ja kui hästi pealinnas lund koristatakse ning milline oleks selle töö õiglane hind. Süsteemse kaose keskel plaanib linnavalitsus suurendada koristusalasid ning puhastada lumest ka kõnni- ja rattateid.
Ulatuslik naftareostus Soome lahes on vaid aja küsimus. Kulukas ja keeruline reostustõrje tuleks Eestil esialgu ise kinni maksta
Reostuste ennetamiseks vajavad varasemast enam tähelepanu ka merepõhjas olevad vanad vrakid, mille kütusepaagid on lekkima hakanud.
Sisuturundus
Kuidas tagada toataimedele pimedal ajal piisav valgus?
Hämaral sügis- ja talveperioodil kannatavad mitmed toataimed valguse puuduse käes. Päevad on lühemad, päikesevalgust on oluliselt vähem ning sageli märkavad rohenäpud, et toataimede lehed kahvatuvad, kolletuvad või taimede kasv lihtsalt seiskub.
Taaraautomaati jõuavad vähesed veini- ja viinapudelid. Pandi kohustuslikuks muutmine pole välistatud
Kuna pandisüsteem suudaks ringlusse võtta rohkem pudeleid, ei välista kliimaministeerium kange alkoholi pudelite pandipakendisüsteemi võtmise kohustuslikuks muutmist. Mõtet toetab ka Eesti Pandipakend, kuid tootjatele tundub see suund liiga karm.
GRAAFIKUD | Tagasivaade 2024. aastale: soojenev maailm uppus ja põles
2024 läheb ajalukku aastana, kui kliimamuutused ei olnud enam abstraktne tulevikuprobleem, vaid muutusid tajutavaks igale inimesele.
JÄÄTMEREFORM | Soomlaste süsteem tagab neile puhtad jäätmed, ent enamik prügi jõuab ikka ahju
Nii Eesti kui ka Soome seisavad silmitsi tõsiasjaga, et Euroopa Liidu eesmärgid libisevad käest. Mõlema riigi puhul on probleem ka suur jäätmete põletamise määr.
VIDEO | Kliimaministeerium tahab trahvimäärad mitmekordistada
Kliimaministeerium saatis täna justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks seadusemuudatused, millega tõuseks juriidiliste isikute trahvimäärad, seataks reeglid istandike rajamiseks ja antaks keskkonnaametile ülesanne hoida stabiilselt kaitse all 30% maismaad.
Sisuturundus
FIS astub sel talihooajal suure sammu talispordi jätkusuutlikkuse suunas
2024/25 hooajal seisab FIS-i kahevõistluse maailmakarikasari ajaloolise eesmärgi ees: muuta rahvusvaheline talisport senisest palju jätkusuutlikumaks.
Sisuturundus
Koolid saavad taotleda toetust rohetegevuste tutvustamiseks
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 10.-12. klassi õpilaste roheoskuste arendamist. Toetusega saavad koolid pakkuda õpilastele võimalust osaleda keskkonnaprojektides ja suurendada huvi rohetehnoloogiate ja kliimamuutuste põhjuste vastu.
Tartu kavandab uut linnaosa üleujutusohus alale. Kevadise sulaga võib piirkonnas veepiir tõusta üle kahe meetri
Lõuna-Eesti tõmbekeskus Tartu teeb esimesi samme uue linnaosa rajamiseks. Emajõe luhale plaanitav uus rajoon aga jääks piirkonda, mille jõgi kevadise suurvee ajal enamikus üle ujutab. Milline linnaosa täpselt olema hakkab ja kuidas seal üleujutusohuga toime tulla, pole linn veel kindel.
Eestlane sai maailmakuulsas USA ülikoolis püsiva õppejõukoha
Üks maailma juhtivaid linnaruumiteadlasi, Tartust pärit Andres Sevtšuk uurib, kuidas linnaruum meie igapäeva kujundab, ning teenis oma töö eest välja püsiva töökoha prestiižses kõrgkoolis.
Eesti nõustub EL-i eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90%, kuid kindlatel tingimustel
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil Eesti seisukohti Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise kohta.
Sajad tuhanded Eesti inimesed jäävad rohepöördes hätta. Teadlased: riik peaks toetused suunama renoveerimisse ja transporti
Ambitsioonikaid kliimaeesmärke on majanduslikult keerukas taluda ning suurele hulgale Eesti inimestele käib hoonete renoveerimine ja väiksema heitega transpordi lubamine üle jõu. Ministeerium plaanib nüüd raskustes leibkondadele toetusi luua.
Tallinnas kulub aastas üle 125 miljoni euro liiklusmürast tingitud haiguste raviks
Tallinnal valmib välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Linnal on seaduse järgi kohustus avalikus ruumis üle normtaseme ulatuvat müra vähendada, et tagada tervislik elukeskkond ja soodustada ettevõtlust.
Vana prügila alale planeeritud lasteaia ehitus jäi reostuse tõttu seisma. Nüüd tuleb raha juurde leida või ehitada lasteaed mujale
Mustjõe lasteaed plaaniti ehitada alale, kus oli reostuse esinemine juba ammu teada. Uued uuringud aga tõid ilmsiks, et reostus on arvatust palju tõsisem – see muudab ehituse kallimaks.
Reoveest fosfori eraldamine vähendaks saastet ja kaevandustest sõltumist. Ettevõte: kõik oleneb regulatsioonidest
Põletatud reoveesettest fosfori eraldamine vähendab ringlusesse jõudvate saasteainete hulka, aga ka sõltuvust Marokost ja Venemaast, sest suur osa fosforit tuleb EL-i sealsetest kaevandustest. Kuigi ministeeriumi sõnul tõuseks Eestis selle lahenduse kasutuselevõtu korral liialt veeteenuste hind, oleneb ettevõtja sõnul kõik eeskirjadest ja tooraine kättesaadavusest.
Kanal 2 näitas valeväiteid esitavat filmi. Telekanal jäi lootma vaataja võimele infot sorteerida
Kanal 2 ega nendega filmi näitamiseks kokkuleppe sõlminud Isikuvabaduse SA ei soovinud kommenteerida, kas kanal näitas filmi tasu eest.
Alender viis parandatud kliimaseaduse valitsusse, kuid kriitika ei lakka. Tööandjad: loobuge kogu seadusest
Kliimaseadus on mitmete hinnangul ka peale parandusettepanekutega arvestamist ikka toores ja kõlbmatu.
Uue õlitehase kohtuasjas ei arvestata Eesti Energia erikontrollist ilmnenud õlitehaste keskkonnarikkumisi
Tallinna halduskohus arutas täna keskkonnaaktivistide kaebust Enefit Poweri uue õlitehase kompleksloa tühistamiseks.
VAATA | Milline on Läänemere tervis?
Läänemere olulisusele tähelepanu juhtivad eksperdid arutlevad, mida saame oma kodumere päästmiseks teha.
Eestisse kavandatavad suurtehased vajavad ohtralt puitu, kuid lõputult üleraiuda ei saa
Eestis plaanitavad suured puidukeemiatehased vajavad igal aastal miljoneid tihumeetreid puidumaterjali. Kuigi RMK on pakkunud nende projektide jaoks müüki 0,7 miljonit tihumeetrit paberipuitu, jääb sellest ilmselgelt vajaka.
Kliimaminister tegi ettepaneku jätta riigimetsas raiemaht samaks
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Sisuturundus
Kahevõistluse MK-etapp astub taas sammu jätkusuutlikuma spordisündmuse poole
7.–9. veebruarini toimub Otepääl kahevõistluse maailmakarikasarja etapp, mis toob kokku tuhandeid talispordisõpru. Eelmise aasta kogemus näitas, et jätkusuutlikult korraldatud spordisündmus on tõesti võimalik. Ka sel aastal tehakse suur samm edasi jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoidlikkuse suunas.
Pangad pakuvad keskkonnahoidlikke laene soodsamatel tingimustel. Intresside vahe võib olla kolmekordne
Pankade jätkusuutlikkuse poole püüdlemist näitab muu hulgas see, et üks pank lõpetab viie aasta pärast diiselautode liisingu pakkumise.
INTERVJUU | Eesti pealäbirääkija COP-il: plaanime kogu oma kliimarahastuse suunata ainult Ukrainale
Eesti suunab ühe miljoni euro suuruse kliimarahastuse ainult Ukrainale. COP29-l Eesti pealäbirääkijana käinud Marina Bantšenko ütles, et Eesti peab oluliseks toetada riike, kelle keskkond ja majandus on sõjategevuse tõttu kahjustada saanud, ning toetada neid kliimaeesmärkide poole liikumisel.
„See on naeruväärne.“ Jõukate riikide pakkumine vihastas kliimakonverentsil osalenud arengumaad välja
ÜRO kliimakonverentsi korraldajad avaldasid reedel kokkuleppe eelnõu, mille kohaselt 2035. aastaks suurendaksid USA, Euroopa Liit ja teised rikkad arengumaadele kliimamuutusega kohanemiseks antavat raha 250 miljardi dollarini aastas. Ent see summa jääb kaugelt alla vaesemate riikide taotletud triljonile dollarile.
VIDEO | Riigikogus võeti kliimateemad pulkadeks lahti. Saadikud kliimaseadusest: see on auklik
Veel selle aasta lõpus peaks riigikokku jõudma kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Roheportaal uuris rahvasaadikutelt, kui suurt ohtu nad näevad kliimamuutuses ja mida arvavad kliimaseadusest.
Sisuturundus
Circle K panustab jätkusuutlikkusse Baltimaades 39 uue elektriautode laadimisjaama rajamisega
Maailma üks suuremaid tankla- ja mugavuspoodide kette Circle K avaldas oma jätkusuutlikkuse aruande, mis kajastab ettevõtte algatusi, mille eesmärk on saavutada aastaks 2030 mitmeid olulisi jätkusuutlikkuse verstaposte. Prioriteetsed valdkonnad on kütus, elektrienergia, pakendite ja jäätmete vähendamine ning tööohutus ja mitmekesise ning kaasava töökeskkonna edendamine.
Koolisööklad võitlevad toidu raiskamise vastu. Enamik jäätmetest tekib õpilaste enda isu ülehindamise tõttu
Koolisööklate prügikastidesse jõuab aastas niivõrd palju toitu, et sellest kogusest saaks üheks päevaks söönuks kogu riik. Toitlustajate sõnul on oluline lastele meelde tuletada, et taldrikule tasub tõsta ainult nii palju, kui ära süüa jaksad.
Ekspert: varasemad vead tuuleparkide rajamisel pärsivad uute tuulikute püstitamist
Kuigi eestlased ei pelga liialt tuulikuid, on siiski oluline nendega seonduvate murekohtade leevendamine, kirjutab Eestimaa looduse fondi taastuvenergeetika huvikaitse ekspert Ingrid Nielsen.
PUUST JA PUNASEKS | Miks paisud kaladele ei meeldi?
Paisude likvideerimine on kalade jaoks parim lahendus, kuna lubab neil vabalt liikuda, kirjutab maaülikooli kalateadlane.
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki tagant
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased soovitavad riigil kiiremas korras Vihula III pais ära osta ja see likvideerida, et vältida süvenevaid kahjusid kalastikule.
„Täielik ajaraiskamine.“ Osa riigijuhte jätab maailma olulisima kliimakonverentsi vahele
Kliimakonverentsilt loodetakse suuremat rahastust arenguriikidele, ent varasemad lati alt läbi jooksmised teevad riigid ettevaatlikuks.
Ajaloolane: inimesed peavad autot ikka veel vabaduse kehastuseks, kuid veedavad tunde ummikutes
Nõukogude ajal olid autod haruldased ja väga hinnatud, sümboliseerides sageli iseseisvust. Sotsialistliku autokultuuri pärand püsib senini eestlaste ja teistegi idabloki inimeste suhtumises autoomandisse ja liikuvusse, märkis Roheportaalile ajaloolane Luminiţa Gătejel.
Tänavune aasta on mõõdetutest tõenäoliselt kõige kuumem
Maailm on ületanud 1,5 °C keskmise temperatuuri soojenemise kriitilise piiri, mille mitteületamine võeti eesmärgiks 2016. aasta Pariisi kliimaleppega.
EL karmistas reovee käitlemise nõudeid. Väiksemate asulate majapidamised tuleb peagi ühendada reoveekogumissüsteemidega
Euroopa Liidu Nõukogu kiitis eile heaks uue asulareovee puhastamise direktiivi, mis seab rangemad nõuded veekaitse ja keskkonnastandardite tugevdamiseks.
Sisuturundus
Pudeli teekond jäätmest aardeni – mida sina saad selleks teha?
Kas teadsid, et plastpudel laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50–80 aastat, maa sisse maetuna aga 500–1000 aastat. Plekkpurgil kulub selleks aga looduses 200–500 aastat ja klaaspudeli lagunemisaeg on siiani selgusetu, kuna keegi pole seda protsessi nii pika aja jooksul jälginud. Nii ongi lihtsam tuua kõik taara kogumispunkti, et igaüks neist saaks elada edasi ... uue pudelina. See, mis algab lihtsast tagastamisest, muutub osaks suuremast süsteemist, mis säästab meie resursse ja keskkonda.
JÄÄTMEREFORM | Kui prügi ei sorteeri, maksad kolm korda rohkem
Uus eelnõu toob koduaeda neli konteinerit, mille tühjendamist hakkab korraldama kohalik omavalitsus.
„Pärast proovitulemuste saamist tabas meid šokk.“ Kose vallas tuvastati joogivees fekaalreostus
Kose vallast on tulnud teateid fekaalreostusega joogiveest. Juba mitu nädalat on püütud välja selgitada, kust reostus alguse võis saada.
ÜRO peasekretär: Donald Trump võib presidendina halvata Pariisi kliimaleppe
ÜRO peasekretär António Guterres võrdles võimalikku USA Pariisi kliimakokkuleppest taganemist jäsemete või elundite kaotamisega.
ARVAMUS | Tänavaruumi ümbermõtestamine tooks kasu kõigile liiklejatele
Kas autovabadus on vabadus sõita autoga või vabadus elada ilma autota, arutleb Markus Hääl.
Kõrgema kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursuse korraldamisele kulub umbes 30 000 eurot
Kliimaministeerium ootab kevadel otsustajaid üle Eesti osalema kõrgematel kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursustel.
Kliimaministeeriumi ametnik: kuidas veenduda, et tootjate rohelubadused on usaldusväärsed?
Vaid paari aasta pärast ei saa tootjad enam suvalisi roheväiteid pakenditele lisada. Kuidas seni teha kindlaks, et ostetavad tooted on keskkonnasõbralikud, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik
Teadlased Hispaaniat tabanud üleujutustest: „Oleme alles poolel teel uue normaalsuseni“
Lõuna- ja Ida-Hispaanias on üleujutuste tagajärjel hukkunud üle 150 inimese. Varajase analüüsi kohaselt on kliimamuutus „kõige tõenäolisem selgitus“ ebatavaliselt tugevale paduvihmale.
Uuring: enam kui pooled eestlased jätavad oma vana nutitelefoni sahtlisse seisma
Ringmajanduse ekspert Kadi Kenk ütleb, et elektroonikaseadmete kogumine on uue aja haigus, mis haarab kodudes enda alla aina rohkem väärtuslikku ruumi. Seda tendentsi kinnitab Norstati uuring, millest selgus, et üle poolte eestlaste on jätnud oma eelmise nutitelefoni lihtsalt koju seisma.
„Paljud ei tunne, et nende hääl on vajalik.“ COP29 noordelegaadid seisavad selle eest, et noori võetaks kuulda
29. ÜRO kliimakonverentsil COP29 Eesti noori esindavad noordelegaadid näevad, et ebavõrdsus piirkondade vahel mõjutab otseselt seda, kuidas piirkondade noored on kliimateemadesse või üldiselt aktivismi kaasatud.
Kaitseministeerium soovib end mitmest looduskaitsepiirangust vabastada. Kliimaministeerium ei pea seda vajalikuks
Kaitseministeerium sooviks kaitseväelt võtta näiteks kohustuse järgida kevadist pesitsusrahu.
Teadlased: Maa atmosfääris oli viimati nii palju süsihappegaasi miljonite aastate eest
Atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside mõju kestab teadlaste sõnul aastakümneid, mis tähendab, et juba tehtu leevendamine on keeruline.
REPORTAAŽ | Mis elu elatakse taastatud soos? Kas kiilid ja konnad on uue elukeskkonnaga rahul?
Mis toimub kuivendamise järel taastatud soos ja kas surnud puu on raisku läinud puu? Uurime koos teadlastega Tudusood, kus tehti pärast seda pool sajandit kuivendamist ulatuslikke soo taastamise töid.
Teadlased hoiatavad: hoovuste süsteemi väga võimalik kokkuvarisemine ohustab enim Põhjamaid
Ühe peamise Maa kliimat reguleeriva Atlandi ookeani hoovuse aeglustumisega seotud ohte on suuresti alahinnatud ning sellel oleks laastav ja pöördumatu mõju, hoiatasid sel nädalal avaldatud pöördumises 44 teadlast 15 riigist.