Roheportaal
Roheportaal
Kõik audioartiklid
Sisuturundus
Sisuturundus
Tallinlased vastavad: millises linnaruumis tahaksid sina elada?
Euroopa Roheline pealinn 2023 tiitel ei ole ainult linnaisadele, vaid ka kõikidele linlasetele. Selleks, et saada aru, millises linnaruumis tahaksid linnaelanikud elada, võtsime kaamerad ning küsisime seda neilt!
„Supermurdepunktid“ võivad aidata kiiresti heidet vähendada
Väikesed sekkumised elektriautode ja taimepõhiste proteiinide valdkonnas võivad valla päästa kasulike tegevuste kaskaadi, ütlevad eksperdid.
Jēkabpilsi suurvees kahjustunud majad on elanike mure. Üleujutused võivadki jääda korduma
Kiiresti vahelduvad ilmaolud põhjustasid Jēkabpilsis olukorra, kus Daugava ähvardas linna endasse haarata.
Sisuturundus
Sisuturundus
Milline oli elu Tallinnas 100 aastat tagasi?
Aastal 2023 on Tallinna hüüdlauseks „Metsikult muutuv!“. Sellega seoses heidame pilgu minevikku – mis Tallinnas 100 aasta jooksul muutunud on? Põnevaid lugusid pealinna minevikust pajatavad Tallinna Linnamuuseumi ajaloolased Toomas Abiline ja Ando Pajus.
Sisuturundus
Sisuturundus
VAATA | Kuidas jalgrattasõidust sõltuvusse jääda?
Kristjan Lind on ettevõtte Bikeep juht. Aga ise ütleb ta enda kohta, et on tallinlane ja rattaentusiast. Järelikult on Kristjan õige mees, kelle käest küsida, kas jalgrattaga on võimalik Tallinnas aastaringselt sõita.
FOTOD | Tallinnast sai Euroopa Roheline pealinn. Ekspert: tiitel üksi elukvaliteeti ei tõsta
Tiitli andsid Tallinnale üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise aasta rohepealinna Grenoble´i linnapea Éric Piolle.
VIDEO | Euroopa keskkonnavolinik: lõpetage Eesti puidust pelletite tegemine ja metsa energiaks põletamine
Pelletite eksportimise asemel peaks Eesti arendama kohalikku tööstust, rääkis Roheportaalile Leedust pärit Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius.
Rohepoliitika eestvedaja: rohepöörde tegemine ei ole valik, aeg tiksub meie kahjuks
Kas Eestis rohepööret eest vedavad eksperdid usuvad, et selle tegemine on võimalik? Vastust kuuled saatest „Rohepöörane“.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Tomatisupp maalile ja politsei käevangu. Provokatiivne aktivism ei peagi kõigile meeldima
Massideni jõudvat šokeerivat protestimist on tarvis, sest aeg hakkab otsa saama.
FOTO JA VIDEOD | Täielik uputus! Lääne-Eesti jõed ajasid üle kallaste
Jaanuarikuu tõi kaasa selle aasta esimese suurvee, teatas keskkonnaagentuur.
Eesti ettevõtjad käivitasid esimese e-poodide pakendite ringlussüsteemi
Peagi saab Smartposti automaati tellitud pakkide ümber olevat pakendit tagastada kõikjal Eestis.
Analüüs: Eesti vajab tugevat kliimaseadust
Eesti on endale seadnud erinevaid kliimaeesmärke, ent nendeni jõudmiseks vajab riik uue analüüsi kohaselt vastavat seadust.
Uuring: muutuv kliima võimendab kuumalaineid, tulekahjusid ja vihmavalinguid
Teadlaste sõnul muudab kliima soojenemine äärmuslike ilmastikuolude esinemise tõenäolisemaks.
Rattaga sõitjate arv peab Eestis mitmekordistuma. Ühtne riiklik plaan selleks puudub
Eesti on üks kolmest Euroopa Liidu riigist, millel puudub rattastrateegia. Ilma selleta rattakasutust suurendada ei ole võimalik, ütleb liikuvusekspert Aksel Part.
Valgas katsetatakse Eesti-Läti ühist pandipakendisüsteemi
Katsetuse põhjal hinnatakse ühise süsteemi murekohti.
Sisuturundus
Sisuturundus
Võimalusterohke jaanuar! Uued võimalused, eriüritused ja konkursid Tallinnas
Euroopa rohelise pealinna tiitel antakse igal aastal linnale, mis suudab seada ja täita ambitsioonikaid keskkonnasäästlikke eesmärke, keskendub jätkusuutlikule arendustegevusele ning on eeskujuks teistele Euroopa linnadele. Tänavu kannab seda tiitlit Tallinn.
Raha võim: Saksa politsei tühjendab söekaevanduse tarbeks küla aktivistidest
Saksamaa politsei asus kolmapäeval aktivistide minema kihutama külast, mille ostis ära Euroopa üks suurimaid saastajaid söekaevanduse laiendamiseks.
Sisuturundus
Sisuturundus
Sekkumine linnaruumis nii, et Tallinnas oleks hea inimestel, aga ka mesilastel
Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 raames toimuva projekti „Rohejälg“ eesmärk on viia läbi linnaruumilisi sekkumisi ja parandada linna haljasalade kvaliteeti, rajades näiteks uusi lilleniite ning toidusalusid, kus iga soovija saab tasuta puuvilju ja marju noppida. Aga projekti tegevuste hulgas on palju muudki põnevat.
Tänavusi keskkonnakõnelusi juhib naftaärimees
AÜE riikliku naftafirma tegevdirektori määramine kliimakonverentsi juhiks on aktivistide sõnul samm, mis aitab lobistidel kliimakõnelusi kaaperdada.
Maksa vähem, sõida rohkem: esimene Euroopa riik vähendas jalgrataste käibemaksu
Muudatuse eesmärk on suurendada rattaga liiklejate osakaalu.
Sisuturundus
Sisuturundus
VAATA | Eestil puudub energiajulgeolek
Delfi Rohevälk vodcasti uues osas otsime tasakaalu energiatrilemmas ehk kuidas arvestada varustuskindlust, konkurentsivõimet ja keskkonnahoidu energeetikas. Kas meil on olemas see keegi, kes vastutab suure pildi eest?
Otsustuskindel tegutsemine toimib: osoonikiht paraneb aastaks 2040
Neli kümnendit tagasi avastatud osooniaugud on paranemas, kuna toona võeti kasutusele kindlameelsed meetmed.
Ettevõtted tahavad avada kolm uut põlevkivikaevandust. ELF: see on väga vastutustundetu
Uute kaevanduste asemel taastuvenergiasse panustamine oleks keskkonnaekspertide hinnangul Eesti riigile tulusam.
Sisuturundus
Sisuturundus
VAATA | Tallinn on Euroopa 2023. aasta roheline pealinn! Mida see kõigile üldse tähendab?
Tallinn on mitmes mõttes unikaalne linn: on rohelisust ja ajaloolisust, uuelaadset mõtlemist ja nüüd ka rohelise pealinna tiitli kandja. Sellega astutakse väärikasse klubisse, kus ees näiteks Stockholm, Grenoble, Lahti, Valencia ja Oslo.
Uuring: enamik eestimaalasi toetab riigimetsa raiemahu vähendamist ja lageraietest hoidumist
Eestlased eelistavad raiemahtude vähendamist kodumaa metsades ja lageraiete vaba metsanduse omaks võtmist.
Madis Kallas: väiksem raiemaht töökohti ei rööviks, liigne raiumine aga küll
Keskkonnaminister Madis Kallas vastas värskes „Rohepöörane“ taskuhäälingu episoodis kõikidele painavatele küsimustele, mis puudutavad Eesti metsa tulevikku.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Kas kogukondades elamine hoiaks ära 2040. aastaks prognoositava ühiskonna kollapsi?
Alles möödunud sajandil elasid erinevad põlvkonnad koos ühe katuse all ja külas talgude tegemine oli normaalne. Täna tunnevad inimesed tihti ebamugavust juba siis, kui naaber naeratab ja küsib „kuidas läheb?“.
Tubakafirmad peavad hakkama Hispaanias miljoneid konisid koristama
Suitsetajate rahakott Hispaanias hakkab tõenäoliselt kannatama uue seaduse all, mis sunnib sigaretitootjaid oma reostust koristama.
FOTOD | Miks Tallinna punased rattarajad jälle lagunevad?
Tallinnasse üle-eelmisel suvel rajatud ajutised rattateed on lagunenud alates rajamisest saadik.
Euroopa kuurortides ei saa tulevikus enam suusatada
Lumepuudus ja ebatavaliselt soojad ilmad sunnivad Euroopa suusakuurorte alternatiive otsima. Teadlased hoiatavad, et tulevik ongi selline.
Taastuvenergia ajab juhtme kokku? Värske algatus pakub võimalust ekspertidelt nõu küsida
„Taastuvenergeetika tulevik Eestis on kahtlemata kohati segadusse ajav ning põhjustab konflikte ja möödarääkimist,“ rääkis algatuse taustast Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen.
Sisuturundus
Sisuturundus
Uus aasta muudab oluliselt Tallinna ürituste ja restoranide toimimist
Euroopa roheliseks pealinnaks olemine tähendab ka seda, et üritused, mida Tallinna linn 2023. aastal korraldab, peavad olema loodust säästvad ja keskkonnale soodsad. Nii valmiski juba aprillis Tallinna linna keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhend, mida on juba edukalt rakendatud nii mõnelgi olulisel suursündmusel.
Kallimad piletid, hõredamad väljumised: Tartu bussiliiklus kannatab rahapuuduses. „Tudengile on see karm“
Pool aastat tagasi tõstetud piletihindadest ei piisa, et tagada Tartu inimestele tihe bussiliiklus.
Vaata, millised on Hiiumaa lähistel sobivad alad meretuuleparkide rajamiseks
Värskelt valminud Hiiu mereala ruumianalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et saare vetes leidub tuuleenergeetika kavandamiseks sobivaid kohti.
Valesti äravisatud patareid ohustavad kõiki. Need võivad süttida, plahvatada ja mürgitada
Patareidest ja akudest on võimalik väärtuslikke keemilisi elemente uuesti kasutamiseks kätte saada, ent Eesti inimesed pole varmad energiasäilitajaid õigesti käitlema.
Miks tabas eile Eesti lähiriike erakordne soojus, mis püstitas ajaloolisi rekordeid?
Leedus ja Poolas oli tänavuse aasta esimene päev kõige soojem 1. jaanuar kogu mõõtmisajaloo vältel, kirjutas sünoptik Kairo Kiitsak.
Eelmise aasta keskkonnavaenulikuma teo saatis korda valitsus. „Tegemist on väga halva pretsedendiga“
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis keskkonnakirve valitsuse kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.
Sisuturundus
Sisuturundus
VAATA | Kas ja miks mõtlevad noored rohelisemalt kui täiskasvanud?
Lagle Kaubi ja Adrian Abner on kaks täiesti tavalist noort inimest. Just seetõttu on nad suurepärased vestluspartnerid, kelle käest uurida, mida mõtleb nende põlvkond jätkusuutlikkusest ja pidevast tarbimissurvest.
Sisuturundus
Sisuturundus
Taaskasutus kui maailmavaade ja praktiline käitumine ühes
Riided, mida mingil põhjusel endal enam vaja ei lähe, ei pea lõpetama prügikastis. Tihti leidub keegi, kellel neid vaja võiks minna. Justnagu ka muude tarbeesemete, mööbli ja elektroonika puhul. Samuti on sümboolse aja ja vaevaga võimalik algselt hukule määratud mööbliese korda teha ning selle käigus uusi oskusi omandada. Kõlab lihtsalt ja tegelikult ongi – varem või hiljem avaneb meil kõigil võimalus väikese vaevaga keskkonda hoida ning teadlikumalt tarbida.
Uuring: soojemad ilmad on põhjustanud USA-s umbes 8000 tulistamisjuhtumit
Teadustöö osutab, et kliimakriis võib soodustada relvavägivalla sagenemist, muutes inimesed kõrgema temperatuuri mõjul agressiivsemaks.
Sisuturundus
Sisuturundus
Eestlased viskavad igal aastal prügikasti 164 miljonit eurot
Kristjan Peäske ja Anett Kislov on mõlemad seotud targa ja jätkusuutliku toidutarbimisega. Kristjan jälgib põhimõtet toitu mitte raisata nii kokana, catering teenusepakkuja kui ka pereinimese ja kodanikuna. ResQ Club - rakendus, mille Eesti turu juht on Anett, pakub inimestele võimalust kauplustest ning toitlustusasutustest „päästa“ toitu, mis muidu kuuluks äraviskamisele.
Kristjan Maasalu: Eesti standardi loomine kaitseb meie metsa ja kogukondi
Metsasõjas on põrkunud erinevate osapoolte nägemused säästlikust metsandusest. Ühist kokkulepet „säästva“ tähenduse üle võivad aidata saavutada erinevad standardid, nagu FSC, või rahvuslikult kehtestatud kokkulepe.
TalTech: ringmajanduse lahendused nõuavad koostööd
Tallinna Tehnikaülikool asutas hiljuti koostööplatvormi, mille eesmärk on edendada ringmajandust ning tuua kokku teadlased ja ettevõtted.
Ukrainlased päästsid Eesti kotka näljasurmast
Ukrainas sisaliku kurku tõmmanud väike-konnakotkas Neits naudib tänu abivalmis ukrainlastele tänaseks lõunamaad.
Maailma riigid võtavad looduskaitse alla kolmandiku maakerast
Ligi 200 riiki saavutasid Kanadas toimunud konverentsil üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel.
Sisuturundus
Sisuturundus
VAATA | Alati pole tarvis uut asja osta, sest tavaliselt on vanas veel palju elu sees
Kopli 93 asuv vana ajalooline Kopli rahvamaja on läbi tegemas uut tulekut. Seda sõna otseses mõttes, sest lisaks suurtele tulevikuplaanidele toimib seal juba praegu kogukonna töökoda, kus iga soovija saab oma vanadele asjadele uue elu kinkida või midagi täiesti uut luua.
Kullerite omavoli pealinna kõnniteedel. „Nad isegi ei otsi parkimiskohta“
DPD sõnul on kulleritel valida kahe halva variandi vahel: kas saada trahv sõiduteel või kõnniteel peatumise eest. Kas asi on nii mustvalge?
Sisuturundus
Sisuturundus
Kokad õpetavad: nii ei lähe jõuluõhtusöögist mitte midagi raisku
Kohe-kohe on jõulud ja aastavahetus käes. See on ilus aeg, aga kipub olema ka kõige suurem toiduraiskamise periood. Kuidas pühad keskkonna- ja rahakotisõbralikult mööda saata, selgitavad Salt Restorani peakokk Marko Kaljend ja Rändav Kokk Anneli Kägi.
Tartu keelas avalikel üritustel ühekordsed topsid. Linn ise aga keelust kinni ei pea
Heade mõtete linn kohustab teisi ürituste korraldajaid järgima keskkonnanõudeid, mida linna enda üritus ei täida.
Ulmeliste kütusehindade tagajärg: ühissõidukitega sõitjate arv on hüppeliselt kasvanud
„Kui paagitäie hind ronis 70 euroni, hakkasin mõtlema, miks ma oma raha põletan,“ sõnas Hanna, kes valib nüüd igapäevasteks sõitudeks auto asemel ühissõiduki.