Linnugripp on juba kuid surmanud Lõuna-Jäämeres asuvatel saartel paiknevaid linde ja loomi. Nüüd on aga gripp jõudnud Antarktika mandriossa. Teadlased hoiatavad, et kui viirusesse hakkab surema massiliselt pingviine, võib sellest saada üks suurematest looduskatastroofidest.

Soe veebruarikuu meelitas tagasi Lääne- ja Lõuna-Euroopas talvituvaid linde. Erakordne on aga see, kui palju linde korraga Eestisse naasis.

Eelmisel nädalavahetusel tõid sulailm ja vihmasajud kaasa selle aasta esimese jõgede suurvee. Kevadine suurvesi on võrreldes eelmise sajandiga nihkunud varasemaks ja tavapärase ühe märtsikuise suurvee asemel on mitu väiksemat aasta alguses.

Veel täna ja homme saab anda oma hääle Maalehe lemmiku valimiseks parima metsamajandaja konkursil. Võitjad selguvad Kogu Pere Metsapäeval sel laupäeval Tõrvas, kus toimub palju muudki põnevat.

Jaapani valitsus teatas, et neljapäeval alustatakse 2011. aastal kahjustada saanud Fukushima tuumajaama jahutusvee ookeani laskmist.

Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.

Eesti metsadesse istutatavatest puutaimedest kümnendik kasvatatakse Eesti seemnest välismaal. Kas need on ikka siin kõige paremini kasvavad kodumaised puud või tuleks nende sisseveost hoiduda?

Soome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.

Künnapuud peetakse haruldaseks, aga Malle ja Hugo Tomsoni metsas Pärnumaal moodustub sellest samasugune võsa, nagu tavaliselt sarapuust. Neil on 18 hektarit metsa kasvanud vanu põllumaid, kus toimetatakse metsa heaperemeheliku kasutamise tähe all.

Sarnaselt metsi lauluga täitvate väike-lehelindude või metsvintidega on ka salu-lehelind üks meie agaramaid lauljaid. Teda ei sega sugugi keskpäevane leitsak, vihm ega vali tuul ja nõnda aprilli lõpust juulikuuni.

„Kui jalakas on nakatunud seenega, siis puu sees arenev seeneniidistik paljuneb kiiresti ning lõpptulemusena puu tapab haigusega võitlemisel iseennast ära,“ kirjeldab Kadrioru pargi juhataja Ain Järve jalakasurma, mille tõttu tuleb hakata pargis puid maha võtma. Ja ka mujal Tallinnas.

Viimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?

„Mul on häbi olla inimene. Ma ei tea ühtegi teist loomaliiki, kes meelega hävitab enda kodu,“ ütleb 23aastane Elliot Lään ehk teise nimega rohekodanik, kes on võtnud enda missiooniks tuua loodus linnaruumi tagasi.

Sel nädalal kehtima hakanud määrus kohustab energiapuidu varujaid tõestama selle säästlikkust. Mõni ettevõtja on valmis kohe oma digitaalsed andme avalikustama, teised on alles paberiajastus.

Kuigi võib tunduda, et rõkkavat linnulaulu on küll ja veel, on tippaeg nüüdseks seljatatud ning ajapikku jääb lõõritajaid päev-päevalt vähemaks. Pea juuli keskpaigani võib mitmel pool aga kuulda käosulaseid, kel on varasuvises linnukontserdis üks kandvamaid rolle.

Uus hiiglaslik kasvuhoone Võrtsjärve lähistel meenutab katedraali. Koguduseks on pisikesed puuseemikud, kes seal idanevad ja kasvavad, et lõpuks metsa jõuda. See pole ainus uus metsataimla, mis hiljuti rajatud.

Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.

Populaarse metsandusele suunatud looduskaitseaktivistide sotsieaalmeedialehekülje Eesti Metsa Abiks Facebooki leht kannab nüüd uut nime Hoiame Loodust. Muudatusi on ka aktiivis.

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid - Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.

Täna oli riigikogus teisel lugemisel kobareelnõu, mis annab hoo Nursipalu harjutusvälja kiirendatud rajamisele. Mis saab Natura aladel vajalikus keskkonnamõju hindamistest? Harjutusväljal tehakse erand, ülejäänud protsessi menetletakse edasi.

Euroopa Liidu võitlus pakendijäätmete vastu jätkub. Uus plaan on keelustada ühekorranõud söögikohtades ning minišampoonid ja -hambapastad hotellides.