Hanna-Mari Kirs on naine, kelle seiklusjanu ja avatud meel on teda viinud kaugele nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt. Ta on kirglik ettevõtja, kes on oma teekonnal kogenud mitmeid väljakutseid ja võimalusi. Üks tema elu pöördepunktidest oli vahetusaasta YFUga Kreekas, kus tema sõnul tundus kohalik kultuur nagu Marsilt.

Rohkem infot YFUst, vahetusõpilaseks hakkamisest ja vahetuspereks saamisest: www.yfu.ee 

Ankelyn Mehhikost ja Franca Saksamaalt on kaks päikeselist 17-aastast, kelle vahetusaasta Eestis on juba lõpusirgel. Mõlemad neiud hindavad oma kogemuse "imeliseks" ning räägivad eestlaste kommetest, oma vahetusperedest ning kohalikust koolisüsteemist. Murrame ka levinud müüte, nagu näiteks see, et eestlased on tagasihoidlikud ja räägivad vähe. Juttu tuleb ka toidust ning loomulikult kohukestest. Selle episoodi teeb eriti toredaks see, et kogu vestlus toimub eesti keeles, sest neiud on selle juba soravalt selgeks saanud. Kui soovid ka enda perre vahetusõpilast, siis loe vahetusperede kohta lähemalt SIIT! Seniks aga mõnusat kuulamist!

Maris Kruusmaa käis YFU-ga aastal 2009/2010 Uus-Meremaal. Täna on Maris audioloog ehk ta teab väga palju kõrvakuulmisest, mürakahjustusest ja kuuldeaparaatidest. Ning tegeleb palju ka kuulmiskahjustuste ennetuspoolega nii koolituste kui seda ennetust toetavate toodete müügi poolest. Ta on ka oma brändi vaiksem.ee looja.

Podcastis räägime sellest, kuidas vahetusaasta kogemus teda muutis, kuidas oli õppida ainult tüdrukute-koolis ja mis oli tema aasta juures kõige raskem. Marist intervjueeris yfukas Tiina Pärtel.

Jan Teevet on Paide teatri asutaja ja kunstiline juht, lisaks Saaremaale, Tartule, Tallinnale ja Paidele elas ta 15-aastasena ühe aasta ka vahetusõpilasena Belgias.

Podcastis jagab ta seda, kui eriline suhe on tal siiani oma Belgia kodu ja vanematega. Kuidas ta vahetusaasta lõpus hollandi keele eksamil oma klassikaaslastest rohkem punkte sai.

Ning ta avab ka tagamaid, kuidas sündis Paidesse oma teater, mis on selle missioon ja millist rolli kaasaegne teater üldse tänapäeva ühiskonnas mängib. Jani intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Anneli Võsandi toimetab igapäevaselt õpetajana, ta on olnud YFU-s vabatahtlikuna seotud 124 erineva ettevõtmisega ja on hetkel aktiivne YFU Eesti juhatuse liige, fokuseerides haridusvaldkonnale.

Podcastis jagab ta muuhulgas, miks just “suur ja kirju pere”, “aktiivsus ja südamelähedus” ja “positiivne” on need kolm väljendit, mis tema vahetusaastat (2011/12) Saksamaal kõige täpsemini kirjeldavad. Peale selle jutustab ta oma tegemistest YFU Eesti juhatuses ja sellest, millised tulevikuplaanid on YFU-l seoses Eesti haridusvaldkonnaga.

Selles episoodis tuleb juttu vahetusperedest ning kõikidest muredest ja rõõmudest, mis sellega kaasnevad. Oma kogemusest räägib noor vahetusema Kerli Moora ning head nõu annab YFU Eesti sissetulevate õpilaste programmijuht Diina Tuulik. Kerli Moora on kahe väikese lapse ema, kes on oma põnnidele lisaks võtnud enda juurde elama ka kaks YFU vahetuslast. Olles täiskohaga ema, tahab ta ka oma hinges kõigile ja kõigele alati head. Headuse loomise printsiibist lähtub ta kõigis oma tegevustes. Lisaks ema olemisele õpetab ka Kerli joogat ja kirjutab blogi: https://aiejooga.ee/.

Kerlit ja Diinat intervjueerib yfukas Tiina Pärtel. Poscastis saab nutta ja naerda, saab julgustust ja inspiratsiooni. Nii et hakake vahetuspereks ja tooge maailm endale koju! Vaata lähemalt: https://www.yfu.ee/vahetuspere/vahetuspereks/

YFU Eesti stipendiumifondi looja, Martin Kuustik, käis YFUga 2003/04 USA-s vahetusaastal ja on juba 17 aastat YFU vabatahtlik. Teda intervjueerib samuti kauaaegne yfukas Tiina Pärtel, kes käis ka ise vahetusaastal, õppides 2010/11 a. Belgias. Teemaks on selleaastane Giving Tuesday, ehk Annetamistalgud, millest Eesti juba teist korda osa võtab. Miks Martin YFU „Uks maailma“ stipendiumifondi vajalikuks pidas ning mis inspireeris teda püsiannetajaks hakkama, selgub podcastis. Põnevat kuulamist ja kohtumiseni 1. detsembril heade tegude päeval!

Mihkel Mooste Rootsi vahetusaasta märksõnadeks on elamine üksikisaga suures pardifarmis. Talvel pimeduse ja üksindusega toime tulemine, rahvusvaheline elu Rootsi tundras ja poisist meheks kasvamine.

Peale oma vahetusaastat on Mihkel elanud veel 2 aastat Uus-Meremaal. Täna elab ta taas Eestis, ta on seotud küberjulgeoleku valdkonnaga ja mitmes on aktiivne MTÜs ning vabatahtlikus organisatsioonis. Ta on ka Noor Eesti 200 juht ja brändi dramaturg.

Saates räägime:

• Omaette majas elamine koos 200 pardiga?

• Rootsi sportlaste kasvatus?

• Mihkli nipid endaga sõbraks saamiseks?

• Looduslähedus koos sambla praadimise ja kuusesoola tegemisega.

• Kuidas tappa parte nii, et liha kvaliteet jääks parim?

• Mida teeb brändi dramaturg?

• Miks peaks iga noor välismaal käima?

Mainitud saade Liisu Milleriga: https://open.spotify.com/episode/4NMT100UBtLR4ajdXIMS2T?si=ae0OU3cJSpaI7NF_PwFzmQ

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Annika Pikkmets ütleb, et seitsmenda poja võtmine ei tundunud suur asi, aga vahetustütre võtmisele ta ka ei mõelnud, sest kõik teised on ju peres mehed.

Viimase aasta jooksul on Berliinist pärit Bruno kirjeldanud mitmeid Eesti kogemusi kui: “See on nii väike!?”. Pärnu maakonnas elava poisi jaoks on erilisteks elamusteks olnud pere saunatraditsioon, jahil käimine ja marti jooksmine.

Räägime sellest:

• Kuidas Annika ilma ootusteta vahetusema rolliks valmistus?

• Mida on pere ühiselt poole aasta jooksul ette võtnud?

• Mis on Bruno arust Eestis eriliselt väikesed?

• Milliste Eesti traditsioonidega Bruno Eestis kokku puutunud on?

• Mida soovitab Annika teistele vahetusperedele?

Ka sinul on võimalus hakata vahetuspereks! Kogu info: yfu.ee

Hanna sai oma vahetusaastale mineku raha kokku tund enne lennu väljumist. Ta polnud eelmisel õhtul kindel, kas 1,5 aastat toetajate otsimisest on kasu olnud. Õnneks viis tema sihikindlus sihile. Hanna Kleining veetis aasta Hiina väikelinnas, linnas mille suurus oli sel ajal 9 miljonit inimest.

Peale oma vahetusaastat reisis ta ringi Euroopas, kus ta aasta aega ringi hääletas ja uusi riike tundma õppis. Täna on tema kodu Saksamaal. 

Saates räägime: 

• Kuidas Hanna kogu vahetusaasta raha ise kokku sai?

• Telefoniraamatu kontaktidele helistamisest ja võõrastes kontorites käimisest?

• Miks ta ütleb, et polnud eluks Hiinas valmis?

• Hiina pulmatraditsioonidest

• Sõjaväelaager Hiina stiilis

• Miks on Hiinas kerge sõpru leida?

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Keli Tubin elab oma perega Põlvas. Ta on olnud erinevate vahetusõpilastega seotud üle viie korra, olles nii vahetusõe kui vahetusema rollis. Täna kasvab tema peres lisaks vahetusõpilasele ka pisike beebi.

Räägime saates sellest:

• Esimese beebi kõrvalt vahetuspereks hakkamisest.

• Kuidas mõjutab vahetuspere olemine rahakotti? 

• Dilemma oma vahetusõpilast valides?

• Miks võib olla sakslaste jaoks Eesti poes käimine eriline?

• Tere tulemast kingituse soovitus.

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Eva-Johanna Lepiku peres Tartumaal on juba tavaks saanud vahetusõpilase olemasolu. Niimoodi on elanud nende peres juba 14 erinevat õpilast üle maailma.

Eva-Johanna ise elas vahetusõpilasena Saksamaal, kolides aastaks oma vahetusõe perre. Tänu oma initsiatiivikusele ja julgusele leidis ta sealt sõbrad kogu eluks. Tänaseni suhtleb ta oma võrkpalli meeskonna kaaslastega, külastas oma pereliikmete pulmasid ja hoiab nendega tihedalt kontakti.

Igapäeva elus tegutseb ta nii IT valdkonnas kui ettevõtja ja fotograafina fotostuudios Confidence. Nende tegevuste kõrvalt meeldib talle oma beebiga kahekesi ka mööda Euroopat ringi reisida.

Saates räägime:

• Mida regulaarse vahetusperena kindlasti silmas pidada?

• Kuidas õpetajalt keeletestide palumine Evat saksa keele õppimisega aitas.

• Keeleline viga, mis saatis kogu tema aastat?

• Kuidas tema Saksamaa ja Tartumaa võrkpalli meeskonnad koos trenni tegema hakkasid?

• Miks ta enam Saksamaal elada ei taha?

• Mis aitab teha ühele vahetusõpilasele sisseelamise lihtsamaks?

• Beebiga koos Euroopa avastamise plussid.

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Aastal 2023 napsas Nele-Rita Põldma endale kiitusega välja “Aasta vabatahtliku” tiitli. Tema eneseületusi täis teekond YFU Eesti vabatahtlikuna algas peale ta vahetusaastat Ecuadoris.

Hetkel on Nele-Rita täiskohaga bioloogia tudeng, ülikooli kõrvalt annab ta lastele ja noortele eratunde, lisaks on aktiivne Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses ja muidugi on ta ka aktiivne vabatahtlik YFUs.

Räägime saates nii tema vahetusaastast mägedes, vulkaanide ja maavärinate keskel kui sellest, milliseid uksi ja võimalus on ta tänu YFU kogukonnale kasutanud.

Saates räägime:

• Mida tähenab käia koolis, mis näeb välja nagu vangla?

• Mida Ecuadoris pisikeste maavärinate ajal tehakse?

• Kuidas Ladina Ameerika pered kokkuhoiavad?

• Milliseid väljakutseid saab endale vabatahtlikuna esitada?

• Ootamatud võimalused YFU vabatahtlikuna.

• Sotsiaalmeedia kasutamine vahetusaastal.

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Brita Vibole on alati meeldinud midagi teha. Ta teadis, et ta tahab teha oma asja ja tegutseda ettevõtlusmaailmas. Lapse kõrvalt avastas ta enda jaoks paljajalujalatsid ja ta otsustas alustada selle kategooria jalanõude Eestisse toomise ja edasimüümisega. Täna on ta Mugavik Barefoot jalanõu poe kaasasutaja, juhtides Eestis kahte füüsilist poodi ja e-poodi, koos töötajate ja kogu tarnelogistikaga.

Saates räägime,

• kuidas ta kindlasti vahetusaastal mägedes elada tahtis ja kuidas ta sinna elama ei saanud;

• miks on kolmanda keele oskamine kasulik?

• kehakaalu tõusust vahetusõpilasena ja šokolaadisõltuvusest;

• austerlased ja usklikkus;

• ettevõtjaks hakkamine lapse kõrvalt;

• mis on paljajalujalatsid ja kuidas sai Mugavik Barefoot pood alguse?


Episoodis mainitud lingid: www.mugavik.ee

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Värske vahetusema Marju Vanker jagab oma rõõmu õige lapse leidmisest, oma sotsiaalse ringi laiendamisest ja pannkookide söömisest puljongiga.

Marju ja Ats Vankeri 3-lapsega perega liitus augustis uus tütar Saksamaalt. Tänaseks suhtlevad nad omavahel eesti keeles ja tutvustavad rõõmuga oma vahetuslapsele Helenele Eestimaad.

Räägime sellest,

• kuidas Marju suurim hirm vahetusõpilase võtmise ees oli seotud tema välja valimisega.

• milline nägi välja Helene esimene nädal Eestis?

• miks oli vaja vahetusõpilase toas seintelt riiulid maha võtta?

• milliste hobidega saab üks vahetusõpilane Märjamaal tegeleda?

• kuidas vahetusõpilase võtmine oma pereliikmeid avardab?

• miks peaks pannkooke puljongiga proovima?

Sellele lisaks jagab Marju soovitusi ja mõtteid teistele peredele, kes on mõelnud vahetuspereks hakkamisele!

Liisu Miller on üks väga ettevõtlik naine. Ta on kirglik ja aktiivne YFU vabatahtlik, kes on 14 aasta jooksul peale oma vahetusaastat teinud YFUs vabatahtlikuna vist kõike!

Instagramis on Liisu oma pea 15 000 fännile ja jälgijale tuntud kui vaiba-Liisu, kortsuplaastri-Liisu, Juustukuninga-Liisu, kunstnik Liisu, sisekujunduse ja kokkamise entusiast. Sellest, kuidas need märksõnad tema jaoks tekkisid räägib ta episoodis ise pikemalt. Lisaks on ta ka 3-lapse ema ja abielus teise toreda YFUkaga.

Podcastis kuuleb: 

• Kuidas Liisu enda vahetusaastaks raha kokku sai?

• 18-aastase eestlase elust Rootsi pensionäride juures.

• Miks Liisut rootslaseks peeti?

• Kuidas sai YFUst Liisu kodu?

• Mis värk Liisul kõhutunde ja vision boardidega on?

Episoodis mainitud lingid:

-> Liisu Instagram: https://www.instagram.com/liisumiller
-> Robert Milleri episood YFU podcastis: https://shorturl.at/ijnDU
-> Aku Sorainein YFU podcastis: https://shorturl.at/jERU5

Kogu info vahetusõpilaseks või vahetuspereks saamise kohta: www.yfu.ee

Kaisa Lepajõe jaoks ei ole võõrad nii Inglismaal ülikooli õppemaksu tasumiseks Amazoni äri alustamine, kui ka tööle kandideerimise järel end hoopis selle sama startupi juhtimist üle võtmas leidmine.

Tema tänane fookus on oma passiivse sissetuleku suurendamine ja selle teekonna jagamine oma blogis. Ta ütleb, et kõik need ettevõtmised ei tundu üldse nii hirmsad peale Buenos Airese lennujaamas ilma raha ja tühja mobiiliakuga transpordi välja nuputamist.

Ja see omakorda ei oleks kuidagi juhtunud, kui ta poleks võtnud kuulda oma ema uitmõtet sellest, et Kaisale võiks YFU vahetusaasta kogemus sobida.

Selles episoodis rändame Ladina Ameerikasse ja räägime Kaisa Lepajõega tema vahetusaastast Argentinas ja kui palju see ta elu muutis.

Lisaks üks maasikas: Kui sa oled üks neist, kes alles kahtleb, kas ikka minna vahetusaastale, kuula episood lõpuni, sest Kaisa esitab sellega seoses sulle väikese väljakutse!

Keir Veskiväli on ettevõtja, investor ja juht. Peale oma vahetusaastat USA-s on ta elanud näiteks ka Saksamaal, Singapuris, Vietnamis, Malaisias kui Indias. Saksamaal asutas ta ettevõtte Smartly, mille ehitas ta üles Malaisias. Peale intensiivselt töiseid aastaid tegi ta ettevõttega ka exiti. Täna juhib ta järgmist finants-ettevõtet Finbite, mis pakub ettevõetele nutikaid arvelahendusi.

Ta jagab meiega oma filmiliku vahetusaasta kogemusi Ameerikast. Mida kirjeldavad näiteks koolikeskne igapäev, home-coming ball, toidusõjad, relvade nägemine, narkoreidid koolis, erinevad sõpruskonnad ja kõrgtasemel spordi tegemine.

Täna on külas 2022. aasta vahetuspere tiitli saanud perekonda esindav Merle Eek!

Merle peres on veedab oma vahetusaastat tänavu juba kolmas vahetusõpilane. Eelnevalt on nende kolme lapse kõrval olnud noormees Hispaaniast, neiu Jaapanist ja nüüd neiu Uruguayst. Ta ise ütleb, et tal oli vahetusõpilase võtmise suhtes palju hirme ja täna on tal väga hea meel, et ta neist lahti lasi!

Räägime sellest, kuidas hirmutav mõte oma tütar vahetusaastale saata, muutus ajaga hoopis ise vahetuspereks hakkamiseks.

• Mis sai Merle hirmust, et ta ei oska ju piisavalt inglise keelt?

• Mida pidas Jaapani vahetusõpilane Eesti bussides suureks ebaviisakuseks ja Uruguay neiu tavaliseks?

• Hispaania noormehe 5 lemmikasja Eesti juures?

• Kuidas tänu kolmele vahetusõpilasele hakkas Merle pere hindama varem tavalisena tundunud pisiasju.

• Kuidas seletada vahetusõpilastele, et Eestis tuleb kanda nii mütsi, salli ja kindaid.

Lisaks jagab Merle soovitusi ja mõtteid teistele peredele, kes on mõelnud vahetuspereks hakkamisele!

Tänane külaline Sanna Lutsoja veetis oma vahetusaasta YFU-ga USA-s. Peale oma vahetusaastat jäi ta YFU vabatahtlike seas silma oma erilise aktiivsusega eriti sponsorkoolituste tegemise osas. Tänaseks on ta elanud 8 aastat Norras ja kuna YFU on tema jaoks eriti südame lähedane, siis on ta kuulunud ka YFU Norra juhatuse liikmete hulka.

Sanna on mitmekordne ettevõtja. Peale ta vau-emotsioone täis vahetusaasta mälestusi räägime ka sellest, kuidas temast sai ettevõtja ja kuidas see ettevõte kolme aastaga exitini jõudis. Sannat intervjueeris yfukas Tiina Pärtel.

Räägime sellest kuidas jõudis Yfukas Tiina Tubli peale oma vahetusaastat Tšiilis ja ülikooliõpinguid Taanis töötama õpetajana Elvasse! Tema vahetusaastat kirjeldavad sõnad: meeletu, avastusterohke ja täiskasvanuks saamine. Räägime nii nende sõnade taga peituvast kui ka sellest, miks Tiina ütleb, et Tšiili minnes on võimalus kogeda kogu maailma? Miks nende vahetusperes teenija oli? Kui palju Tšiili inimestele üksteist katsuda meeldib? Ja mis oli tema jaoks erinev Tšiilis versus Taanis õppimise juures? Tiinat intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Maris Egeli suhe Brasiiliaga algas tema vahetusaastaga. Täna on ta Eestis elades nii Brasiiliaga seotud, et vahepeal leiab ta end ka selles keeles mõtlemas. Peale oma vahetusaastat on ta töötanud üle 10 aasta Brasiilia saatkonnas. Tal on Brasiilia maiustusi valmistav ettevõte ja hiljuti avas ta Eestis Brasiilia kohviku nimega Café Brasil.

Podcastis räägime peale nende ka sellest, kuidas Brasiilia tänaval tema pärast jalgrattaga vastu posti sõideti, kui palju erinevad tänavad ühes piirkonnas üksteisest erineda võivad. Miks ta tagasitulles šoki sai, küsides kas Eesti inimesed olidki sellised? Marist intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Karin Larven kasvas üles pisikeses Paides, unistusega, et USA keskkoolis õppimine oleks küll maailma kõige ägedam asi. Kui see unistus lõpuks tänu YFU-le täitus, tundis ta aasta jooksul nii pettumust, kui teda kohe koolis omaks ei peetud, kurbust kui tal tekkisid vahetusemaga konfliktid ja rõõmu kui ta tundis, et nüüd on küll kohanenud ja riiki sissesulandunud. Täna tagasi vaadates peab ta seda aastat üheks parimaks aastaks oma elus.

Karin on aktiivne sisulooja platvormidel Instagram ja Youtube. Mõlema platvormi peale kokku jälgib teda üle 29 tuhande inimese.

Podcastis räägime peale tema USA kogemuste ka sellest, kuidas algas tema sotsiaalmeedia sisulooja teekond ja selle kõrval ka kontoritöö karjäär. Karinit intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Robert Nõmmann õppis YFU-ga muusikaprogrammi raames Ungaris. Tema huvi vahetusaastale mineku vastu tekkis, kui nende Eesti peres oli olnud vahetusõpilane. Robert on professionaalne kontrabassi mängija ja ka turundaja, kes on mitmete bändide koosseisudes esinenud erinevatel lavadel üle 500 korra ja ligi viieteistkümnes erinevas riigis! Täna võib teda kuulata näiteks koosseisudes Titoks, Alfa collective, Marianne Leibur & Ansambel ja Alika Milova bänd.

Podcastis jagab ta, kuidas ta kahe kuuga ungari keelt rääkima hakkas, mis oli tema aasta erilisemad hetked ja mida tähendab “tuleb ise võtta proaktiivne haamer kätte”. Roberti intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Stina Seppel veetis keskkooli ajal ühe aasta vahetusõpilasena Jaapanis. Aasta lõppedes ei olnud tal aimugi, kas tal tuleb veel võimalusi Jaapanis elada. Sellele vaatamata, kuulas ta oma kõhutunnet ja tänu stipendiumile veetis Jaapanis ka oma ülikooli aastad. Täna elab ta jälle Eestis ja tegutseb visuaal-disainerina.

Podcastis räägime veel sellest, mida tähendab tema jaoks sõnuseletamatult kibe-magus rõõm oma vahetuspere suhtes? Kuidas ta tänu kendo-trennidele endale lähedased sõbrad leidis? Ja kas Jaapanis ülikoolis käimine erineb üldse vahetusõpilase elust? Stinat intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Kadi Metsmaa on projekteerimise ettevõtte Esplan tegevjuht ja juhatuse liige. Ta veetis oma vahetusaasta Šveitsis, mille valik sündis üsna juhuslikult. Kui ta enne vahetusaastat ei olnud üldse näiteks sealsest lumelaualaagrist vaimustuses, siis täna lumelauatab ta heameelega. Peale oma vahetustaastat oli Kadi hästi aktiivne vabatahtlik, täites erinevaid vabatahtliku rolle kuni YFU juhatuse liikme ja juhina välja.

Saates kuuleme veel, kuidas Kadi, olles suurlinna tüdruk Pärnust, ehmatas alguses väga, kuuldes et kolib 800 inimesega väikesesse linna. Kuid aasta hiljem naasis ta Šveitsist tundega, et ta on tõesti leidnud endale täiesti uue perekonna.

Anne-Pii Saare sündis väliseestlaste perre Rootsi, oma vahetusaastal käis ta enne seda kui YFU Eesti organisatsioon üldse olemas oli. Peale aasta aega USA-s elamist ja tundes, et Eesti on see, kuhu ta kuulub, kolis ta Eestisse ja temast sai YFU Eesti organisatsiooni üks asutajaliikmetest!

Kuula podcastis, kuidas ta selleni jõudis ja milline oli ta enda vahetusaasta USA-s. Aga ka sellest, kuidas ta peale Tallinnas oma poe pidamist, taiji õppimist ja edasi õpetamist ning energia tervendamise õpinguid, jõudis elama hoopis Prantsusmaale oma mikrofarmi! Anne-Piid intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Sille Luiga elu on täis loomingut, ta juhib ehtekunstnikuna oma brändi Sile Luik. Loob ehteid nii poodidesse müügiks kui ka ehtekunsti näitustele.

Oma vahetusaastal nimetas ta koduks siidrit ja juustu tootvat farmi Põhja-Prantsusmaal. Podcastis räägime lähemalt, milline oli tema kohalik igapäeva elu, millised prantslaste stereotüübid läksid ka päris elus täppi. Kuidas jõudis ta tänu seal elamisele oma eriala valikuni. Ja kuidas ta tänagi oma keeleoskust värskena hoiab. Sillet intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Erinevalt paljudest teistest YFU podcasti külalistest on tänane episood mehhiklase Eduardoga, kes veetis oma vahetusaasta 10 aastat tagasi Eestis. Tänaseks on ta muutnud endale koduseks nii Tartu kui Tallinna ja ütleb, et Eesti näol on leidnud üles oma kodu.

Eestisse jõudmisel mängis, muusikat armastava Eduardo, jaoks tähtsamat rolli Arvo Pärt. Eestis elamist iseloomustab ta vabaduse tundega. Räägime podcastis ka sellest, kuidas sai Eduardo selgeks eesti keele ja millised on erinevused mehhiklaste ja eestlaste vahel. Eduardot intervjuuerib yfukas Tiina Pärtel.

Olga Tuulikul oli vahetusaastal Hollandis kaks vahetusõde. Üks motiveeris oma nõudmistega teda hollandi keelt ära õppima ja teisega oli esimene tüli märgilise tähendusega - nüüd on ta tõesti pereliige.

Peale selle jagab Olly värskes YFU podcasti episoodis, kuidas teda pani imestama, et ka tippjuhid sõidavad Hollandis tööle rattaga ja söövad lõunaks võileibu. Räägime sellest, kuidas sai temast Hollandi noortemeister võrkpallis ja milliseid uusi toite Olga tänu oma vahetusemale tegema õppis, tehes neid kodus tänaseni.

Kuula Olly kogemusi ja soovitusi järgmistele vahetusaatale minejatele kooliaasta kordamise kui vahetusperega harjumise kohapealt. Ollyt intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Helen Arus on pikaaegse taustaga Yfukas. Tema vahetusaasta jääb juba umbes 25 aasta tagusesse aega. Peale seda on kujundanud tema elu kirju kogemus nii YFU vabatahtliku kui kontoritöötajana ja ka YFU juhatuse liikmena.

Podcastis jagab ta nii seda kuidas ta Hollandis õppides oma klassikaaslastele seletama pidi, et me ei kanna Eestis igapäevaselt rahvariideid.

Seda, kuidas ta sattus 16 miljoniga riigis elama oma ema ainsa hollandlasest kirjasõbra kõrvaltänavasse. Ja seda kuidas tema ja tänu talle ja ta yfukatest sõprade aktiivsusele ja järjepidevusele loodi Tartusse oma YFU kontor.

Helenit intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Lieselotte on vahetusõpilane Saksamaalt, kes kolis Eestisse möödunud sügisel. Maaja on tema vahetusema.

Maaja jagab oma kogemusest, olles juba teise vahetusõpilase ema rollis. Seda, kui palju on nad tänu oma vahetustütardele ka ise Eestimaad avastanud ja mis on tema soovitused teistele peredele, kellel on ka huvi vahetuspereks olemise vastu. Kuidas võib elu välja näha, elades 14 inimesega külas. Ja kuidas ta soovib kindlasti oma lastele pakkuda eestipärast meres ja rabas ujumise kogemust.

Lieselotte jagab puhtas eesti keeles, kuidas ta eesti keele selgeks on saanud, kuidas eestlastest sõprade leidmisel on tähtis nendega ise rääkimist alustada. Kuidas võrreldes sakslastega on eestlased palju spontaansemad. Ja kuidas ta on avastanud Eestis elades, et kõik on tõesti võimalik.

Siim Starke on lihtne maapoiss Hummulist. Tema YFU vahetusaasta Saksamaal sai alguse juhuslikust otsusest minna kuulama presentatsiooni teiste yfukate kogemustest. Tänaseks on saanud muusika huviga, pikkade juustega poisist jalgrattaid ehitava ettevõtte Vok Bikes üks asutajatest. Enne seda jõudis ta ehitada veel TTÜ’s tudengiralli jaoks ralliautosid ja rajada oma inseneribüroo. Podcastis meenutab ta oma vahetusaasta kogemusi, avab oma teekonda tänaseni ja jagab soovitusi tulevastele vahetusõpilastele. Siimu on intervjueerimas yfukas Tiina Pärtel.

Oma kogemusest vahetusaastast Hollandis räägib Iiris Oosalu. Iiris käis Hollandis aastal 2004. Millised olid silmatorkavamad eripärad, milline pere Iirisele sattus ja millega ta harjuma pidi? Praeguseks on Iiris aga Avatud Kooli üks kaasloojatest. Sellest kõigest saad kuulda juba lähemalt podcastis! Iirist on intervjueerimas yfukas Tiina Pärtel.

Timo Einpaul on käinud vahetusaastal Rootsis aastal 2006/2007. Timo räägib, mis tähtsust omas talle vahetusaasta, millised olid vahetuspere tavad ja millised väljakutsed tal vahetusõpilasena ette sattusid. Praegu on Timo Chado teepoe kaasomanik ja juhataja, mistõttu tal on hea teadmine teedest, teemaailmast ja -kultuurist, millest kõigest ka podcastis juttu tuleb. Teda intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Robert Miller ehk artisti nimega Robert Lõvi või ametitiitli järgi Juustuprints, käis YFUga 2011/12 õa Hollandis vahetusaastal. Robert räägib, kuidas oli saada üksiklapsest 8-lapselise pere liikmeks, õppida Hollandi kõige kristlikumas regioonis, sõita iga ilmaga rattaga kooli ning kust sai hüüdnime Juustuprints. Kuuleme ka artisti Robert Lõvi sünnist ning sellest, kuidas tänaseks on kogu tema elu igatpidi Hollandiga läbi põimunud.

Aile Arro käis 2009/10 õa vahetusaastal Saksamaal. Täna on ta Haridus- ja Noorteametis saksa keele peaspetsialist ja 2 lapse ema. Vahetusaastale mineku juures mängis tema jaoks eriti suurt rolli YFU koostööpartnerite poolne stipendium. See on ka põhjus, miks ta on täna ise innukas YFU stipendiumifondi toetaja. Ailel on pikaaegne kogemus YFU vabatahtlikuna ning üks tema märkimisväärsemaid tegusid oli luua ja käima lükata ülemaailmne YFU vabatahtlikele suunatud üritustesari "Voluntaria".

Kaisa Orunuk on pikaaegse kogemusega YFUkas. Vahetusaastal Taanis käis ta praeguseks 27 aastat tagasi, kuid ütleb, et see kõik tundub siiani kui eilne päev.

Täna töötab Kaisa Tallinna Haridusametis, kus haldab 10 Tallinna linna munitsipaal huvikooli ja -noortekeskust. "Hoolitsen selle eest, et noorsootöö võimalusi oleks Tallinna linnas piisavalt, et need oleksid kättesaadavad ja et neid tehtaks parimal moel," räägib Orunuk oma missioonist noortega. Kaisa meenutab, kuidas ta sai kehalise tunni ajal fjordide taustal süstaga sõitma minna, YES-i seiklustest ja keele õppimisest tänu “Punamütsikese” raamatu lugemisele. Lisaks räägime pikemalt ka temale südamelähedasest noorsootöö valdkonnast ja ka sellest, mis on e-noorsootöö.

Sandra Järv veetis 2012/13 õa Ameerikas YFU vahetusõpilasena, mis temasõnul kasvatas tast hästi analüüsivõimelise inimese. Sandrale avaldas muljet õpetajate vaba ja võrdväärne suhtumine õpilastesse, mis tagas vastastikuse austuse. See kõik on aidanud tal õpetamises enda väljundit leida .

Täna kuulub ta nii YFU juhatusse kui on ka nooremlektor Tartu Ülikoolis, kus uurib kultuuritundlikku õpetamist ja koolitab ka teisi õpetajaid.

Mis täpsemalt on kultuuritundlik õpetamine, sellest räägib Sandra lähemalt juba YFU podcastis! Lisaks jagab ta häid nõuandeid, kuidas vahetusaastele minekuks toetajaid leida ja miks ta tahaks uuesti vahetusaastale minnes just Poola minna? Oma kogemuse võtab Sandra Järv kokku lausega: “YFU teeb minust parema inimese”!

Johanna Viik oli 2012/13 õa YFU vahetusõpilane Slovakkias. Peale oma vahetusaastat oli ta pikaaegne YFU vabatahlik ja tegi aasta peale tagasitulekut kaasa rekordarv YFU üritusi. Sellega teenis ta välja YFU “Aasta vabatahtliku” tiitli. Väljaspool YFU maailma oli ta TLÜ üliõpilasesinduse juht. Podcastis meenutab ta, kuidas endale Slovakkias sõbrad leidis, igapäevaselt vahetusisaga slovaki keelt õppis ja kuidas vahetusaasta ja vabatahtlik olemine andsid talle entusiasmi hiljem elus asju ära teha. Teda intervjueerib 2010/11 õa Belgias vahetusaastal käinud yfukas Tiina Pärtel.

Johanna-Maria Tõugu on 23-aastane kirglik noor, kes on Eestimaa Roheliste juhatuse liige, kandideerides hetkel järgmiseks Tartu linnapeaks. Lisaks sellele on ta ka endine YFU vahetusõpilane ja vabatahtlik. Tema ettevõtlik rohemeelsus andis talle indu, et avada 2016. aastal Pärnus Baltimaade esimene pakendivaba pood Paljas Pala. Tema südameasjaks on keskkonna sõbralikkus ja muudatuste ellu kutsumine, nii sellest kui oma vahetusaastast Saksamaal jutustab ta selles YFU podcasti episoodis.

Kogenud koolitaja Henri Lempu käis 2009/10 õa YFUga Saksamaal. Ta ise ütleb nii: ”Tegelikult on vahetusaasta pannud minu jaoks veerema mingisuguse palli ja kui ma selle vahetusaasta sealt valemist ära jätaksin, siis mul poleks õrna aimugi, mis ma teeksin ja kes ma oleksin.” Lisaks on Lempul seljataga ka pikk ja kirev YFU vabatahtliku karjäär.

Täna tegutseb Henri Lempu personaalse õppe ja arengu vallas koolitajana. Podcastis meenutab ta, kuidas vahetusaastal nullist saksa keelt rääkima hakkas, miks ta juba enne vahetuasaastale minekut pere vahetust kaalus ja mida oma aasta jooksul enda kohta õppis.

Karin Kuulpak on noor Eesti dirigent and helilooja, kes käis YFU-ga 2011/12 õppeaastal Ameerikas. Ta on Eesti Kammerkooride Liidu esimees, dirigent viiele erinevale koorile, millest ühe kutsus ta ise kokku ning lisaks aktiivsele dirigenditööle kirjutab Karin ka koorimuusikat ja peab oma südameasjaks Eesti muusika eksporti laia maailma.

Selles episoodis kuuleme muuhulgas, mis viis Karini muusikamaailma, kuidas sai ta hakkama keerulise iseloomuga vahetusõega ning mille poolest erinevad Ameerika noored Eesti omadest.

Noor innovaatiline pedagoog Martin Arro on kogenud yfukas. Ta ise ütleb, et on väga vähe asju, mida ta YFUs teinud ei ole. Eredamateks mälestusteks peab ta YFU Eesti juhatuse liikmeks olemist ja koos teiste yfukatega nullist rahvusvaheliste koolituste loomist! 2009/10 õppeaastal Norras vahetusaastal käinud Martin meenutab, kuidas ta süsteemse pingutuse abil koolis juba paari päevaga sõbrad leidis, miks ta punaste pükste kandmise pärast läbimärjaks kasteti ja kuidas ta tänu YFUle oma sõprusringkonna täielikult välja vahetas.

Kerly Piirsalu on aktiivne noor, kes on tegus nii YFU poe eestvedajana, organisatsiooni Changemakers turundusjuhina ja erinevate tegevustega oma ettevõtte alt. Ta veetis YFU suveprogrammiga 6 nädalat Saksamaal. Oma kogemusest väärtustab ta enim, et õppis saksa keelt julgemalt rääkima, palju reisimist, iseseisvumist ja palju päikselisi päevi. Selle kõrval avaldab Kerly intervjuus veel mitmeid eredaid mälestusi Saksamaalt ja põnevaid tegemisi tagasi tulles. Teda intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.

Edina Csüllög on Ungari päritolu Eestis elav režissöör ja filmiprodutsent. Ta oli esimene YFU välisõpilane Eestis, veetes 1995/ 96 õppeaasta Tallinnas.

Edina on lõpetanud kolm magistrantuuri, viimasena neist filmirežii eriala Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on töötanud tele- ja raadiokanalitele toimetaja, lavastaja ja stsenaristina. Edina on korraldanud mitmeid kultuuriüritusi- märkimisväärsemad neist on Ungari filmipäevad Tartus ja uue algatusena soome-ugri filmifestival Sännas ehk FUFF.

Selles episoodis räägib Edina oma armastusest Soome-Ugri kultuuri vastu, miks ta peale vahetusaasta lõppu koju tagasi minna ei tahtnud ja ka tema tänastest tegemistest filmimaastikul. Edina Csüllög on ka YFU Eesti 30nda sünnipäeva filmiprojekti peaprodutsent. Teda intervjueerib yfukas Tiina Pärtel.
Head kuulamist!

YFU vilistlane Heliis Raudsik töötab faktikontrolli ja valeinfo reporterina Ekspress Meedias. Aastal 2012 lendas ta Austriasse vahetusaastale. Ta räägib, kuidas sattus elama perekonda, kes armastas hobuseid ja käis koos oma vahetusisa ja sõpradega nii suuremaid kui väiksemaid paiku avastamas. Ühtlasi jagab ta ka raputavat sündmust vahetusaastast, kui elas üle raske autoõnnetuse, mis teda oma vahetusperega veelgi rohkem kokku kasvatas.

Lisaks Austrias kogetule, kuuleme ka lähemalt, mida tähendab faktikontrollimine, kuidas see käib ja miks on see täna tähtsam kui kunagi varem!

Soome tippadvokaat Eestis, Aku Sorainen, oli 39 aastat tagasi vahetusõpilane Ameerikas ja ütleb, et tema jaoks algaski kõik vahetusaastast. Ta on ka kolm enda tütart YFU-ga vahetusaastale saatnud ning tema advokaadibüroo Sorainen, mille asutaja ja vanempartner ta on, toetab iga-aastaselt ka teisi vahetusaastale minejaid, pannes välja Soraineni stipendiumi. Podcastis tuleb juttu Aku enda vahetusaasta kogemusest ja kui palju ta selle jooksul korda suutis saata. Lisaks räägime sellest, kuidas leidis ta juba 93. aastal tee Baltikumi õigusteaduste maailma ning kuidas temast sai Malta aukonsul Eestis. 

Märts on vaimse tervise kuu ja sel puhul teeme juttu ühe vaimse tervise entusiastiga. Alice Kääramees oli 2009/10 õppeaastal YFU vahetusõpilane Saksamaal ning tagasi tulles jätkas vabatahtlikuna. Viimased 5a on Alice YFU kontoritöötaja, täites täna vabatahtlike koordinaatori rolli. Lisaks YFUga maailma paremaks muutmisele õpib ta ka Tallinna Ülikooli magistrantuuris psühholoogiat ja töötab Eesti Vaegkuuljate Liidu rehabilitatsioonimeeskonnas viipekeelse psühholoogina. 

Nele Laos on veebiväljaande Feministeerium projektijuht ja kogukonnaspetsialist ning käis YFUga 2006/07 Hollandis vahetusaastal. Nele on kultuurikorraldaja taustaga, kuid keskendub praegu Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistriõppes soosotsioloogiale ja jätkusuutlikule aktivismile. Ta on korraldanud Tallinna feministliku foorumit, naiste marssi ja feministlikku festivali “Ladyfest Tallinn”. Samuti on Nele Laos seksuaalharidusliku nõusolekuteemalise lavastuse ja sellest välja kasvanud koolituse “Kuidas öelda jah?” üks loojatest ja läbiviijatest. Naistepäevale pühendatud podcastis tuleb lisaks vahetusaasta kogemusele juttu ka Feministeeriumist, naisvalitsusest, seksuaalse enesemääramise ea piirist, naiste hooldekoormusest ja heategevusüritusest „Solidaarne naistepäev 2021“.