Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud. Saatejuht on Ronald Liive. 

Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta. Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole. Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu. Saatejuht on Ronald Liive. 

Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on. Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud. Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde. Ronald Liive. 

Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm. Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde. Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks. Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks. Saatejuht on Ronald Liive. 

Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend. Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus. Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab. Saatejuht on Ronald Liive. 

Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes? Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s.  Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega. SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud. Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada. Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele. Saatejuht on Ronald Liive. 

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel. See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on. Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal. Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom. Saatejuht on Ronald Liive. 

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega. Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal. Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks. Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada. Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi. Saatejuht on Ronald Liive. 

Välismaalastele e-Eestit tutvustades räägitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele üle kontroll ja täielik ülevaade. Väidetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis põhjusel käis inimese andmeid vaatamas. Tänane saade keskendub andmejälgijale ehk annab koos külalistega vastuse küsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele. Saates on külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge. Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosüsteemi andmete päringute kohta infot talletatakse. Ühtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejälgijaks. Saatejuht on Ronald Liive. 

Milline näeks välja elu, kui e-teenusesse pääsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sõnul on täiesti paroolitu elu võimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu. Vene käis saates rääkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pääseksid tööarvutisse ilma tülikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise järgi. Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sõnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada. Saatejuht on Ronald Liive. 

28.-29. septembril toimub kompleksõppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse üleriigilise hädaolukorra lahendamise võimet ja asutuste toimepidevust. “Kriitilise intsidendi” saates andis õppusest ülevaate siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas. Nõunik tõi välja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Õppusel ajal saavad Muuga sadama ümbruses olevad inimesed telefoni SMS sõnumi, kus teavitatakse neid ohust. Ühtlasi kasutatakse õppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Õppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste üle andis saates ülevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan. Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti õppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna võimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil. Saatejuht on Ronald Liive. 

Sel aastal täitub üheksa aastat ajast, mil käivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetähis välja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pärast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot. Tänase saate külalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja õigusjuht Oscar Õun andsid põhjaliku ja detailse ülevaate programmi tegemistest ja taustast. Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit või KAPO-t. Lahti sai räägitud seegi, mis asi on e-residentsuse nõukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lähitulevikust ehk programmi muudatustest. Saatejuht on Ronald Liive. 

Tänaseks on veidi üle ühe aasta olnud riigi küberturvalisuse poliitika juhiks Liisa Past, kelle juhtida on riigi kurss keerulisel küberteel. Märkimaks olulist verstaposti käis Past “Kriitilise intsidendi” saates rääkimas, millega riigi küberturvalisuse poliitika juht ning tema juhitud osakond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) üldse tegeleb ja kui palju seal inimesi tööl on. Kui Pasti eelkäija ajal seadis riik 5G sidevõrkudes Huawei keelu, siis vähemalt praeguseks ei ole teada, et midagi analoogset oleks veel lähiajal tulemas. Küsimuse peale, kas Eesti riik hakkab ühel hetkel mõne konkreetse ettevõtte riist- või tarkvara veelgi suuremalt keelustama ütles Past, et teoorias ei ole see välistatud. Saatejuht on Ronald Liive. 

Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tänane on hoopis magus kuulamine kõigile, kellele pakub arhiivindus huvi. Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kõike muud arhiveerivad. Näiteks selgub, et info võimalikult pikaaegse kestmise nimel säilitatakse andmeid lintkassetidel. Rahvusraamatukogurahvusteavikute säilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rääkis lähemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jõudnud paljud Eesti veebilehed. Näiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud. Saates tuli veel teemaks, kuidas mõlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille põhjal valitakse välja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud või ettevõtted ise rahvusarhiivile või rahvusraamatukogule näiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada. Saatejuht on Ronald Liive. 

“Kriitiline intsident” süübis sel korral põhjalikult Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu telgitagustesse avades kuulajatele liidu tagamaid. Tegevjuht Doris Põld tutvustas ITL-i ajalugu ning tema isiklikku pikaaegset kokkupuudet ITL-iga ning miks ja kelle jaoks on liit vajalik. Põld tutvustas sedagi, miks on liidu 2030. aasta visioonis kirjas, et eestlased on laulev tehnoloogiarahvas. Ühtlasi sai saates puudutatud aastaid tõsist kõneainet pakkunud 5G temaatikat. Põld rääkis ka sellest, mida liit arvab pikalt töös olnud pilvemäärusest, mis on hiljuti mitmelt osapoolelt tulist kriitikat saanud. Tegevjuht andis detailse ülevaate, kuidas ITL viib läbi lobitööd, millised ettevõtted on liitu oodatud ja mida nad liikmeks olemisest saavad võita. Saatejuht on Ronald Liive. 

Sel nädalal on “Kriitiline intsident” võtnud ette väga päevakajalise teema lahkamise. Saates on külas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, kellega tuleb saates juttu kõmulisest naistetute laste uuringust, kuid veel paljust muust, mis puudutab rahvastikuregistrit. Saatest saab teada, et kuigi rahvastikuregistris on olemas võimalus piiramaks ligipääsu oma andmetele uuringu või reklaami eesmärgil, siis Pungase sõnul ei muuda see teadusuuringute puhul midagi ehk skandaalse Pere Sihtkapitali uuringu jaoks ei saa inimene kuidagi piirata oma andmetele ligipääsu. Saime teada sedagi, et riigiportaalis olev andmejälgija ei ole samuti päris selline nagu on inimestele mulje jäänud kuna see kuvab rahvastikuregistri puhul vaid viimase poole aasta päringuid. Lisaks ei sisalda see teadusuuringuid ega masspäringuid ehk taaskord Pere Sihtkapitali oma ei jõua andmejälgijasse. Ühtlasi rääkis Pungas, miks on ministeerium hoidnud sünni registreerimise e-teenusel alles võimaluse, et täiesti võõras meesterahvas saab näha läbi lapse isikukoodi ema nime. Saatejuht on Ronald Liive. 

Viimased viis aastat on Eesti küberturvalisuse olukorral hoidnud pilku peal Tõnu Tammer, kelle juhtida on riigi infosüsteemi ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakond ehk lühidalt CERT-EE. Tammer andis saates ülevaate, mis on need teemad, millega CERT-EE igapäevaselt tegeleb. Kuigi viimasel ajal ei ole uudistes olnud suuri pealkirju, et Eesti oleks saanud mõne küberründega pihta ei ole need saatekülalise kinnitusel kuskile kadunud. Eesti suunalised ründed on saanud tavapäraseks nähtuseks. Tammer rääkis saates lähemalt RIA loodud rakendusest Encrypted DNS, mis aitab ära hoida pettuse ohvriks langemist. CERT-EE juht kinnitas, et rakendust kasutades ei saa keegi salapärane Suur Vend kuulata nutiseadme liiklust pealt. Lisaks puudutati saates teemat, miks on Tammeri Läti ja Leedu kolleegid julgemad ehk ütlevad konkreetsemalt ja otsesõnu välja, milliste riist- või tarkvaratootjate lahendusi ei tohi põhjusel või teisel kasutada.

Juba mitu aastat on Euroopa Liidus töös liiduülene elektroonilise identiteedi rakendus, mida Eestis kutsutakse digikukruks. Ühel heal hetkel, mil see valmis saab peaks piisama sellest, mil inimene kannab endaga kaasas pelgalt mobiiltelefoni ning selle abil saab üle terve Euroopa Liidu esitada oma dokumente. Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg käis saates projektist lähemalt rääkimas ning saladuskatte all ütles välja, et kuigi e-Eesti peidab endas palju võimalusi, siis digikukru osas oleme me Euroopas ühed kõige aeglasemad olnud. Mitmed riigid on oma lahendused juba valmis arendanud ning aastaid kasutanud, kasvõi näiteks Soome. Kurg seletas saates, mis on selle põhjuseks ning kas kunagi saab reaalsuseks see, et digikukkur on reaalselt kehtiv terves Euroopa Liidus. Ühtlasi puudutati saates küsimust, kas digikukkur võiks olla järg Eestis populaarsele Mobiil-ID-le. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik vähegi IT-ga seotud inimesed on korduvalt kuulnud väljendit agiilsus. Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktor Rivo Reitmann ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) agile coach Nadežda Furs räägivad saates lahti, kas ja kuidas saab riigi IT-s üldse agiilsust olla.  Lihtsustatult öelduna tagab agiilne arendusmetoodika ja agiilsus organisatsioonis selle, et riigi IT majad kasutaksid maksumaksjate raha mõistlikult. Arendatavad süsteemid saavad kiiremini valmis ning potentsiaalsete takistuste ületamiseks ollakse valmis neile koheselt reageerima, mitte ei jääda järjekordsesse hankesse kinni.  Reitmann tõi välja, et RIKi arendatavatest süsteemidest on agiilset lähenemist seni kõige rohkem praktiseeritud vanglate infosüsteemi ja kinnistusraamatu puhul, kuid järk-järguliselt liigub terve asutus agiilsele lähenemisele üle.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates avab uuringufirma Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom IKT tööandjate maineuuringu tulemusi ning räägib lähemalt kas riigi IT-s töötamine on popp või mitte. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajakogemuse disainer Terje Pari räägib omakorda, mida SMIT teeb selle nimel, et töötajad tunneksid end hästi ja tahaksid riigi IT-majas töötamist jätkata. Kuigi uuringu esiotsast leiab suured IT-ettevõtted nagu näiteks Microsofti ja Telia ning hulgaliselt idufirmasid ei jää riiklikud IT-majad neist kaugele. Värskeima uuringu kohaselt on neist kõige atraktiivsem riigi infosüsteemi amet, kuid tal kohe kuklas hingab SMIT.  Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, mis on andmekaitse inspektsiooni (AKI) funktsioon ehk mida ja kelle jaoks nad täpselt teevad. AKI tööpõldu avab inspektsiooni jurist Geili Keppi. Jurist räägib lähemalt, millistel tingimustel ja kellele saab inspektsioon trahvi või sunniraha määrata. Kui palju seda võimalust on seni kasutatud ning mis on üldse need põhilised teemad, millega AKI päevast päeva tegeleb.  Ühtlasi tuleb arutelu alla, miks on Iirimaa andmekaitse inspektsioon Eesti omaga võrreldes kordades karmim. Saates käidi üle ka aastaid tagasi toimunud andmeleke, mille tagajärjel vedelesid internetis avalikult 14 000 eestlase andmed.  Saatejuht on Ronald Liive.

Üle kümne aasta on Eestis olnud võimalik hakata geenidoonoriks. Kui seni ei ole andmete kasutamiseks head ja mugavat väljundit olnud, siis peagi on see personaalmeditsiini lahenduste kaudu muutumas.  Tervise arengu instituut (TAI) viis koos partneriga ellu projekti, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös.  Saates rääkisid projektist lähemalt TAI personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuhlbars ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) projektijuht Meelis Tivas.  Saatest selgus, et projekti raames valmis personaalmeditsiini arvutuskeskkond, milles on olemas võimekus arvutada südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi geneetilist riski.  Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi kõige värskem IT-maja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (RIT) loodi ligikaudu 1,5 aastat tagasi. Hoolimata noorest east on RITi kanda mitmed riigi jaoks väga olulised arendused. Seekordne saade keskendub riigipilvele. Selle olemusest andsid põhjaliku ja detailse ülevaate riigipilve juht Taavi Viilukas ja RITi tehnoloogiaosakonna juht Aarne Vasarik. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on eestlastel olnud võimalus osta retseptiravimeid välja ka Soomes, Portugalis, Horvaatias ja Poolas. See võimalus tuleneb piiriülesest digiretseptist, mida Euroopa riigid järk-järguliselt kasutusele võtavad. “Kriitilises intsidendis” käis külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenusehaldur Katre Pruul, kes andis detailse ülevaate, kuidas on süsteemi Eestis juurutatud ning kuidas sellega teistes riikides läheb. Sama teenust saavad välismaalased kasutada ka Eestis ning soomlased on sellest võimalusest väga aktiivselt kinni hakanud. Statistikale tuginedes oskas Pruul öelda, et soomlastele meeldib osta retseptiravimeid välja Pärnust ja Viljandist ning Tallinnas sadamaümbrustest apteekidest. Kui kõik läheb plaanipäraselt saab juba mõne aasta pärast digiretsepte osta välja kõikjalt Euroopast. Ühtlasi liiguvad riikide üleselt patsiendi terviseandmete kokkuvõtted. Saatejuht on Ronald Liive.

Pea kuus aastat on kehtinud küberturvalisuse seadus, mis näeb ette konkreetseid tegevusi, mida elutähtsate teenuste osutajad peavad tegema, et nii nad ise kui ka nende klientide jaoks oleks küberturvalisus tagatud. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) järelevalve juht Ilmar Toom käis saates rääkimas, kuidas amet kontrollib, et seadust järgitaks. Näitena käisid saatest läbi hiljutised järelevalvemenetlused haiglate ja kütusemüüjate osas. Olukorras, mil organisatsioonides on küberturvalisuse alaseid puudujääke teeb RIA esmalt ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. Kui puudujääke ei suudeta tähtajaks täita peab tasuma sunniraha, mis võib küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Kuigi RIA järelevalve fookuses on elutähtsate teenuste osutajad ja oluliste teenuste operaatorid märkis Toom ära, et teatud juhtudel saavad nad rakendada seadusepügalat, mis annab neile võimaluse minna lähemalt kontrollima mõnd eraettevõtet. Saatejuht on Ronald Liive.

Kuu aega tagasi tegi riigi infosüsteemi amet (RIA) teatavaks pommuudise, et tänavu 1. novembrist läheb hingusele aastakümneid kasutusel olnud riiklik postkast. Ameti otsus pani ahhetama ja ohhetama ka peavoolumeedia, mis muidu igapäevaselt ei kajasta Eesti e-riigis toimuvat. Kui siiani toodi põhjusena välja, et lahendus on oma aja ära elanud, siis tänases saates räägivad riigiportaali eesti.ee juht Kaisi Udumäe ja postkasti tootejuht Asso Kasuk avatud kaartidega, mis on postkasti teenuse sulgemise tegelik põhjus. Saatest selgub, et põhjuseid on isegi mitu ning üks neist puudutab RIA koostööd suurte tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google ja Microsoft. Konkreetsemalt oli üheks väga suureks põhjuseks spämm ehk riiklikku postkasti on kuritarvitatud. Lisaks sulgemisele mineva postkast kohta kuuleb saatest ka, millised uued tuuled on riigiportaali allesjääva isikukood@eesti.ee meilide osas tulemas. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal sai täis üks kuu, mil ametisse astus Kaja Kallase kolmas valitsus. Ametisoleva valitsuse majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo käis saates rääkimas plaanidest, muudatustest ja uuendustest, mida on järgmise nelja aasta jooksul e-Eestit ootamas. Enne tõsisemate teemade juurde jõudmist küsis saatejuht minister Riisalolt, mis asi on kaheastmeline autentimine ning kas ID-kaart ja mobiil-ID on seda. Saates puudutati küberturvalisuse temaatikat, merealuseid sidekaableid, m-valimisi ja veel palju muud. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi (eID) osakonna juhataja Martin Lambing andis saates põhjaliku ülevaate, kus täna eID-ga ollakse ja millised on tulevikuplaanid. Märksõnadena jäid kõlama ettevalmistused digikukru tulekuks ja uue valge raamatu koostamine, mis paneb eID tuleviku järgmise 5-10 aasta jooksul paika. Kui eelviidatud uuendusi peab veel päris mitu aastat ootama, siis lähemas tulevikus on RIA-l valmis saamas DigiDoci rakenduse uuendus, mis annab lõpuks võimaluse hakata kasutama ID-kaardil olevat NFC funktsiooni. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral on saates teemaks TEHIKu sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister ehk lühidalt STAR. Saatest kuuleb, et tegu on infosüsteemiga, mis teeb politseinikel ja kohalike omavalitsuste töötajatel lasteabi osutamise kiiremaks ja mugavamaks. Lisaks heideti pilt lähitulevikku ehk mida kõike veel STAR võimaldama hakkab. STARi loomisest, võimalustest ja kõigest muust seonduvast käisid saates rääkimas TEHIKu STAR valdkonna juht Katre Pukk ning sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist Merli Laur. Kõigi jaoks meeldiva sõnumina saab saatest kuulda, et tänu STARi loomisele jõuab läbi politsei info abi vajavast lapsest kohalikule omavalitsusele koheselt, mil patrull on selle kohta märke süsteemi teinud. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik me teame, et politsei patrullautodes on üks arvuti, millega saab infosüsteemidest andmeid vaadata. Enamik meist aga ei tea, mis nende arvutite kõhu all toimub ehk milline süsteem taustal töötab. Ametliku nimega Apollost ehk maakeeli e-politseist on saates rääkimas SMITi menetlusteenuste arendusosakonna juhataja Kalmer Kärblane ja PPA arendusekspert Rauno Rajasaar. Saatekülalised rääkisid, et kui omal ajal pidi patrull piltlikult öeldes kandma kaasas 50 kg jagu pabereid erinevate toimingute tegemiseks, siis tänu e-politseile on sellest jäänud alles vaid 10 kg.   Praegune nähaksegi vaeva selle nimel, et too viimanegi paberite hulk kaotada patrullides ära ehk teha kõik menetlustega seonduv digitaalseks. Ühtlasi said saates vastused põletavad küsimused, mida saab ja mida ei saa patrullides olevate autodega teha. Näiteks ei saa mõni võrukael USB pesasse mõnd seadet sisestada ega veebibrauseriga suvalistel lehtedel surfata hakata. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes olemas digikioskid, mis lihtsustavad uute dokumentide taotlemist. PPA arendusekspert Hannes Lember ja SMITi tooteomanik Kristjan Tammepõld kirjeldasid kioskite tööpõhimõtte lahti.  Saatekülalised jagasid meelerahu ja kindlust, et kioskitesse jõudnud dokumendifotod ei saa kuidagi kolmandate isikute kätte sattuda.  Ühtlasi vaadati saates lähitulevikku, kus üha rohkem hakkab politsei oma töös puutuma kokku biomeetriliste andmetega.  Saatejuht on Ronald Liive.

Kui lihtne või keeruline on riigihangetel osaleda? Miks ja milliseid tausta- ja muid kontrolle riigihangetel osalejatele tehakse ning miks seatakse vahel väga konkreetseid tingimusi? Sellest ja veel paljust muust riigihangetega seonduvast rääkisid “Kriitilise intsidendi” saates siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hangete tiimi juht Erle Eks, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse õigustalituse juhataja Merily Rool ning riigi tugiteenuste keskuse riigihangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk. Saatest saab teada, et enne hanke väljakuulutamist tehakse turu-uuring, mis suuresti vastab küsimusele, kas hanget on üldse mõtet teha ehk kas turul eksisteerivad ettevõtted, mis tuleksid soovitud lahenduse loomisega hakkama. Ühtlasi puudutati saates proovitööde, pakkujate tausta kontrollimise ja küsimuste küsimise temaatikat. Lisaks selgus, et TEHIKul on läbi dünaamilise hanke kogemus, kuidas väiksemad ettevõtted saaksid ka riigihangetel osaleda. Saatejuht on Ronald Liive.

Sellenädalases saates räägitakse korraga asjadest, mis on halvasti või kehvasti ning mida hakatakse parandama. Perearst ning Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Reet Laidoja rääkis läbi enda ja kolleegide pilgu läbi, millised e-lahendused ei tööta päris nii nagu nad peaksid. Näitena käisid saatest läbi pildipalga ja tervise infosüsteemi katkestused. Kuid juttu tuli ka headest asjadest, nagu näiteks andmevaatur. Põgusalt sai saates kaetud ka perearstide küberhügieeni küsimust. TEHIKu tervise talituse juhataja Tõnis Jaagus andis ülevaate, mida kõike üritavad nad ära teha, et perearstid oleksid uue tervise infosüsteemi (UpTISiga) rahul. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler rääkis tänases saates uuest toetusmeetmest, millega riik soovib tõsta ettevõtete küberturvalisuse taset. Küberpöörde programm on loodud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Sisuliselt jagab RIA koostöös EASi ja KredExi ühendasutusega raha selle jaoks, et neil endal oleks hiljem vähem tööd ning ettevõtted saaksid tegeleda enda põhitegevustega ehk teenida raha, mitte ei peaks tegelema küberintsidentide tagajärgede lappimisega.  Näiteks jagatakse toetust selleks, et ettevõtted saaksid oma tugevused ja nõrkudes kaardistada.  Tankler rääkis saates detailselt lahti, kellele on toetus mõeldud ja mis summadest jutt käib. Et toetus oleks sihtpäraselt kasutatud peavad ka seda soovivad ettevõtjad olema ise aktiivsed. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses rääkis riik korduvalt uuest loodavast mRiigi äpist, mis võimaldab lõpuks e-riigi teenused mobiili kolida.  Värskes "Kriitilise intsidendi" saates annavad riigi infosüsteemi maeti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagriküll, mRiigi tootejuht Greta Preast ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Ilves ülevaate, kui kaugel äpiga tänaseks ollakse.  Kõnelejad toovad välja, millised riigi e-teenused äppi esimesena jõuavad ning millised teenused hakkavad sinna järk-järguliselt järgnevatel aastatel jõudma. Ühtlasi avati tausta, kui palju on mRiigi näol tegu ukainlaste Diia koopiaga ning kui palju on seal päris originaalset Eesti enda koodi.   Saatejuht on Ronald Liive.

Naistepäeva nädalal käisid Geeniuse stuudios oma teekonnast ja kogemusest IT-s rääkimas Liisa Lvova ja Kersti Vaikmaa. Oma kogemusele tuginedes näevad nad, et naiste osakaal IT-s jääb meeste omale veel alla. Otsekohesele küsimusele, kas nad on oma karjääri jooksul kogenud seksismi ütlesid Lvova ja Vaikmaa, et nemad isiklikult ei ole sellega puutunud kokku, kuigi jutte on nad siiski kuulnud. Lisaks sellele, et saatekülaliste näol oli tegu riigi IT-s töötavate naistega on just nende eestvedada uue terviseportaali arendus. Portaali tooteomanik Lvova ja projektijuht Vaikmaa võtsid senise arendustöö pulkadeks lahti ning jagasid lootust, et juba kevade jooksul saab vaikselt öelda nägemist aastakümneid kasutusel olnud digiloole. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” vastab sel korral küsimusele, mis asi on digiligipääsetavus ja miks peaksid sellest olema huvitatud avaliku sektori ning mõne aasta pärast ka erasektori e-teenuste loojad. Saates on külas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar, kes räägib lahti, kuidas nad kontrollivad, et riik mõtleks e-teenuseid luues ka nägemispuudega inimestele. Päevakajalise näitena lahkas Puskar saates käimasolevate valimiste e-hääletust ning selle digiligipääsetavuse puudujääke. Konkreetsetest näidetest räägiti ka riigi infosüsteemi ameti (RIA) loodud DigiDoci äpist, mille digiligipääsetavuse näitaja on aastatega kehvemaks läinud. Ekspert rääkis lähemalt 2025. aastast kehtima hakkavast korrast, mis teeb digiligipääsetavuse tagamise kohustuslikuks ka erasektori jaoks. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates räägib Cybernetica tehnoloogiajuht Arne Ansper, kuidas sai e-Eesti omal ajal üldse alguse. e-Eesti üheks alusepanijaks peetav Ansper tegi ajaloos tagasivaate, kuidas kasvas Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist välja Cybernetica ning millist rolli mängisid nad toona ning veel tänaseni suures osas riigi poolt loodud e-lahendustes. Paljud võib-olla ei teagi, et nii X-tee, ID-kaardi, digiallkirja, e-valimiste ja veel palju muu puhul ongi suur roll mängida just Cybernetical. Lisaks ajaloos rändamisele vaatas Ansper ka lähitulevikku ja mõtiskles, milline võiks Mobiil-ID lähiaastail välja näha. Saatejuht on Ronald Liive. 

Valimiste eel korraldas Geenius “Kriitilise intsidendi” podcasti erisalvestuse, kuhu kutsusime IT-teemadel debateerima tänavustel valimistel osalevate erakondade esindajad. Kutse said kõik täisnimekirja esitanud erakonnad. Viimasel hetkel otsustas osalemisest loobuda EKRE endine IT-minister Raul Siem. IT-ministrite debatil osalesid Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Kristjan Järvan (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Marek Reinaas (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid). Kõik potentsiaalsed järgmised IT-ministrid rääkisid, mis on esimene asi, mida nad hakkavad ministrina tegema ning milline on nende erakonna nägemus ja maailmavaade IT-alastes küsimustes.  Debatti juhivad Ronald Liive ja Eleen Änilane.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse tööelu infosüsteemi tarkvaraarhitekt Martin Õunap ja projektijuht Rainer Rohtla rääkisid “Kriitilise intsidendi” podcastis lahti, kuidas suudab riik IT-ga hoida tööõnnetusi ära.  Selleks on loodud tööelu infosüsteem (TEIS), mis aitab ettevõtjatel mõelda kõigile nüansidele, mis võib viia tööõnnetuseni. Lisaks ettevõtjatele aitab TEIS teha tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks ametnikel. TEISi on arendatud nii-öelda jupiti neli aastat.  Muuhulgas selgub saatest, et peagi vabaneb TEISi projektijuhi koht ehk kiirematel huvilistel on võimalik kandideerida uuele lahedale töökohale.  Saatejuht on Ronald Liive. 

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse e-teenuste juht Tanel Tera ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas käisid saates rääkimas, miks peaks töötama riiklikus IT-majas. Tera ja Kinnas kirjeldasid lahti, millist tööd on neil täna pakkuda ja millistele ametikohtadele nad inimesi väga ootavad. Kinnitust sai, et lauamängud, sportimine ja vaimne tervis on kõrgele asetatuv ka avalikus sektoris, mitte vaid idufirmades. Saates sai murtud kaks müüti - väidetavalt on riiklike IT-majade palgafond turuga võrreldav ehk rahas ei pea näiteks SMITi minev arendaja palju kaotama. Lisaks kinnitasid Tera ja Kinnas, et bürokraatia osakaalu ja selle mõju osa paisutatakse kõrvaltvaatajate poolt tugevalt üle. Saatejuht on Ronald Liive.

Jaanuarist alates kehtib Eestis uus infoturbestandard, mis tõstab Eesti küberturvalisust kordades. Kokku on üle 3000 era- ja avaliku sektori osapoole, mis peavad E-ITSi järgima. Nende hulgas on ka näiteks perearstid, kellel on veel natukene jäänud aega, et viia end standardiga kooskõlla. E-ITSi loomisest, käekäigust ja hetkeolukorrast andsid saates põhjaliku ülevaate riigi infosüsteemi ameti riigi infoturbe meetme juht Rain Ojastu ja juhtiv küberturbeekspert Mari Seeba. Lihtsustatult öelduna on E-ITSi näol kontrollmehhanismiga, mida järgides on ettevõtted ja asutused teinud omalt poolt ära pea, et kõik, et ei nemad ise ega nende kliendid ehk inimesed ei langeks küberintsidentide ohvriks. Naljatledes on Ojastu sõnul E-ITSi hakatud kutsuma GDPRi vaktsiiniks, miks nii kuula juba saatest. E-ITSi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt eits.ria.ee. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” uurib sel korral riigi ja kodanike jaoks väga olulist asutust, millest paljud ei tea midagi. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse (RIKS) juhataja Sven Heil räägib lahti, kuidas on asutus aastakümnete jooksul arenenud ning millist rolli nad ühiskonnas igapäevaselt mängivad. Heil paotas veidi suurt saladuskatet ehk rääkis, kuidas on RIKS peaministri, presidendi ja teiste tähtsate inimeste taskutesse sokutanud turvalised telefonid. RIKS on ka just see asutus, mis tagab alates sellest nädalast süsteemi töö, mis ohu korral teavitab vajadusel tervet riigi elanikkonda ohtudest. Lisaks rääkis ta RIKSi tulevikust kvantside ja satelliitidel põhineva tagavarainternetiühenduse osas. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti valimiste valdkonna juhataja Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkisid “Kriitilise intsidendi” värskes osas lahti, kuidas tagatakse peagi toimuvate valimiste turvalisus ning kuidas valmistutakse e-valimisteks. Koitmäe ja Einla andsid lootust, et märtsis toimuvatel valimistel ei kordu tunamullused olukorrad, kus e-valimiste algus möödus konarlikult. Mõlemi sõnul on valimiste korraldamisel mõeldud kõigile potentsiaalsetele riskidele ja ohtudele, mis võivad valimiste protsessi mõjutada. Saabuvatel valimistel saame esimest korda teada, kas senistel kuulujuttudel, kus väidetakse, et jaoskonnast saadeti tagasi inimene, kelle eest on juba e-hääl antud vastavad tõele. Seda seetõttu, et esmakordselt näeb füüsiliselt hääletaja jaoskonnas, kas tema eest on juba e-hääl antud. Saatest kuuleb sedagi, et ikka veel ei olda e-valimiste puhul piisavalt kaugel, et lubada häält anda Smart-ID kaudu, kuid olukord peaks muutuma järgmiste valimiste ehk Euroopa Parlamendi valimiste ajaks 2024. aastal. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta esimeses saates räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Luukas Ilves lõppenud 2022. aastal e-Eestis toimunust ning vaatab ette, mida uut ja huvitavat on tiigril varuks äsja alanud aastaks.  Ilves rääkis esimest korda avalikult, mil määral Eesti läks Ukrainale appi, et sõtta kistud riik saaks oma kriitilised andmed viia kiireloomuliselt pilve. Kas ja kuidas on see olnud Eestile endale õppetunniks ning kuidas valmistub Eesti olukorraks, mil füüsiliselt Eestis asuvad andmekeskused ei ole enam kättesaadavad.  Ühtlasi paljastas riigi IT-juht, et peagi jõuab eestlasteni riiklik mobiiliäpp ning andis lootust, et mobiiliga saab valimistel hääle anda juba järgmisel aastal, mil leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases saates uuris “Kriitiline intsident” lähemalt siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) häkatoni, millest võtsid osa ka politsei- ja piirivalveameti (PPA), häirekeskuse, sisekaitseakadeemia ja päästeameti töötajaid. Häkatoni eesmärgiks oli leida uusi ja innovaatilisi ideid töö parandamiseks. Saatekülalisteks olid SMITi strateegijuht Janek Rozov ja PPA arendusekspert Hannes Lember. Üheksa tiimi esitas oma ideid ja lõpuks võitis dokumendifoto kvaliteedikontrolli idee, mille autorid olid Hannes Lember ja tema kolleegid PPA-st. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud erinevaid ideid, näiteks dokumentide haldamise süsteemi parandamine ja andmete turvalisuse tõstmine. Tegu ei olnud esimese korraga, mil SMIT säärast häkatoni korraldab. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud mitmeid ideid, millest mõned on jõudnud ka elluviimiseni. Saatejuht on Ronald Liive.

Käesoleval aastal on küberintsidendid saanud pea et igapäevaseks nähtuseks, mille eest tuleb end kaitsta. Eestis on selleks olemas mitmeid asutusi ja ettevõtteid. Tänases “Kriitilises intsidendis” vaatame sisse kaitseministeeriumi haldusalasse, kus vastutavad küberkaitse eest küberväejuhatus ja salapärase nimega asutus CR14. Näiteks saab saatest teada, et lisaks kaitsmisele on vajadusel on meil oleks ka vastupidine võimekus. Lisaks eksisteerib Eestis küberajateenistus, kuhu saavad soovikorral astuda ka need noored, kel on füüsiline puue, mis ei võimalda metsas püssi käes hoida, kuid kodumaa kaitsetahe on suur. Stuudios on külas küberväejuhatuse ülem René Innos ja CR14 juht Siim Alatalu. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” kaevub täna küberturbe- ja sõjamaailma. Riigi infosüsteemi ameti küberturbeekspert Veikko Raasuke teeb ülevaate, mis on Eestis ja Ukrainas kübermaailmas tänavu toimunud.  Kuigi Eesti on kineetilisest sõjast puutumatu olnud, siis on meie väike riik saanud küberrünnetega nii palju pihta, et on maailmas üks enim rünnatavaid riike.  Lisaks teeb Raasuke saates ülevaate sündmustest ja tegevustest, mis on Ukrainas pärast 24. veebruarit IT ja küberi mõttes toimunud. Näiteks aktiveeriti sõja puhkedes loetud päevadega siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab mobiilsidet hoida klientide jaoks töös ka olukorras, mil mastid on füüsiliselt hävitatud. Sama lahendust on hakatud tänaseks välja töötama Eestis. Saatejuht on Ronald Liive.

Detsembri viimasest päevast alates muutub abiellumine Eestis senisega võrreldes digitaalsemaks. Alates sellest ajast saab hakata abieluavaldusi esitama digitaalselt. Tegu on esimese sündmusteenusega, mis eestlasteni jõuab. Järgnevatel aastatel lisandub neid veel terve hulk, näiteks lapse saamise elusündmus. Kõigist neist arengutest annavad “Kriitilises intsidendis” ülevaate Jaanus Valdmaa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arenguosakonna sündmusteenuste programmijuht, Katrin Lehtpuu siseministeeriumi sündmusteenuste projektijuht ja Marilin Prants SMITi tooteomanik.  Saatejuht on Ronald Liive.