Kuu aega tagasi tegi riigi infosüsteemi amet (RIA) teatavaks pommuudise, et tänavu 1. novembrist läheb hingusele aastakümneid kasutusel olnud riiklik postkast. Ameti otsus pani ahhetama ja ohhetama ka peavoolumeedia, mis muidu igapäevaselt ei kajasta Eesti e-riigis toimuvat. Kui siiani toodi põhjusena välja, et lahendus on oma aja ära elanud, siis tänases saates räägivad riigiportaali eesti.ee juht Kaisi Udumäe ja postkasti tootejuht Asso Kasuk avatud kaartidega, mis on postkasti teenuse sulgemise tegelik põhjus. Saatest selgub, et põhjuseid on isegi mitu ning üks neist puudutab RIA koostööd suurte tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google ja Microsoft. Konkreetsemalt oli üheks väga suureks põhjuseks spämm ehk riiklikku postkasti on kuritarvitatud. Lisaks sulgemisele mineva postkast kohta kuuleb saatest ka, millised uued tuuled on riigiportaali allesjääva isikukood@eesti.ee meilide osas tulemas. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal sai täis üks kuu, mil ametisse astus Kaja Kallase kolmas valitsus. Ametisoleva valitsuse majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo käis saates rääkimas plaanidest, muudatustest ja uuendustest, mida on järgmise nelja aasta jooksul e-Eestit ootamas. Enne tõsisemate teemade juurde jõudmist küsis saatejuht minister Riisalolt, mis asi on kaheastmeline autentimine ning kas ID-kaart ja mobiil-ID on seda. Saates puudutati küberturvalisuse temaatikat, merealuseid sidekaableid, m-valimisi ja veel palju muud. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi (eID) osakonna juhataja Martin Lambing andis saates põhjaliku ülevaate, kus täna eID-ga ollakse ja millised on tulevikuplaanid. Märksõnadena jäid kõlama ettevalmistused digikukru tulekuks ja uue valge raamatu koostamine, mis paneb eID tuleviku järgmise 5-10 aasta jooksul paika. Kui eelviidatud uuendusi peab veel päris mitu aastat ootama, siis lähemas tulevikus on RIA-l valmis saamas DigiDoci rakenduse uuendus, mis annab lõpuks võimaluse hakata kasutama ID-kaardil olevat NFC funktsiooni. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral on saates teemaks TEHIKu sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister ehk lühidalt STAR. Saatest kuuleb, et tegu on infosüsteemiga, mis teeb politseinikel ja kohalike omavalitsuste töötajatel lasteabi osutamise kiiremaks ja mugavamaks. Lisaks heideti pilt lähitulevikku ehk mida kõike veel STAR võimaldama hakkab. STARi loomisest, võimalustest ja kõigest muust seonduvast käisid saates rääkimas TEHIKu STAR valdkonna juht Katre Pukk ning sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist Merli Laur. Kõigi jaoks meeldiva sõnumina saab saatest kuulda, et tänu STARi loomisele jõuab läbi politsei info abi vajavast lapsest kohalikule omavalitsusele koheselt, mil patrull on selle kohta märke süsteemi teinud. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik me teame, et politsei patrullautodes on üks arvuti, millega saab infosüsteemidest andmeid vaadata. Enamik meist aga ei tea, mis nende arvutite kõhu all toimub ehk milline süsteem taustal töötab. Ametliku nimega Apollost ehk maakeeli e-politseist on saates rääkimas SMITi menetlusteenuste arendusosakonna juhataja Kalmer Kärblane ja PPA arendusekspert Rauno Rajasaar. Saatekülalised rääkisid, et kui omal ajal pidi patrull piltlikult öeldes kandma kaasas 50 kg jagu pabereid erinevate toimingute tegemiseks, siis tänu e-politseile on sellest jäänud alles vaid 10 kg.   Praegune nähaksegi vaeva selle nimel, et too viimanegi paberite hulk kaotada patrullides ära ehk teha kõik menetlustega seonduv digitaalseks. Ühtlasi said saates vastused põletavad küsimused, mida saab ja mida ei saa patrullides olevate autodega teha. Näiteks ei saa mõni võrukael USB pesasse mõnd seadet sisestada ega veebibrauseriga suvalistel lehtedel surfata hakata. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes olemas digikioskid, mis lihtsustavad uute dokumentide taotlemist. PPA arendusekspert Hannes Lember ja SMITi tooteomanik Kristjan Tammepõld kirjeldasid kioskite tööpõhimõtte lahti.  Saatekülalised jagasid meelerahu ja kindlust, et kioskitesse jõudnud dokumendifotod ei saa kuidagi kolmandate isikute kätte sattuda.  Ühtlasi vaadati saates lähitulevikku, kus üha rohkem hakkab politsei oma töös puutuma kokku biomeetriliste andmetega.  Saatejuht on Ronald Liive.

Kui lihtne või keeruline on riigihangetel osaleda? Miks ja milliseid tausta- ja muid kontrolle riigihangetel osalejatele tehakse ning miks seatakse vahel väga konkreetseid tingimusi? Sellest ja veel paljust muust riigihangetega seonduvast rääkisid “Kriitilise intsidendi” saates siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hangete tiimi juht Erle Eks, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse õigustalituse juhataja Merily Rool ning riigi tugiteenuste keskuse riigihangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk. Saatest saab teada, et enne hanke väljakuulutamist tehakse turu-uuring, mis suuresti vastab küsimusele, kas hanget on üldse mõtet teha ehk kas turul eksisteerivad ettevõtted, mis tuleksid soovitud lahenduse loomisega hakkama. Ühtlasi puudutati saates proovitööde, pakkujate tausta kontrollimise ja küsimuste küsimise temaatikat. Lisaks selgus, et TEHIKul on läbi dünaamilise hanke kogemus, kuidas väiksemad ettevõtted saaksid ka riigihangetel osaleda. Saatejuht on Ronald Liive.

Sellenädalases saates räägitakse korraga asjadest, mis on halvasti või kehvasti ning mida hakatakse parandama. Perearst ning Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Reet Laidoja rääkis läbi enda ja kolleegide pilgu läbi, millised e-lahendused ei tööta päris nii nagu nad peaksid. Näitena käisid saatest läbi pildipalga ja tervise infosüsteemi katkestused. Kuid juttu tuli ka headest asjadest, nagu näiteks andmevaatur. Põgusalt sai saates kaetud ka perearstide küberhügieeni küsimust. TEHIKu tervise talituse juhataja Tõnis Jaagus andis ülevaate, mida kõike üritavad nad ära teha, et perearstid oleksid uue tervise infosüsteemi (UpTISiga) rahul. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler rääkis tänases saates uuest toetusmeetmest, millega riik soovib tõsta ettevõtete küberturvalisuse taset. Küberpöörde programm on loodud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Sisuliselt jagab RIA koostöös EASi ja KredExi ühendasutusega raha selle jaoks, et neil endal oleks hiljem vähem tööd ning ettevõtted saaksid tegeleda enda põhitegevustega ehk teenida raha, mitte ei peaks tegelema küberintsidentide tagajärgede lappimisega.  Näiteks jagatakse toetust selleks, et ettevõtted saaksid oma tugevused ja nõrkudes kaardistada.  Tankler rääkis saates detailselt lahti, kellele on toetus mõeldud ja mis summadest jutt käib. Et toetus oleks sihtpäraselt kasutatud peavad ka seda soovivad ettevõtjad olema ise aktiivsed. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses rääkis riik korduvalt uuest loodavast mRiigi äpist, mis võimaldab lõpuks e-riigi teenused mobiili kolida.  Värskes "Kriitilise intsidendi" saates annavad riigi infosüsteemi maeti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagriküll, mRiigi tootejuht Greta Preast ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Ilves ülevaate, kui kaugel äpiga tänaseks ollakse.  Kõnelejad toovad välja, millised riigi e-teenused äppi esimesena jõuavad ning millised teenused hakkavad sinna järk-järguliselt järgnevatel aastatel jõudma. Ühtlasi avati tausta, kui palju on mRiigi näol tegu ukainlaste Diia koopiaga ning kui palju on seal päris originaalset Eesti enda koodi.   Saatejuht on Ronald Liive.

Naistepäeva nädalal käisid Geeniuse stuudios oma teekonnast ja kogemusest IT-s rääkimas Liisa Lvova ja Kersti Vaikmaa. Oma kogemusele tuginedes näevad nad, et naiste osakaal IT-s jääb meeste omale veel alla. Otsekohesele küsimusele, kas nad on oma karjääri jooksul kogenud seksismi ütlesid Lvova ja Vaikmaa, et nemad isiklikult ei ole sellega puutunud kokku, kuigi jutte on nad siiski kuulnud. Lisaks sellele, et saatekülaliste näol oli tegu riigi IT-s töötavate naistega on just nende eestvedada uue terviseportaali arendus. Portaali tooteomanik Lvova ja projektijuht Vaikmaa võtsid senise arendustöö pulkadeks lahti ning jagasid lootust, et juba kevade jooksul saab vaikselt öelda nägemist aastakümneid kasutusel olnud digiloole. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” vastab sel korral küsimusele, mis asi on digiligipääsetavus ja miks peaksid sellest olema huvitatud avaliku sektori ning mõne aasta pärast ka erasektori e-teenuste loojad. Saates on külas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar, kes räägib lahti, kuidas nad kontrollivad, et riik mõtleks e-teenuseid luues ka nägemispuudega inimestele. Päevakajalise näitena lahkas Puskar saates käimasolevate valimiste e-hääletust ning selle digiligipääsetavuse puudujääke. Konkreetsetest näidetest räägiti ka riigi infosüsteemi ameti (RIA) loodud DigiDoci äpist, mille digiligipääsetavuse näitaja on aastatega kehvemaks läinud. Ekspert rääkis lähemalt 2025. aastast kehtima hakkavast korrast, mis teeb digiligipääsetavuse tagamise kohustuslikuks ka erasektori jaoks. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates räägib Cybernetica tehnoloogiajuht Arne Ansper, kuidas sai e-Eesti omal ajal üldse alguse. e-Eesti üheks alusepanijaks peetav Ansper tegi ajaloos tagasivaate, kuidas kasvas Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist välja Cybernetica ning millist rolli mängisid nad toona ning veel tänaseni suures osas riigi poolt loodud e-lahendustes. Paljud võib-olla ei teagi, et nii X-tee, ID-kaardi, digiallkirja, e-valimiste ja veel palju muu puhul ongi suur roll mängida just Cybernetical. Lisaks ajaloos rändamisele vaatas Ansper ka lähitulevikku ja mõtiskles, milline võiks Mobiil-ID lähiaastail välja näha. Saatejuht on Ronald Liive. 

Valimiste eel korraldas Geenius “Kriitilise intsidendi” podcasti erisalvestuse, kuhu kutsusime IT-teemadel debateerima tänavustel valimistel osalevate erakondade esindajad. Kutse said kõik täisnimekirja esitanud erakonnad. Viimasel hetkel otsustas osalemisest loobuda EKRE endine IT-minister Raul Siem. IT-ministrite debatil osalesid Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Kristjan Järvan (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Marek Reinaas (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid). Kõik potentsiaalsed järgmised IT-ministrid rääkisid, mis on esimene asi, mida nad hakkavad ministrina tegema ning milline on nende erakonna nägemus ja maailmavaade IT-alastes küsimustes.  Debatti juhivad Ronald Liive ja Eleen Änilane.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse tööelu infosüsteemi tarkvaraarhitekt Martin Õunap ja projektijuht Rainer Rohtla rääkisid “Kriitilise intsidendi” podcastis lahti, kuidas suudab riik IT-ga hoida tööõnnetusi ära.  Selleks on loodud tööelu infosüsteem (TEIS), mis aitab ettevõtjatel mõelda kõigile nüansidele, mis võib viia tööõnnetuseni. Lisaks ettevõtjatele aitab TEIS teha tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks ametnikel. TEISi on arendatud nii-öelda jupiti neli aastat.  Muuhulgas selgub saatest, et peagi vabaneb TEISi projektijuhi koht ehk kiirematel huvilistel on võimalik kandideerida uuele lahedale töökohale.  Saatejuht on Ronald Liive. 

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse e-teenuste juht Tanel Tera ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas käisid saates rääkimas, miks peaks töötama riiklikus IT-majas. Tera ja Kinnas kirjeldasid lahti, millist tööd on neil täna pakkuda ja millistele ametikohtadele nad inimesi väga ootavad. Kinnitust sai, et lauamängud, sportimine ja vaimne tervis on kõrgele asetatuv ka avalikus sektoris, mitte vaid idufirmades. Saates sai murtud kaks müüti - väidetavalt on riiklike IT-majade palgafond turuga võrreldav ehk rahas ei pea näiteks SMITi minev arendaja palju kaotama. Lisaks kinnitasid Tera ja Kinnas, et bürokraatia osakaalu ja selle mõju osa paisutatakse kõrvaltvaatajate poolt tugevalt üle. Saatejuht on Ronald Liive.

Jaanuarist alates kehtib Eestis uus infoturbestandard, mis tõstab Eesti küberturvalisust kordades. Kokku on üle 3000 era- ja avaliku sektori osapoole, mis peavad E-ITSi järgima. Nende hulgas on ka näiteks perearstid, kellel on veel natukene jäänud aega, et viia end standardiga kooskõlla. E-ITSi loomisest, käekäigust ja hetkeolukorrast andsid saates põhjaliku ülevaate riigi infosüsteemi ameti riigi infoturbe meetme juht Rain Ojastu ja juhtiv küberturbeekspert Mari Seeba. Lihtsustatult öelduna on E-ITSi näol kontrollmehhanismiga, mida järgides on ettevõtted ja asutused teinud omalt poolt ära pea, et kõik, et ei nemad ise ega nende kliendid ehk inimesed ei langeks küberintsidentide ohvriks. Naljatledes on Ojastu sõnul E-ITSi hakatud kutsuma GDPRi vaktsiiniks, miks nii kuula juba saatest. E-ITSi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt eits.ria.ee. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” uurib sel korral riigi ja kodanike jaoks väga olulist asutust, millest paljud ei tea midagi. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse (RIKS) juhataja Sven Heil räägib lahti, kuidas on asutus aastakümnete jooksul arenenud ning millist rolli nad ühiskonnas igapäevaselt mängivad. Heil paotas veidi suurt saladuskatet ehk rääkis, kuidas on RIKS peaministri, presidendi ja teiste tähtsate inimeste taskutesse sokutanud turvalised telefonid. RIKS on ka just see asutus, mis tagab alates sellest nädalast süsteemi töö, mis ohu korral teavitab vajadusel tervet riigi elanikkonda ohtudest. Lisaks rääkis ta RIKSi tulevikust kvantside ja satelliitidel põhineva tagavarainternetiühenduse osas. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti valimiste valdkonna juhataja Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkisid “Kriitilise intsidendi” värskes osas lahti, kuidas tagatakse peagi toimuvate valimiste turvalisus ning kuidas valmistutakse e-valimisteks. Koitmäe ja Einla andsid lootust, et märtsis toimuvatel valimistel ei kordu tunamullused olukorrad, kus e-valimiste algus möödus konarlikult. Mõlemi sõnul on valimiste korraldamisel mõeldud kõigile potentsiaalsetele riskidele ja ohtudele, mis võivad valimiste protsessi mõjutada. Saabuvatel valimistel saame esimest korda teada, kas senistel kuulujuttudel, kus väidetakse, et jaoskonnast saadeti tagasi inimene, kelle eest on juba e-hääl antud vastavad tõele. Seda seetõttu, et esmakordselt näeb füüsiliselt hääletaja jaoskonnas, kas tema eest on juba e-hääl antud. Saatest kuuleb sedagi, et ikka veel ei olda e-valimiste puhul piisavalt kaugel, et lubada häält anda Smart-ID kaudu, kuid olukord peaks muutuma järgmiste valimiste ehk Euroopa Parlamendi valimiste ajaks 2024. aastal. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta esimeses saates räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Luukas Ilves lõppenud 2022. aastal e-Eestis toimunust ning vaatab ette, mida uut ja huvitavat on tiigril varuks äsja alanud aastaks.  Ilves rääkis esimest korda avalikult, mil määral Eesti läks Ukrainale appi, et sõtta kistud riik saaks oma kriitilised andmed viia kiireloomuliselt pilve. Kas ja kuidas on see olnud Eestile endale õppetunniks ning kuidas valmistub Eesti olukorraks, mil füüsiliselt Eestis asuvad andmekeskused ei ole enam kättesaadavad.  Ühtlasi paljastas riigi IT-juht, et peagi jõuab eestlasteni riiklik mobiiliäpp ning andis lootust, et mobiiliga saab valimistel hääle anda juba järgmisel aastal, mil leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases saates uuris “Kriitiline intsident” lähemalt siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) häkatoni, millest võtsid osa ka politsei- ja piirivalveameti (PPA), häirekeskuse, sisekaitseakadeemia ja päästeameti töötajaid. Häkatoni eesmärgiks oli leida uusi ja innovaatilisi ideid töö parandamiseks. Saatekülalisteks olid SMITi strateegijuht Janek Rozov ja PPA arendusekspert Hannes Lember. Üheksa tiimi esitas oma ideid ja lõpuks võitis dokumendifoto kvaliteedikontrolli idee, mille autorid olid Hannes Lember ja tema kolleegid PPA-st. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud erinevaid ideid, näiteks dokumentide haldamise süsteemi parandamine ja andmete turvalisuse tõstmine. Tegu ei olnud esimese korraga, mil SMIT säärast häkatoni korraldab. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud mitmeid ideid, millest mõned on jõudnud ka elluviimiseni. Saatejuht on Ronald Liive.

Käesoleval aastal on küberintsidendid saanud pea et igapäevaseks nähtuseks, mille eest tuleb end kaitsta. Eestis on selleks olemas mitmeid asutusi ja ettevõtteid. Tänases “Kriitilises intsidendis” vaatame sisse kaitseministeeriumi haldusalasse, kus vastutavad küberkaitse eest küberväejuhatus ja salapärase nimega asutus CR14. Näiteks saab saatest teada, et lisaks kaitsmisele on vajadusel on meil oleks ka vastupidine võimekus. Lisaks eksisteerib Eestis küberajateenistus, kuhu saavad soovikorral astuda ka need noored, kel on füüsiline puue, mis ei võimalda metsas püssi käes hoida, kuid kodumaa kaitsetahe on suur. Stuudios on külas küberväejuhatuse ülem René Innos ja CR14 juht Siim Alatalu. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” kaevub täna küberturbe- ja sõjamaailma. Riigi infosüsteemi ameti küberturbeekspert Veikko Raasuke teeb ülevaate, mis on Eestis ja Ukrainas kübermaailmas tänavu toimunud.  Kuigi Eesti on kineetilisest sõjast puutumatu olnud, siis on meie väike riik saanud küberrünnetega nii palju pihta, et on maailmas üks enim rünnatavaid riike.  Lisaks teeb Raasuke saates ülevaate sündmustest ja tegevustest, mis on Ukrainas pärast 24. veebruarit IT ja küberi mõttes toimunud. Näiteks aktiveeriti sõja puhkedes loetud päevadega siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab mobiilsidet hoida klientide jaoks töös ka olukorras, mil mastid on füüsiliselt hävitatud. Sama lahendust on hakatud tänaseks välja töötama Eestis. Saatejuht on Ronald Liive.

Detsembri viimasest päevast alates muutub abiellumine Eestis senisega võrreldes digitaalsemaks. Alates sellest ajast saab hakata abieluavaldusi esitama digitaalselt. Tegu on esimese sündmusteenusega, mis eestlasteni jõuab. Järgnevatel aastatel lisandub neid veel terve hulk, näiteks lapse saamise elusündmus. Kõigist neist arengutest annavad “Kriitilises intsidendis” ülevaate Jaanus Valdmaa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arenguosakonna sündmusteenuste programmijuht, Katrin Lehtpuu siseministeeriumi sündmusteenuste projektijuht ja Marilin Prants SMITi tooteomanik.  Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ametil (RIA) valmis äsja riigiportaali juhi Kaisi Udumäe ja tootejuhi Õie-Mari Aasmäe juhtimisel uuenenud eesti.ee, millega öeldakse nägemist iganenud nii-öelda rohelise kujundusega vanale portaalile. Udumäe ja Aasmäe annavad “Kriitilises intsidendis” ülevaate eesti.ee uuendustest, mis viiakse ellu veel sel aastal ning mida on lähitulevikus oodata. Eelmisel aastal külastati riigiportaali kokku 9,2 miljonit korda. Kuna paljud riiklikud e-teenused arendatakse peagi kasutajasõbralikumaks on oodata kasutajate veelgi suuremat huvi eesti.ee vastu. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” kaevub täna olulisse küberturvalisuse teemasse. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) kriisijuht Jaanus Heinsar ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas Einar Laagriküll räägivad lähemalt üsna värskelt loodud RIA küberreservist ning selle vajalikkusest.  Heinsar rääkis, kuidas peale aastaid kestnud rääkimist jõuti tänavu reservi loomiseni, mis hakkab lahendama riiki tabanud küberintsidente. Reservi näol saavad riiklikud IT-majad minna üksteisele senisega võrreldes märgatavalt lihtsamini appi ning korraldada ühiseid küberõppuseid ja koolitusi.  Just analoogne reserv oleksid tulnud kasuks 2017. aasta ID-kaardi kriisil ning kaks aastat tagasi esinenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistri kaasuses. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” räägib täna tervisest läbi e-prisma. Viljar Pallo tervise ja heaolu infosüsteemide keskusest räägib lahti, mis asi on tervise infosüsteem (TIS) ning miks arendatakse sellest praegu uut versiooni upTIS. Pallo toob näiteid, kuidas upTIS mõjutab tervishoiutöötajaid ning kõiki inimesi, kes külastavad erakorralise meditsiini osakonda, kutsuvad endale kiirabi või käivad haiglas protseduuridel.  Ühtlasi kaevub Pallo upTISi arenduseks loodud visiooni ehk vaatab, milline hakkab lahendus tulevikus olema. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” räägib sel korral poliitikast, kuid mitte sellest, kelle poolt tulevastel valimistel hääl anda, vaid hoopis selle nurga alt, milline on poliitikute kokkupuude riigi IT-majadega. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktor Margus Arm ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) juht Margus Noormaa räägivad sellest, kuidas 2009. aastal sai käibemaksu tõstmisega seotud IT-tööd ära teha vaid paari päevaga, kuid praegu ei saa kõiki peretoetuste tõstmise IT-töid poliitikutele meelepärases kiiruses tehtud. Arm ja Noormaa jagasid poliitikutele näpunäiteid, milliseid lubadusi võivad nad valijatele kergekäeliselt lubada ja milliste puhul peab arvestama, et IT-tööde tegemine võtab märkimisväärselt aega. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” on läbinud uuenduskuuri ja on tagasi. Saade jääb vähemalt sama heaks, kui ta oli SMITi juhtimisel, kuid vaatab riigi IT-d laiema pilguga ja kaasab vestlustesse ka erasektori esindajaid, kes on riigiga tugevalt seotud.  Seda me värskes saates teemegi, sest meil on külas SK ID Solutionsi juhatuse liige Liisa Lukin, kes räägiks, kuidas ta 14 aastat tagasi toonasesse Sertifitseerimiskeskusesse tööle kandideeris ja milliseid tööreise ning präänikuid talle toona lubati ... ja millest ta siiani vaid unistab.  Tõsisematel teemadel lahkas Lukin mobiil-ID tulevikku ning avas tagamaid, mis plaanid, mõtted ja soovid on ettevõttel seoses Smart-ID-ga. Ühtlasi lahkas Lukin kriitilisi intsidente, mis on SK-ga seoses just eriti sel aastal aset leidnud.  Saatejuht on Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive.

Eesti riik on teatavasti täis digiväge, aga väe säilitamiseks tuleb seda pidevalt kasvatada. Samal ajal räägitakse riigis praegu palju IT konsolideerimisest. Küsime tänases saates oma külalistelt, mida nemad oma igapäevatöös teevad selleks, et digiväge arendada ja mida nad arvavad konsolideerimisest. Kas 1+1 kokku pannes on 2 või 1,5 või hoopis 6? Juttu tuleb sellest, millised on erinevate riigiasutuste kogmused konsolideerimise alal, kuidas seda tegevust mõõta, kui palju sellest on lõpuks efekt ainult paberil ja päriselus mitte ja muust säärasest. Külas on RITi direktor Ergo Tars ja TEHIKU direktor Margus Arm. Saadet juhivad Einar Laagriküll ja Janek Rozov SMITist.

Eestis on juba pikemat aega kestnud heade IT-inimeste põud. Mida suuremaks ja olulisemaks lähevad riigi IT-projektid, seda rohkem on IT-töötajaid ka riigisektorisse vaja. Tänases saates küsime, kes ja miks üldse peaks mõtlema riigi IT-s töötamisele. Saates on täna kaks külalist: SMITi peadirektor Mart Nielsen ja Digital Nationi kaasasutaja, digitaalsete kogukondade looja Siim Sikkut. Üks neist just hiljuti tuli erasektorist riiki tööle ja teine lahkus riigist erasektorisse. Räägime sellest, miks Mart ja Siim otsustasid just sellised karjäärivalikud teha ning millised on nende kogemuse pealt erinevused ja sarnasused riigi ning erasektori IT-töö vahel. Saatejuhid on Einar Laagriküll ja Kärt Kinnas.

Tere tulemast kuulama riigi IT podcasti “Kriitiline intsident” kõige esimest osa. See on uus podcast Eesti riigi IT-st kõige laiemas mõttes, me räägime nii tehnoloogiast, inimestest, karjäärist, visioonist ja kõigest muust riigi IT teemaga seonduvast. Podcasti esimeses episoodis võtame luubi alla ühe tuntud kriitilise intsidendi Eesti riigi IT-s ja selleks on hiljutine ID-kaardi muukimise juhtum. Stuudios on Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer ning me räägime 286 438 dokumendifoto vargusest, aga ka laiemalt riigi IT turvalisusest. Saatejuhid on Einar Laagriküll ja Kärt Kinnas.