„Kokkuhoiu pärast ei ole seda mõtet teha,“ tunnistavad Kaur ja Leen, kes juba mitmendat suve võtavad ette kuuajase reisi laste ja autohaagisega, mida pere kutsub hellitavalt Arviks.

„Kui sooviti, et sünniks tüdruk, ümbritseti rasedat naistetöödega seotud asjadega. Kui sooviti poissi, siis tassida tuppa ader või äke,“ räägib Pere ja Kodu uues podcasti osas Eesti Kirjandusmuuseumi eesti folkloristika vanemteadur Reet Hiiemäe.

„Minu kogemus näitab, et kui laste vanusevahe on alla viie aasta, siis üldiselt need probleemid süvenevad, kui neid vahepeal kontrolli alla ei saa. Tihti on nii, et kui peale esimest last naisel diastaasi ei ole, siis peale teist last see siiski tekib. Aga just sellisel juhul, kui naine ei ole vahepeal end teadlikult taastanud või trenni teinud,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas füsioterapeut Helle Nurmsalu Kõhukliinikust.

„Judo arendab sinu lapse füüsist ja vaimu ning annab teadmise, et endast ja teistest tuleb alati lugu pidada,“ ütleb Judoklubi Dokyo asutaja Jaanus Olev. Kuula saatest, missugustele lastele see spordiala sobib ja kuidas tänu treeningutele paraneb ka lapse õppimine ja areneb suhtlemisoskus.

On üllatav, kui mitmekülgsed on kaasaegsed abivahendid absoluutselt igas eas inimestele. Lapsevanemad ei pruugi aga teadagi, et kiiresti kasvavale lapsele saab paljusid vajaminevaid vahendeid ka üürida. Miks igaühel meist võib ühel või teisel ajahetkel abivahendeid vaja minna ja kuidas nende seast õige valik teha, räägivad Invaru teenindusjuht Kadri Lemberg ja juhtivterapeut Liis Pilt. Saadet juhib Mari Torga.

Sel nädalal võtame Pere ja Kodu podcastis luubi alla peresid, lapsi ja haridust puudutavad valimislubadused. Selleks on stuudios Emori uuringuekspert ja valimiste valvur Anna Karolin.

„Minu lapsed käivad tihti kottriietes, sest ma lihtsalt ei viitsi neile igal aastal uusi riideid osta,“ naerab uues Pere ja Kodu podcasti osas Testlio asutaja Kristel Kruustük.

„Isegi üks õpetaja ütles mulle: „Ju sa oled ise süüdi, sest miks nad muidu peaksid sedasi tegema.“ Saan tagantjärele aru, et ma ei olnud süüdi,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Ingi Mihkelsoo. Tema sõnul tunnevad kiusamisohvrid sageli end ise kiusus süüdi. „Tegelikult vajavad ka kiusavad lapsed abi. KiVa koolis ei lööda risti seda last, kes kiusab.“

Lapsevanem, kas ikka tead, kuidas TikTok ja muud sotsiaalmeediakanalid mõjutavad noorte tüdrukute ettekujutust sellest, mismoodi võiks ennast jumestada? Millal, kuidas ja millega võiks tüdrukud näonaha eest hoolitsemise ja meikimisega alustada, räägivad Meigipidude ürituste läbiviijad Elis Lubja ja Aleksandra Ratt.

„Üks põhilisi probleeme, millega pered meie juurde pöörduvad, on see, et laps liigub öösel oma voodist vanemate voodisse,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas perenõustaja Merit Lilleleht Eesti Unekooli Ühingust.

„Montessori pedagoogikas saab laps end ise luua. Selle kooli lõpetanud inimesed on vabad ja loomingulised,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti episoodis Montessori ühingu liige ja Montessori Kooli asutajaliige Anu Linnamägi.

„Kui lasteaias on käitumisraskustega laps, siis teiste lapsevanemate omavoliline tegutsemine võib rohkem kahju teha,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas kliiniline psühholoog Airiin Demir. Teemaks on käitumisraskustega lapsed.

„Mu esimese klassi laps on läinud kooli sedasi, et tal on kodutöö tegemata. See on nõme tunne, aga ma tahtsingi, et ta seda tunneks. Ütlesin ka õpetajale, et ma ei tee neid asju tema eest ära, sest tahan, et tal tekiks vastutustunne juba nüüd,“ räägib haridusmentor Triinu Pääsik.

„Tihti tunneme süütunnet sellepärast, et me ei veeda lastega piisavalt aega. Võime tunda end ema kõrval ebakompetentsena lapse eest hoolitsemisel,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis vanemlusmentor Tanel Jäppinen.

„Pööripäevade aegu tundi, et liikumas on igasugused väed ja neid sai enda kasuks pöörata,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Eesti vanarahva aastavahetusega seotud kommetest Eesti Kirjandusmuuseumi eesti folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe.

Eesti on teinud suure hüppe koerte heaolu suunas, sest Nufnuf avas äsja puurivaba koerte päevahoiu. Kuidas see toimib, kas koertel on seal turvaline, millega seal tegeletakse ning miks see koertele hea on, räägib uues Pere ja Kodu podcast’i episoodis Nufnufi lemmikloomakaubamärgi kaasasutaja Aivar Roop.

Pere ja Kodu pereköögi toimetaja Paula Särekanno jagab oma mõtteid jõuluroogade osas.

Nii nagu valutavad ja lagunevad hambad meil, juhtub see ka meie loomadega. Tihti saamegi alles kahetsusväärselt hilja teada, et koer või kass on juba pikka aega hambapõletike käes kannatanud. Kuidas sellisel juhul kliinikus loomi aidatakse? Väljatõmbamine? Hammaste puurimine ja plommimine? Kroonid? Selgitusi jagab Tartu loomakliiniku Felivet lemmikloomade hambaarst Edgar Tamp.

„Need tooted tulid turule eksitava sõnumiga,“ sõnab uues Pere ja Kodu podcasti osas Tervisearengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu, pidades silmas e-sigarette, mida on reklaamitud kui suitsetamisest loobumise vahendeid või vähemkahjulikke alternatiive tavasigarettidele.

„Öösel kell kaks tuli lapsel südamešokk, tema aju jäi hapnikupuudusesse. Selles osakonnas ei ole õdedel ettevalmistust sellisteks juhtumisteks, puuduvad elustamisvahendid,“ jutustab oma erilise lapse lugu Krete Tomson.

„Noorte vaimse tervisega ei olnud lood head ka enne covidit. Üks peamisi noorte surmade põhjuseid on suitsiid. Igal aastal on 19aastaste ja nooremate seas kümme suitsiidi, seega iga paari aasta tagant kaotame klassitäie lapsi“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis VATEK-i juht Ott Oja

Kuidas üldse aru saada, et organismis võib olla talvine vitamiinipuudus? Milliseid vitamiine anda lastele? Proviisori kutsega Lambertsi esindaja Monika Timberg räägib Pere ja Kodu saates erinevatest vitamiinidest. Nii nende toimest, kui ka sellest, millal ja kuidas vitamiine tarvitada. Lisaks tutvustab ekspert nutikat viisi, kuidas ise endale õiged vitamiinid valida.

„On olnud kuulda kiusamisjuhtumitest. Aga enamasti on lapsed siiski lapsed, kohanevad ja taastuvad kiiremine kui täiskasvanud,“ räägib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu ameti uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja Kaisa Üprus-Tali.

Reili koges sünnitusjärgset depressiooni. Ivar ägas finantsmurede ja ebainimliku töökoorma all. Mõlemad tundsid end üksildasena ja mõlemale näis, et teine pool ei näe ega mõista teda. Lahkuminek paistis paratamatu.

„Kõik algab sellest, et vanem räägib lapsega oma tunnetest – olen rõõmus, et tegin hea söögi, või olen uhke, et koosolek läks hästi. Või siis et täna oli mul hirm, kui pidin ettekande tegema. Nii saab laps aimu, et on olemas erinevaid tundeid," räägib psühholoog, pereterapeut ja koolitaja Kärt Kase.

Kõne- ja keelepuudega lapsi on päris palju ning probleemi ilmnemisel on oluline sellega võimalikult vara tegelema hakata. Kuidas enda last aidata ja arendada, räägib Pere ja Kodu podcastis koolituskeskuse ERILO logopeed Liis Themas.

„Perepesad ennetavad probleeme. Me märkame tihti asju, kui need on juba väga kehvas seisus,“ räägib Pere ja Kodu uues podcasti osas Põltsamaa Perepesa juht Mariin Sirk.

Kui sagedasti koeratoitu vahetada võiks? Kas anda koerale korraga ühte või mitut toitu? Kust saada abi, kui loomaarstid tõstavad käed ja ütlevad, et ei oska aidata? Miks on Winner Plusi koeratoit üks erilisemaid? Nendele ja paljudele teistele koertega seotud küsimustele saad vastuse uuest Pere ja Kodu podcast’i episoodist, sest külas on FendaFi koeratoidupoe asutajad Piret Oper ja Irene Metsis.

„Eestis on palju seda, et kool on nõme ja ei taha sinna minna. Olen mitmeid kordi rääkinud Ameerikas elava eestlannaga, kelle lapsed õpivad Montessori koolis. Ta räägib, et ka kõige hullemad pubekad tahavad õppida,“ Rocca al Mare kooli Montessori koolis töötav Katarina Papp.

Kodus söögi tegemine ei pea olema keeruline ja stressirohke. Kooliealine laps võiks korraliku toidu valmistamisega ise hakkama saada ja Foodstudio viimaste aastate hitt-tooted on just sellest mõttest välja arenenud. Kuula, kuidas kiiresti ausat toitu valmistada!

„Ka lapsed kogevad läbipõlemist, aga nad ei oska seda väljendada sedasi nagu täiskasvanud,“ räägivad uues Pere ja Kodu podcasti osas psühhiaater Liisa Vister ja laste kliiniline psühholoog väljaõppes Marita Kabanen. Peamiselt tulebki juttu koolistressist.

Kui sulle ei meeldi, et masinast pesu võttes näed jälle neid pesukapslijääke või suisa pulbrijälgi, kui sa ei soovi seda rasket pesugeelikanstrit poest käe otsas koju vedada ega sellest jupikaupa vahendit doseerida, siis tea, et pole vajagi, saab ka lihtsamalt! Aga kuidas?

„Vaatasin kunagi Youtube’ist videoid hüpnosünnitusest ja mõtlesin, et see peab olema lavastatud. Naine ei saa sünnitusel nii rahulik olla!“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis Pehme Sünni Kooli looja ja hüpnosünnituse koolitaja Kiia Paal.

„Sensoorset häiritust arvatakse olevat ühel kahekümnest inimesest,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Confido meditsiinikeskuse tegevusterapeut Heldi McCaskill. Tema sõnul käib sensoorne häiritus sageli kaasas ka autismi ja ATH-ga.

„Kahel juhul kolmest ei kasva laps aktiivsus- ja tähelepanuhäirest välja. Sellepärast on meil probleem ATH ravimitega – Eesti Haigekassa hüvitab nende ostu lastele, ent mitte täiskasvantule. Kuna ravimid võivad maksta mitusada eurot kuus, on see problemaatiline,“ räägib Karl Hammerberg Eesti ATH Liidust.

„Vaimse tervise muresid on koolis üha rohkem. Eks me räägime neist ja teadvustame neid ka rohkem, aga lapsed on nii ühiskonna kui täiskasvanute elu peegel. Kui ühiskonnas on palju üldist ärevust, siis ka lapsed saavad sellest osa,“ räägib pereterapeut, koolipsühholoog ja koolisühholoogide liidu esimees Karmen Maikalu.

„Nimetan end pigem ratsionaalseks tarbijaks. Kui lapse tervis näiteks ei luba kasutada riidest mähkmeid, siis mõtlen lapse tervisele,“ räägib kahe lapse ema Laura Altin.

Spordiklubi EDU-DO treener Konstantin Iljenko selgitab, missugustele lastele sobib treenimiseks just karate.

„Lõiv, mida osapooled maksavad, ei väljendu ainult rahas, vaid ka tervises,“ räägib perekonnaõiguse kohtukaasustest vandeadvokaat Anet Jaks. Tema sõnul võib sageli sellises olukorras varjutada vanemate varajagamine laste heaolu.

„Suitsiidiennetuses on väga oluline vaimse tervise teemade normaliseerimine,“ räägib Eia, kes koges ise esimest korda depressiooni 16aastaselt.

„Fakt on see, et me kõik oleme erinevad. Mõnda last on mul lihtsam mõista, teist keerulisem. Palju sõltub ka kontekstist,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis pere- ja paariterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Agne Vilt. Sõna võtab ka nelja lapse ema Britt Ernewein: „Ei saa eeldada, et 4aastasel ja 14aastasel on samad õigused ja kohustused.“

Uudne logopeediline õppemäng nimega Kõnevurr ei ole abiks ainult professionaalsetele logopeedidele, vaid aitab samal ajal ka lapsevanemal oma lastele kõneprobleemide korral suurt abi pakkuda.

Kooliteed alustades tekib igal lapsel vajadus korraliku laua ja tooli järgi, kus oma koolitükke ja kodutöid tegema hakata. Seejuures peab aga tähelepanu pöörama ka lapse õpiasendile ja rühile. Kuidas valida koolijütsile tool ja laud, mis on mugavad, vastupidavad ja mõjuvad rühile hästi?

„Olen mures, sest mu laps ei julgenud mulle ise öelda, mis temaga juhtus. Mulle rääkis juhtunust hoopis sõbra ema,“ pihib ema. „Otsesuhtlusega ei peaks kiirustama, kui lapsevanemal on veel emotsioon laes,“ soovitab koolipsühholoog.

Millal on õige aeg lapsega optometristi juurde minna ja mida teha, kui selgub, et lapse silmadega polegi kõik korras? Laste silmade tervisest ja koolieelse nägemiskontrolli vajalikkusest räägib Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas.

„Pooldan lapsehoidja teenust, olgu siis tasuline või sugulaste või sõbrannadega kokku lepitud. Pean seda investeeringuks paarisuhtesse,“ räägib Pere ja Kodu podcastis psühholoog ja paariterapeut Kärt Kase.

„Pornost tule rääkida otse, ausalt, rahulikult ja halvustamata,“ arutleb ämmaemand, psühholoog ja seksuaaltervise nõustaja Diana Leht.

Saatejuht Maris Järva, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ja kirjanik Pille Kannisto vestlevad tänapäeva lastest ning neile sobivast kirjandusest. Luubi alla võetakse raamatud, mis võiks leida tee koolilapse lugemisvarasse.

Tanel Jäppinen on vanemlusmentor, kelle nimi ei vaja paljudele absoluutselt tutvustamist. Aga veel on Tanel erakordselt põnev vestluskaaslane, lapsevanem, aga ka Pere ja Kodu Vanemluse konverentsil esineja, kes proovib saatejuhile ja kuulajatele anda mõned nõuanded, kuidas laste peale vähem häält tõsta. Kõlab võimatuna, aga kas ka päriselt?

Kunstiga tegelemine on laste arengu lahutamatu osa. See õpetab loomingulisel viisil elust mõtlema ning ümbritsevat teise pilguga nägema. Eesti Kunstimuuseum ootab loovust arendama juba päris pisikesi mudilasi.