Naturaalsete fassaadikatematerjalide auväärses reas on esindatud lamelltellised, mille kasutusiga hinnatakse 50-le aastale ja enamgi veel. Võrreldes krohvitud pindadega on lamelltellis kolm korda tugevam.

Seekordses saates "Ehitame maja" käis külas Mööbel1 juhatuse liige Sander Kodanik, kes rääkis lähemalt, millise ettevõttega on tegu ja mida klientidele pakutakse. Kuidas toimib pildiotsing? Kuidas saja tuhande toote seast just see õige leida? Kui kaua ettevõte juba turul tegutseb? Millistele valdkondadele ollakse tootevalikus fokuseeritud? Kuidas ja kui kiiresti mööbel koduukse taha jõuab? Need ja mitmed teised küsimused saavad vastuse saates. Kuula siit:

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro. „StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad. Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt. Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem. „Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt. Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja. Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks. Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Kevad läheneb suure hooga, isegi kui hetkel õuest paistev vaade seda arvata ei lubaks. Kevad on aga parim aeg võtta ette uue terrassi ehitus või vana renoveerimine, et saaks suvel seda elutoa ja köögi pikendust täiel rinnal nautida. Aga kust pihta hakata, milline terrass endale ehitada? Saade „Ehitame maja” keskendub oma uusimas salvestuses just terrassidele, nende õigele ehitusele ja materjalivalikule. Räägime täpsemalt lahti selle, millal, millest ja kuidas oleks mõistlik meie kliimasse terrass ehitada. Lisaks süüvime filosoofiasse, mis see terrass üldse on, mis eesmärki kannab ja kellele on mõeldud. „Eesti niigi lühikest suve võiks nautida täiel rinnal ja terrass on kindlasti üks lahendus, mis lubab meil seda teha. Võttes arvesse praegust olukorda maailmas, siis annab terrass võimaluse olla õues just turvaliselt ja eraldatult,” ütleb Baltikumi suurima väärispuidu edasimüüja AS MASS esindaja Sven Kirsipuu, lisades, et just nüüd on parim aeg hakata endale unistuste terrassi planeerima, et jõuaks selle enne aasta parimate ilmade saabumist ka valmis ehitada. Kuigi AS MASS pakub vaid materjali terrasside ehituseks, oskab firma esindaja anda ka nõu, milline üks tänapäevane terrass olema peaks. Kirsipuu ütleb, et ühelt poolt tuleks terrassi kujundamisel lasta oma kujutlusvõimel lennata ja plaanida sellesse eluaseme suvisesse pikendusse kõik, mis tundub vajalik: basseinid, tünnisaunad, kööginurgad, istumisalad, katused, teerajad ja nii edasi. „Terrass ei pea olema maja küljes, samuti ei pea ta olema maja taga. Nüüd jõuamegi otsapidi planeerimise juurde, mis nõuab tehnilist lähenemist. Terrass peaks arvestama päikese liikumist, et püüda kinni võimalikult palju niigi defitsiitset päikest, samuti peaks vaatama, et terrass ei jääks tuulekoridori. Veel peaks tegema selgeks pinnase, kuhu terrass paigutatakse – kas see kannab raskeid objekte, ei vaju ja nii edasi. Planeerimise puhul on oluline, et kõik algab juba karkassist – aluskate, terrassilaak ja kandurite valik. Kui on teada, kuhu terass tuleb, siis selle järgi saab arvestada vajalikud kõrgused kuni kinnitussüsteemi ja laua paksuse valikuni välja. Planeerimist tuleks alustada justnimelt maapinnast,” selgitab Kirsipuu. Kui see kõik on tehtud, tulebki minna AS-i MASS lattu – praeguses olukorras nende kodulehele – ja leida terrassi jaoks sobilikud materjalid. Hetkel on terrassiehituses trend kasutada kõvapuitu, sest on aru saadud, et saar, lehis ja mänd, mida tavaliselt terrassi ehituses kasutatakse, on oma tiheduselt keskpärased ja jäävad vastupidavuselt alla kõvapuidust puiduliikidele, nagu ipe, cumaru ja garapa. Näiteks männi, lehise ja termosaare erikaal on ligi 300–600 kg/m3. Võrdluseks: tamm on ligi 600 kg/m3, eksootilised puiduliigid cumaru, ipe, garapa 900–1100 kg/m3. Samuti on trendiks eelistada looduslikke materjale. Sama oluline, nagu on terrassimaterjali valik, on ka kinnitussüsteem. Aeg on edasi läinud ja turule on jõudnud väga palju erinevaid häid terrassi kinnitussüsteeme, nagu klamberkinnitus, distantsvahe kinnitussüsteem ja nii edasi, seega komposiitmaterjalist terrassi enam nii palju ei eelistata. Kuigi terrassi ehitusega saab hakkama igaüks, kes elus natukene saagi ja haamrit käes on hoidnud, siis Kirsipuu soovitab keerulisemate terrassilahenduste puhul pöörduda ikkagi professionaalide poole. „Meilt saab osta maailma parimat terrassimaterjali, aga ka kõike muud vajalikku terrassi ehitamiseks. Kaasa arvatud soovitusi, kuidas ehitada endale parim terrass, et nautida tulevat suve täies hiilguses,” mainib Kirsipuu. Saates rääkis terrassiehitusest AS-i MASS esindaja Sven Kirsipuu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Kerged ja kiiresti paigaldatavad plastkatused on tulnud selleks, et jääda. Taaskasutatud plastist toodetud katusematerjal ei pruugi küll sobida kõigile või igale hoonele, kuid kindlasti ei tasu uut materjali karta või eirata. Mida aga tegelikult kujutab endast Tšehhist pärit plastkatus, millisel kujul seda materjali saada on ja kuidas plastkatust paigaldatakse? Juba seitse aastat toob Tanel Kuningas Eestisse Tšehhis toodetud plastkatuseid. Kui algus oli keeruline ja inimestele plastist katusematerjali eeliseid raske selgeks teha, siis nüüd pannakse aastas umbes kümnele majale autotööstuses tekkinud plastijääkidest katused. Eestlane on plastkatuse omaks võtnud. „Peamiselt müüme Eestis laastukatust, mis sobib põhiliselt ikkagi maamajadele ja suvilatele. Kaugelt vaadates ei oska küll keegi arvata, et katusel on plast. Lisaks sellele, et katus näeb hea välja, on see vastupidav ja kerge ega ole kindlasti kallim muudest sama klassi materjalidest. Lisaks on plastkatuse paigaldus kiire ega erine tavalise laastukatuse majale löömisest,” selgitab Kuningas. Plastkatuse brändi looja täpsustab, et nemad on keskendunud ikkagi peamiselt täislahenduse pakkumisele – vana katuse lammutus, materjali tarne ja uue katuse ehitus. Kuningas ütleb, et kuigi plastist katuse ehitamises ei ole midagi keerulist, siis kiiremini saab katuse tehtud, kui usaldada see professionaalide hoolde. „Ise võib kulutada palju aega, lugedes manuaale ja uurides tehase soovitusi materjali õigeks kasutamiseks. Meie paneme uue katuse – olenevalt muidugi suurusest ja keerukusest – majale peale nii kümne päevaga,” selgitab Kuningas ning soovitab täpsema info, piltide ja pakkumise saamiseks pöörduda nende kodulehele www.plastkatus.ee. Saate „Ehitame maja” uusim salvestus keskendub katustele. Saates rääkis katusematerjalidest ja tulevikuplaanidest Plastkatuse brändi looja ning Tšehhis toodetud katusematerjali maaletooja Tanel Kuningas. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Eestlased on läbi aastasadade olnud saunarahvas ning nii on ka loogiline, et klassikalise sauna paremaks muutmise suurim innovatsioon läbi viimase paarisaja aasta tuleb just meilt. 90date lõpus seisus saunaarmastajast insener Andrus Vare oma kodusaunas probleemi ees: kuidas saada leiliruumis olev õhk temperatuurilt ühtlasemaks, nii, et leili visates pea ei põletaks ja jalad ei külmetaks. Välja arendatud lahendus on täna juba üle aasta turul – Saunumi uudsed leiliruumi kliimaseadmed. “Ehitame Maja” saade on peale mõningast pausi tagasi ja kohe eriti kuuma teemaga, nimelt läheme täna sauna. Uurime lähemalt, millist leiliruumi ja millist leili andvat lahendust võiks meie imaginaarsesse elamusse ehitada. Stuudios on uudse leililahenduse välja töötanud ettevõtte Saunumi juht Henri Lindal. Milles seisneb siis uue lahenduse võlu? Enam kui 20 aastat tagasi alustas Saunumi idee autor Andrus Vare katsetustega: vaja oli leida viis, kuidas leiliruumis olev õhutemperatuur ühtlasemalt laiali jagada. Nagu leiliruumis teostatud mõõtmistest selgus, siis võis sauna kütmisel olla leiliruumi laealuste ja põrandal oleva õhu temperatuuride vahe teinekord üle 100 kraadi – me kõik oleme ju tundnud, kuidas leili viskamise järel laval istudes pea kuumab, kõrvad tulitavad, kuid varvastel on külm. Kuidagi oleks vaja segada kokku leilist tulev kuum, tuline ja põrandal istuv külm õhk. Inspiratsiooni sai Vare aga oma vanematekodu igipõlisest suitsusaunast - suitsusaunale on iseloomulik pikk ja pehme leil. „Kunagi saja-aastast suitsusauna külastades jäi selle leili õrnus mulle hinge. Ei läinud kaua, kui soovisin seda tunnet üha uuesti kogeda. Sellest kasvaski väljakutse ehitada kodus olev klassikaline saun ümber,” räägib Vare. Saunumi kliimaseadme ja keriste rebu seisneb selles, et leili viskamisel kogub leiliruumi seinale kinnitatud (või seina sisse ehitatud) kliimaseade korraga kokku suurema osa nii visatud leilist kui madalal olevast külmast õhust, seade segab need kaks õhku omavahel läbi ja suunab läbi “toru” saunalava alla. Tulemuseks on kordades ühtlasem temperatuurijagunemine kogu leiliruumis ja tunduvalt mahedam, nauditavam, higistama ajavam leil. “Sekundiks-kaheks jääb ikka laval istudes kestma ka see õige leilisutsakas, kuid sellele järgneb, ühtlasem soojus, mis liigub siis juba alt poolt üles. Tavapärasele täpselt vastupidises suunas. Saunumi toode lahendab tegelikkuses kaks muret, lisaks temperatuuri paremale jagamisele teeb seade sama ka hapnikurikkama õhuga – laval istudes on palju parem hingata. Hing ei jää laval istudes kinni ja leilimõnu pikeneb – kui tavaline leilivõtmine jääb meie uuringute järgi eestlaste puhul 5-7 minuti piiresse, siis Saunumi tehnoloogiaga istutakse laval muretult 15 minutit ja kauem. Ma olen lobisedes istunud laval ka 45 minutit, mis tundub tavalises või klassikalises saunas ju mõeldamatu,” lisab Lindal. Lisaks kliimaseadmele, mida saab installeerida, kas juba olemaolevasse sauna või ehitada puukütte kerisega saunas leiliruumi seina sisse, on Saunumi tootevalikus ka neli kerisega leililahendust. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Järjekordses „Ehitame maja” podcast’is räägime lähemalt sellisest huvitavast lahendusest nagu infrapunaküte. Usutavasti ei ole paljud inimesed sellisest lahenduses midagi kuulnud, kuigi Eestis on infrapunakütet paigaldatud juba kaheksa aastat. Nüüd ongi viimane aeg lähemalt uurida, millega on tegu, kuhu sobib ja mis maksab. Nagu nimigi ütleb, on tegemist küttesüsteemiga, mis kasutab sooja andmiseks infrapunakiiri. Mis on infrapunakiired? Kõik me teame, mis tunne on olla päikese käes. Neid tuttavaid sooje tundeid tekitavad kaks kiirgust: UV ja infrpuna. Kui UV-kiired on meile kahjulikud, siis infrapunakiired on need, mis annavad meile sooja. Infrapunaküte võtabki tavalise elektri ja muudab need kiirguseks, mis annab sooja ning hoiab majad, korterid köetuna. Inimestele ohutu infrapunakiirgus on aga keskkonna soojendajana vägagi kasulik, kuna soojus on loomulik, jättes ruumidesse alles ka normaalse niiskustaseme. Lisaks on infrapunaküte mõnus, ühtlane ja sobib peaaegu igasse hoonesse või ruumi. Küttelahenduse paigaldamine on väga kiire, ei vaja liigset ümberehitust ja on töövalmis kohe, kui parkett on saanud põrandale või küttepaneelid seina kruvitud. Tegemist on elektriküttega, mis tähendab, et lahendusel on palju plusse: esimene on ülim vastupidavus, mida mõõdetakse kümnete ja kümnete aastatega, lausa põlvkondadega, mis muudab selle lahenduse mugavaks. Teiseks on selline küte oma paigalduse ja ostuhinna poolest palju soodsam kui muud küttesüsteemid. Ning kolmandaks tuleks infrapunakütet vaadata laiemas plaanis ehk siis see küte võiks olla osa suuremast pildist, kuhu kuuluvad ka päikesepaneelid või tuulikud enda elektri tootmiseks. Stuudios on infrapunaküttesüsteemidest rääkimas neid paigaldava ettevõtte Korest OÜ juht Meelis Anvelt. „Ehitame maja” saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Ideede, pakkumiste, paranduste ja kommentaaridega pöörduge saate kirjakasti aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

„On kaks tooni, mis majafassaadidel vastu ei pea - täiesti valge ja must. Kuigi arhitektid kujundavad just neis toonides maja välisilmet,” sõnas Weberi fassaaditoodete tootejuht Marti Dengo.

“Ehitame Maja” saade on tagasi peale mõningast pausi ning tagasi üsnagi suvise teemaga. Nimelt hakkame täna rääkima ühest projektist - aga ka üldiselt mõistlikust mõttest - panna tähele vanu aknaid. Eesti Vabaõhumuuseum on kutsunud ellu kampaania “Vaata vana akent!”, mille ideeks on tõmmata tähelepanu igatsorti vanadele akendele ja mis peamine võimalusele need unikaalsed, vahel sajand vanad aknad, korda teha ning uuesti majadele ette sättida. Suvega seob seda teemat asjaolu, et sooja ilmaga on aknaid mõnus renoveerida. Stuudios istun mina – Martin Hanson - saatejuhtina üksinda, kuid virtuaalselt on minuga liitunud Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist Elo Lutsepp, kellega vanadest akendest rääkima hakkamegi. 23. mail on Vabaõhumuuseumil plaanis viia läbi käed-külge koolituste ja talgupäeva asemel veebipõhine vanade akende teemaline teabepäev. Selleks on loodud Facebookis leht “Vaata vana akent!” (https://www.facebook.com/vaatavanaakent/), kus näidatakse nelja varem valmis tehtud õppevideot, mille järel saavad huvilised esitada aknameistritele küsimusi ja saada neile ka kohe vastused. “Mõte on julgustada inimesi nende tööde ettevõtmisel. Minu meelest kõik muu peale akende plommimise on jõukohane igaühele. Vähemalt mina küll sellega hakkama ei saaks. Oluliseks peame seda, et inimesed saaksid aru, et aknad vajavad hooldust kogu aeg. Et me ei hakkaks nendega tegelema alles siis, kui need eest ära pudenema hakkavad,” räägib Lutsepp. Muidugi räägitakse 23. mail ka sellest, et vanale majale sobivad ikka kõige paremini vanad aknad või siis võimalikult algset stiili järgivad puitaknad. “Alati tasub mõelda ka sellele, et on väga rumal visata ära asju, mis suurepäraselt veel oma ülesannet täidavad,” lisab Lutsepp. Virtuaalstuudios on vanadest akendest rääkimas ja vanade akende renoveerimist propageerimas Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskus projektide peaspetsialist Elo Lutsepp ja saatejuht Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Podcast’i “Ehitame Maja” järjekorras 16. saade keskendub eramaja kasutusloa temaatikale. Kui maja on valmis ehitatud, siis selleks, et sinna saaks elama minna, peab olema ette näidata terve ports pabereid. Need paberid ei ole aga lihtsalt tüütu bürokraatia, need paberid kaitsevad nii majas elavaid inimesi, naabreid kui linna tervikuna. On vale arusaam, et valmis ehitatud maja saab kasutusloa kuidagi iseenesest. Ehitaja ja tellija peavad kohalikule võimule tegema selgeks, et maja, mille nad on koostöös või tellimusena ehitanud on turvaline, elamiskõlblik ja vastab nõuetele. Ehk siis piltlikult, et tööd on teostatud nii, et maja ei lähe põlema, ei lagune, ei uputa. Üldiselt peaks maja ehitamisel hakkama dokumendid selle hoone ehituse kohta kogunema koheselt. Samamoodi nagu maja ehitatakse etappide kaupa, tuleb ka dokumentatsioon koguda siis, kui mõni etapp on valmis. Tagant järele ehituspäevikuid või mingeid lube taastada on ajakulukas ja ka kallis. “Meie poole pöördutakse väga erinevas seisus oleva dokumentatsiooniga. Mõnel on puudu vaid paar dokumenti, mõnel ei ole meile ette näidata aga mitte midagi. Eks sellest sõltub meie tasu suurus ja kasutusloa saamisele kuluv aeg. Panen siinkohal inimestele südamele, et kui teete ehitajaga maja ehituseks lepingu pange sinna kindlasti sisse ka punkt, et majaga koos peab ehitaja andma tellijale üle ka kasutusloa,” räägib ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus. Projektibüroo ongi loodud aitama neid, kes majaehitustuhinas on dokumentatsiooni unustanud või on see jäänud kahe silma vahele mõnel muul põhjusel. Kuna kasutusloa ajamine on pikk ja vaevaline protsess ongi mõistlik see anda ekspertidele lahendada. Annus ütleb, et iga inimene saab ise kasutusloa ajamisega hakkama, kuid selleks kulub palju aega ja vaeva. “Me ise ei ravi ju ka oma hambaid ega tee raamatupidamist,” mainib Annus Pikemalt saab aga kasutuslubade kohta kuulata saatest “Ehitame Maja”: saates vastas saatejuht, ajakirjanik Martin Hansoni pikematele küsimustele ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekorras juba 15. saates istusid mikrofonide taga kaks meest Puumarketi nimelisest ehituspoest. Tegemist on 1991. aastal loodud, tänaseks poodide ketiks arenenud ehitusmaterjali pakkujaga, mis väidab, et ehitab oma sortimendiga valmis 80% igast majast. “Kolm Viljandist pärit noormeest nägid 90date aastate alguses Tallinnas õppides ära võimaluse osta Lõuna-Eestist kokku erinevat puitu ning seda vahel lausa 300% vaheltkasuga edasi müüa. Me töötasime kodukontoritest, võtsime vastu tellimusi telefoni teel, vahel olid meil samas lehes kuulutus nii puidu ostuks kui ka müügiks,” räägib ennemuistsetest aegadest Puumarketi juhatuse esimees ja üks asutajatest Toomas Pärtel. Pärtel lisab, et nende nägemus oli kohe selline, et kokku ostetud puit jagati vastavalt otstarbe, kvaliteedi ja liigi järgi eri toodeteks ning müüdi seda neile, kes oli nõus enim maksma. 1994. aastal jõuti aga ka esimese ehituspoe avamiseni, kuhu sai sisse astuda, et oma ehitusmaterjali vajadus ära rahuldada. Sealt edasi on areng olnud orgaaniline. “Me oleme selgelt Eesti parimad puidumüüjad, mis tähendab, et meie teadmised, valik ja sortiment on puidu pool kaldu. Täna moodustab kolmandik meie sortimendist saepuit, kolmandiku höövelpuit ja kolmandiku muu ehitusmaterjal. Me aga ei müü sanitaartehnikat, torusid, elektritarbeid ja nii edasi,” räägib Pärtel. Ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak ütleb vahele, et nende poe kontseptsioon on müüa kõike, mis on seotud üldehitusega, piltlikult vundamendist katuseni. “Selge on see, et me oleme eksperdid puidu alal ning omame selles osas ka kõige rohkem teadmisi, mida ka oma klientidega jagada. Kui kellelgi on küsimus, siis tulge poodi ja me saame igal juhul aidata. Ning kui meil endal pole vastust olemas, on meil palju partnereid, kellel see vastus igal juhul olema on,” mainib Liivak. Suurim muutus, mida Puumarketi mehed oma valdkonnas näevad on see, et puit kui selline on muutunud tooteks, see tähendab, et enam ei osteta objektile puitu, mida siis ise hakatakse töötlema ja lõikama. Tellitakse ikka juba tehases parajaks lõigatud materjal, mis on ka värvitud või muud moodi töödeldud. Ning üks on selge, puit on siiani eestlaste seas populaarne ehitusmaterjal ja aina populaarsemaks, eksklusiivsemaks muutub. Stuudios olid puust kui ehitusmaterjalist, selle võimalustest ja populaarsusest rääkimas Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel ja sama ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

„Ahju ehitamise juures on dokumentatsioon väga tähtis, kuna hiljem maja vastuvõtmise juures küsib Päästeamet toote passi. Kui ahju ehitab ilma pädevustunnistuseta pottsepp, siis tema passi väljastada ei saa, sest selle väljastamise õigus on ainult neljanda või viienda kategooria pottseppal,” hoiatas staažikas pottsepp Kerri Koppel. Tagant järele ahjule passi väljastamine on omanikule kallis lõbu, selle hind on turul 500 eurot. Isa ja poeg, Raivo ja Kerri Koppel, kes mõlemad on pädevad ahjumeistrid, kinnitavad kui ühest suust, et pottsepal peab olema pädevused ja väljaõpe, et seda tööd teha. „Pädev meistrimees peab suutma teha valmis tulekolde esikiisid, joonised ja kui küttekolle on valmis, siis ka ahju passi vormistama. Iga meie ahi on disainahi, mille lahenduse oleme välja töötanud, nii saame olla tulemuses kindel,” selgitas Raivo Koppel. Kliendil tuleb lihtsalt enne meistriga kokkuleppe sõlmimist Kutsekoja leheküljel kontrollida, kas töö tegijal on olemas ka kutsetunnistust. Pädevate meistrite nimed on seal kenasti kirjas. Ahjude puhul tekib küsimus, milline ahi ehitada, kas soojust salvestav või mitte? Vahet tuleks teha, kas tegemist on ahju, kamina või moodsa nimega kaminahjuga. Kerri Koppel selgitas, et salvestav ahi on massiivahi, mis ehitatakse näiteks tellistest või kividest. Kütmise ajal energia salvestub ja 24 tundi on tagatud toasoojus. „Salvestav ahi on kui aku, mis salvestab energia ja hiljem loovutab selle pika aja vältel,” lisas Raivo Koppel, kellel töökogemust pottseppana on viisteist aastat. Kui vaadata kaminaid, milles hinnatakse romantilist visuaali, siis on võimalik ka kaminat ehitada ahju põhimõttel. „Erinevalt kaminast selline kaminahi salvestab energia aga kui on õhkküttega kamin, siis on senikaua ilus vaade ja eraldub soojust, kui tuli põleb,” selgitas vahet Raivo Koppel. Ehitame maja saates räägivad pottseppmeistrid, isa ja poeg, millised on suurimad müüdid ahjude ja kütmise teemadel. Milliseid puid kõlbab ahjus põletada ja kui ahi laguneb ära, siis kelle süü see on. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Uues „Ehitame Maja” saates räägime valgustitest ning oleme selleks kohale kutsunud oma ala ühe parima asjatundja Eestis ehk valgustite maaletooja Fortronic juhataja Talvo Trooni. Fortronic on ettevõtte, mis toob maale kvaliteetseid valgusteid, sealhulgas ka näiteks väga paljudele kindlasti tuttavaid Steineli sensorvalgusteid. Võib tekkida küsimus, miks ajada asja nii keeruliseks, aastaid on ju saanud panna ise nupust tule põlema ja selle taas sealt vajadusel kustutada. Ühelt pool pakuvad sensorvalgustid mugavust, mis tähendab, et tualetti minnes või garderoobikappi avades läheb tuli ise põlema, sealt lahkudes aga taas kustub. Samuti illumineerivad need valgustid maja ja hoovi pimeduse saabudes ilma inimese sekkumata. Teiseks pakuvad sensorvalgustid rahasäästu, mis tulenebki sellest, et ükski tuli ei põle asjatult. Kolmas kasutegur on loodusele, kuna tekitab vähem rohelist jalajälge. Meie kõigi sõber Greta pole nii ärev. Lisaks pakub Steinel veel lahendust kus sensoriga valgustile on lisatud kaamera ja ka mikrofon, et saaks jälgida, ja vajadusel suhelda inimesega kes kodu juurde tuleb, kui kedagi pole kodus. Või hiljem vaadata kes see üldse ukse taga käis. Kui uurida, mis see rõõm kõik, maksab, siis sellele küsimusele saabki vastuse kuulates „Ehitame Maja” saadet. Kuid nii palju võib öelda, et kuna tõenäoline eluiga on neil valgustitel kuni 25 aastat, siis muutub alginvesteering tühiseks. Hoone valgustamise ja tubade illumineerimise põnevast maailmast oli saates rääkimas Fortronicu juhataja Talvo Troon. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Kas Teie teadsite, et kodudes ja kontorites seintele ja lakke maalitud värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on ohtlikud meie tervisele kuni aasta peale värvimist? Järjekordses “Ehitame Maja” saates valimegi oma imaginaarsesse majja värve. Abiks on ekspert, kes õpetab täpsemalt, millised värvid koju valida. Aga tuleme tagasi selle lühendi juurde. Värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on süsinikku sisaldavad ühendid ja aurustuvad vabanemisel õhku. Orgaaniliste ühendite kokkupuutel õhuga tekib aga meie tervist kahjustav osoon. LOÜ-de tõttu kannatavad pikaajalisel kokkupuutel hingamis- ja närvisüsteem ning eriti kahjulikud on need lastele, rasedatele ja allergikutele. “Kui Euroopa Liidus on lubatud liitri kohta 30 grammi neid lenduvaid ühendeid, siis meie maale toodavates värvides on nende ühendite hulk vaid 1 gramm liitri kohta. Meie värvid on tänu sellele turvalisemad nii laste- kui magamistuppa,” räägib Saksa tootja Alpina värve maale toova DAW Baltica Eesti müügiesindaja Aljona Glivenko. Lisaks sellele on Alpina värvid ülihea katvusega ning terve värvideseeria on loodud selleks, et iga inimene saaks oma maja välisfassaadi, lagede või seinte värvimisega ise hakkama. Piltlikult öeldes pole Alpina värvide kasutamisel vaja maalrit kutsuda, kuna igasuguse värvimisega saab igaüks ise hakkama. “Kui aga rääkida sellest, mis toone valitakse täna kodudesse, siis olgugi, et tihti ollakse ka eksperimenteerivad, siis enamasti valitakse siiski heledad toonid. Siin on ka väga lihtne põhjus – heledad toonid muudavad kõik ruumid suuremaks,” selgitab Glivenko. Värvide ja sobilike toonide valimisest, uutest trendidest värvimaailmas ja Alpina värvide tervisesõbralikkusest saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekordses osas hakkame oma maja nutikust kokku ühtseks kimbuks siduma. Nimelt on saates külas hoonete automaatikalahenduste pakkuja Tasatek projektijuht Tarvi Kristman, kes selgitab, kuidas panna kodused valgustid, ventilatsioon, kõlarid ja kõik muu “tark” inimeste abita nende eest hoolitsema. “Eks see teema on ühe korraga väga lihtne, kuid kui süüvida, siis saab iga detailiga minna väga keeruliseks. Aga põhiline idee meie pakutava lahenduse taga on muuta inimeste elu mugavaks, säästa aega ja raha,” räägib Kristman. Piltlikult öeldes pakub Tasatek kõikidele eramutele ja ka muudele hoonetele – hotellid, kortermajad ja büroohooned – lahendusi, kus sõlmivad ABB tehnoloogiat kasutades kõik olemasolevad või planeeritavad nutilahendused ühtsesse süsteem, et need lahendused töötaksid kõige optimaalsemalt ja efektiivsemalt. Seda siis selleks, et säästa inimestele peamiselt aega, aga loomulikult ka raha. “Üldiselt öeldakse, et kui uus küttesüsteem teenib ennast tasa 5-15 aastaga, siis meie pakutav 1-5 aastaga. Seda siis otseselt läbi elektri- ja küttekulu vähendamisest ülejäävate eurode näol. Kuna me ei ole suutnud mõõta, kui palju muudab meie pakutav inimeste elu mugavamaks ja säästab aega, siis selles osas hetkel ei oska numbreid küll öelda, kuid kliendid on olnud väga rahul, alati,” mainib Kristman. Kui öelda, et Tasateki lahendus pakub piiramatuid võimalusi, siis see jääb hoomamatuks. Kui aga tuua näiteid, siis on võimalik kasuteguri laiast spektrist aru saada: alustades lihtsatest lahendustes nagu see, et liikumisandurite abil süttivad ja kustuvad toatuled, illumineerides vaid seda, kus inimene hetkel asub. Või, et inimese liikumisel tubade vahel lülitatakse ümber näiteks muusikat mängivad kõlarid nii, et heli jälitab kuulajat läbi maja. Lihtne lisand igapäevasesse ellu on ka näiteks päevaaega ja välistemperatuuri arvesse võttev kütte- ning jahutussüsteem. Samas on võimalik ühendada süsteemi inimese mobiiltelefon, millega teda vastavalt vajadusele siis positsioneerida – teha nii öelda geofencing’ut. Kasutegur tuleb sisse sellest, et inimese koju või maamajja sõitmisel lülitatakse vastavalt inimese kaugusele sisse näiteks küttesüsteem, valgustid või saunakeris. Kõiki Tasateki süsteeme on võimalik juhtida ka nii mobiiltelefoni kui arvuti, aga ka näiteks Alexa kaudu. Näiteid ja võimalusi on Tasateki pakutaval väga palju, neist saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Järjekordses podcast’is “Ehitame maja” ei võta me ette mõnda konkreetset majaosa, mida ehitada või värvida või laduda. Me läheme külla Eesti ühele edukamale palkmajatootjale Hobbiton, et arutada seda, kuidas alustada perele palkmaja planeerimist, tellimist ja ehitamist. Palkmajas elamine on seotud elustiiliga, seotud sooviga elada looduslikus ja hingavas keskkonnas. Kuid miks peaks valima palkmaja? Kuna majad ehitatakse täispuidust, siis on palkmajade niiskus alati ühtlane, see tähendab, et inimene tunneb end selles keskkonnas mõnusalt, magab hästi ja on õnnelikum. Lisaks on palkmaja ka energiasäästlik, kuna ei vaja elamiseks liiga kõrget sisetemperatuuri. Palkmajaehitaja Hobbiton tegevjuht ja ekspordi müügijuht Andrus Prangli lisab, et tema on elanud palkmajas juba ligi 20 aastat. Tema kogemus näiteks ütleb, et palkides kokku pandud majas saab tubane temperatuur olla kuni 3 kraadi madalam, kui mujal ja ikka on mõnus olla. “Kütan oma kodu kaminaga, kuuled kuidas puud praksuvad, toas on mõnus ja soe, kuid õhk on värske. Kui vaadata tänaseid palkmaju, siis need ei ole enam ammu need, mida me arvame. Tegemist on äärmiselt stiilsete ja modernsete ehitustega,” mainib Prangli. Eesti müügijuht Ragner Lõbu aga lisab, et kui kõrgusse ei saa palkmajaga väga minna, siis suuruse osas ei ole eriti piiranguid, kahe korruseline mitmeliikmelise pere elamu on tavaline töö palkmajatootjale. Samas lisab Lõbu, et eestlane on ikkagi pragmaatik ja tellib pigem väiksema, kompaktsema hoone. “Meie põhiturul Norras soovitakse ikka suuri maju, et saaks ikka pidada traditsioonilist koguperepüha või oleks niisama ilus läbi maja kaeda,” räägib palkmajaehitaja. Hobbiton on valitud nii 2016, 2017 kui 2018 aastal Eesti parimaks käsitööpalkmajade tootjaks, mehed on oma firmas aastate jooksul projekteerinud ja ehitanud valmis 450 maja. Kuid kui arvestada kui pikalt peab metsast toodud puu kuivama, kui kaua võtab korralik ehitus, siis on see number igati eeskujulik. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Kuna saatesarja imaginaarne majaehitus on jõudnud sinnamaani, kus majal on uksed-aknad ees ja vaja on hakata kogu ehitust lukustama, tulidki podcast’i „Ehitame Maja” stuudiosse kaks meest rääkima sellest, millised on tänapäevased, modernsed ja stiilsed ukselukud. ASSA ABLOY Baltic AS projektijuhid Tõnis Kaljund ja Kaspar Rohtmets astusid stuudiosse kaasas miniatuurne uks, koos selle ees oleva nutilukuga, mida saab avada kas mobiiltelefonist, NFC kiibi või kuuekohalise koodiga. Lihtne, kiire, mugav ja moodne. Lisaks on lukk ilus ja stiilne, turvaline ja vaikne. „Ka lukud liiguvad aina enam mobiiltelefoni, nii huvitav kui see ka pole. Inimesed hindavad aina enam mugavust, aina vähem tahetakse kanda kaasas võtmeid. Jooksma minnes on ju ebamugav kanda võtmekimpu kaasas. Uste ees olevad lukud on täna võimalik avada mugavalt, kas vaid puutevaba kiibiga, peas oleva koodi või mobiiltelefoniäpiga,” räägib Kaljund. Imeline näide ebamugavusest, mille on taganud lahenduste puudus, on meie kõikide taskus kolisev võtmekimp, kus korraga on kaasas nii kodu- kui töövõtmed, suvila ja paadikuurivõtmed ja nii edasi. Kõike seda pole vaja, seda asendab kas sarjastus, mis tähendab üks võti avab kõik sinu uksed või mobiil või kiip või veel lihtsam peas olev koodijupp. 1994. aastal liitusid üheks kontserniks suur Rootsi lukufirma Assa ja suur Soome lukufirma Abloy. Tänaseks on sellest „abielust” kasvanud maailma lukurevolutsiooni tagant tõukav ettevõte, mis lahendab ära kõik lukumured – nii nendel, kes on veel vanakooli võtmeusku kui nendel, kes soovivad uksi muul moel avada. Küsimegi kahelt eksperdilt, milline lukk peaks olema majal? Millal peaks lukke oma uuele kodule planeerima hakkama? Ning kas saab ka nii, et on vaid üks võti, mis avab kõik meie kodu lukud? Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekordses osas võtame ette temaatika, mis tihti tahab ununeda või mida ei peeta liiga oluliseks: need on oma maja ja kodu kindlustamine ja selle valvamine. Saates saame vastused küsimusele, millal peaks tegema hoonele kindlustuse ja kui palju maksab oma vara valvamine. Stuudios räägitust ilmnes, et enamus inimesi ei pea veel kindlustust ega ka koduseid valvesüsteeme normiks, vaid millekski, mida ilmtingimata olema ei pea. Samas näitavad erinevad juhtumid, et pärast õnnetust – sissemurdmist, veeavariid, põlengut vms. - on hilja mõelda, mis oleks võinud olla. Oluline on ka mõista, et kindlustus ja valve käivad käsikäes: üks võimaldab signaalide ja teavitusega hoida ära edasine kahju, teine aga taastab õnnetuseelse olukorra kodus. Valvesüsteemidel on täna andurid nii suitsule, veele, kui liikumisele ehk siis igasuguse probleemi korral antakse kõigest operatiivselt teada. Kindlustus aga katab rahaliselt selle kahju, mis tekib kodu kaotusel või koduse vara hävinemisel. Stuudios on kindlustus- ja valveteema “lahti muukimiseks” abis USS Security müügidirektor Taivo Kutser, IIZI vara- ja isikukindlustuse tootearendusjuht Pille Plees ja IIZI kodukindlustuse vanemspetsialist Gertu Karbus. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Astume ehitussaate “Ehitame Maja” stuudios sammu tagasi ja valime suures ehitustuhinas majale ka aknad. Plasto müügijuht Mait Mandri on stuudios, et selgitada, miks on plastaknad tänapäval kvaliteetsed, mida ei ole vaja karta ja miks ei ole plast mingil juhul märk teisejärgulisest tootest. “Plasto aknad, aga kõik plastaknad üldiselt, on parima kvaliteediga masstoode, mille panevad kokku kõrgel tasemel professionaalid maailma parimatest materjalidest. Tulemus on igas keskkonnas aastakümneid vastupidav aken. Ühesõnaga, kui panna majale Plasto aknad, ei ole sellel majal aknaid enam vahetada vaja,” ennustab Mandri. Saksamaalt ostetud profiiliga Plasto aknad pannakse kokku Eestis ja neid müüakse kogu Baltikumis. Valik on firmal lai nii akna suuruse, paksuse kui ka profiili värvide osas. Iga maja leiab omale õiged aknad, nii lubatakse. Küsimustele, kas plastaknad muudavad kuidagi toa sisekliimat, kas Plasto aknad toovad tuppa rohkem valgust kui teised aknad ning kui kiiresti Plasto tehases aknaid toodetakse, saate vastused kui podcast’i käima vajutate! Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Kodu ei ole ju kaugelt vaid neli seina, aknad, radiaatorid ja külmik. Kodu on ikka inimesed, kes selles majas elavad, kuid maja ja inimeste vahele on vaja paigutada palju asju. Näiteks oleks diivan uude koju hea ost, mõni tool ja laudki kuluks ära, samuti voodid ja mõni madrats. Ehitussaate „Ehitame Maja” kuuendas osas tellime ära selle mööbli, mis annab meie uues kodus tooni ja rõõmustab meelt. Stuudios on Rave Mööbli turundusjuht Raido Tormet ja sama firma (staar)müügikonsultant Mari Rammus, kellega arutame just seda, millal oleks mõistlik osta uut mööblit koju, mille põrandaid alles valatakse. „Üldiselt tullakse meie salongi tihti juba siis, kui majale valitakse alles põrandaid. Nii ongi õige, sest siis saab põranda ja mööbli kokku sobitada, vahel aga osta väga ilusa diivani, mille järgi siis kogu ülejäänud toa tonaalsus ja materjalid paika seada. Ei tasu alahinnata hea ja suure diivani võimu olla toa kese,” mainib Rammus. Saates vaatamegi otsa Rave Mööbli käsitööna valmivate diivanite, madratsite ja tugitoolide valikule ning valime sealt uude majja kõige mõnusamad istumis- ja pikutamisvahendid. Ühe väga olulise soovituse annavad mööblitootjad saates ka maja ehituseks. Et seda olulist nõuannet teada saada, tuleb kuulata saadet! Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Ehitussaate “Ehitame Maja” viiendas saates saab täpselt teada, kuidas maja ehitusel või korteri renoveerimisel rajada õigesti põrandakütet, kuidas peaks põrandas paiknema küttekontuurid , mis on kollektor ja kontroller ning kuidas paigaldada termostaadid. „Põrandaküte on sellele küttelahendusele suhteliselt ebatäpne nimi, kuna me ei küta tegelikult ju põrandat vaid pigem põranda kaasabil toaõhku. Sedasama „ põrandakütet“ võib paigaldada ka seina ja lakke. Veelgi segasemaks muutub asi, kui ma ütlen, et selle süsteemiga saab tuba ka jahutada,” räägib vee- ja küttelahenduste, sealhulgas põrandakütte torustike ning mugavusautomaatika tootja Uponor tootejuht Peeter Soovik. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Ehitussaate “Ehitame Maja” neljandas osas võtame vaatluse alla temaatika, millega ei tahaks tegelikult ükski majaehitaja ega -renoveerija tegeleda. Kui siiski on vaja, siis just tänane saatekülaline on kõige parem partner sellise mure lahendamisel. Tänases saates tõstame vundamente ja põrandaid. Enamikul inimestel tulevad neid töid mainides silme ette pildid põhjalikest töödest, kus vundament tuleb lahti kaevata või põrandad kogu täiega üles võtta. Reaalsus on aga hoopis teine, kui me neid töid ette kujutame. Uretek Baltic on firma, mis tuleb kohale ja tõstab selle, mis vaja, ilma midagi lõhkumata, lammutamata ja liigselt senist elu segamata sinna tagasi, kus see olema peab. Firma Uretek Baltic esindaja Roman Reiner-Latõšev selgitab meie saate “Ehitame Maja” stuudios, kuidas on see kõik võimalik. Täpsemalt müüb Uretek üht omaloodud vahtu, mis suudab vaid väikese augu kaudu tõsta üles vajunud põranda, majaosa või ka ülivõimsa raudteesilla. Saates saamegi täpsemalt teada, kuidas vaht loodi ning kuidas ja millistes olukordades sobib seda kasutada. Reiner-Latõšev mainib, et nad tõstavad ilma mureta üles kõik vundamendid, laopõrandad, tavapõrandad, sillad ja lähiajal – kui kõik mõõtmised ja testid lähevad hästi – Riias ka ühe suure kiriku. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Ehitussaate “Ehitame Maja” kolmandas osas hakkame kütma! Elame variatiivses piirkonnas, kus suviti on vahel palav, sügiseti rõske ja talviti külm. See tähendab, et maja tuleb talvel kütta ja suvel jahutada. Küttesüsteem on hoone vereringe osa ilma milleta hakkama ei saa. Valikuvariante maja kütmiseks on aga palju – vanemad võimalused on õli, gaas ja puuküte, uuemad variandid on pelletid ning ka elektriga saab tuppa sooja tuua. Võimsalt on selles vallas populaarsust kogumas maaküte või õhk-vesi küttelahendus. Teame, et maa annab meile toidu ja kasvatab lilled, kuid tuleb välja, et maa võib anda ka soojuse meie tuppa. Tänases saates saamegi küsida ettevõtte Maasoojus küttesüsteemide spetsialistilt Olar Savasonilt, mis on maasoojus, kuidas saab soojus maast tuppa ja miks peaks kodus just maakütet kasutama. Keerulisena tunduv küttesüsteem on tegelikult äärmiselt lihtne ja mis olulisim, see hoiab kokku aega ja raha ning muudab elu hulga mugavamaks. Mainitud küttesüsteemide puhul on aga oluline, et paigaldaja oleks oma ala professionaal, kes oskab näha tervikpilti ja pakkuda terviklahendust, mis võtab arvesse hoone suurust, soojavajaduse variatiivsust ja vajalikke tehnilisi lahendusi. Podcast’i uues osas saamegi teada, mida terviklahendus täpsemalt tähendab! Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Tänases saates “Ehitame Maja” läheme poodi, täpsemalt ehituspoodi. Eesti turg on täis ehituspoode, kust võib leida kõik ehituseks vajaliku. Tootevalik ja sealsete töötajate kompetentsus anda õiget ehitusnõu muudavad aga kõik poed omanäoliseks. Igaüks meist on ostnud tööriistapoest akutrelli või ehitusmarketist naelu, kruve või kahhelkive. Tänases saates saame Eesti vanima ehituspoe Ehituse ABC võtmekliendihaldurilt Reigo Oraselt küsida, kas nende poest saab osta maja – materjali ja juppidena. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Delfi Taskus alustab uus saatesari pealkirjaga “Ehitame Maja”, kus kümne podcast’i jooksul käsitleme oma ala ekspertidega peaaegu kõiki majaehituse juurde kuuluvaid aspekte. Esimeses “Ehitame Maja” saates läheme panka! Selleks et saaks hakata maja ehitama, osta juba valmis moodulhoone või renoveerida vana elamut, on vaja raha. Kui juhuslikult ei ole endal rahakotti auku põletamas vajalik kogus eurosid, siis aitab puuduoleva osa unistuste kodu ehitamiseks leida pank. Tänases saates arutamegi Eesti ühe noorema panga, kodumaise Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juhi Karin Ossipovaga, millised on tingimused, mida klient ja pank peavad täitma, et koos maja ehitada. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee