Eestis on registreeritud nii palju autosid, et see peaks istumise all olema peaaegu igal täiskasvanul inimesel. Tegelikult on muidugi palju pidevalt seisvaid või harva kasutatavaid autosid, ent seda enam tekib küsimus: miks neid siis omada, kui saab teisiti? Rohegeenius kutsus stuudiosse kaks inimest, kes on autoga teinud lõpparve ja ei kahetse uut elu hetkekski.  Aivar Haller on mentor, treener ja endine tippsportlane, kes oli varem veendunud autosõber. Nüüd on tema igapäeva osa jalutamine, ühistransport, rendiauto ja vahel ka elektritõukeratas.  Liina-Maria Lepik on autovaba elu elanud poolteist aastat. Rong, tramm, jalgratas, rendiauto ja jalgsi käimine on asendanud ummikutes istumise ja parkimiskohtade otsimise. Sellega on ta võitnud aega, tervist ning hoidnud kokku hulga raha.  Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan uuris saatekülalistelt, kust tuleb kokkuhoid, ajavõit ja suurem mugavus, kui isiklikku autot enam ei ole. 

Hiljuti lõppes järjekordne Nutijahi aktsioon, mida korraldavad Kuusakoski ja Telia. Ligi 6000 inimest üle Eesti tõid taaskasutusse 4,5 tonni vanaelektroonikat. Võrreldes sellega, kui palju iga aasta elektroonikat poest ostetakse on see muidugi väike kogus, aga asi seegi.  Selles vanaelektroonikas on muu hulgas ka mitmesuguseid metalle. Kulda, hõbedat, pallaadiumi, pliid, vaske ja muud. Näiteks ühes mobiiltelefonis on kulda umbes 0,03 grammi. Suures LCD-teleris heal juhul aga paarikümne sendi väärtuses.  Seda on ülivähe, kui arvestada vaeva, mis kulub teleri või telefoni osadeks võtmisele ja sellele järgnevatele protseduuridele. Miks siis neid kokku kogutakse ja lammutatakse?  Elektroonikaseadmetes on ka kõike muud, mida saab uuesti kasutada. Näiteks plasti. Keskkonnahoiu vaates on tähtis, et peaaegu lagunematu materjal ei satuks loodusse. Ainuüksi sellel on suur väärtus.  Kuidas, mida ja kui palju vanaelektroonika käitlejad koguvad, seda uurisime Tallinnas Kuusakoski sorteerimistehases, kus ainuüksi LCD-telereid käib aasta jooksul töötajate käte vahelt läbi tuhat tonni. See arv ei ütle ehk midagi. Piltlikuma ettekujutuse saab siis, kui panna kõik need telerid koormasse – seda on umbes 60 rekatäit.  Kuusakoski sorteerimistehase helide saatel tegi Rohegeeniuse toimetajale Ivar Soopanile ekskursiooni ettevõtte juhatuse liige Toomas Kollamaa. 

Veebruari alguses kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja järjekordse Negavati konkursi. Sinna oodatakse 18-30-aastaste noorte roheideid, mis võiksid kunagi mõttest kaugemale jõuda ja “lendama hakata”. Kui paljud ka päriselt hakkavad ja miks osa hääbuvad, sellest rääkis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati projektijuhi Anni Raiega. Rääkisime ka muust: Kas ettevõtjate mõttemaailm ongi juba pöördumatult roheliseks muutunud ja see on uus normaalsus või on selles veel justkui pealesunnitud tegevust stiilis: näitame, et midagi teeme, sorteerime prügi ja keerame kütte vähemaks, aga samas loodetakse, et see hullus läheb kunagi üle?  Äkki ei peaks KIK ettevõtjaid nii palju toetama ja peaks laskma kapitalismil oma tööd teha –  nõrgad kaovad, tugevad jäävad?

Mati Foods teeb midagi erakordset. Nad on välja mõelnud, kuidas valmistada mükovalgust ehk seeneniidistikust lihaanalooge. See näeb välja nagu kanafilee või kala ja maitse on samuti originaali sarnane.  Miks peaks seeneniidistikust toitu valmistama? Sest sellel on tohutult palju väiksem keskkonnajalajälg kui traditsioonilisel liha ja kala kasvatamisel. Plusse on veel. Seeneniidistik kasvab väga kiiresti ja seda saab toota suurtes kogustes lühikese aja jooksul. Mükovalk on toitev ja tervislik.  Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan invervjueeris Mati Foodsi kaasasutajat Andrean Razumovskit, kes rääkis välja peaaegu kõik mükovalgust toidu valmistamise saladused. 

Komposteerimine ja sorteerimine on paberil justkui lihtne, aga praktikas ei taha see asi eriti hästi käima minna. Vanast harjumusest visatakse toidujäätmed olmeprügi hulka, mis on aga puhas raiskamine nii nende jaoks, kes biojäätmeid muust prügist ei eralda kui ka jäätmekäitlejatele, kes valmistavad jäätmeist kompostmulda või biogaasi.  Toidujäätmete olmeprügisse viskamine tekitab kulu käitlejatele, kes ei saa prügiveoautos kokku surutud määrdunud sodist välja sorteerida taaskasutatavat materjali ja kõik tuleb ahjus põletada.  Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles Maardus asuva biogaasitehase EKT Ecobio arendusjuhi Kalle Grentsiga koduse ja suures tehases kompostimise erinevusest, biolagunevatest prügikottidest, toidujäätmete kogumise ja käitlemise keerukusest.

Kui autoinimesed hakkavad rääkima Tallinna ühistranspordist, siis ei tõota see ühistranspordile head. Küll on bussid, trammid, trollid räpased, ei sobi istmelaius või kaasreisijate parfüüm.  Vinguviiul on lihtne olla, aga astume sammu tagasi ja vaatame, mis on mitme eri transpordiliigi kasutusmugavuse kõige kõrgemad mättad, mille taha komistatakse. Mitte ainult ühistranspordi, vaid kõigi pealinna transpordiliikide ühise kasutamise vaates.  Kuidas teha nii, et transpordi ristkasutus oleks sujuv, odav, mugav ja kõigile arusaadav, sellest rääkis Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan rendiautode teenust pakkuva Citybee Eesti juhi Egert Kivisaarega.

Detsembri episoodis käis saates külas Sumena veebipoe üks asutaja Oliver Sebastian Lamp, kes rääkis lähemalt Sumena tegemistest ja põnevast tulevikust, aga ka sellest, kui lihtne on tegelikult toidu raiskamist vähendada.

Novembri episoodis käis meil külas keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, kes seletas põhjalikult lahti, mida kujutab endast kestlik kalandus ja millised kalad võiks tulevikus söömata jätta.

Oktoobrikuu episoodis oli meil külas Tallinna Vee keskkonnateenuste juht Priit Kappak, kes andis ülevaate sellest, mis seisus on Eesti joogivee varud ning kuidas veega võimalikult säästlikult ümber käia. Samuti saime vastuse küsimusele, kas pudelivesi on millegi poolest parem või mitte.

Septembris käis meil külas Teeme Ära juhatuse liige ja koolitaja Kadi Kenk, kes rääkis ringmajandusest ja sellest, mis saab tulevikus neist ettevõtetest, kes ei taha kuidagi ringmajandusele üle minna. Samuti sai selgeks, mida on vaja teha, et ühiskond tuleks kaasa nii rohepöörde kui ka sotsiaalse pöördega.

Augustikuises ärarääma episoodis rääkisime juttu Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pestiga, kes aitas kummutada kõige populaarsemaid jäätmete käitlemisega seotud müüte. Saates selgub muuhulgas, mitu eluringi on paberil, plastil ja patareidel, kuidas leida üles poest kõige lihtsamini taaskasutatav pakend ja kuidas muuta oma kodune mini-sorteerimisjaam võimalikult mugavaks.

Juulikuises #ärarääma episoodis vestlesime Tõnu Grünbergiga, kes juhib Baltikumi suurimat andmekeskust. Oleme kõik harjunud kasutama e-teenuseid, kuid harvem jõuame mõelda selle peale, et kuskil peavad need masinad ka paiknema, mis meile kogu digimaailma kätte toovad. Andmekeskus ongi koht, kus kõiki neid servereid hoolega hoitakse - vastavas keskkonnas ja kõige optimaalsema jalajäljega. Kus on tark andmeid hoida, et keskkonnajalajälg oleks väiksem, ning mida saab igaüks selle nimel ära teha, sellest Tõnuga rääkisimegi.

Järjekordses #ärarääma episoodis tegime juttu kestlikest sündmustest. Külas käis keskonnapolitseinikust kommunikatsioonispetsialist Raimo Matvere, kes oli 2018. Aasta Maailmakoristuspäeva Eesti koristuse juht ning aasta hiljem Laulu- ja Tantsupeo jäätmevaldkonna koordinaator. Lisaks on ta osalenud tuumikmeeskonna liikmena kümnete festivalide ja suurürituste rohelisena korraldamisel.  Raimo loodud ettevõte Acento eesmärgiks on aidata korraldajaid nõu ja jõuga sündmuste jätkusuutlikul korraldamisel. Ise sündmustel kohapeal käed külge löönuna on ta kohanud nii selget teadmatust kui üritustel osalejate pahameelt, kui neil keskkonda säästvalt toimetada palutakse.  Raimol on hulgaliselt häid kogemusi ja nõuandeid, mismoodi sündmusi rohelisemalt korraldada ja neid ta kuulajatega lahkelt ka jagab. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Maikuisess #ärarääma episoodis vestlesime Evelin Piirsaluga Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonist. Organisatsioon veab rohelise kontori projekti ning Evelin tegigi selgeks, mida üks roheline kontor endast kujutab ja miks seda üldse vaja on. Tuleb välja, et roheline kontor on ühelt poolt keskkonnahoidlik ja teisalt inimsõbralik töökeskkond ning kõiki kontoris rakendatavaid põhimõtteid saab edukalt ka oma kodus rakendada. Muuhulgas jagas Evelin väga praktilisi nõuandeid, kuidas paberi kasutamist kahandada, vee tarbimist vähendada ning kolleege oma roheideedega nakatada. Küsimusi esitasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Seekordses #ärarääma episoodis käis külas kodumaise jalatsibrändi Kira looja ja hing Sirli Ratasepp. Londonis jalatsi disaini õppinud naine usub, et üks õige jalats peab kaua kestma, olema jalas mugav esimesest hetkest peale ning võiks sobida kandmiseks nii metsas kui tantsupeol. Kira saapad on ninast kuni kannani valmistatud taaskasutatavatest materjalidest - välistald on vanadest autorehvidest, sisetald plastpudelitest ümbertöödeldud pehmest vildist, saapa pealisosa on jalatsitööstuse jääkidest märgumatust tekstiilist, vooder coolmax-materjalist, samuti jalatsitööstuse jääkidest.  Jutu käigus süvenesime saapa valmistamise tehnoloogiasse ning rääkisime keskkonda ja jätkusuutlikku toimetamist puudutavatel teemadel üldisemalt. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kertu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Järjekorranumbrit 13 kandvas #ärarääma saates oli külas toiduteavituskanali Fuudish ekspert Liis Tuur, kes on oma südameasjaks võtnud nn toidupolitsei ülesannete täitmise ja uurib meie kõigi jaoks välja, mida poodides pakutav toidukraam päriselt sisaldab. Muuhulgas tuli juttu sellest, kas toidule lisatavad E-ained on kahjulikud ja kuidas üldse nende E-de lugemise rägastikus selge pea säilitada. Toiduekspert andis vihjeid sellegi kohta, kuhu toidutööstus liikumas on - katseklaasis kasvatatud toit, keemiliselt toodetud toit, putukate kasvandused jne. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Järjekordses #ärarääma taskuhäälingu saates vestlesime igal aastal veebruaris hoo sisse saavast roheideede konkursist Negavatt. Külas käis RingKarbi kaasasutaja Katarina Papp, kes saavutas oma naiskonnaga möödunud aasta konkursil teise koha. Ühtlasi tuleb juttu sellest, mis on RingKarp ja kuidas see idee üldse sündis. Kuna keskonna suhtes jätkusuutlik eluviis on Katarinale väga südamelähedane, jagab Ökopere blogi pidav naine oma kogemusi ja mõtteid, kuidas teha igapäevatoimetusi nii, et ökoloogiline jalajälg väiksem oleks. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Aasta esimeses #ärarääma taskuhäälingu saates võtsime ette rõivaste ja tekstiilide ringmajandamise teema. Stuudiokülaliseks oli seekord enam kui viisteist aastat selle valdkonnaga tegelenud rõivaste ja tekstiilide ringmajandamise ekspert Kerli Kant Hvass. Arutasime, et kuidas oleks üldse võimalik meeletu tarbimise tagajärjel kasvavate rõivahunnikute probleem ära lahendada. On lahenduseks nn nõukaaegne mall rõivastesse suhtumisel? Toona väärtustati riideid hoopis enam, palju tehti ise ja ümber ning neid kanti ja hooldati aastaid. Mida ostlemisel silmas pidada ja kuhu võiks oma ebavajalikud riided ja tekstiilid viia, et keskkonda võimalikult minimaalselt mõjutada. Selgemaks sai seegi, kuis on täna lood tootjavastutusega, kas ja kuidas see rõivatööstuses toimib või kes Eestis selle eest hoolt kannab. Nagu ikka, olid saatejuhtideks Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

#ärarääma taskuhäälingu kümnes episood möödus tavapärasest pidulikumas aastalõpu meeleolus. Külaliseks oli seekord Aasta 2021 keskkonnavaldkonna mõjuisik, muusik Reigo Ahven. Vestlesime tema auväärsest tiitlist ning sellega kaasnevatest kohustustest. Suur loodusesõber ja kalamees Ahven tõi välja selle, mille pärast ta Eesti looduses südant valutab, mis talle rõõmu valmistab ning kuidas ta ise keskkonna heaks on valmis kasvõi näiteks metsa istutamisel käed külge panema. Muuhulgas jagas kolme lapse isa häid mõtteid, mismoodi pühadeaegses tarbimismöllus pea selge hoida ning jõulud rõõmsalt ja rohelisemalt mööda saata. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

#ärarääma taskuhäälingu üheksandas episoodis tegime juttu Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karbaga. Teemaks oli seekord üle-eestiline joogipakendite pandisüsteem ning korduskasutatavad panditopsid ja -nõud. Vastuse said mitmed korduma kippuvad küsimused nagu: Mida täpsemalt pandimärgi all ringlusse saata saab? Miks alkoholivaba veini pudeli tagastamisel saab raha, alkoholiga veini pudeli eest aga mitte? Kui kaua kehtib taaratšekk ja kes vastutab, kui taaraautomaat tõrgub või ei tööta? Muuhulgas selgus, et eestlased on oma pandipakendisüsteemiga Euroopas ühed kogenumad ning pakendite tagastamisel ka tublilt esirinnas. Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

#ärarääma taskuhäälingu kaheksandas episoodis vestlesime TLÜ keskkonnakorralduse lektori Margus Vetsaga. Kuna 14. oktoobril tähistatakse e-jäätmete päeva, oli meie vestlusteemaks kõik elektroonikajäätmetesse puutuv. Vetsa selgitas kui tõsise keskonnaprobleemiga tegemist on ning mida peale hakata selle tohutu koguse e- jäätmetega, mida tekib aastas mitmete kümnete tonnide kaupa. 15 aastat EES Ringluse juhatuse liige olnud Vetsa andis ülevaate, mis on tootjavastutusorganisatsioonid ja nende eesmärgid. Ühtlasi saime teada milline on kõige rohelisem kodumasin ja mitu protsenti vanast külmikust on võimalik taas kasutusele võtta.

#ärarääma taskuhäälingu seitsmendas episoodis vestlesime LHV juhatuse liikme ja roheliste fondide juhi Joel Kukemelgiga rohelisest mõtteviisist pangandusmaailmas. Rohelised väärtused on investeerimises tugev ja väga kiiresti kasvav suundumus. Kukemelk selgitaski pisut võimalusi, kuidas roheliselt investeerida ning mida kujutavad endast rohelised pensionifondid. Sekka jagasime mõned soovitused, kuidas saada miljonäriks ning häid ideid kuidas rohelist eluviisi väga lihtsalt alustada.

#ärarääma taskuhäälingu kuuendas episoodis vestlesime kohaliku pakendivaba elustiili eestkõneleja Liisa Aavikuga nii tema teekonnast jäätmevaba elustiilini kui ka sellest, mida iga inimene saaks enda tarbimisest tekkivate jäätmete vähendamiseks ära teha. Samuti jagas ta praktilisi nippe poeskäimise kohta ning rääkis mitmetest müütidest ja hirmudest, mis paljudel inimestel jäätmevaba eluga seoses võivad tekkida.

Treffneri kooliõpilaste äriideest välja kasvanud edukas õpilasfirma Münt pakub tavalisele hambapastale jätkusuutlikumat varianti looduslikest koostiosadest valmistatud tablettide näol. Mündi finantsjuht Eva Maria Ilves rääkis nii õpilasfirma loomisest kui ka sellest, kuidas igaüks oma hambapesu rutiini loodussõbralikumaks muuta saab.

Tänavu juunis kümne aastaseks saanud Stella Soomlaisi nahastuudio disainerid lähtuvad erinevaid nahast aksessuaare disainides ja valmistades ringdisaini põhimõtetest. Neist olulisimaks võib pidada võimalikult pika elueaga toodete pakkumist – mida kauem me ühte asja tarbime, seda parem on see keskkonna jaoks. Kuidas Stella Soomlais maineka nahastuudio loomiseni jõudis ja miks ringmajanduse põhimõtted tema jaoks eluliselt olulised on, kuula juba ise!

Eesti suurima festivali korraldajad on juba mitmendat aastat lähtunud festivali korralduses keskkonnasõbralikest põhimõtetest, püüdes läbi nutikama majandamise ja selge kommunikatsiooni vähendada festivali mõju keskkonnale. Näiteks suudeti tänu korraldusmeeskonna ja külastajate panusele vähendada kõigest aastaga festivalil tekkivate jäätmete hulka poole võrra (jutt käib tonnidest!). Rohegeeniuse ja Eesti Pandipakendi ringmajanduse podcasti kolmandas episoodis käis meil külas Viljandi pärimusmuusika festivali rohepealik Kirsika Merismaa, kes rääkis Viljandi folgi näitel, kuidas ka tuhandete külastajatega festivali korraldades on võimalik rohelisi põhimõtteid järgida.

Enamasti lõpeb soetatud kauba või eseme tarbimistsükkel meie jaoks selle prügikasti viskamisega, kuigi sellega jäätmeringluse teekond tegelikult alles algab. Jäätmeid liigiti kogudes ja neist korrektselt vabanedes saab igaüks panustada puhtama elukeskkonna võimalikkusele. Ometi leiab täna veel palju majapidamisi, kus peamiseks jäätmekogumise viisiks on kõik kodus tekkivad jäätmad ühte olmejäätmete konteinerisse koguda. Suures pildis võib olmeprügi konteinerit vaadata kui suurt prügivanni, kust hiljem enam keegi jäätmeid eraldi välja sorteerima ei hakka. Eesti Pandipakendi ja Rohegeeniuse podcast'i #ärarääma teises episoodis oli külas portaali Kuhuviia.ee asutaja ja keskkonnaaktivist Kristiina Kerge, kes rääkis jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ning jagas nõuandeid, kuidas seda efektiivselt teha. Podcasti toetab Eesti Pandipakend.

Tänane tarbimisele üles ehitatud majandusmudel ei ole planeedi ressursside kadu arvestades enam jätkusuutlik. Inimkond tervikuna kulutab praegu aastas ära rohkem loodusressursse ja paiskab atmosfääri rohkem heitgaase kui planeet sellest sama ajaga taastuda suudab. Olukorra tõsidusest tingituna vaadatakse üha enam alternatiivsete majandusmudelite poole. Neist kõige tõenäolisem tundub üleminek ringmajandusele. Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ja Geeniuse toimetaja Joonas Alliksaar kutsusid #ärarääma podcast’i esimesse episoodi külla maineka Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemeksperdi Harri Moora, et rääkida lähemalt, mis asi see ringmajandus üldse on ja kuidas me selle suunas liikuma peaksime. Podcasti toetab Eesti Pandipakend.