Jah, inimest, kes on mingil moel oma vaimseid probleeme tunnitanud, peetakse nõrgaks. Nutvatele meestele kiidetakse avalikkuse ees kaasa, neid tunnustatakse julguse eest oma emotsioone välja näidata, kuid tegelikult ... Tegelikult arvatakse nendestki seetõttu kehvemini. Kuidas mõjuvad ühiskonnas levinud stigmad aga neile, kes ise sarnaste probleemidega silmitsi on seisnud?

Eesti parima rahablogi autor on anonüümne tuvimaski taha peituv Rahakratt. Ei, ta ei alustanud issi liisitud bemmiga või päranduseks saadud miljonitest. Ta alustas 18-ruuduses korteris, kui käis 1000 euro eest kontorirotina oma hinge müümas. Ja siis sai karikas täis!

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas Meisterjaan! Saates võtsime arutlusse erinevad psühhedeelsed kogemused, muusikuelu Eestis, pereteemad ja palju muud!

Inga armastus Tartu vastu ei löönud lõkkele esimesest silmapilgust. Esialgu ei mõistnud naine eriti üldse, miks peaks keegi seal elama. Kuidas Inga siis ise sinna sattus ja nüüdseks armsaks saanud linnaosast lausa raamatu kirjutas?

Viimases „Eesti Eso“ podcastis istus laua taga maalikunstnik Edgar Tedresaar. Naerdi, sügati pead ja räägiti nii jalgpallist kui polariseeritud maailmast, abstraktsusest kui reaalsematest teemadest. Kuidas sünnib üldse abstraktne kunst ning mis on selle juures olulisim? Kas vorm? Kontseptsioon? Või hoopis see, millega tegeleb kunstnik väljaspool ateljeed? Saame teada, sest Edgar jagab lahkelt vastuseid!

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas alles paar aastat tagasi soolokarjääriga alustanud räppar Starboy Bob. Kindlasti on Ülemiste parklasse neljapäeviti kogunevatele autofanaatikutele tuttav tema lugu „Neljapäevak“.

Tuleb välja, et paljud raamatusõbrad unistavad tihtipeale isikliku raamatupoe avamisest. Triinu ja Elisa tegid kuus aastat tagasi oma unistuse teoks ning avasid raamatupoe Puänt. Tänaseks on füüsiline pood kinni pandud ning Puänt tegutseb edasi kirjastusena.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis võeti jutuks Gameboy Tetrise muusikalised mõjutused. Põrandaalusest muusikast alustanud mees on tänaseks jõudnud kõikide edetabelite tippu. Lisaks sai muusik eestlaste ja venelaste lõimumistöö rindel ka presidendi teenetemärgi.

Magamine näib niivõrd loomuliku eluprotsessina, et esialgu ei oskakski arvata, mida võib seejuures õppida või õpetada olla. Kes siis magada ei mõista! Tuleb aga tõdeda, et paljud meist kannatavad uneprobleemide all, mistõttu võiks magamisega seotud harjumused siiski üle vaadata.

Viimases „Eesti Eso“ taskuhäälingus käis külas bioloog ja looduskaitsja Lauri Klein. Tänavanurgal siblivat siili on ilmselt paljud meist näinud. Tuleb aga välja, et linnaruumi eksib ka päris suuri kiskjaid, nii mõnigi neist leiab linnast hoopis uued jahimaad.

Tanatoloog Karl Käsnapuu hakkas surma-uurijaks pärast seda, kui läbis ise elumuutva surmalähedase kogemuse India reisil. Eestlaste surmalähedaseid lugusid uurinud mees räägib uues „Eesti Eso“ episoodis, mida inimesed teispoolsusega silmitsi seistes kogevad.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas kulturismiga tegelev karnivoor Kevin Sarapuu. Esialgu võib ainult loomse toidu tarbimine tunduda ekstreemsena – kas tõesti ei saa enam kartulit, riisi, leiba, makarone või muid süsivesikuid sisaldavaid toite süüa?

„Islam juhib inimesi tasakaalukuse suunas,“ ütleb Võrumaalt päris moslem Rauno Ruus. Mis peitub aga maailma kiireimini kasvava usundi taga, sellest tuleb juttu uues „Eesti Eso“ episoodis – ühiskonnaküsimustest toitumisharjumusteni.

Maiduki naljavideod on kindlasti nii mõnelegi sotsiaalmeedias silma hakanud. Viimases „Eesti Eso“ podcastis uurime, kas tegemist on karakteriga või võib lavalaudadel kohata tõesti kebabiärikast elutreenerit.

Seekord käis stuudios isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, kes tegutseb nii Tartu kui ka Edinburghi Ülikoolis. Jututeemaks võeti vaimsete võimete hindamine.

Uues „Eesti eso“ episoodis käis külas eesti keele populariseerija Keiti Vilms. Jah, selline amet on tõepoolest olemas ja tegemist on äärmiselt olulise rolliga. Ent millest rääkida Keiti Vilmsiga, kui me keelest ei räägi?

Kõik valimised keerlevad peamiselt ühe küsimuse ümber – kas pensionid tõusevad? Kuna rahvastik aina vananeb, siis ei näi probleem ka kuhugi kaduvat. Ning pensionite maksmiseks laenu võtta ... see on ju äärmine rumalus! Investor Raivo Hein (56) pakub välja lahenduse, mis võiks olukorda kardinaalselt muuta.

Kõik oleneb loomulikult sellest, mida me mõistame tulnuka all – kahtlemata saab Jeesust pidada maaväliseks olendiks, kelle sünnilugu ja imeteod tavapärasest eristuvad. „Piiblist võib tulnukatele viitavaid lugusid leida hulgim,“ ütleb Volke. Ja nendest lugudest käis Eesti tuntuim ufoloog uues „Eesti eso“ episoodis rääkimas.

„Kui oled kogu aeg võitlemiseks valmis, aga lihtsalt pole kellagagi võidelda, siis mingil hetkel ütlebki su keha sulle – chill the fu*k down,“ kirjeldab Arop aega, mil muutis oma nime. Agressiivsus pole temast kuhugi kadunud, kuid mingil hetkel lõppes pidev konfliktsus ärevushäirete ja läbipõlemisega. Arop käis uues „Eesti eso“ episoodis vestlemas muusikast, lapsepõlvest, isadusest, raskest füüsilisest tööst ja paljust muust.

Õigesti ja õieti. Peale ja pärast. Järgi ja järele. Õudsed ja õudsad. Paljud meist ei tervita keelemuudatusi just suurima heameelega – eestlasi on vähe ning emakeel on meie identiteedi vankumatu alus. Võib-olla seetõttu näib selle muutmine ja areng eriti vägivaldsena. Kuidas keelemuutused tegelikult toimuvad, kes nende üle otsustab ja kas tehisintellekt ChatGPT võtab varsti kõigilt töö ära – sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Eesti raskekaallane Uku Jürjendal võistleb maailmakuulsusas Glory kikkpoksi-sarjas. Nooruspõlves oli Uku aga hoopis kergejõustikulootus, kellele omavanuste seas mõnda aega vastast polnudki. Kuidas on mees tänaseks kikkpoksini jõudnud?

„Nartsissism“ on sõna, mis lendleb ringi üha enam ja aina kergemini. Niisama kergelt diagnoositakse elukaaslasi, kolleege või lihtsalt lärmakaid naabreid ka sotsiopaatideks-psühhopaatideks. Kuidas aga tegelikult isiksusehäiret tuvastada, sellest käis podcastis „Eesti eso“ rääkimas kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo, kes töötab nii Confido Meditsiinikeskuses kui ka Tallinna vanglas.

„Inimene ei tee kunagi palju, ütles mu vanaema. Hobusega veetakse palju,“ räägib Urmas Sõõrumaa uues „Eesti Eso“ episoodis. Milline on mehe ärimentaliteet ja mida teeks Urmas, kui peaks täiesti nullist alustama?

Koomik Tigran Gevorkjan käis saates „Eesti Eso“ ja kirjeldas oma naljafilosoofiat. Lisaks tuli juttu lapsepõlvest, jalgpallist, muusikast, Eesti komöödiamaastikust ja paljust muust.

Emakeelepäeva valguses mõtleme korraks meie kultuuri alustalale – eesti keelele. Saates „Eesti eso“ käis külas räppar Genka ehk Henry Kõrvits, arutlusse võeti keelekasutus räpiriimides, inglise keele massiline pealetung ning palju muudki.

1980ndate lõpus loodud süsteem Human Design aitab inimesel end paremini tundma õppida ning ühendab endas mitmeid teisigi iidseid õpetusi (astroloogia, numeroloogia jne). Õpetuse järgi saab inimesed jagada erinevatesse aura- või energiatüüpidesse. Kuula ja saa teada, millised on erinevad tüübid!

Kas on võimalik, et sünnikuupäev võib inimese karakteri ja saatuse paika panna? Numeroloog Timo Reinpal võrdleb numeroloogiat astroloogiaga ja ütleb, et inimese saladused ja ülesanded avanevad temaga seotud numbrites.

Kristel Aaslaid on elupõline esineja, õigemini taidleja, nagu ta ise enda kohta ütleb. Laulmine, tantsimine, näitlemine ja mahukas lavakarjäär on Kristeli sõnul tema saatusesse kirjutatud. "Usun, et kõike on võimalik endale manifesteerida," ütleb ta.

Miks mehed petavad? Kas naised vaatavad ka pornot? Kuidas määratleda inimese armastusekeelt? Kas meeste ja naiste vahel on võimalik platooniline sõprus? Miks peavad mehed vahepeal kella kuueni hommikul väljas olema? Kas Epp Kärsin usub polügaamsetesse suhetesse? Kuidas mõjutab magamistoas toimuv suhet?

Vananemisega kaasneb tihtipeale hulganisti haigusi, mille algpõhjus võib peituda üldises põletikulises protsessis, mis meid rakutasandil aastatega üha enam kimbutama hakkab. Saates „Eesti eso“ käis külas Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, kes kirjeldas, kuidas põletik tekib ning kas seda on võimalik ka ära hoida. Lisaks võetakse arutlusse see, kui vanaks keskmine inimene tulevikus elab.

Eestlasi nimetatakse teatavasti maailma kõige vähem usklikuks rahvaks. Miks see aga nii on ja millist rolli mängib kirik ühiskondlikes küsimustes? Saates „Eesti eso“ käis neil teemadel vestlemas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Just nii kirjeldab oma vahistamist Tomas Legrant – elupõline kurjategija, kes on nüüdseks kuritegevusest loobunud. Uues „Eesti eso“ podcastis räägib mees, kuidas ta vangis pisaraid valas, millele sadu tuhandeid välja petetud raha kulutas ja miks ta muutuda otsustas.

Äsja ilmus Mehis Heinsaare uus romaan „Kadunud hõim“ – see on õpetlik muinasjutt, kust ei puudu lopsakas loodus, lopsakad rinnad ega inimsööjadki. Romaani algne mõte tekkis Mehisel juba 14 aastat tagasi – kuidas see siis lõpuks valmis sai?

Arnold Swarzenegger, Michael Jordan, Winston Churchill ja legendaarsest teleseriaalist „A-Rühm“ tuntud Hannibal – kõik ühel või teisel moel maailma vingeimad mehed. Mis neid aga ühendab?

Millega Jamaika enamikele meist seostub? Bob Marley? Usain Bolt? Kanepisuits? Või hoopis üliohtlikud getod? Tarrvi Laamann on Eesti kunstnik, kes elab pool aastast Jamaikal, pool Eestis. Saates „Eesti eso“ helistasime seekord teisele poole maakera ja rääkisime Tarrviga.

Mattias Naan on stand-up koomikuna tegutsenud juba kümme aastat. Istusime maha ning rääkisime saates „Eesti eso“ sellest, mis on naljakas ja mis mitte.

Talisuplus ja regulaarne külma veega karastamine on viimaste aastate jooksul üha populaarsemaks muutunud. Kindlasti on paljud kuulnud ka maailmakuulsast jäämehest Wim Hofist, kelle jalajälgedes käivad tuhanded inimesed üle maailma. Mida see meetod endast kujutab ja kuidas end õigesti karastada, sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Wim Hofi meetodi ametlik instruktor Madis Meister.

Dubstep on 2000ndate alguses Inglismaal tekkinud elektroonilise muusika žanr. Stiili suursaadikuks tembeldatud USA raadiopersoon, DJ ja produtsent Joe Nice tuleb sel reedel juba kolmandat korda Eestisse. Istusime stuudiosse maha ja rääkisime, mis teeb dubstepi eriliseks.

Eneseotsingutega seoses on üha populaarsemaks saanud ayahuasca-rännakud – iidse Lõuna-Ameerika taimejoogi tarbimine koos šamaaniga, kes on psühhedeelses kogemuses inimesele ankruks. DMT on laias laastus seesama ainekombinatsioon, ainult et kristalsel kujul. Ära jääb oksendamine, kõhulahtisus ja rännak kestab tundide asemel vaid 15 minutit. Seekordses saates „Eesti eso“ käis külas rahvakunstnik ja lüürik Andreas Altmäe, kes rääkis oma kogemusest DMT-ga. Lugu algabki justkui anekdoot: eestlane, soomlane ja sakslane said ühel õhtul kokku ja otsustasid teistesse dimensioonidesse piiluda. Mis Andreasega siis täpsemalt juhtus ja kuidas see tema perspektiivi muutis?

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas „Tulnuka“ stsenarist ja režissöör Rasmus Merivoo. Lõputööna valminud filmist sai hoopis midagi muud, kui esialgu plaanis oli. Spielbergi, Kubricku ja Tarantino filme hindav Rasmus näitas, et välku ja pauku saab teha ilma suure eelarveta. Kes oli teismeline Rasmus Merivoo – rullnokk või karvane? Kui suur oli filmi eelarve ja kust selleks raha leiti? Kuidas sündis „Tulnuka“ stsenaarium? Milline oli kohaliku filmimaailma reaktsioon? Kuidas Rasmuse elu pärast „Tulnukat“ muutus? Kas Merle Jääger oli kohe nõus kaamera ees tisse näitama? Kas rullnokad lähevad pärast surma taevasse tulnukate juurde?

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Tartu Ülikooli astrofüüsikaprofessor Peeter Tenjes. „Musta augu kõige olulisem omadus on see, et sealt ei tule midagi välja,“ ütleb Peeter. Musta augu haardest ei pääse isegi valgus. Lõputult tihe ja lõputult väike auk tekib tähe kokkuvarisemisel taevakeha elu lõpus. Seda nimetatakse stellaarseks mustaks auguks. Milliseid musti auke on aga veel olemas? Kui palju neid üldse olla võib?

Andrues Vana sai enda sõnul selgeltnägijaks üleöö – ühel päeval läks mees magama ja ärkas hommikul täiesti uue inimesena. „Tol perioodil olin madalseisus ja mingi pinge minus lihtsalt murdus,“ ütleb mees. Saates räägib ta lähemalt, mis temaga siis juhtus. Enne suurt muutust suhtus Andrues igasugusesse esoteerikasse ja selgeltnägemisse pigem naljaga ega võtnud teemasid tõsiselt.

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Raimond Feil – mees, kes puutus vabastava hingamisega kokku Bali saarel ning sai sedavõrd intensiivse kogemuse, et tahtis sellele oma elu pühendada.

Jah, sest ajast, kui me veest välja roomasime, on möödas juba hea hulk aastaid, ent kui palju inimene aja jooksul muutunud on? Kas õpime ainult oma vigadest? Metsast, inimesest, amööblikkusest, kirjutamisest ja paljust muust vestlesime kirjanik Valdur Mikitaga.

Podcastis "Eesti eso" käis seekord külas krüptorahaekspert ja Redcurry.co kaasasutaja/COO Asse Sauga.

Seekordses „Eesti eso“ podcast'is käis külas Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni president Laur Sibold. Mis mäng see pokker siis ikkagi on? Ja kui oluline roll on bluffimise? Laur räägib ka lähemalt Eesti pokkerimängijatest – kui palju harrastajaid siin on, kus nad mängivad ja kui palju raha võidavad?

Kindlasti on paljudele tänaval mustlane ligi astunud ja käe järgi ennustamist pakkunud. Kas käejoonte põhjal saab aga inimese elusaatuse kohta midagi järeldada?

Kui rääkida üledoosi tõttu põhjustatud surmadest, siis on Eesti paiknenud tabeli tipuotsas. Sellest, kas see olukord on aastate jooksul muutunud ja milliseid meelemürke me üleüldse tarbime, käis saates „Eesti eso“ rääkimas Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemoloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Teatavasti leidis lõpplahendi Johnny Deppi ja Amber Heardi vaheline kohtusaaga. USA kohtusüsteemi järgi kuulutasid objektiivsed jälgijad – vandekohtunikud – Johnny peaaegu kõigis punktides võitjaks. Amberi räigeid süüdistusi eksabikaasa suunas uskuma paraku ei jäädud. Kas valetaja on võimalik kehakeele põhjal ära tunda? Kas valetaja väldib silmkontakti, žestikuleerib kätega? Või hakkab närvilisusest hoopis higistama? Viimases "Eesti eso" podcastis käis külas Politsei ja Piirivalveameti antropoloog Silvia Tänav, kes on petliku käitumisega seotud tunnuseid uurinud ka oma magistritöös. Saates tuleb juttu ka sellest, milliseid tundemärke võivad valetajad näidata mittefüüsiliselt – kuidas erineb valetaja jutt tõese inimese jutust? Kes teeb rohkem pause, kes esitab oma loo ajalist kulgu täpsemini? Kas kõhutunnet saab usaldada? Silvia annab lisaks mõned näpunäited, kuidas valelikku inimest tuvastada.

Mõni kuu tagasi murdsin üsna rumalalt-õnnetult käe – proovisin võimlemispallil püsti seistes tasakaalu hoida ja prantsatasin sealt nagu viis kopikat maha. Otse küünarnukile – ai! EMO-s sain diagnoosiks küünarluumurru ning vihjati, et tegelikult läks isegi hästi. Halvemal juhul oleksin vajanud operatsiooni. Käsi pandi õlavarrest randmeni kipsi, patsutati seljale ja öeldi, et paari nädala pärast võta kips maha ja kaheksa nädalat ära raskusi tõsta. Paari nädala pärast aga selgus röntgenpildilt, et luu pole veel kokku kasvanud. Ja ka nelja nädala pärast polnud luu veel kokku kasvanud! Raske juhtum! Liikuva jäseme taastumisel – põlve, küünarnuki, õla jne – on kõige suuremaks ohuks selle jäigastumine. Nii ütles mulle Google. Pärast ei lähe käsi enam lihtsalt sirgeks ega paindu täielikult kokku. Ka perearst soovitas kätt vaikselt liigutama hakata, ehkki kandsin edasi ortoosi, mis nägi välja kui robotkäsi. Et paranemisprotsessi kiirendada, broneerisin aja taastusraviarstile. Umbes kuueminutiline kohtumine läks aga oodatust rabedamalt – arst soovitas mul kätt vähemalt kuu aega veel ortoosis paigal hoida. Kui üldiselt soovitatakse liikuva koha murdu fikseerituna hoida 2–3 nädalat, siis antud taastusravispetsialist käskis kätt liikumatuna hoida 8 nädalat. Pärides liikuvuse ja jäigastumisohu kohta, karjus vanem härra mulle tatti pritsides näkku ja ähvardas invaliidistumisega, kui ma tema juhiseid ei järgi. Noh, pisut ebaviisakas suhtlusviis, aga see-selleks, mõtlesin. Vanakooli mees. Ikkagi oma ala spetsialist – konkreetselt vigastustest taastumisele pühendunud arst. Muidugi kuulad, kui nii karmide tagajärgedega ähvardatakse. Aga tegelikult ... tegelikult oleks liikumisega pidanud alustama oluliselt varem. Õnneks jõudsin lõpuks füsioterapeudi juurde, kellega tuli üsna jäigaks muutunud käsi sõna otseses mõttes lahti murda. Tänaseks on käsi täielikult taastunud ja seda paljuski tänu Jörgen Puisile, kes käis saates "Eesti eso" füsioteraapiast lähemalt rääkimas.