„Tegemist pole läikiva paraadportreega, see on lugu inimesest tema heade ja halbade külgedega, “ ütleb Maria Ulfsak äsja valminud elulooraamatu kohta.

„Lappaja“ uues osas räägivad Eesti Kirjanike Liidu noored Reijo Roos ja Elisabeth Heinsalu, miks oli taas vaja ellu kutsuda „Noor-Eesti“ laadne ühendus. Selgub, et paljude kirjandusajakirjade ja uusi autoreid koondava Värske Rõhu kõrval on siiski veel ruumi uutele tulijatele.

Eestivene kirjanik P.I. Filimonov elab kahe maailma piiril

HeadRead kirjandusfestivalist kõneleb Krista Kaer. Sel korral on taas festival täismahus, kohale on tulemas ligi 50 kirjanikku. Osa kavast on pühendatud Ukrainale, mõned vene autori jäid tulemata.

Mika Keräneni uus raamat "Minu Karjala": hullud onud, kalalkäigud ja imeline loodus by Delfi Tasku

Kõne all on Hervé Le Tellier'i romaan "Anomaalia", mis müüs Prantsusmaal üle miljoni koopia. Külas on Tänapäeva kirjastuse juht Tauno Vahter.

Ilona Martson. Ukraina kirjandus, vene kultuuri lõhenemine ja kurjategijad Vene võimuladvikus by Delfi Tasku

Saates on külas kirjandusteadlane Maarja Vaino, kes kõneleb Muuseumiroti võitnud projektist "Tähtteose kiirkurus", aga ka laste lugemisharjumustest ning eesti keele tundide arvu pea minimaalseks kahanemisest.

Kiwaga kummiliimiallikatel - raju küte ajule by Delfi Tasku

Katariina Libe debüütromaan "Ohverduste sügis" pälvis romaanivõistlusel Margus Karu nimelise preemia, näidendivõistluse võitnud "Võrsed" on liikumas ka teatrilavale.

"Lappaja" uues osas on külas Balti kirjanduse almanahhi "No More Amber" kaaslooja ja Vernon Subutexi seikluste triloogia tõlkimisega valmis saanud Maria Esko.

Kes Veel Üldse Luuletusi Loeb Või Kirjutab? by Delfi Tasku

Eesti raamatupoodidel on läinud koroona esimese ja teise laine ajal ja järgselt hästi. Mida aga enim on ostetud? Mida toob tulevik?

Ave inspiratsiooniallikaks on postsovjetlik elulaad ning tema lood on läbi põimitud soojast huumorist.

Ööülikooli looja Jaan Tootsen räägib podcastis avaraamatust ning Ööülikoolist laiemalt. Ühtlasi avab pisut kaarte järgmise raamatu kohta.

Nagu Vassili Kandinskyl, kelle teost Siim Lill ühes artiklis arvustab, on loomingu kõrval sama oluline tema kulissidetagune roll. Juunikuus, kui olud lubavad, peaks tulema Siim Lille esimese luulekogu pealkirja esitlus.

Eelmine kevad pani raamatukogud kiiresti oma tööd ümber korraldama. Raamatukoguhoidja roll on aga nüüd senisest veelgi laiem, eriti koolilaste ja pensionäride jaoks.

Miks hakkas Reijo Roos kirjutama, kuidas on tal läinud luuleprõmmudel ning mida ta arvab sellest, et tänapäeval võib igaühest Instagramis kergesti värsisepp saada? Kuula "Lappaja" uues osas vestlust noore luuletajaga, kes pärast meie kõnelust hakkas jalgsi Tallinnast Haapsalu poole astuma!

Miks on viimasel ajal pea kõik detektiivid naised? Kas võiks luua kirjanikupalga krimikirjanikule?

Kuigi Eestisse on tekkinud mõnusaid teise ringi poekesi nagu Fahrenheit 451° raamatutuba Tartus, pole iseseisvatel äridel kerge Apollo ja Rahva Raamatu kõrval silma paista. Eriti julge samm on hakata müüma uusi teoseid. Just sellega tegeleb raamatupood Puänt Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus.

Eesti kirjastustel ilmus sel aastal vähem raamatuid, kuid müük läks kenasti. Õitses kriisiajale iseloomulikult lastekirjanduse müük, sisulises plaanis võib aga iseäranis õnnetunuks pidada mitmeid lühijuttude kogumikke.

Raamat "101 Eesti filmi" annab ülevaate parimatest Eesti filmidest läbi aegade. Teemat lahkab Tristan Priimägi.

Maria Esko käis Virginie Despentes'i ülemaailmset hitt-triloogiat tõlkides Pariisis kodutute jälgedes. Krister Paris räägib, millised raamatud on tema öökapil.

Lastekirjandusest ning laste lugemisharjumustega seonduvast on saates vestlemas Tähekese peatoimetaja Ilona Martson.

Margaret Atwoodi düstoopia "Teenijanna lugu" on inimesi kütkestanud enam kui kolm aastakümmet. "Testamendid" jätkab sama lugu. Lisaks neile teeme Kätlin Kaldmaaga juttu düstoopiast, kus valitsevad naised.

Seekord on luubi all Tallinna olulised hävinud ehitised alates Lindanise linnusest kuni poliitharidusmaja ehk Karla katedraalini. Hoonete saatust lahkab ajaloolane Jaak Juske.

Fookuses on "LR kuldsari" ja selle viimati ilmunud raamatud, Milan Kundera "Veidrad armastuslood" ja Pierre Bayard'i "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" lappame Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Triinu Tammega. Seekordses edetabelis on reastatud LRi parimad esseed ja esseekogumikud. Rubriigis "Loe ennast õnnelikuks" räägib loo Andrei Hvostov.

"Lappaja" teises osas on luubi all maailmakirjanduse hetke üks kuumemaid nimesid Elena Ferrante. Ajendiks tema neljaosalise Napoli-sarja hiljuti eesti keeles ilmunud kolmas osas "Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb".

Donald Trumpist on kirjutatud üksjagu raamatuid, suur osa neist tema presidendiks olemise ajal. Tema vennatütar Mary Trump avaldas hiljuti bestselleri “Too Much and Never Enough: How My Family Created the World’s Most Dangerous Man”, kus ta räägib põhjalikult perekonna loost. Donald Trumpist on tema hinnangul saanud sotsiopaadist isa Fred Trumpi kaasabil maailma ohtlikum mees. Oma onu koroonakriisi-aegset tegevust nimetab Mary Trump sisuliselt massimõrvaks. Saatejuht Keiu Virro lappab raamatut ajaloolase Aro Velmetiga. Paneme ritta parimad poliitikute biograafiad. Rubriigis "Loe ennast rõõmsaks" räägib raamatuloo Vilja Kiisler.