Kahel olümpial osalenud maadleja Arvi Aavik rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma karjääri murdemomentidest ja maadlusega kaasnevatest detailidest.

Treeninguperioodil 111 kilo kaalunud Aavik pidi oma õigesse kaalukategooriasse pääsemiseks võtma võistluste ajaks maha 11 kilo. Selleks tuli kasutada kohati ekstreemseid võtteid. „Mitte midagi tervislikku seal polnud,“ nendib ta.

Juttu on maadluse olemusest, karjäärist, mille ühe osana veetis ta mitu aastat Valgevene pealinnas Minskis ning ka skandaali põhjustanud treeneritööst naiste maadluses. Lisaks räägib Aavik hea sõbra ja koondisekaaslase Küllo Kõivu hukkumisest ja jäljest, mis see temasse jättis. „Temaga juhtunu puudutas paljusid inimesi,“ sõnab ta toonaseid sündmusi meenutades.

Kuula ja vaata, mida Arvik veel oma värvikast sportlasteest rääkis. 

Endine kergejõustiklane Ksenija Balta rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma keerukaks kujunenud karjäärist.

Ksenija Balta karjääri mõjutasid vigastused, kuid erakordset tahtejõudu ilmutades, suutis ta end tippu tagasi murda. Oma tegemistele tagasi vaadates, suhtub ta juhtunusse nagu paratamatusse. „Kui kardate vigastusi, ärge tehke tippsporti. Vigastused on nagu sinu parimad sõbrad, kellega peab õppima läbi saama,“ nendib ta.

Balta karjääri tipphetkedeks olid kaugushüppes sise EM-i kuld ning olümpiamängude kuues koht. Tagantjärgi ei soovi ta endas urgitseda, kas tal õnnestus saada endast kätte maksimum, kuid on veendunud, et seitsme meetri pikkune hüpe oli jõukohane.

Balta räägib ka kooselust treener Andrei Nazaroviga ning lahkab kaugushüppe olemust.

Endine käsipallur ja nüüdne treener Risto Lepp rääkis „Peep Pahvi ajahüpped“ järjekordses osas karjääri jooksul ette tulnud keerdkäikudest.

Risto Lepp jõudis karastuda nüüdseks kadunud hoovispordis, kuid väikesest peale on ta isa Jüri Lepa juhendamisel tegelenud käsipalliga. Noore mehena jõudis ta Eesti koondisse ja jõudis mängida ka mitmetes välisklubides.

Lepa sõnul oli ta noorena kohusetundlik trennimees, ent samas ei hoidnud ta end ka pidudelt kõrvale. „Reede tegin enne peole minekut kodus kätekõverdusi, et trenn saaks tehtud ja oleksin ikka vormis,“ meenutas ta. „Olin väga tõsise suhtumisega ning hiljem mõtelnud, et miks küll teistel polnud noorena sellist suhtumist. Äge olnuks mängida koos kuttidega, kes kõik tahavad.“

Lepp kuulus Eesti koondise põlvkonda, kellelt oodati suuri tegusid, kuid loodetud tulemuseni ei jõutud. „Lõppviimistlus jäi tegemata. Staarid Dener Jaanimaa ja Mait Patrail on head individualistid, aga neid ei suudetud meeskonda integreerida,“ hindas ta ning viitas ka mitte just kõige suuremale ühtsusele. „Koondis koosnes erinevatest leeridest, olime omavahel kodus rivaalid.“

Risto Lepp on oma perekonnast juba teine inimene, kes selles saates osaleb. Mõned aastad tagasi oli külaliseks tema isa Jüri Lepp.

Legendaarne rallimees Margus Murakas rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma kirevast rallimehe karjäärist.

Koerus kasvanud ja sealses Volgade kapitaalremondi tehases oma järge oodanud autodega sõitma õppinud Margus Murakas rääkis sellest, kuidas ta viimasel hetkel jõudis võita Nõukogude Liidu meistrivõistluste medali. „Kuna jäime ALMVÜ treilerist maha, sõitsime rajaga tutvumise- ja võistlusautoga ise Venemaale kohale,“ meenutas ta absurdimaigulist detaili.

Kuula ja vaata, mida Murakas rääkis Eesti ralli konkurentsist, WRC-autoga sõitmisest ning sellest, miks ta siiani võistlustel osaleb. Juttu oli ka karmi spordialaga kaasnevast hirmust ja õnnetustest.

Pärast pikka pausi naasnud videopildiga podcastis „Peep Pahvi ajahüpped“ rääkis korvpalli maailmameister Heino Enden oma karjääri põnevamatest hetkedest.

Heino Enden meenutas esimesi kokkupuuteid kultuslikus staatuses olnud Tallinna Kaleviga ning seda, miks mööda allakäigutreppi Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigasse langeti. „Uus põlvkond tahtis, trennigi tehti palju, aga materjal polnud päris see,“ hindas ta.

Kui Enden otsustas maailmameistrina liituda Moskva CSKA meeskonnaga, püüti teda kättemaksuks mustata. „Kui oli juba teada, et lähen Moskvasse, tehti Tallinnast sinna kõne ja räägiti, et Liidu koondise laagrite vahelisel ajal ma joon ja tõmban l******ga ringi,“ rääkis ta ning lisas, et pahatahtlik vale ei suutnud tema karjääri rikkuda.

Kuula ja vaata, mida Enden rääkis Nõukogude Liidu koondisest, kaheksakümnendatel põnevust pakkunud Kaunase Žalgirise ja CSKA vahelisest duellist, elust Moskvas ning üürikeseks jäänud treenerikarjäärist!

Tänavu kevadel 84. sünnipäeva tähistav Märt Kermon töötab endiselt korvpallitreenerina. Ta ei plaani veel lõpetada.

Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib legendaarne korvpallitreener Märt Kermon sellest, milline nägi välja korvpallitreening eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. Lisaks meenutab ta aega ajaloo sügavaimas kriisis olnud Tallinna Kalevi peatreenerina, tööd kunagises spordikoolis, TSIK-is ja hiljem juba tänapäevastes klubides.

„See, et treeninggruppidest said huvialaringid ja spordimeisterlikkus jäi tagaplaanile, rikkus asja ära,“ võrdles ta aastakümnete tagust ja tänapäeva noorte korvpalli.

Endise kuulitõukaja Ants Kiisa karjäär pakkus hulgaliselt värvikaid seiku, kuid sai vigastuse tõttu liiga kiire lõpu.

Noore poisina maalt Tallinna tulek lõppes Ants Kiisa jaoks koolist välja heitmisega. Spordimehe tahtmist see ei murdnud ning ta jätkas tippu pürgimist.

Värvikaid seiklusi pakkus kuulitõukaja viibimine nõukogude armees ning selle käigus Bakuu rahutuste keskmesse sattumine. Üheksakümnendate alguse keerulisel ajal tähendas aga tippspordis rassimine seda, et ühe sponsori käest sai ta raha asemel kordi kuus suure lihakänaka. Omapärane on seegi, kuidas Kiisa tõukas USA-s Atlanta olümpiaks valmistudes kuuli tavalises linnapargis jalutavate inimeste vahel. Olümpia starti ta aga ei jõudnudki.

Kuula Ants Kiisa meenutusi sportlasaastastest ning tema nägemust tänapäeva treeneri tööle.