Tervist!
Tervist! - tegemist on tervisesaatega, mida iseloomustavad märksõnad „tõenduspõhine“ ja „praktiline“. Saadet juhib ajakirjanik Liis Seljamaa. Saade on suunatud kõigile, kes oma tervisest hoolivad ning ise selle heaks panustada soovivad, teismeealistest kuni eakateni.
Saatejuht
Liis Seljamaa
Tervist!
Tervishoid 188 episoodi
Episoodid
November on meeste tervise kuu ja meeste tervisest räägib dr Kristjan Pomm
Suvel avaldatud terviseuuringu järgi arvavad mehed ise, et nende tervis on päris OK. Tegelikult esineb neist suurel osal siiski tõsiseid terviseriske. Vaid 28% neist normaalkaalus. Vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest. Androloog Margus Punab nentis, et tervisemurede hulk tuli isegi tema jaoks üllatusena ja toob esile ennetava tervisekultuuri puudumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm ütles, et paljud mehed maadlevad liigse kehakaaluga, see avab ukse paljudele terviseprobleemidele, alates südame-veresoonkonna haigustest, diabeedist ja lõpetades erektsioonihäiretega. Meestearstid rõhutavad, et oma tervist tuleks kontrollida palju varem, kui tervisemured juba tunda annavad. Paljusid probleeme saab leevendada või sootuks kõrvaldada ka elustiili muutes.
Eile 25 m
Enneaegsetest sündidest räägivad TÜ Kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonna juht dr Heili Varendi ja Lastekliiniku sotsiaaltöötaja Kätlij Jaeger
17. novembril tähistatakse paljudes riikides üle maailma enneaegse sünni päeva, tänavu on teemaks "lapsevanema kaisutus kui võimas ravimeetod". Eestis sünnib igal aastal liiga vara ümbes 800 last. Tartu Ülikooli kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhi dr Heili Varendi sõnul pole meil enneaegsete laste puhul peamine eesmärk mitte enam ellujäämine, vaid nende elukvaliteedi parandamine varajase tõenduspõhise raviga. Koostöös lapsevanematega teevad arstid ja teised lastekliiniku töötajad kõik selleks, et väikesed patsiendid saaksid omas tempos suureks kasvada. Saates tuleb juttu sellest, kui oluline on ema-isa ja lapse lähedane kontakt ka enneaegselt sündinute puhul, millist abi ja toetust saavad nende laste pered ja miks osad majad 17. novembril lillaks värvuvad.
09.11.2022 27 m
Insult tabab ootamatult. Kuidas seda ära tunda ja mil moel patsienti kõige paremini aidata, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv
29. oktoobril on rahvusvaheline insuldipäev. Sellega seoses on Maalehe taskuhäälingus Tervist juttu insuldist. Ka meil on sellest terviserikkest viimasel ajal rohkem räägitud, saab selgemaks, kuidas insulti ära tunda. See on hea, kuna inimese edasine elukvaliteet võib sõltuda sellest, kui kiiresti arstid insuldihaige ravimisega alustada saavad. TÜ kliinikumis oli hiljuti käimas kahe-aastane insuldi innovatsiooniprojekt, mille eesmärk oli muuta insuldipatsientide raviteekond ladusamaks ja lihtsamaks. Insuldist, selle tundemärkidest ja sellstki, kuidas on meil paranenud ravi ja taastusravi võimalused, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv.
27.10.2022 25 m
Töötervishoiust ja töötervishoiu arstide tööst, sagedasematest töökohaga seotud haigustest
Töötervishoiu arst dr Annika Küüdorf räägib taskuhäälingus Tervist! lähemalt, millised on erinevused töökoha spetsiifikast tulenevate haiguste osas paarikümne aasta lõikes. Samuti, millised on peamised kaebused ja diagnoosid, töökohast sõltumata.
14.10.2022 28 m
Mobiiliäpp hoiab kõhutervisel silma peal
Soolestiku mikrobioomil on keskne roll meie üldises tervises ja igaüks meist on ökosüsteem, mis on võimeline palju rohkemaks, kui suudame ettegi kujutada. Elsavie ühendab uue generatsiooni õppimismeetodid ning tipptasemel teaduse. Kuidas? Kuula siit!
04.10.2022 43 m
Patsiendiohutuse teemal räägivad saates Tervist! Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus, kliinikumi kliinilised proviisorid Jana Lass ja Marika Saar
17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mille fookus tänavu ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ravimitega seotud patsiendiohutusjuhtumid tervishoiusüsteemis kõige sagedasemad välditavad juhtumid, samas ei ole nende ennetamiseks lihtsaid lahendusi.
29.09.2022 25 m
Mis on müoopia ehk lühinägevus, kuidas seda ennetada ning ravida, räägib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst dr Kadi Palumaa
Lühinägevus ehk müoopia on nägemishäire, mille puhul läheb teravalt nägemiseks läheb vaja miinusprille või -kontaktläätsi. Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog-juhtivarst Kadi Palumaa sõnul on varajane lühinägevuse avastamine äärmiselt oluline, see aitab vältida võimalikke probleeme täiskasvanueas. Kõige suurem lühinägevuse riskitegur on lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. „Müoopia ennetus lastel“ on Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös elluviidav laste silmade tervise ennetusprojekt. Ennetusprojekti eesmärgiks on hinnata müoopia ja selle riskitegurite levimust Eesti kooliõpilaste seas, anda sisend müoopia ennetamiseks ja laste õigeaegseks silmaarsti juurde suunamiseks. Samuti soovib projekt suurendada müoopia-alast terviseteadlikkust laiemalt.
15.09.2022 26 m
Hea uudis diabeedipatsiendile: Haigekassa toetab Linus Medicali uusima abivahendi soetamist
Saates Tervist räägime kaasaegsetest lahendustest, mis aitavad diabeediga inimese elu võimalikult mugavaks muuta. Stuudios on dibeedipatsientidele olulist infot jagamas Linus Medicali dibeeditoodete spetsialistid Anu Ool ja Maria Haavik.
07.09.2022 31 m
Tervist!
Artroskoopia on kirurgiline protseduur liigesesiseste probleemide nägemiseks, diagnoosimiseks ning ravimiseks. Artroskoopia protseduuri käigus teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab liigesesse 2- 5mm läbimõõduga optilise instrumendi tekitades niimoodi võimaluse liigese sisse nägemiseks. See on tunduvalt vähem traumeeriv kui tavaline operatsioon. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juht dr Leho Rips räägib saates nii artroskoopia kasutusvõimalustest, erinevate liigeste tarumadest, samuti Tartu Ülikooli Kliinikumis hüppeliigese haigustele pühendatud Tartu live-artroskoopia päevadest, kus osalejad kaasatakse operatsioonide läbiviimisesse reaalajas ülekannete kaudu.
31.08.2022 23 m
Tervist!
Tartu Ülikooli Kliinikumis on kõigil soovijatel võimalus ennast vaktsineerida COVID-19 vastu. Eelkõige oodatakse inimesi saama teist tõhustusdoosi, aga oodatakse ka esmavaktsineerijaid, teise või kolmanda doosi saajaid. Kliinikumi kriisimeeskond arutas juulis järgmisi samme tulenevalt kiirelt kasvavast COVID-19 levikust ja haiglaravi vajadusest. Ühe lahendusena nähakse immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et kõiki soovijaid oodatakse vaktsineerima alates 1. augustist juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nendega tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist. Maalehe tervisepodcastis vastab vaktsineerimisega seotud küsimustele lisaks Tiia Tederile vanemarst õppejõud infektsioonhaiguste alal Piret Mitt.
17.08.2022 24 m
Millised on traumade tagajärjel tekkivad vaimsed probleemid ja kuidas nendega hakkama saada
Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud rohkem rääkima vaimsete probleemidega tegelemisest. Inimesed ise suhtuvad hoolikamalt oma vaimsesse seisundisse, aga ka psühholoogid on toonud need mured "kapist välja". Kliiniline psühholoog Inga Ignatjeva ütleb, et tõsisem probleem on spetsialistide puudus ja inimeste suutmatus oma probleemile õigeid lahendusi otsida. Ka lähedased ei oska tihti haigetsaanud, abi vajavale inimesele tuge pakkuda. Tihti piisab ka ära kuulamisest, sellest, kui abivajaja juttu usutakse või jagatakse enda sarnaseid kogemusi. Rõõmustavam on see, et vaimsete probleemidega tegeledes saab murele leevendust ning inimene ei pea oma hirmudega üksi silmitsi seisma.
03.08.2022 27 m
Erialadest, mida õpetatakse Eesti tervishoiukõrgkoolides
Meditsiinilist haridust saab Eestis omandada päris mitmes kõrgkoolis. Õdesid-ämmaemandaid, aga ka hambatehnikuid, radioloogiatehnikuid, hooldustöötajaid ja lapsehoidjaid koolitatakse nii Tartu kui Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Vastuvõtt mõnele õppekavale toimub veel juuli lõpus-augusti algul. Millised on võimalused õppeks, keda ja kui palju vajatakse tööturul, millises suunas areneb näiteks õdede pädevus ja vastutus, räägib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeosakonna juhataja Jaana Sepp.
18.07.2022 22 m
Saates tuleb juttu eluliselt tähtsast vabatahtlikust annetusest- doonorverest
14. juunil tähistati kogu maailmas rahvusvahelist veredoonorluse päeva, et tõsta teadlikkust ohutu vere ja verekomponentide vajadusest ning tänada veredoonoreid nende elupäästvate vereloovutuste eest. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juht dr Helve König räägib saates Terviseks, milline on Kliinikumi verekeskuse töö, millised on viimased saavutused rahvusvahelise tunnustuse osas, julgustab inimesi doonoriks hakkama ja tutvustab verekeskuse uut tunnuslauset "Aitamine on veres".
05.07.2022 25 m
Kuidas ka puhkusel olles tervise eest hoolitseda räägib perearst dr Madis Tiik.mp3
Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.
20.06.2022 25 m
Traumadest tsiviil- ja militaarelus räägib anestesioloog dr Lauri Kõrgvee
Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav anestesioloog dr Lauri Kõrgvee on oma oskused traumapatsiente aidata saanud praktilises elus nii kiirabis, EMO-s kui ka Afganistanis sõjaväehaiglas töötades. Viimast kogemust hindab ta ise väga kõrgelt, kuna tavaelus nii raskete tagajärgedega traumasid esineb harva, on sealt saadud teadmised korduvalt aidanud päästa inimelu. Olmelised traumad tekivad enamasti õnnetuste, kukkumiste, autoavariide, võibolla ka konflikti tagajärel, militaarmaailmas lisanduvad neile kuulivigastused, torkehaavad või isevalmistatud lõhkekehade ehk IED-e põhjustatud vigastused. Sõda on muutunud meie jaoks reaalsemaks ning inimeste huvi traumadega toime tulemise vastu on kasvanud. Lauri Kõrgvee arvates peaks näiteks verejooksu peatamise oskus olema elementaarne teadmine. Kui on olemas ettevalmistus, väheneb ka võimalus, et satume traumaolukorras paanikasse ega oska midagi ette võtta.
07.06.2022 22 m
Dr Mare Pauklin räägib hooajalisest allergiast, selle esinemissagedusest, diagnoosimisest ja ravist
Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.
23.05.2022 20 m
Millal on vererohke menstruatsioon märk veritsushaigusest?
Kas tead, millist ohtu kujutavad endast veritsushaigused naistele ja kuidas märgata sümptomeid? Novo Nordiski podcast’i külaliseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross, kes selgitab veritsushaiguste olemust ja erinevaid raskusastmeid. Ehkki veritsushaiguste puhul räägitakse peamiselt meestest, pole diagnoos kaugeltki võõras ka naistele, kelle jaoks võib probleem olla sageli suurem. Milliseid veritsushaiguseid naistel esineb ja kuidas neid ära tunda? Dr Ross rõhutab, et väga oluline on inimeste teadlikkuse suurendamine ja veritsushaigustega seotud müütide kummutamine. Podcast’i kuulates saame teada, miks on ohtlik perekondades levinud suhtumine: „Meie suguvõsa naistel ongi vererohked ja kurnavad menstruatsioonid ning sellega tuleb ka sinul leppida.” Arst selgitab, kuidas elada erinevate veritsushäiretega, miks neid just naistel nii harva diagnoositakse ja missugused võivad olla sellise haiguse tagajärjed. „Raskete menstruatsioonide tagajärjel võib tekkida oht kehvveresuse tekkeks, ka sünnitustest taastumine võib olla problemaatiline. On oluline, et naised oskaksid tähele panna veritsushaigusele viitavaid sümptomeid ja jõuaksid probleemi korral ka arsti juurde,” rõhutab dr Ross. Kuula, missugused on veritsushaiguse ohumärgid, kas see haigus on eluaegne, kuidas haigust ravida ja mismoodi sellega elada. Vestlust juhib Eve Kallaste.
10.05.2022 41 m
TÜ Kliinikumis alustas tööd geneetika ja personaalmeditsiini kliinik
Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd uus geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga, moodsate geenidiagnostika võimaluste kliinilise rakendamisega ning pärilike haiguste ennetamise ja võimalikult varajase avastamisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravitulemus. Kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid täidab dr Sander Pajusalu.
10.05.2022 23 m
TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja dr Anne Kallaste räägib COVID-19 tüsistustest
COVID-19 on meie kõrval olnud nüüd juba kaks aastat. Selle aja jooksul on väga paljud inimesed haigusega lähedalt kokku puutunud, selle kergemalt või raskemalt läbi põdenud, arstid ja teadlased on samal ajal tegelenud nii viiruse, selle ravi, tüsistuste kui järelmõjude uurimisega ning inimeste tervise taastamise võimalustega. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja dr Anne Kallaste räägib sellest, kuidas edeneb kliinikumi enda uuring, millised on sagedasemad järelmõjud, kas ja kuidas arstid saavad patsientide vaevusi leevendada.
24.04.2022 22 m
KUULA SAADET- Kiire tegutsemine päästab hullemast!
Põletuse korral tuleb koheselt tegeleda esmaabiga. Mida varem me kahjustunud kohale saame leevendavat vahendit panna, seda vähem on põletusest tingitud kahjustusi, kinnitab Burnjel põletusgeeli maaletooja Aare Järvelaid.
19.04.2022 22 m
TÜ Eesti Geenivaramu mikrobioomi uuringust räägib dr Kertu Liis Krigul
Mainekas teadusajairjas Nature Communications avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ravimite tarbimine. Eestlaste soolestiku "siseelu uurimine" on TÜ Eesti Geenivaramu teaduri dr Kertu Liis Kriguli sõnul veel üsna alguses, aga esimeset teadmised annavad lootust paremale meditsiiniteenusele tulevikus.
11.04.2022 24 m
KUULA SAATEST-Unikaalne test mõõdab stressitaset
Töötervishoiukliinik Medihub pakub erinevaid teste oma tervisliku seisundi määramiseks. Populaarsust võitnud laktaadi mõõtmine koormustesti ajal on üks võimalustest, kuidas mõõta piimhappe kogunemist organismi ja saada rohkem aimu oma terviseseisundist. Lisaks pakutakse kliinikus esmakordselt Eestis Firstbeat monitooringut, millega saab mõõta keha stressitaset.
01.04.2022 31 m
Kevadväsimuse teemal räägib Synlabi laboriarst dr Anneli Raave - Sepp
Kas kevadväsimus on päriselt olemas ja mida me saaksime teha selle leevendamiseks? Kas on võimalik talvist energiakadu täielikult vältida ning millised vahendid meil selleks on? Kui sageli on väsimuse põhjuseks hoopis tõsisemad tervisemured ja kas inimesed võtavad väsimusseisundit ise piisavalt tõsiselt? Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp teab lahendusi ja vastuseid
28.03.2022 23 m
Kaasasündinud südamerikete avastamisest ja ravist räägib kardiokirurg dr Raili Ermel
Nime all "Väikesed südamekangelased" tähistati tänavu veebruaris Eestis esimest korda kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädalat. Eestis avastatakse igal aastal kaasasündinud südamerike 100-120-l lapsel, raviga tegeldakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas, Tartus toimuvad vajalikud operatsioonid ning kliinikumis asub ka kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Tervist! podcasti külaline dr Raili Ermel on üks vähestest meie arstidest, kes väga väikeste patsientide rikkega südant parandada saab. Saates räägib ta kaasasündinud südameriketest üldiselt, kompetentsikeskuse tööst ja meie arstide võimalustest väikeseid patsiente aidata.
14.03.2022 25 m
Annely Soots Tervislikust ja täisväärtuslikust toitumisest
Millest võiks koosneda meie toidulaud, kui soovime elada tervena ja oma keha eest igati hoolt kanda? Toitumisterapeut Annely Soots soovitab igapäevaselt viite toidukorda, milles oleks esindatud kõik toidugrupid. Loomse toidu armastajad võiksid lisada oma toidusedelisse köögivilju ning kõik inimesed eelistada valmistoidule omavalmistatud roogi. Ka suhkur ja rasvained on meie menüüs vajalikud, aga neid tuleks tarbida mõõdukamalt.
22.02.2022 26 m
Dr Annika Uue dr Aime Keis: Kukkumise traumadest ja EMO igapäevasest tööst
Talvel kukuvad paljud libedatel teedel, vigastavad end ja satuvad traumapunkti. Ehkki seda juhtub sageli, on erakorralise meditsiini osakonna igapäevatöö tegeleda kõigi tervisemuredega, millega inimesed nende poole pöörduvad. Kukkumist tuleb ka kodustes tingimustes sagedamini ette vanemaealistel inimestel, koroonapiirangute tõttu on väljakutsete ja pöördumiste arv kahanenud vaid kahel korral, kui suur osa tegevustest ära jäeti või inimeste arvu piirati. Suveperioodil satuvad aga inimesed endiselt sagedamini traumapunkti mitmete vigastuste tõttu. Neil teemadel räägivad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juhataja dr Annika Uue ja EMO arst dr Aime Keis.
03.02.2022 23 m
Laboriarst dr Jüri Laasik: Maks on küll väga vastupidav organ, aga pidagem alkoholiga piiri
Maks on imeline organ, millel on suur roll meie ainevahetuses, muuhulgas mürkide ja kahjulike bakterite hävitamisel meie kehas. Toitudes tervislikult, mitte kuritarvitades alkoholi ja olles teadlik maksa tervisest ka võimalike infektsioonide osas, hoolitseb inimene oma maksa hea käekäigu eest kõige paremini. Kui maks on üle koormatud ja ei tule oma tööga hästi toime, kannatab seetõttu kogu organism. Tihti ei anna maks oma probleemidest enne teada, kui need on juba suureks paisunud, seetõttu tuleks inimesel endal maksa tervist aeg-ajalt kontrollida lasta. Kuidas võime oma maksa kahjustada ja kuidas saame selle eest hoolitseda, räägib Synlabi laboriarst dr Jüri Laasik.
20.01.2022 26 m
Kardioloog dr Märt Elmet: tervislike eluviiside viljelemisega saame palju ära teha oma südame heaks
Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.
05.01.2022 26 m
Maaleht Tervist üksildus kui terviseprobleem.mp3
Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.
21.12.2021 26 m
Dr Reigo Reppo ja psühholoog Marta Valdmann: Lapse vaimne tervis sõltub paljuski tema vanematest
Noorte vaimne tervis on muidugi laiem teema üldiselt, taskuhäälingus Tervist! keskendume praegusele olukorrale, ehk kuidas saab hakkama laps, kui tema päevarutiin on ebakindel, kui sotsiaalsed suhted on katkenud või sõprade-sugulastega kokku saamine keeruline. Räägitakse distantsõppest ja sellest, kuidas mõjutab stressitaset lisaks lapse endaga toimuvale see, mis toimub ümberringi ja teistega. Kas lapsed ja noored saavad piisavalt ja hõlpsalt professionaalset abi, kas selle abi vajadust osatakse hinnata? Kas viimase pooleteise aasta jooksul on abivajajate arv kasvanud ja noorte enesetappude arv suurenenud? Liis Seljamaa juhitud vestlusel räägivad neist probleemidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja dr Reigo Reppo ja kliiniline psühholoog Marta Valdmann. Juttu tuleb ka toimetulekumehhanismidest ning külalised jagavad mõned praktilised soovitused, kuidas ligi hiiliva nukrameelsusega toime tulla.
02.12.2021 29 m
KUULA | Eesti Geenivaramu kutsub kõiki geenidoonoreid osalema suures isiksuseuuringus
Eesti Geenivaramu kutsub kõiki geenidoonoreid osalema suures isiksuseuuringus, millega selgitatakse välja isiksuse, kogemuste, geenide ja tervise seoseid. Terviseks taskuhäälingus räägib sellest Liis Seljamaale Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessor, uuringu üks juhtivteadur Rene Mõttus. "Meie soov on kaasata ideaalis tõesti kõiki meie geenidoonoreid. Geene, mis isiksuse kujunemise protsessis kaasa löövad, on väga palju ja iga üksiku geeni mõju on väga väike. Et neid pisikesi mõjusid usaldusväärselt avastada, on meil vaja uurida paljusid inimesi". Taskuhäälingus selgitab Rene Mõttus lähemalt, kuidas teadlased isiksuseomadusi lahterdavad ja millised eesmärgid on selle uuringu läbiviijatel, pidades silmas näiteks geenide ja tervisekäitumise seoseid. Kõigile geenidoonoritele tuleb peatselt uuringus osalemiseks kirjalik kutse, küsimustele vastamist saab alustata ka, minnes leheküljele geenidoonor.ee
19.11.2021 24 m
Dr. Ain Raal: Hea ja tugev immuunsus on meie tervise alus
Kas ja mida saab aga inimene oma immuunsüsteemi heaks ise teha, kuidas seda toetada ja millised pon võimalused eeskätt looduslike preparaatide abil tervist tugevdada, räägib Maalehe taskuhäälingus proviisor, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja, farmakognoosia professor, ravimtaimede uurija dr Ain Raal. Temaga vestleb Liis Seljamaa.
04.11.2021 24 m
Olulised tervisenäitajad, mida iga mees peaks teadma
Meeste tervisenäitajatele pööratakse järjest enam tähelepanu. Seda nii avalikul kui ka individuaalsel tasandil. Konsultatsiooni ja vastuvõtule minnakse järjest enam ja see on selgelt positiivne trend. Küll aga ei saa sama öelda meeste tervisenäitajate olulise paranemise kohta, sest see trend on pigem stabiilne. Tegemist on sisuturundussaatega!
17.09.2021 36 m
Paljud inimesed loobuvad just selle haiguse pärast kümnete aastate võrra pikemast elust
Aordiklapi stenoos on südameklapihaigus, mille ravimata jätmine võib lõppeda surmaga. Ometi väldivad paljud eakad arsti juures käimist isegi pärast rindkerevalude, hingamisraskuste ja peapöörituse esinemist.
13.08.2021 6 m
Kui soovid kaalu langetada, tasub neist toitudest hoiduda
Kas me teame, kui palju energiat ühe või teise toiduga endale sisse sööme? Selgub, et toodete pakendil kirjas olev info ei vasta sugugi alati tegelikkusele.
05.08.2021 12 m
Kuuma ilma talumise saladus peitub treenitud südames
Kuumaga veresooned laienevad ja südamel on raskem oma tööd teha. Ja kui südamel on raske, tulebki kannatada. Kui aga oleme valmistunud ehk oma südamelihast kasvõi natukenegi treeninud, jaksab süda ka kuumaga hästi verd pumbata.
30.07.2021 9 m
Uskumatu! Tugeva luustiku ehitamiseks läheb inimesel vaja just nii palju erinevaid aineid
Tugeva karkassita vajub ehitis kokku. Sama juhtub sinuga, kui oled oma luude eest hoolitsemise unarusse jätnud. Millistest materjalidest organism luustiku üles ehitab, mida süüa ja kuidas liikuda, et luud tugevad ja terved püsiks?
23.07.2021 10 m
Mis vahe on ületreenimisel ja ülekoormusel?
Spordibioloog Kristjan Port soovitab treenimisega mõistlikuks jääda, sest ületreenimise tagajärjeks pole mitte ainult väsimus ja kehv enesetunne, vaid see võib põhjustada apaatia ja loiduse ning soovimatuse midagi teha. Kuidas ületreenimise piirile lähenemist ära tunda ning millised on ületreenitusest ja ülekoormusest taastumise võimalused?
15.07.2021 10 m
Puusa ega jalga pole, aga kõnnib. Kuidas see võimalik on?
Kui inimene mis iganes põhjusel, olgu selleks haigus või õnnestus, jäseme kaotab, on see siis tema jaoks maailma lõpp või paistab tunneli lõpust siiski valgus? Kõigest, mis puudutab jäsemete asendamist ja toestamist, räägib proteesi- ja ortoosimeister ning füsioterapeut Karl Kallas.
08.07.2021 31 m
Veredoonorlus - lihtne heategu, mis on jõukohane peaaegu kõigile ning aitab paljusid
Öeldakse, et vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. Ühe inimese annetatud üks veredoos aitab kolme abivajajat. Kas kõik inimesed peaks oma veregruppi teadma? Milline veregrupp on kõige haruldasem? Kes sobib vereloovutajaks ning kes mitte? Kõigest sellest ja paljust muustki veredoonorlusega seotust räägib saates Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekskuse juhataja Ave Lellep.
02.07.2021 23 m
Füsitoterapeudid seljast: kuidas istuda, magada ja valu leevendada ning millist sporti teha?
Kodukontoris ebamugaval toolil istumisest niigi piinatud selg on paljudel vatti saanud ka aiatöid tehes. Võta sisse mugav asend ja kuula, mis on seljale hea ja mis mitte, kuidas seljavalu endast eemal hoida ning millised harjutused sind tõhusalt aitavad.
25.06.2021 10 m
Immuunsus ja viirused. Miks tervisliku eluviisiga inimesed haigestuvad?
Kuidas oma immuunsüsteemi tugevana hoida ja võimekamaks muuta, on üks praeguse aja huvipakkuvamaid terviseküsimusi. Kas apteekides müüdavad tilgad ja tabletid annavad immuunsüsteemile vunki juurde või mitte?
22.06.2021 13 m
Kas ja kuidas alkohol kehakaalu mõjutab?
Suur suvi on käes ja väga paljudele meist on oluline ideaalne rannavorm. Kas alkohol aitab kehakaalu langetada või hoopis vastupidi - tõstab seda? Mis inimorganismis alkoholiga juhtub? Milline on madala riski piir?
11.06.2021 14 m
Naagutamine last nikotiinisõltuvusest ei päästa. Mis ja kas üldse aitab?
Nikotiinipadjakestest saadav nikotiinilaks on sigaretist saadavast püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab padjake tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka ja nikotiinipadjakeste tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades.
04.06.2021 12 m
Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus - mis neil vahet on?
Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on sageli esinevad haigused, mille tunnused võivad aeg-ajalt osaliselt sarnaneda. Mõlema raviks kasutatakse sissehingatavaid arstimeid, kuid haiguste tekkepõhjused, kulg ja ravipõhimõtted on täiesti erinevad.
28.05.2021 18 m
Unusta rahvatarkus, teguse teadlikult! Mida teha, kui rästikult salvata saad?
Rästiku mürk iseenesest ei ole surmav, kuid mõnel inimesel võib tekkida selle suhtes allergia. Rästikuhammustuse puhul on igal juhul valed käitumisviisid abistajate ja kannatanu paanikasse sattumine, mürgi väljaimemine või -pigistamine ning kannatada saanud jäseme liigutamine. Millised on aga õiged võtted, millega kannatanut aidata?
20.05.2021 16 m
Aeglase vananemise võti peitub liikumises
Kudede uuendamiseks on meil pidevalt "ehitusmaterjalina" vaja valku. Suurema osa sellest saame söögist. Vananedes aga liigume vähem, vajame vähem energiat ja ka sööme vähem - vajalikus hulgas valkude saamine satub ohtu. Loodus hakkab sellisel juhul valke hankima lihastest. Seepärast ongi äärmiselt oluline oma lihaste eest hoolt kanda, ütleb Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.
13.05.2021 12 m
Kas terveks teeb tabletis sisalduv raviaine või suudab tervendada ka usk, et tablett mõjub?
Platseebona tuntakse mistahes raviviisi, mis paistab tõeline, aga tegelikult seda pole. Efekt põhineb keha ja vaimu suhtel ning kõige levinuma teooria järgi tekib see tänu inimese ootustele. Kui inimene ootab, et tablett teeb midagi, siis on võimalik, et tema oma kehakeemia hakkab looma sarnast mõju. Siiani pakkus teadlastele peamurdmist peamiselt platseebo olemus, värske metaanalüüs aga selgitab nähtuse neuroloogilist poolt.
07.05.2021 13 m
Jalamuredele leiab lahenduse podoloog
Sissekasvanud küüned, jalaseen ja soolatüükad on palju levinumad probleemid, kui meile meeldiks. Tavalistes pediküürisalongides öeldakse nende muredega klientidele tavaliselt ära, kodusest hooldusest aga pahatihti ei piisa. Kuid pole halba ilma heata – väljapääsuna on olemas meditsiiniline pediküür podoloogi juures.
29.04.2021 14 m
Halveneva mälu ja unustamise põhjuseks võib olla kilpnäärmehaigus
"Muutusin hajameelseks ja unustasin näiteks äsja ostetud toidu poodi. Ja nii mitmel korral," kirjeldab 36aastane naine, kellel diagnoositi sünnitusjärgne kilpnäärme ületalitus.
23.04.2021 8 m
Tervist! - tegemist on tervisesaatega, mida iseloomustavad märksõnad „tõenduspõhine“ ja „praktiline“. Saadet juhib ajakirjanik Liis Seljamaa. Saade on suunatud kõigile, kes oma tervisest hoolivad ning ise selle heaks panustada soovivad, teismeealistest kuni eakateni.
Saatejuht
Liis Seljamaa