Logelemisel on nii sõna kui tegevusena küljes negatiivne varjund. Arvatakse ka, et kui inimene niisama lakke või aknast välja vaatab, ei tee tema aju mitte midagi. Kliiniline psühholoog Anna Nõmmik ütleb, et tegelikult on aju sel ajal ikka tegevuses, aga natuke teistsuguste asjadega. Kogu aeg usinasti ja asjalikult toimetades väsitab inimene ennast liiga ära, nii et puhkus on meie kehale ja peale hädavajalik. Lisaks on teaduslikult tõestatud, et inimene, kes lubab endal laiselda, on efektiivsem ka oma töös.

Sajandi jooksul ravitud kopsuhaigused on küll ajas muutunud, ent nende haiguste ravimise kompetents on kujundanud TÜ Kliinikumi kopsukliinikust Eesti ainsa pulmonoloogia eriala organkliiniku. 100 aastat tagasi oli kopsuhaiguste märksõna ja väljakutse tuberkuloos, mida põdes iga 111 inimene rahvastikust. Praeguse ajahetke üheks märksõnaks on kopsuvähi varane avastamine.

„Mäluhaigused on nagu raamaturiiul. Kui raputada, siis kõigepealt kukuvad raamatud maha ülemistelt riiulitelt, ehk kaovad värskeimad mälestused,“ ütleb Maalehe taskuhäälingus "Tervist!" Viljandi haigla mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets.

Kas mittenakkav külmetushaigus on olemas? Kas porgandi söömisest paraneb silmanägemine? Kas suhkru söömisest jääme suhkruhaigeks? Neist ja teistest tervisemüütidest räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! dr Liis Puis

Me kõik tahame olla terved. Sama tähtis on hea elukvaliteet. Kus ning millistes tingimustes me elame, on elukvaliteedi mõistes väga tähtis. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul on iga viienda haigestumise puhul tähtis osa ümbritseval keskkonnal. „Ühelt poolt põhjustab keskkonnasaaste otsest toksilist mõju, mis väljendub haigestumuses ja varajases suremuses. Teisalt toovad õhusaaste ja müra kaasa häirituse ja mure, millele on siiani oluliselt vähem tähelepanu pööratud. See põhjustab stressi ja uneprobleeme, mis võivad viia krooniliste haigusteni". Keskkonnahäiringud ei ole ainult linnas, ka maal esinevad omad probleemid ning võttes arvesse ka sotsiaalmajanduslikku mõju, on näiteks Tallinna kesklinnas elava inimese eeldatav eluiga kõrgem, kui mõnel Võrumaa metsaelanikul.

Kui naisel esineb väga valulik menstruatsioon, on valus pissida või seksida või siis ei õnnestu kuidagi rasedaks jääda, võib selle põhjuseks olla endometrioos. Seda küllaltki sagedast haigust põdenud naised jäävad riskigruppi ja siis kui haigust on ravitud ning sümptomeid enam ei esine. Mis tõevga on tegu, kuidas seda diagnoositakse ja ravitakse, räägib TÜ Kliinikumi arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal dr Katrin Täär

"Kõigil ravimitel on kõrvaltoimed," rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass. Kui kõrvaltoimed puuduvad, võib kahtlustada, et pole ka toimet. Oluline on ära tunda, kas imelik tunne või keha reaktsioon on tingitud mingist kindlast ravimist või pole sellega seotud. Proviisorid soovitavad ravimi võtmist mitte pooleli jätta, vaid küsida nõu oma arstilt või apteekrilt, tõsisematest kõrvaltoimetest tuleb kindlasti teatada.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp teab, ettasakaalustatud ja tervislikku toitumist pole võimalik asendada purgivitamiinidega ega erimenüü jälgimisega. Kõik inimesed tõesti ei saa vajalikke toitaineid õiges koguses toidust kätte, näiteks vananedes imendumise ja seedumise protsessid aeglustuvad ega ole nii tõhusad. Eakad peaksid võtma kindlasti D-vitamiini, mida ei saa enam kui 65-aastased Eesti elanikud piisavalt isegi tasakaalustatud toidulaua puhul. Talveperioodil on D-vitamiin tegelikult ainus vitamiin, mida võiksid lisaks võtta kõik, vanusest sõltumata ja ka arstipoolse soovituseta. Toidulisandite võtmine üldiselt peaks aga olema hoolikalt läbi mõeldud ja põhjendatud. "Mingit vajadust näiteks igaks juhuks C-vitamiini lisaks söömisel ei ole," kinnitab dr Lepp. Mõistlikum on toidulisanditele kuluva raha eest osta kvaliteetset toitu ja neid toiduaineid, millest on tervisele tõesti kasu.

Terviseameti andmetel on viimase paari kuu jooksul tõusnud nakatumine A-hepatiidi viirusesse. Haigusjuhte registreeriti eelmisel aastal kokku 18 inimesel, neist enamik aasta viimase kahe kuu jooksul. Sel aastal on esimeste nädalate jooksul kinnitatud üheksa haigusjuhtu, mis on tavapärasest haigestumisest pisut kõrgem. Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolliarst dr Aino Rõõm räägib, et Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega.Kergete juhtude korral ei vaja inimene ravi. A-viirushepatiidi vastu on tõhusam ennetusmeede vaktsiin. Vaktsineerimist tasub kaaluda eeskätt inimestel, kes reisivad regulaarselt või külastavad eksootilisi riike.

Kriisiaastad on jätnud noorte vaimsele tervisele sügava jälje. Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest inimestest, tavaliselt kogevad nad meeleolulangust, ärevust või vaimset kurnatust. Praegu ei ole vaimse tervise abi noortele piisavalt kättesaadav ning see toob kaasa probleemide süvenemise. Peaasi püüab spetsialistide põuda leevendada, pakkudes tänavu rohkematele noortele tasuta nõustamist. Saates "Tervist!" tuleb muuhulgas juttu uudsest lahendusest nimega PEAHEA, mille kaudu saavad kiiremat abi noored, kelle vaimse tervise probleemid on veel kerged ja mõõdukad.

Gripp on tagasi! Kui paaril viimasel talvel haigestus inimesi grippi palju vähem kui tavaliselt, siis sellel hooajal haigestunuid, sealhulgas raskelt põdejaid, tavapäraselt või isegi rohkem. Mis on selle põhjused ja kuidas inimkeha erinevatele viirusinfektsioonidele vastu paneb, räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! TÜ kliinikumi infektsioonihaiguste arst-õppejõud dr Pilleriin Soodla. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Millega tuleb arvestada inimesel, kui läheneb tema elu lõpp? Milliseid otsuseid peavad tegema ja teevad tema ise või ta lähedased? Kas me oskame ja tahame elu lõppemisega leppida ning toime tulla, mida selleks teha võiks? Mis on palliatiivravi? Neile küsimustele vastavad Maalehe taskuhäälingus Tervist! Tartu ülikooli eetikaõppejõud dr Katrin Elmet ja hingehoidja Naatan Haamer.

Suvel avaldatud terviseuuringu järgi arvavad mehed ise, et nende tervis on päris OK. Tegelikult esineb neist suurel osal siiski tõsiseid terviseriske. Vaid 28% neist normaalkaalus. Vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest. Androloog Margus Punab nentis, et tervisemurede hulk tuli isegi tema jaoks üllatusena ja toob esile ennetava tervisekultuuri puudumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm ütles, et paljud mehed maadlevad liigse kehakaaluga, see avab ukse paljudele terviseprobleemidele, alates südame-veresoonkonna haigustest, diabeedist ja lõpetades erektsioonihäiretega. Meestearstid rõhutavad, et oma tervist tuleks kontrollida palju varem, kui tervisemured juba tunda annavad. Paljusid probleeme saab leevendada või sootuks kõrvaldada ka elustiili muutes.

17. novembril tähistatakse paljudes riikides üle maailma enneaegse sünni päeva, tänavu on teemaks "lapsevanema kaisutus kui võimas ravimeetod". Eestis sünnib igal aastal liiga vara ümbes 800 last. Tartu Ülikooli kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhi dr Heili Varendi sõnul pole meil enneaegsete laste puhul peamine eesmärk mitte enam ellujäämine, vaid nende elukvaliteedi parandamine varajase tõenduspõhise raviga. Koostöös lapsevanematega teevad arstid ja teised lastekliiniku töötajad kõik selleks, et väikesed patsiendid saaksid omas tempos suureks kasvada. Saates tuleb juttu sellest, kui oluline on ema-isa ja lapse lähedane kontakt ka enneaegselt sündinute puhul, millist abi ja toetust saavad nende laste pered ja miks osad majad 17. novembril lillaks värvuvad.

29. oktoobril on rahvusvaheline insuldipäev. Sellega seoses on Maalehe taskuhäälingus Tervist juttu insuldist. Ka meil on sellest terviserikkest viimasel ajal rohkem räägitud, saab selgemaks, kuidas insulti ära tunda. See on hea, kuna inimese edasine elukvaliteet võib sõltuda sellest, kui kiiresti arstid insuldihaige ravimisega alustada saavad. TÜ kliinikumis oli hiljuti käimas kahe-aastane insuldi innovatsiooniprojekt, mille eesmärk oli muuta insuldipatsientide raviteekond ladusamaks ja lihtsamaks. Insuldist, selle tundemärkidest ja sellstki, kuidas on meil paranenud ravi ja taastusravi võimalused, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv.

Töötervishoiu arst dr Annika Küüdorf räägib taskuhäälingus Tervist! lähemalt, millised on erinevused töökoha spetsiifikast tulenevate haiguste osas paarikümne aasta lõikes. Samuti, millised on peamised kaebused ja diagnoosid, töökohast sõltumata.

Soolestiku mikrobioomil on keskne roll meie üldises tervises ja igaüks meist on ökosüsteem, mis on võimeline palju rohkemaks, kui suudame ettegi kujutada. Elsavie ühendab uue generatsiooni õppimismeetodid ning tipptasemel teaduse. Kuidas? Kuula siit!

17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mille fookus tänavu ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ravimitega seotud patsiendiohutusjuhtumid tervishoiusüsteemis kõige sagedasemad välditavad juhtumid, samas ei ole nende ennetamiseks lihtsaid lahendusi.

Lühinägevus ehk müoopia on nägemishäire, mille puhul läheb teravalt nägemiseks läheb vaja miinusprille või -kontaktläätsi. Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog-juhtivarst Kadi Palumaa sõnul on varajane lühinägevuse avastamine äärmiselt oluline, see aitab vältida võimalikke probleeme täiskasvanueas. Kõige suurem lühinägevuse riskitegur on lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. „Müoopia ennetus lastel“ on Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös elluviidav laste silmade tervise ennetusprojekt. Ennetusprojekti eesmärgiks on hinnata müoopia ja selle riskitegurite levimust Eesti kooliõpilaste seas, anda sisend müoopia ennetamiseks ja laste õigeaegseks silmaarsti juurde suunamiseks. Samuti soovib projekt suurendada müoopia-alast terviseteadlikkust laiemalt.

Saates Tervist räägime kaasaegsetest lahendustest, mis aitavad diabeediga inimese elu võimalikult mugavaks muuta. Stuudios on dibeedipatsientidele olulist infot jagamas Linus Medicali dibeeditoodete spetsialistid Anu Ool ja Maria Haavik.

Artroskoopia on kirurgiline protseduur liigesesiseste probleemide nägemiseks, diagnoosimiseks ning ravimiseks. Artroskoopia protseduuri käigus teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab liigesesse 2- 5mm läbimõõduga optilise instrumendi tekitades niimoodi võimaluse liigese sisse nägemiseks. See on tunduvalt vähem traumeeriv kui tavaline operatsioon. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juht dr Leho Rips räägib saates nii artroskoopia kasutusvõimalustest, erinevate liigeste tarumadest, samuti Tartu Ülikooli Kliinikumis hüppeliigese haigustele pühendatud Tartu live-artroskoopia päevadest, kus osalejad kaasatakse operatsioonide läbiviimisesse reaalajas ülekannete kaudu.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on kõigil soovijatel võimalus ennast vaktsineerida COVID-19 vastu. Eelkõige oodatakse inimesi saama teist tõhustusdoosi, aga oodatakse ka esmavaktsineerijaid, teise või kolmanda doosi saajaid. Kliinikumi kriisimeeskond arutas juulis järgmisi samme tulenevalt kiirelt kasvavast COVID-19 levikust ja haiglaravi vajadusest. Ühe lahendusena nähakse immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et kõiki soovijaid oodatakse vaktsineerima alates 1. augustist juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nendega tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist. Maalehe tervisepodcastis vastab vaktsineerimisega seotud küsimustele lisaks Tiia Tederile vanemarst õppejõud infektsioonhaiguste alal Piret Mitt.

Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud rohkem rääkima vaimsete probleemidega tegelemisest. Inimesed ise suhtuvad hoolikamalt oma vaimsesse seisundisse, aga ka psühholoogid on toonud need mured "kapist välja". Kliiniline psühholoog Inga Ignatjeva ütleb, et tõsisem probleem on spetsialistide puudus ja inimeste suutmatus oma probleemile õigeid lahendusi otsida. Ka lähedased ei oska tihti haigetsaanud, abi vajavale inimesele tuge pakkuda. Tihti piisab ka ära kuulamisest, sellest, kui abivajaja juttu usutakse või jagatakse enda sarnaseid kogemusi. Rõõmustavam on see, et vaimsete probleemidega tegeledes saab murele leevendust ning inimene ei pea oma hirmudega üksi silmitsi seisma.

Meditsiinilist haridust saab Eestis omandada päris mitmes kõrgkoolis. Õdesid-ämmaemandaid, aga ka hambatehnikuid, radioloogiatehnikuid, hooldustöötajaid ja lapsehoidjaid koolitatakse nii Tartu kui Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Vastuvõtt mõnele õppekavale toimub veel juuli lõpus-augusti algul. Millised on võimalused õppeks, keda ja kui palju vajatakse tööturul, millises suunas areneb näiteks õdede pädevus ja vastutus, räägib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeosakonna juhataja Jaana Sepp.

14. juunil tähistati kogu maailmas rahvusvahelist veredoonorluse päeva, et tõsta teadlikkust ohutu vere ja verekomponentide vajadusest ning tänada veredoonoreid nende elupäästvate vereloovutuste eest. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juht dr Helve König räägib saates Terviseks, milline on Kliinikumi verekeskuse töö, millised on viimased saavutused rahvusvahelise tunnustuse osas, julgustab inimesi doonoriks hakkama ja tutvustab verekeskuse uut tunnuslauset "Aitamine on veres".

Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav anestesioloog dr Lauri Kõrgvee on oma oskused traumapatsiente aidata saanud praktilises elus nii kiirabis, EMO-s kui ka Afganistanis sõjaväehaiglas töötades. Viimast kogemust hindab ta ise väga kõrgelt, kuna tavaelus nii raskete tagajärgedega traumasid esineb harva, on sealt saadud teadmised korduvalt aidanud päästa inimelu. Olmelised traumad tekivad enamasti õnnetuste, kukkumiste, autoavariide, võibolla ka konflikti tagajärel, militaarmaailmas lisanduvad neile kuulivigastused, torkehaavad või isevalmistatud lõhkekehade ehk IED-e põhjustatud vigastused. Sõda on muutunud meie jaoks reaalsemaks ning inimeste huvi traumadega toime tulemise vastu on kasvanud. Lauri Kõrgvee arvates peaks näiteks verejooksu peatamise oskus olema elementaarne teadmine. Kui on olemas ettevalmistus, väheneb ka võimalus, et satume traumaolukorras paanikasse ega oska midagi ette võtta.

Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.

Kas tead, millist ohtu kujutavad endast veritsushaigused naistele ja kuidas märgata sümptomeid? Novo Nordiski podcast’i külaliseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross, kes selgitab veritsushaiguste olemust ja erinevaid raskusastmeid. Ehkki veritsushaiguste puhul räägitakse peamiselt meestest, pole diagnoos kaugeltki võõras ka naistele, kelle jaoks võib probleem olla sageli suurem. Milliseid veritsushaiguseid naistel esineb ja kuidas neid ära tunda? Dr Ross rõhutab, et väga oluline on inimeste teadlikkuse suurendamine ja veritsushaigustega seotud müütide kummutamine. Podcast’i kuulates saame teada, miks on ohtlik perekondades levinud suhtumine: „Meie suguvõsa naistel ongi vererohked ja kurnavad menstruatsioonid ning sellega tuleb ka sinul leppida.” Arst selgitab, kuidas elada erinevate veritsushäiretega, miks neid just naistel nii harva diagnoositakse ja missugused võivad olla sellise haiguse tagajärjed. „Raskete menstruatsioonide tagajärjel võib tekkida oht kehvveresuse tekkeks, ka sünnitustest taastumine võib olla problemaatiline. On oluline, et naised oskaksid tähele panna veritsushaigusele viitavaid sümptomeid ja jõuaksid probleemi korral ka arsti juurde,” rõhutab dr Ross. Kuula, missugused on veritsushaiguse ohumärgid, kas see haigus on eluaegne, kuidas haigust ravida ja mismoodi sellega elada. Vestlust juhib Eve Kallaste.

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd uus geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga, moodsate geenidiagnostika võimaluste kliinilise rakendamisega ning pärilike haiguste ennetamise ja võimalikult varajase avastamisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravitulemus. Kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid täidab dr Sander Pajusalu.

COVID-19 on meie kõrval olnud nüüd juba kaks aastat. Selle aja jooksul on väga paljud inimesed haigusega lähedalt kokku puutunud, selle kergemalt või raskemalt läbi põdenud, arstid ja teadlased on samal ajal tegelenud nii viiruse, selle ravi, tüsistuste kui järelmõjude uurimisega ning inimeste tervise taastamise võimalustega. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja dr Anne Kallaste räägib sellest, kuidas edeneb kliinikumi enda uuring, millised on sagedasemad järelmõjud, kas ja kuidas arstid saavad patsientide vaevusi leevendada.

Põletuse korral tuleb koheselt tegeleda esmaabiga. Mida varem me kahjustunud kohale saame leevendavat vahendit panna, seda vähem on põletusest tingitud kahjustusi, kinnitab Burnjel põletusgeeli maaletooja Aare Järvelaid.

Mainekas teadusajairjas Nature Communications avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ravimite tarbimine. Eestlaste soolestiku "siseelu uurimine" on TÜ Eesti Geenivaramu teaduri dr Kertu Liis Kriguli sõnul veel üsna alguses, aga esimeset teadmised annavad lootust paremale meditsiiniteenusele tulevikus.

Töötervishoiukliinik Medihub pakub erinevaid teste oma tervisliku seisundi määramiseks. Populaarsust võitnud laktaadi mõõtmine koormustesti ajal on üks võimalustest, kuidas mõõta piimhappe kogunemist organismi ja saada rohkem aimu oma terviseseisundist. Lisaks pakutakse kliinikus esmakordselt Eestis Firstbeat monitooringut, millega saab mõõta keha stressitaset.

Kas kevadväsimus on päriselt olemas ja mida me saaksime teha selle leevendamiseks? Kas on võimalik talvist energiakadu täielikult vältida ning millised vahendid meil selleks on? Kui sageli on väsimuse põhjuseks hoopis tõsisemad tervisemured ja kas inimesed võtavad väsimusseisundit ise piisavalt tõsiselt? Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp teab lahendusi ja vastuseid

Nime all "Väikesed südamekangelased" tähistati tänavu veebruaris Eestis esimest korda kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädalat. Eestis avastatakse igal aastal kaasasündinud südamerike 100-120-l lapsel, raviga tegeldakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas, Tartus toimuvad vajalikud operatsioonid ning kliinikumis asub ka kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Tervist! podcasti külaline dr Raili Ermel on üks vähestest meie arstidest, kes väga väikeste patsientide rikkega südant parandada saab. Saates räägib ta kaasasündinud südameriketest üldiselt, kompetentsikeskuse tööst ja meie arstide võimalustest väikeseid patsiente aidata.

Millest võiks koosneda meie toidulaud, kui soovime elada tervena ja oma keha eest igati hoolt kanda? Toitumisterapeut Annely Soots soovitab igapäevaselt viite toidukorda, milles oleks esindatud kõik toidugrupid. Loomse toidu armastajad võiksid lisada oma toidusedelisse köögivilju ning kõik inimesed eelistada valmistoidule omavalmistatud roogi. Ka suhkur ja rasvained on meie menüüs vajalikud, aga neid tuleks tarbida mõõdukamalt.

Talvel kukuvad paljud libedatel teedel, vigastavad end ja satuvad traumapunkti. Ehkki seda juhtub sageli, on erakorralise meditsiini osakonna igapäevatöö tegeleda kõigi tervisemuredega, millega inimesed nende poole pöörduvad. Kukkumist tuleb ka kodustes tingimustes sagedamini ette vanemaealistel inimestel, koroonapiirangute tõttu on väljakutsete ja pöördumiste arv kahanenud vaid kahel korral, kui suur osa tegevustest ära jäeti või inimeste arvu piirati. Suveperioodil satuvad aga inimesed endiselt sagedamini traumapunkti mitmete vigastuste tõttu. Neil teemadel räägivad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juhataja dr Annika Uue ja EMO arst dr Aime Keis.

Maks on imeline organ, millel on suur roll meie ainevahetuses, muuhulgas mürkide ja kahjulike bakterite hävitamisel meie kehas. Toitudes tervislikult, mitte kuritarvitades alkoholi ja olles teadlik maksa tervisest ka võimalike infektsioonide osas, hoolitseb inimene oma maksa hea käekäigu eest kõige paremini. Kui maks on üle koormatud ja ei tule oma tööga hästi toime, kannatab seetõttu kogu organism. Tihti ei anna maks oma probleemidest enne teada, kui need on juba suureks paisunud, seetõttu tuleks inimesel endal maksa tervist aeg-ajalt kontrollida lasta. Kuidas võime oma maksa kahjustada ja kuidas saame selle eest hoolitseda, räägib Synlabi laboriarst dr Jüri Laasik.

Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.

Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.

Noorte vaimne tervis on muidugi laiem teema üldiselt, taskuhäälingus Tervist! keskendume praegusele olukorrale, ehk kuidas saab hakkama laps, kui tema päevarutiin on ebakindel, kui sotsiaalsed suhted on katkenud või sõprade-sugulastega kokku saamine keeruline. Räägitakse distantsõppest ja sellest, kuidas mõjutab stressitaset lisaks lapse endaga toimuvale see, mis toimub ümberringi ja teistega. Kas lapsed ja noored saavad piisavalt ja hõlpsalt professionaalset abi, kas selle abi vajadust osatakse hinnata? Kas viimase pooleteise aasta jooksul on abivajajate arv kasvanud ja noorte enesetappude arv suurenenud? Liis Seljamaa juhitud vestlusel räägivad neist probleemidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja dr Reigo Reppo ja kliiniline psühholoog Marta Valdmann. Juttu tuleb ka toimetulekumehhanismidest ning külalised jagavad mõned praktilised soovitused, kuidas ligi hiiliva nukrameelsusega toime tulla.

Eesti Geenivaramu kutsub kõiki geenidoonoreid osalema suures isiksuseuuringus, millega selgitatakse välja isiksuse, kogemuste, geenide ja tervise seoseid. Terviseks taskuhäälingus räägib sellest Liis Seljamaale Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessor, uuringu üks juhtivteadur Rene Mõttus. "Meie soov on kaasata ideaalis tõesti kõiki meie geenidoonoreid. Geene, mis isiksuse kujunemise protsessis kaasa löövad, on väga palju ja iga üksiku geeni mõju on väga väike. Et neid pisikesi mõjusid usaldusväärselt avastada, on meil vaja uurida paljusid inimesi". Taskuhäälingus selgitab Rene Mõttus lähemalt, kuidas teadlased isiksuseomadusi lahterdavad ja millised eesmärgid on selle uuringu läbiviijatel, pidades silmas näiteks geenide ja tervisekäitumise seoseid. Kõigile geenidoonoritele tuleb peatselt uuringus osalemiseks kirjalik kutse, küsimustele vastamist saab alustata ka, minnes leheküljele geenidoonor.ee

Kas ja mida saab aga inimene oma immuunsüsteemi heaks ise teha, kuidas seda toetada ja millised pon võimalused eeskätt looduslike preparaatide abil tervist tugevdada, räägib Maalehe taskuhäälingus proviisor, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja, farmakognoosia professor, ravimtaimede uurija dr Ain Raal. Temaga vestleb Liis Seljamaa.

Meeste tervisenäitajatele pööratakse järjest enam tähelepanu. Seda nii avalikul kui ka individuaalsel tasandil. Konsultatsiooni ja vastuvõtule minnakse järjest enam ja see on selgelt positiivne trend. Küll aga ei saa sama öelda meeste tervisenäitajate olulise paranemise kohta, sest see trend on pigem stabiilne. Tegemist on sisuturundussaatega!

Aordiklapi stenoos on südameklapihaigus, mille ravimata jätmine võib lõppeda surmaga. Ometi väldivad paljud eakad arsti juures käimist isegi pärast rindkerevalude, hingamisraskuste ja peapöörituse esinemist.

Kas me teame, kui palju energiat ühe või teise toiduga endale sisse sööme? Selgub, et toodete pakendil kirjas olev info ei vasta sugugi alati tegelikkusele.

Kuumaga veresooned laienevad ja südamel on raskem oma tööd teha. Ja kui südamel on raske, tulebki kannatada. Kui aga oleme valmistunud ehk oma südamelihast kasvõi natukenegi treeninud, jaksab süda ka kuumaga hästi verd pumbata.