„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.

„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.

Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?

Ühiskond on narkootikumide tarvitamist rääkides kaldunud äärmustesse ja kui inimene ennast äärmustes ära ei tunne, siis ei võta ta omaks ka probleeme, ütleb uimastitarvitamise kahjude ennetamisele pühendunud Aljona Kurbatova “Kas viga näed laita?” seitsmendas osas.

Tervise Arengu Instituudis tervise ja heaolu edendamise keskust juhtiv Aljona Kurbatova on uimastitega seotud kahjude ja HIV ennetamise teemadel Eestis tuntud ekspert, kes on osalenud ka riikliku narkopoliitika väljatöötamises. Tema sõnum on, et tuleb loobuda uimastitarvitamisega seotud stereotüüpidest ja halvustamisest.

SAATES UURIME:

• Kuidas aru saada, et sul on sõltuvus?

• Kas ja millised ained on ööelu osaks saanud?

• Miks inimesed uimasteid tarvitavad?

• Miks ei ole hea mõte vaimset tervist uimastitega “turgutada”?

• Mida saaks teha, et uimastitega seotud murekohti ühiskonnas lahendada?

Saatejuht on NULA inkubaatori projektijuht Karin Kruup. Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul juba on või tekkis Aljona Kurbatovat kuulates idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

Rohepöörde suur puudus on majanduskasvu eeldamine, töönädal tuleks muuta neljapäevaseks, kõigile inimestele võiks olla tagatud baasvajadused – sellest ja paljust muust räägib “Kas viga näed laita?” podcasti kuuendas osas Tasaarengu Eesti MTÜ juht ja tasaarengu uurija Maiko Mathiesen.

Tasaareng on liikumine, mille sihiks on õiglane ühiskond ja jätkusuutlik keskkond ning mis kritiseerib tugevalt majanduskasvul põhinevat elukorraldust.

“Rohepööre on üks julgemaid samme meie poliitikaajaloos, kuid selle suur puudus on majanduskasvu eeldamine,” ütleb Mathiesen. Ta selgitab, et kui soovime kõik sisepõlemismootorid asendada taastuvenergial põhinevatega, siis peaksime erinevaid vääris- ja haruldasi muldmetalle kaevandama kümneid kordi rohkem ning see ei ole planeedi võimekust arvestades realistlik.

SAATES UURIME: 

Mis on puudu rohepöördel? 

Kas tasaareng sobitub ka praeguse julgeolekuolukorraga? 

Kuidas tuleb lühem töönädal ühiskonnale kasuks?

Kas tasaareng on kommunismi taastulek? (Vastus: ei ole)

Miks SKP ei sobi enam ühiskonna heaolu mõõtmiseks? 

Kes peaks kinni maksma baasvajaduste katmise?

Saatejuht on NULA inkubaatori projektijuht Karin Kruup.

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul juba on või tekkis Maiko Mathiesenit kuulates idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

„Me vajame praegu ja tulevikus kogukondi, et ühiskond saaks erinevate väljakutsete ja kriisidega paremini hakkama, „ ütleb kogukondade uurija ja Tartu Ülikooli teadur dr Dagmar Narusson „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et inimene vajab kogukonda enda ümber läbi kogu elu.

Kogukondades on suur roll vastastikusel abistamisel kõige lihtsamate asjadega nagu eakal inimesel lambipirni vahetamine. „Need asjad toimuvad kogukonnas vastastikku ja suhteliselt kiiresti. Kujutage ette, kui iga liigutus on teenus ja pead kellegi välja kutsuma. Niimoodi maailm muutuks minu jaoks küll paigaks, kus ei ole tore. Me vajame inimesi, kes meid aitavad, kui on rasked ajad ja me peaksime ka ise märkama neid, kes abi vajavad ja siis minema toeks,“ selgitab Narusson.

Saatejuht on NULA inkubaatori projektijuht Karin Kruup. 

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

“Kas viga näed laita?” podcasti kolmandas osas vestleme Sigrid Petofferiga, kellega püüame leida vastust küsimusele, kuidas olla hea lapsevanem. Sigrid on perede koolitaja ja nõustaja ning Tallinna lastekodu peretoe koordinaator. Ta on Haiba lastekodu asutaja, MTÜ Oma pere üks asutajatest ning MTÜ-s Vaiter “Hoolivad isad” programmi maaletooja. Sigrid on pälvinud ka “Aasta vägivallaennetaja 2020” tiitli. Ta on ka ise ema ja vanaema. 

 Saates räägime: 

• Millest lapsed unistavad ja mida kardavad

• Kuidas vanemana ellu jääda

• Miks on (lastega) mängimine nii tähtis

• Kuidas head eeskuju anda 

• Nutimaailma ohtudest 

• Millest isad rõõmu tunnevad

 Saatejuht on NULA inkubaatori projektijuht Karin Kruup. 

 Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul juba on või tekkis Sigrid Petofferit kuulates idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

“Kas viga näed laita?” kolmandas osas räägime hariduspsühholoog Grete Arroga koolist, õnnelikust õppimisest ja iseenda parima potentsiaali realiseerimisest. “Meie põhimure koolis ei ole see, kas meil on teiste koolidega võrreldavad keskmised hinded või eksamitulemused. Põhimure on see, kas lastel on siin toetatud psühholoogiline heaolu, sest ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali,” ütleb Arro saates. 

Saatejuht on NULA projektijuht Karin Kruup.

Saates räägime:

Miks meil pole piisavalt tippe? 

Kuidas õppija toetamine toetab ka õpetajat? 

Mis on ühist koolil ja nõidade põletamisel? 

ATH supervõimetest ja väljakutsetest

Kuhu võib välja viia õppimisega seotud trauma?

Kuidas õigesti õppida? 

Mida me võiks haridussüsteemilt soovida?

„Rahast tuleb rääkida! See on ikka täitsa uskumatu – ma ei arvanud kunagi, et kui ma hakkan rahateemasid rääkima, siis kui palju ma teen suhteteraapiat,“ ütleb Kristi Saare „Kas viga näed laita?“ podcastis ning lisab, et rahast rääkimine on üks hea suhte tunnuseid.

„Eelmise aasta kõige rohkem hämmingut tekitav küsimus, mis minuni jõudis, oli see, et kui ma võtan partneriga kodulaenu, kas ta saab teada, kui suur mu palk on,“ meenutab Saare. „Minu kogemusel on kõige suurem indikaator, et suhtes läheb tõenäoliselt hästi, kui sa oled võimeline rahast rääkima.“

NULA podcasti “Kas viga näed laita?” avasaates arutasime president Kersti Kaljulaidiga, mis on ühiskondlik lõhestumine ja kuidas lõhestunud ühiskonda uuesti terveks teha. Presidendiga vestles NULA projektijuht Karin Kruup.

President Kersti Kaljulaid on läbi aastate seisnud ühiskonna aluspõhimõtete – demokraatia, inimõiguste, inimeste võrdse kohtlemise ja sõnavabaduse – kaitsel. Ta on ka ise ühiskondlik algataja, 2022. aastast tegutseb Kersti Kaljulaidi Fond, et edendada neid väärtusi, mille eest Kersti Kaljulaid seisis ka oma ametiajal Vabariigi presidendina.

SAATES RÄÄGIME:

- mis üldse on ühiskondlik lõhestumine ja kust see tuleb?

- milline roll on vandenõuteooriatel?

- milliseid nippe Kersti Kaljulaid soovitab, et oleks rohkem mõistmist?

- mis on viga maksudel ja kes subsideerib rikka mehe pitsat?

- mida saab kolmas sektor teha riigist paremini?

- miks on sotsiaalne mobiilsus oluline?

- mida teeb Kersti Kaljulaidi Fond ja miks see on tähtis?