Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant kirjutas pärast lõppenud eelarvekõnelusi, et Reformierakond teeb Keskerakonda. Reeglid on selleks, et neid muuta – ja viimaks seisame ikka augu ees. "See oli nagu püramiidskeem," märgib suhtekorraldaja Vootele Päi.

Kirglikus debatis ei nõustunud Kaljurand Terrase hinnanguga, et Kaja Kallase otsus mitte tagasi astuda viib Eesti autokraatia kursile. Terras süüdistas Kaljuranda omakorda silmakirjalikkuses. Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul viibivad eurosaadikud andsid endapoolse hinnangu ka Mihhail Kõlvarti valimisele Keskerakonna esimeheks ja Narva linnapea Katri Raigi ametist tagandamisele. Debatti juhtis Herman Kelomees.

Tänases saates andsid eurosaadikud Ursula von der Leyenile aastakõne eel hindeid. Ansip: 5, Madison: 2. Jaak Madison arvas, et Euroopa Liit on toetanud Ukrainat eeskätt sõnades. Andrus Ansip vaidles vastu: teele on läinud 70 miljardit ja teel on veel 50 miljardit eurot. Loomulikult tuli juttu ka Kaja Kallasest. Strasbourg'i stuudios juhtis saadet Herman Kelomees.

Kaja Kallas on oma abikaasa Arvo Halliku Venemaal toimuva äri tõttu kuumal toolil. Miks ei soovi selle äriga seotud võtmeisikud terve ööpäev pärast skandaali puhkemist endiselt sõna võtta? „Meil on peaminister, kes on kogu aeg öelnud, et Venemaaga äri ajamine on halb. Eesti on teinud sellest paljuski tema eestvedamisel küsimuse, kus me oleme jõulised,“ märkis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Ta nõustub president Kersti Kaljulaidi meedianõuniku Taavi Linnamäega, kelle hinnangul on just väärtusküsimustega seotud skandaalid poliitikutele kõige õhtlikumad.

Rühm väga vastikuid inimesi on saanud Venemaal surma. Kui palju võiks aga rõõmustada, kui peapaha, režiimi juht Vladimir Putin end justkui jälle kehtestada suutis? Eile oli siis suur puhastuspäev. Alustuseks võeti ametist maha ilmselt siiani koduarestis olev õhuvägede juht ja endine Ukraina operatsiooni juht Sergei Surovikin. Väidetavalt olla just tema osutanud kaks kuud tagasi Wagneri rühmituse juhi Jevgeni Prigožini mässu ajal toetust Moskva peale marssijatele. Ning siis – õhtul – tuli teade, et alla kukkunud lennukis on surnud nii Prigožin ise kui Wagneri grupi juht Dmitri Utkin ja üldse pea kogu Wagneri tippjuhtkond.

Jalgpallisõprade üks igasuviseid maiuspalu, Eesti klubide heitlused eurosarjades lõppesid tänavu kiirete väljalangemistega kõikidel tasanditel UEFA Meistrite liigast tugevuselt kolmanda eurosarja Konverentsiliigani. Eesti jalgpalli hetkeseisust, tulevikuplaanidest ja suureks paisunud kriitikast EJL aadressile rääkis Delfi "Erisaates" alaliidu president Aivar Pohlak. Viimase Eesti klubina oli sel hooajal Euroopas konkurentsi jäänud FC Flora, kes kaotas eile õhtul Lilleküla staadionil Rumeenia meistrile Constanta Farulile 0:2, olles nädal varem võõrsil jäänud samale vastasele alla 0:3. Eesti klubid pidasid tänavu eurosarjas kümme mängu, millest kaotati üheksa ja viigistati üks (Paide Linnameeskonna 0 : 0 Fääri saarte klubiga B36). Väravate vahe jäi neis matšides 2 : 20. Sealjuures jäid Eesti ründajad kuivale, mõlema värava autor oli FCI Levadia leegionär Ernest Agyiri, kes on tänaseks Eestist lahkunud. Pohlak tunnistas "Erisaatele", et Eesti klubide eurokaotused tekitavad paratamatult ebameeldiva emotsiooni ning tõi välja EJL-i poolt juurutavad loogikad, mis võiksid tulevikus teha meie klubid Euroopas konkurentsivõimelisemaks. Viimastel nädalatel on avalikus ruumis, eriti just endiste jalgpallurite ja preaguste treenerite poolt, palju kriitikat saanud Eesti jalgpalli noortetöö ja treenerikoolituste kvaliteet. Ühe karmima tagasisidega tuli 9. augustil Õhtulehe veergudel välja Indrek Zelinski, kes ütles: "Jalgpalliliidu treenerikoolituste tase on ülinõrk. Isegi Pro-kursusel mõtlesin: mida ma siin teen? Ma tahtnuks sealt saada tõeliselt väärt teadmisi ja keerukat väljakutset, aga sain väga kiiresti ja lihtsalt paberi." Kuidas vastab Pohlak Eesti koondise eksründaja kriitikale (saates alates 35:30) ning millises seisus on EJL-i vaatevinklist meie noortega tehtava töö kvaliteet, kuula lähemalt saatest!

2008. aasta NATO tippkohtumisel Eesti peaministrina osalenud Andrus Ansip meenutas, et Ukrainat peeti toona korrumpeerunud riigiks, mis ei jaganud alliansi liikmetega samu väärtusi.

Kas Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin viib Venemaal läbi riigipööret? Milleni Eesti aja järgi jaanipäeva varastel tundidel hargnenud sündmused Rostovis, Voronežis ja Moskvas võivad välja viia? Kas eestimaalased peaksid rõõmustama või muretsema? Delfi Erisaates analüüsisid ja mõtestasid Venemaal toimuvaid arenguid endised Moskva-korrespondendid, riigikogulane ja sõjablogija Igor Taro, Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris, saatejuhi rollis oli Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Erkki Keldo sõnul peab ühiskond peab leppima, et maksutõusud jaotuvad ühtlaselt erinevate sektorite vahel ning nii kasvab käibemaks nii ajakirjandusele kui hotellidele. Kuidas riigisktor aga omaltpoolt kulusid kärbib, selle osas ta lubadusi ei jaga. Täna ja kolmapäeval surub valitsus oma usaldushääletuse abil Riigikogus läbi erinevad maksutõusud, peretoetuste kärpimise, lastega peredele täiendava tulumaksuvaba miinimumi kaotamise ja muud maksumuudatused, millega riik lisatulusid teenida loodab. Kui palju raha juurde tuleb, riik samas täpselt ei tea, sest põhjalikke mõjuanalüüse muudatustele tehtud ei ole.

Eesti spordi üks suuremaid probleeme on laste- ja noorte treenerite madal palk. Kultuurminister Hedy Purga rääkis Delfi Erisaates sellest, et kuniks riik suudab treeneritele senisest suuremas mahus appi tulla, on selle probleemi lahendamine lapsevanemate ja kohalike omavalitsuste õlul. „Saame treenerite palga toetust tõsta astmeliselt. Saame aru, et on probleem, aga häis vastuseid pole,“ sõnas Purga. „Praeguses treenerite toetussüsteemis on positiivne pool sellest, et see vähemalt motiveerib ennast pidevalt täiendama.“ Kuula Delfi Erisaadet, mida rääkis minister Eesti spordi probleemidest laiemalt ja millised lahendusi on valitsusel võimalik nendes küsimustes välja pakkuda.

Lähitundidel astub ametisse riigikogu XV koosseis, mis määrab meie elu järgmise nelja aasta jooksul. Valitsused tulevad ja lähevad, aga suures ulatuses täna ametivande andvad saadikud jäävad. Milline saab olema nende roll?

Lastegi jaoks on sõda muutunud argiseks – nad teavad, kuidas kütuseauto juht tappa ja kuidas edasi käituda. Venelased üritavad neid vastuseks maha jäetud miinidega õhku lasta.

Maakondlikel bussiliinidel sõites tuli üllatudes tõdeda: eestlane ei hoiagi tasuta sõidust kümne küünega kinni. Kui, siis kahe-kolmega. Osal tööealisel maarahval vajusid suunurgad eelmisel teisipäeva uudiste peale ilmselt sentimeetri võrra nabale lähemale − prii bussipilet tiritakse neilt peagi käest. Nagu niuhti. Viisaastaku jagu pillerkaari (sõida neid külavaheteid, palju tahad) saab läbi, tuleb hakata rahakotist bussijuhi pihku eurosid poetama, enam ei saa marsruudil kodu-töö-kodu sõita pelgalt plastpiletit piiksutades. Bussiga sõitis ja inimesi intervjueeris reporter Grete Põlluste.

Eesti Kergejõustikuliit määras treener Mehis Virule sportlaste vaimse ja seksuaalse ahistamise eest tähtajatu kergejõustikus tegutsemise keelu. Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi räägib sellest, kuidas sai treener nii pika aja vältel oma väärituid tegusid toime panna ja milliseid järeldusi juhtunust tehakse. Saadet juhib Peep Pahv.

Ülikoolide nõukogude liikmete poolt täna avaldatud pöördumine kutsub üles suurendama kõrghariduse rahastamist 1,5 protsendini SKT-st. Riigilt seda vaevalt niipea tuleb. Mis veel hullem, haridusse panustavad ettevõtjad saavad korraliku maksulataka. Kõrgharidus on investeering, kinnitavad kõik asjassepuutujad. Suisa seitsmeprotsendilise tootlusega aastas, nagu seisab äsjases pöördumises. Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Taavi Lauri ning Marcus Ehasooga.

Möödunud aastal oli rohkelt tulekahjusid, mis päädisid inimeste hukkumisega. Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo juhataja Indrek Laanepõld nendib, et paraku tegid ohvrid valesid otsuseid. Näiteks oldi juba põhimõtteliselt pääsenud, aga siis mindi põlevasse hoonesse tagasi. Saadet juhib Karoliina Vasli.

30. detsembril sotsiaalmeediasse postitatud foto kümnest Eesti jalgpallikoondislasest kõrvuti vastuoluliste poliitiliste seisukohtadega esinenud Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga tekitas avalikkuses skandaali, mis pole vaibunud ka nädal aega hiljem. Näib, nagu tekitaks iga avaldus või reaktsioon üha uut pahameelt. Kuidas selles olukorras edasi minna? Andrei Stepanovi Instagrami postitusest alguse saanud skandaalis on hulganisti olekseid-polekseid. Kas jalgpalliliit saanuks algusest peale jõulisemalt reageerida? Kas mängijad, kes Nõukogude liitu tagasi igatseva Karpiniga poseerisid, võinuks nõuda kamraadilt Stepanovilt pildi eemaldamist? Miks nad seda tänase päevani pole teinud? Miks on mängijate ja jalgpalliliidu sõnumid seni olnud niivõrd ümmargused? Äkki me otsime hoopis tonti sealt, kus seda pole? Küsimusi võib püstitada lõputult. Delfi "Erisaates" üritasid poole tunniga mingitelegi järeldustele jõuda Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse ajakirjanikud Gunnar Leheste ja Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht.

1. jaanuari Delfi Erisaates pakuvad Eesti oma ala eksperdid prognoose eelseisva aasta suurtele küsimustele. Kes võidab riigikogu valimised ja moodustab uue valitsuse? Kas sõda Ukrainas lõppeb? Kas hinnad jätkavad tõusu? Kuhu investeerida raha 2023. aastal? Kas koroonapandeemia võib visata ajaloo prügikasti? Kas Donald Trump asub uuesti presidendiks kandideerima? Vastavad Erik Moora, Rainer Saks, Raivo Vare, Peeter Koppel, Andres Viisemann, Pärt Peterson ja Lauri Tankler.

Eesti sõna maksab maailmaareenil rohkem, kui kunagi varem, aga välisministeeriumi kantsleri arvates pole mõtet öelda: „me ju ütlesime!“

Pöörane inflatsioon on jätnud jälje eestimaalaste rahakotile. Mis saab aga edasi? Erisaates räägib sel teemal Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja. Saatejuht on Karoliina Vasli.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets ja Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa arutlesid erisaates selle üle, mida on pea kolm aastat katkematutes kriisides elamist teinud eestimaalaste vaimse tervisega. Kuidas on meid mõjutanud koroonakriis, hinnatõusud, energeetikamured, sõjahirmud? Kui ligi pooltel noortest on "hing krussis", miks meil endiselt napib erialaspetsialiste, kes aitaksid? Kuidas muremõtete ja hirmudega iseseisvalt paremini toime tulla?

ERISAADE | Katri Raik tormilise aasta lõpus Narvast: inimesed on jäänud mõtlikuks

Aasta lõpu oomenid Ukraina rindel paistavad sünged, sest Venemaa näib olevat vigadest õppinud ning valmistamas ette uut pealetungi. Kas üle 300 päeva väldanud vastupanu puruneb lõpuks ikkagi luhtunud unistusena kildudeks? Tegelikult oli märksa kergem olla pessimist sõja esimestel päevadel. Kiiev paistis langevat kohe piiramisrõngasse ning Vene väed olid korraks juba Harkivi südames. Ent kaks meest Eestis nägid peagi, et sündimas on midagi kummalist. Suur moolok näib olevat seiskunud. Sest ajast saadik on kaks sõjavaatlejat, Teet Kalmus ning Igor Taro esitanud oma ülevaateid nii lahingutegevusest rindel kui laiemast sõjaga seonduvast pildist. Ning kui nad algul võis tekkida tunne, et ega nad pole liiga optimistlikud, siis eriti võrreldes lääne meedias ilmunuga, võib praegu päris kindlalt väita: meie poisid olid täpsemad. Mis siis nüüd? Jah, Ukraina on teinud uskumatult edukaid vastupealetunge, vabatanud Harkivi oblasti ning Hersoni. Kuid armee ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütleb, et Vene mobilisatsioon tegelikult toimib ja juba lähima paari kuu jooksul võib oodata Vene armee täismahus pealevajumist. Niisamuti kõlab lääne meedias kahtlusi, kas isegi sõjalise üleoleku juures läheks korda võtta tagasi 2014-2015 hõivatud piirkondi, kuna põhjaliku ajupesu pälvinud elanikkond võib seal olla Ukraina vägede suhtes õige vaenulik. Nagu Taro ja Kalmus nendivad, ei tohi teha hinnanguid lähtudes ei soovist edastada optimistlikke ega pessimistlikke sõnumeid. Tuleb olla realist. Ja siis ilmneb hoopis selgem – ja kaugeltki mitte nii sünge pilt. Saates kuulete? Kui palju segab hinnangute andmist sõjaudu? Mis on aasta relv? Kumb jääb peale, kas lääne kvaliteet või Vene kvantiteet? Kui hirmus kindral on Sergei Surovikin, kes paistab olevat seni Vene vägesid juhtinutest võimekaim? Ja nagu ikkagi, ülikeeruline küsimus: mis päeval võib kell kuus õhtul minna sõja võidukat lõppu tähistama?

Delfi aastalõpu Erisaates räägib teadusnõukoja juht Toivo Maimets, et me ei ole koroonat seljatanud ja paslik oleks taas hakata maski kandma.

Hommikuses erisaates räägib Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, miks lumekoristus ja -äravedu viimasel nädalal osaliselt takerdunud. Juttu on sellestki, kuidas ollakse valmis jäävihmaks ja selle tagajärgedeks. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ abil on paljude raskelt haigete kaasmaalaste elupäevad pikenenud või on nad sootuks paranenud. Fondi enda rahaline seis aga on kriitiline. Delfi erisaates käisid fondi tegemistest rääkimas selle tegevjuht Katrin Kuusemäe ning onkoloog dr Kadri Putnik. Saatejuhiks Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Kataris toimuva jalgpalli maailmameistrivõistluste ümber pikalt olnud ja käivad vaidlused selle riigi probleemidest jõudsid enne suurturniiri lõpuvilet mürinaga Europarlamenti. EL-i rahvaesindus rappub kõvasti, sest väidetavalt on tahetud raha eest mõjutada kõrgeid parlamendi liikmeid panna leevendama kriitikat. On toimunud läbiotsimised, leitud kohvritega sularaha, kinni peetud europarlamendi asepresident jäi oma tööst ilma. Eesti eurosaadik Andrus Ansip tõdeb, et infot on vähe, kuid talle tundub ebareaalne, et kellelegi makstakse 600 000 eurot parlamendi kõnepuldist millegi ütlemise eest. Aasta viimases Euroopa Erisaates tuleb veel juttu Ungari lõputust vetodega vehkimisest EL-is ja sellest, kas Eesti suutis enneolematult raskel aastal ennast Euroopas maksma panna. Saatejuht on Raimo Poom.

Pärast ligi aastast Eestis elamist oli üks Ghanast pärit siiasaabunu tõelises hämmingus. Muidu elu nagu elu ikka, aga ta pole näinud ühtegi matust. Saabuv aasta tõotab tulla taas pingeline ka rände vallas. Möödunud nädalal hoiatas rändeekspert Kert Valdaru, et Eesti ei pruugi enam sellise Ukraina põgenike hulgaga toime tulla. Ent juba on kogunemas suur rändesurve ka Euroopa Liidu lõunapiiril. Ometi – kuigi kasutatakse selliste hulkade puhul väljendeid nagu „laine“ või „mass“, on elukohamaad vahetanute taga ikkagi indiviidid. Mitte kõik pole põgenikud. Aga vähemal või rohkemal määral peavad nad kõik lõimuma selle ühiskonnaga, kuhu nad saabuvad. Eestis see kõige lihtsam näiteks pole. „Elame tihtipeale kõrvuti, sageli aastaid, aga inimesed ei suhtle omavahel. Hästi kiiresti tekivad narratiivid, et „nad“ on sellised ja „nad“ on tollased,“ räägib erineva rändetaustaga inimestega juba mitukümmend aastat tegelenud Nastja Pertšjonok, kes praegu veab ettevõtmist Maailma maaliin. Sisuliselt minnakse pigem väiksematesse Eesti maakohtadesse, võetakse kaasa siiasaabunuid Soomest Kuuba ja Ghanani – ning nagu Nastja kinnitab, on juba kümnekonna minutiga loodud kontakt, mida pole varem õnnestunud aastate jooksul. Üks olulisemaid ühendajaid on seejuures toit, kuid seal võib minna teinekord ka õige valesti. „Üks tuttav tuli Lähis-Idast külla ning võttis Peipsi ääres sibula ning hammustas nagu õuna ja siis tal pisarad pool tundi jooksid,“ meenutab Nastja. „Aga Lähis-Idas saabki niimoodi sibulat süüa. Ta visuaalselt näeb täpselt samasugune välja.“ Seejuures võib selguda mõndagi üllatavat. Näiteks kui ühelt Ghanalaselt küsiti, et mis ta arvab Eesti jõulutoitudest, vastas ta imestusega, et ei tea meie jõuludest midagi. Ega teda ju kuskile külla kutsutud ole. Saates kuuletegi Miks ikkagi võib mulje jääda, et Eestis inimesed ei suregi? Milliseid väljakutseid on toonud lõimumisele kaasa siia üheksa kuu jooksul saabunud enam kui 60 000 ukrainlast? Miks tihti välja toodud tõke ehk keelebarjäär tegelikult aina väiksemat rolli mängib? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Nastja Pertšjonokiga siit!

Unustage Itaalia või Kreeka kiun. Võrreldes nendega on läbi Eesti sel aastal liikunud põgenikehulk märgatavalt suurem, seda isegi absoluutarvudes. Kui Eestisse on tulnud sel aastal 116 000 põgenikku Ukrainast, siis näiteks Itaaliasse üle mere vaid 94 000. Vaadates aga suhtarve elanikkonda, siis on Eesti olnud üks kõige suuremaid panustajaid ukraina põgenike abistamisel üldse, räägib rändeekspert Kert Valdaru, kes hoiatab: meie piir võib olla lihtsalt käes. Vahest oleks vaja küsida ikkagi tuge põgenike ümberpaigutamisel? „Huvitav, kuidas meie paneme sellele olukorrale vastu ega hüüa, et meie vajame ka abi?“ imestab ta. Ka Kreeka ja Itaalia puhul käib kogu poleemika aga just üle Vahemere saabujate pärast. Valdaru pakub välja, et vahe võib olla nende erinevas profiilis: lõuna poolt tulijatest on 75% mehed ning vaid 6% naisi, Ukraina põgenike profiil on täpselt vastupidine – kolmveerandi moodustavad naised, kelle haridustase ning oskused toime tulla on aga hoopis paremad. Ometi hakkavad esimesed mõjutama ka teisi. Valdaru kirjeldusel on rändesurve lõuna poolt kiiresti kasvamas. Me pole näinud viie aasta jooksul nii suuri rändearve – ning seda vaatamata tõigale, et Euroopa Liidul on olnud 2015. aastast tohutult aega oma välispiiri pidama saamiseks. Kannatada tõotavad saada aga just ukrainlased. „Kui see rändesurve jätkub, tekivad ühiskonnas täiendavad pinged ja lõhestamine ning polariseerumine. Arvata, et sealt midagi negatiivset ei lähe ukrainlaste peale, oleks liiga naiivne. Kindlasti mõjutab see suhtumist ka Ukraina sõjapõgenikesse. Saates kuuleme Kas võib Vahemere laine taga olla osaliselt ka Putini Venemaa? Kui suurde ohtu seab see kõik Schengeni vaba liikumise? Miks Eesti oma pead liiva alla peidab? Andmed siinsete ukrainlaste kohta on kõik olemas, aga riik ei viitsi neid kokku viia. Miks? Kolm absurdset müüti, millega inimkaubitsejad ohvreid meelitavad (teate ikka, et Euroopa Liidus peab töötama vaid ühe päeva nädalas?) Kas Euroopa Liidust migrandihirmus lahku löönud britid said, mida ootasid? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Kert Valdaruga siit!

Mida räägivad viimased uudised Ukrainast? Et raske talv ja põgenikelained? Vaadake Kiievist kaugemale, maapiirkondades pole nii võimast optimismi olnud aastakümneid. Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse dotsent, MTÜ Eesti maaturism juhatuse liige Mart Reimann on olnud Ukraina ning eriti Harkiviga seotud palju aastaid. See pole tal ka mitte esimene sõda Ukraina pinnal vastu võtta. Nõnda polnud äsja kogetu päris ootamatu: „Kui ma veel mais ütlesin, et tulen tagasi, kui olete sõjaga ära harjunud, siis nad karjusid kurjalt mu peale, et sõjaga ei saa harjuda, sõda peab lõppema. Aga nüüd…“ Reimann veetis viimased kuu aega erinevates oblastites, Kiievi alt läbi Sumõ ja Tšernihvi Harkivini välja, vaadates, kuidas taastub elu märtsis venelaste poolt okupeeritud territooriumitel. Mis taastub! Sellist elu pole seal võib-olla kunagi elatudki. Ja mina veel arvasin, et ta teeb nalja, kui räägib sõja käigus maaturismi arendamisest… 420 000 eurot „Kas sa tead, kui palju on kompensatsioon langenud sõduri eest?“ küsib ta. „Mul mitmed allikad ütlesid, et on selle summa peo peale saanud. Muidugi tuleb sugulastega jagada, aga see on 15 miljonit grivnat ehk 420 000 eurot. Selle eest juba ehitab. Enne sõda olid ka lood, kuidas neiud kippusid sõduritega abielluma… Niisuguse summa eest saab palju ära teha.“ Nii erinebki pilt rinde lähedal tugevalt sellest, mida sõjateadete põhjal võiks ette kujutada. Kuid samas on see ka loomulik: inimesed, kes saavad, põgenevad linnadest maale. Aga seal on kõik juba olemas, et keerulistes oludes hakkama saada. Muidugi harjumus ja… elektrigeneraatorid. „Need, kes rinde lähedal harjuvad, on plahvatustega nii harjunud, et ei lase end segada,“ kirjeldab Reimann. „Aitab must huumor. Näiteks pidin kellegagi kohtuma, aga ta vabandas, et venelased on laisaks jäänud, magasid sisse. Harilikult pommitavad enne seitset, nüüd alles üheksa paiku ja bussiliiklus pandi valel ajal seisma.“ Kus hobused on? Aga üldiselt – pärast seda, kui oled näinud näost näkku Vene sõdurit, kes elab hoopis teises sajandis, siis enam ei karda midagi. Reimann toob näite, kuidas soldatid nõudnud hobuseliha, et „teil on ju põllud küntud, kuskil peavad hobused olema!“ Üldsegi nii mustvalge pole seal ka suhtumine sõtta ja vaenlastesse. Nagu Reimann märgib, siis oleksid elanikud põhjas ja idas ilmselt Venemaa okupatsiooniga võinud isegi leppida, kui Putini esialgne plaan Ukraina paari päeva hõivata täitunuks: ikkagi aastakümneid jutlustatud pilt Russki Mirist ja seda valitsevast Moskvast nii kergesti ei kao. Putini keelekandjad ei eksinud üldse väga palju ja algul pidas end eriti algul maksimaalselt viisakalt üleval ka Vene armee. Butša-sugused õudused olid pigem erand. Kuid… Ja saates kuuletegi Miks ka „head“ Vene sõdurid ikkagi kõik hooned täis roojasid? Kuidas põllumehed tänavuse saagi peale vuntsi keerutavad? Miks suurlinnade elanikud õhtuti purukslastud sildade kiuste igal nädalavahetusel maale pidutsema sõidavad? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Mart Reimanniga siit!

Ukraina talv võib tuua ka 30 kraadi külma ja paljudel pole Venemaa rünnakute tõttu mingit varianti oma kodu soojendada. Ometi ei usu Ukraina digiministri nõunik, et Kremlil õnnestuks vallandada uus põgenikelaine. Poolat tabanud rakett või raketid on jätnud meediaruumis mõneti varju, et Ukraina suunas saadeti eile tiibrakettide ning droonidega teele sadakond lõhkekeha. Elektrikatkestused ulatusid ka Moldovasse. „Võib olla, et mõnedes piirkondades ulatub kahjustuste likvideerimine kuudeni,“ kirjeldab Ukraina digiministri nõunik Jaanika Merilo. „See, mida Venemaa teeb, on hävitamine, et survestada Ukrainat kompromissidele. Aga Ukraina ei näe nendeks põhjust.“ Niisamuti ei kavatse ukrainlased lahkuda. „Paljud välisriikidest arvavad, et kindlasti tuleb põgeniketulv, sest kõik tahavad Euroopasse põgeneda. Tegelikult tahavad kõik olla kodus ning on uskumatu, kui viimase piirini. Talutakse, et on külm ja pime, aga kuidagi ikka hakkama saad. Kui esimestel kuudel oli veel veidi paanika, siis nüüd ütleb Ukraina vapper hing, et elame veel selle ka üle.“ Koolitunnid varjendis Tõsi, isegi suhteliselt vähe kahjusta saanud Kiievis on igapäevaeluga hakkama saamine päris korralik väljakutse. Ta toob näitena tüüpilise koolipäeva. „Lastele pannakse kaasa toidupakid ning väikesed meditsiinipakid, sest pole teada, et kui nad kooli lähevad, kaua nad peavad seal viibima: vahepeal võib ju tulla õhuhäire ja peab olema varjendis. Mõnikord peetaksegi koolitunde varjendis. Või siis teeb laps õhtul ka läptopiga koolitunde küünlavalgel.“ Ent see on Kiiev. Harkivi, Dnipro ning Hersoni lähistel tähendab sõja reaalsus tihti aga seda, et isegi süüa tuleb soojendada kortermajade ees puuhalutulel. Merilo kutsub eestlasi annetama, et saata Ukrainasse siit tuhat gaasipliiti ning osta neile ka balloone. Tuba soojaks ei saa, kuid vähemalt hoiab soe toit hinge sees. Lähemalt tema juhitud ühenduse Herojam Slava koduleheküljelt. Saates kuuleme aga veel Mil viisil tuleb Ukraina toime tohutu eelarvefitsiidiga umbes kolm miljardit eurot kuus? Milliseid samme astutakse, et sõjajärgset ülesehitustööd ei hakkaks jälle „kureerima“ oligarhid? Kuidas Eestis on tänaseks juba rohkem poliitikuid, kes esinevad rohkem vaba maailma vastaste avaldustega, kui leiab neid Ukrainast. Kuulake Krister Parise juhitud „Erisaadet“ Jaanika Meriloga siit!

Endine kaitseminister tõdes Delfi „Erisaates“, et Venemaa agressioonita poleks Poolas kaks inimest hukkunud. Ja sellele tuleb tema hinnangul vastata kohe, sest Moskva jälgib Lääne reaktsioone.

Viimased nädalad on toonud mitu teadet inimestest, kelle elu võttis tuli või vingugaas. 21. sajandil tekib ainult üks küsimus- kuidas? Paraku tõotab just käesolev talv Lauritsale veel palju ohvreid tuua. Venemaalt on teada, et iga kord, kui riiki tabab rängem majanduskriis, sureb rohkem inimesi seenemürgistustesse. Lihtsalt neid lähevad noppima ka need, kes seda harilikult ei tee – ja nii on õnnetus kerge tulema. Eestis on selge, et saabuval talvel on taas au sees vana hea ahi. Küttepuud võivad ju olla kallid, kuid iga muu liik on kallim veel. Aga paljud meist ikka teavad, kuidas ahju õigesti kütta? Tarmo Pärjala G4S-ist on jälginud inimeste käitumist piki aastaid ning toob välja hämmastavaid käitumisviise. Mida teha, kui vingugaasiandur elada ei lase? Muidugi, patareid välja ja kappi. Küllap valetab. Ja see pidi olema täiesti tavapärane. Aga igal aastal tabab tõsine vingumürgitus üle 50 inimese. Need on surmaga piirnevad õnnetused, mida on samas suurusjärgus kui uppumisi või liiklusohvreid. Või võtame teise näitaja: ehkki 95-l protsendil elanikest on kodus suitsuandur, tekib vaid viiendik tuleohvritest anduriga varustatud elamistest. Riskitase tõuseb määratult. Heakene küll – aga miks peaks muretsema üldse inimene… no nagu mina? Elan kivist majas, suitsu ei tee, kodus lahtist tuld pole, naabrid korralikud. Pärjala kinnitusel ei päästa see midagi. Väga suure tõenäosusega tabab tulekahju ka siis, kui ise midagi halba ei tee. Ja siis on suures kortermajas hullemgi…

Delfi "Erisaade" on eetris spordi ja dopingu teemal, sest eile tuli maadleja Heiki Nabi esindavalt Dalton kommunikatsioonibüroolt pressiteade, mis tilgutas esimesena välja ühe osa kauaoodatud rahvusvahelise spordikohtu otsusest, mis jättis Londoni olümpiapronksi kaheaastase võistluskeelu jõusse.

Teadusnõukoja liige, viroloog Margus Varjak sõnab, et teadlased üle maailma jälgivad uute koroonatüvede levikut, ent vähemasti praegu pole täheldatud, et mõni neist domineeriva rolli üle võtaks. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Täna, 30 aastat tagasi astus ametisse Eesti esimene president pärast iseseisvuse taastamist, Lennart Meri. Tollased seadusandjad tegid kõik mis võimalik, et kindlustada just tema ametissepääsemine. Seega algas Eesti Vabariigi aeg demokraatlikus plaanis n-ö huvitavalt, ehkki kõik oli JOKK. Meri vastaskandidaat Arnold Rüütel pääses püünele alles pärast Meri kahe ametiaja lõppu. Ajakirjanik Hans H. Luik oli kõigi nende protsesside juures ning ta kiidab väga just Arnold Rüütli valikuid. Veel 1988. aastal tribüünilt Ameerika Ühendriike põhjanud Rüütel aitas hiljem veenda kõhklejaid, et referendumil tuleb anda hääl siiski Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Kuid nüüd on ta auesimeheks erakonnas, mis jutlustab kõige selle lammutamist (rääkimata Kremli jutupunktides Ukraina osas). Miks? „Mart Helme ütles, et Ameerikas on ebaseaduslikult võimule trüginud närakad,“ meenutab Luik. „Ja nüüd me näeme, kuidas ainult tänu neile „närakatele“ on Ukraina oma rinnet hoidnud ja vastugi rünnanud. Ja nüüd seesama EKRE räägib mida? NATO lennukid tõmmaku Ämarist minema, Bush on närakas, Euroopa Liit tuleks laiali saata…“ „Milleks peaks meie väga tubli hallipäine president Rüütel olema vanas eas konservatiivse rahvaerakonna auesimees, sellest mina aru ei saa. Aga ma ei peagi kõigest aru saama.“ Saates arutleme veel Mis meid päästis, et esimese presidendi n-ö „ärategemine“ eliidi poolt ei tõuganud meid Venemaa poole, kus veidi sarnasel kombel 1996. aastal „tehti uuesti“ Boriss Jeltsinit? Millisest presidendi sõltumatusest me üldse rääkida saame, kui ta peab tegelikult meeldima neile vähestele poliitikutele, kes teda valivad? Mis on mõnest presidendist laiemalt üldse kasu olnud? Ja mis pull on, et poliitikud ei alusta põhiseaduse muutmist, et enam ei korduks nii piinlikke valimisprotseduure nagu enne Kersti Kaljulaiu ametisseastumist?

Eestlane Harri on juba pikemat aega Ukrainas, kus oma meeskonnaga abistab Ukraina võitlejaid, viies neile kaitsevarustust. Ta ütleb, et kohalike moraal on kõrge. „Kõik usuvad võitu ja näevad, et see tulemas.“

Venemaa ekspert Karmo Tüür märgib, et Putinil on täna võimalus valida kahe variandi vahel, millest üks jätab rohkem taganemisruumi. Kummalgi juhul esitatakse Ukraina vastu ultimaatum. Konflikt võib aga levida kiiresti ka Gruusia piirialadele ning Kaukaasiasse. Arvatavasti teatab Venemaa president täna nelja Ukraina oblasti annekteerimisest. Selle taustal kõlasid aga Läänemere põhjas plahvatused mõlema Nord Stream juhtme peal. Miks? Kas tahab Venemaa end nii läbirääkimistel teadlikult nurka mängida. Tüür usub, et see on osa Kremli plaanist, kuidas pigem välissurvet maha saada ja seetõttu oleks loogiline oodata veel diversiooniakte. Samuti võib Kreml korraldada verevalamise Gruusia piiril. Aga Ramzan Kadõrovil ja Tšetšeenial võivad olla nõrgenenud Moskva suhtes hoopis omad plaanid. Kuuleme saates Millele on Putini selge eskalatsioon suunatud? Kõigist neist referendumitest oli juttu ka varem, miks Putinil järsku ikka nii kiire hakkas? Kui tõenäoline on, et Venemaa ühiskond mobilisatsiooni valule vastu peab? Mida arutavad Putini selja taga tema lähikondsed?

President Putin kuulutas täna välja osalise mobilisatsiooni, kutsudes lippude alla 300 000 meest. Paradoksaalselt tunnistavad venelased sellega muutunud konteksti. Nagu märgib Eesti rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev, siis kui varem kõneldi Ukraina puhul Donetski ja Luganski oblastite vabastamisest, käib nüüd jutt „rindejoone stabiliseerimisest“. Aleksejevi sõnul käib aga jutt kõigest ühest protsendist mobilisatsiooniressursist (Ukrainal on relvade all miljon meest). Kuid sellegi täitmine tekitab pingeid. „Iseenesest on antud lubadus, et üliõpilased sõtta ei pea minema,“ räägib Eesti Ekspressi arvamustoimetaja Indrek Lepik. „Mida rohkem lubatakse, et seda, teist või kolmandat ei tehta, seda tõenäolisemalt seda hoopis tehakse.“ Nii ongi juba välja müüdud Belgradi, Thbilisi ja Jerevani lennud. „Inimesed tunnevad ohtu, et peavad minema sõtta. Ja mis on kõige õudsam, nad saavad aru, et sellest ei saa mööda hiilida, sest „peate ju kaitsma oma kodumaad““. Ta lisab, et võimalik, et Saates kuuletegi Kas tähendab see kõik nüüd venelaste teadvuses „erioperatsiooni“ lõppu ja sõja algust? Mida tähendavad Putini ähvarduse lääne suunal? Ehk kas Donbassi ja Hersoni oblasti arreteerimine sunnib meid tagasi tõmbuma? Ka Ukraina armee on tohutult väsinud. Kumma jõud on viimaks suurem?

Uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Riin Aljas, Martin Laine ja Holger Roonemaa räägivad värske artiklisarja „Võla võim“ tagamaadest.

Eesti sõjatehnika teeb Ukrainas ilma. Kõigepealt teatas Venemaa välisministeerium, et paneb välja n-ö pearaha Milremi robotsoomuki kättesaamise eest. Aga ilma teevad ka Eesti droonid. Äsja algatas ühendus Slava Ukrainõ korjanduse Threodi vaatlusdroonide Ukrainasse läkitamiseks. Kuula Krister Parise erisaadet Jaanus Tammega.

Eesti eurosaadikud Urmas Paet ning Sven Mikser arutavad seekordses Euroopa Erisaates, kas ühehäälsust välispoliitilistes otsustes võib jätkuvalt pidada euroliidu tugevuseks.Venemaa tegevuse tulemusena on lääs ühtsem kui eales varem. Ühtlasi tähendab see, et ollakse valmis kehtestama Venemaa vastu veel uusi ja senisest karmimaid sanktsioone.

Viimased paar päeva on olnud ukrainlaste jaoks erakordsed. Nende Blitzkrieg on ametlikel andmetel vabastanud üle 2000 ruutkilomeetri, aga need andmed on ilmselt ajast kaugele maha jäänud.

Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos rääkis Erisaates bussisektoris toimuvast ja mis on järgmised arengud. Suur murekoht on sohvrite nappus, mis mõjutab bussiliiklust üle Eesti. Tema leiab ka, et rongipiletite hinnad peaks kerkima.

Üle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lõpp maapinna mõneks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused säilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.

Narva tanki eemaldamine 16.08.2022

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp nendib, et tema sektor on situatsioonis, kus pole olnud aastakümneid. „Sõja puhkemisega olukord muutus, tohutud mõjud, mis seotud teravate hinnatõusudega väga lühiajalisel perioodil.“ Saadet juhib Karoliina Vasli.