Delfi Erisaade
Delfi erisaade võtab operatiivselt ja otsustavalt luubi alla teemad, mis just hetkel tulikuumad.
Saatejuhid
Grete Põlluste, Karoliina Vasli, Raimo Poom, Urmas Jaagant, Krister Paris, Mari Eesmaa, Joosep Tiks, Mari-Liis Truusööt, Holger Roonemaa
Delfi Erisaade
Uudised 684 episoodi
Episoodid
ERISAADE | Ukrainasse turismireisile? Välja müüdud! Äsjastes rindepiirkondades toidab uskumatut turismi- ja majandusbuumi langenud sõdurite eest saadud raha
Mida räägivad viimased uudised Ukrainast? Et raske talv ja põgenikelained? Vaadake Kiievist kaugemale, maapiirkondades pole nii võimast optimismi olnud aastakümneid. Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse dotsent, MTÜ Eesti maaturism juhatuse liige Mart Reimann on olnud Ukraina ning eriti Harkiviga seotud palju aastaid. See pole tal ka mitte esimene sõda Ukraina pinnal vastu võtta. Nõnda polnud äsja kogetu päris ootamatu: „Kui ma veel mais ütlesin, et tulen tagasi, kui olete sõjaga ära harjunud, siis nad karjusid kurjalt mu peale, et sõjaga ei saa harjuda, sõda peab lõppema. Aga nüüd…“ Reimann veetis viimased kuu aega erinevates oblastites, Kiievi alt läbi Sumõ ja Tšernihvi Harkivini välja, vaadates, kuidas taastub elu märtsis venelaste poolt okupeeritud territooriumitel. Mis taastub! Sellist elu pole seal võib-olla kunagi elatudki. Ja mina veel arvasin, et ta teeb nalja, kui räägib sõja käigus maaturismi arendamisest… 420 000 eurot „Kas sa tead, kui palju on kompensatsioon langenud sõduri eest?“ küsib ta. „Mul mitmed allikad ütlesid, et on selle summa peo peale saanud. Muidugi tuleb sugulastega jagada, aga see on 15 miljonit grivnat ehk 420 000 eurot. Selle eest juba ehitab. Enne sõda olid ka lood, kuidas neiud kippusid sõduritega abielluma… Niisuguse summa eest saab palju ära teha.“ Nii erinebki pilt rinde lähedal tugevalt sellest, mida sõjateadete põhjal võiks ette kujutada. Kuid samas on see ka loomulik: inimesed, kes saavad, põgenevad linnadest maale. Aga seal on kõik juba olemas, et keerulistes oludes hakkama saada. Muidugi harjumus ja… elektrigeneraatorid. „Need, kes rinde lähedal harjuvad, on plahvatustega nii harjunud, et ei lase end segada,“ kirjeldab Reimann. „Aitab must huumor. Näiteks pidin kellegagi kohtuma, aga ta vabandas, et venelased on laisaks jäänud, magasid sisse. Harilikult pommitavad enne seitset, nüüd alles üheksa paiku ja bussiliiklus pandi valel ajal seisma.“ Kus hobused on? Aga üldiselt – pärast seda, kui oled näinud näost näkku Vene sõdurit, kes elab hoopis teises sajandis, siis enam ei karda midagi. Reimann toob näite, kuidas soldatid nõudnud hobuseliha, et „teil on ju põllud küntud, kuskil peavad hobused olema!“ Üldsegi nii mustvalge pole seal ka suhtumine sõtta ja vaenlastesse. Nagu Reimann märgib, siis oleksid elanikud põhjas ja idas ilmselt Venemaa okupatsiooniga võinud isegi leppida, kui Putini esialgne plaan Ukraina paari päeva hõivata täitunuks: ikkagi aastakümneid jutlustatud pilt Russki Mirist ja seda valitsevast Moskvast nii kergesti ei kao. Putini keelekandjad ei eksinud üldse väga palju ja algul pidas end eriti algul maksimaalselt viisakalt üleval ka Vene armee. Butša-sugused õudused olid pigem erand. Kuid… Ja saates kuuletegi Miks ka „head“ Vene sõdurid ikkagi kõik hooned täis roojasid? Kuidas põllumehed tänavuse saagi peale vuntsi keerutavad? Miks suurlinnade elanikud õhtuti purukslastud sildade kiuste igal nädalavahetusel maale pidutsema sõidavad? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Mart Reimanniga siit!
Eile 36 m
ERISAADE | Ukraina digiministri nõunik Jaanika Merilo: eilne rünnak oli sõja kõige massiivsem
Ukraina talv võib tuua ka 30 kraadi külma ja paljudel pole Venemaa rünnakute tõttu mingit varianti oma kodu soojendada. Ometi ei usu Ukraina digiministri nõunik, et Kremlil õnnestuks vallandada uus põgenikelaine. Poolat tabanud rakett või raketid on jätnud meediaruumis mõneti varju, et Ukraina suunas saadeti eile tiibrakettide ning droonidega teele sadakond lõhkekeha. Elektrikatkestused ulatusid ka Moldovasse. „Võib olla, et mõnedes piirkondades ulatub kahjustuste likvideerimine kuudeni,“ kirjeldab Ukraina digiministri nõunik Jaanika Merilo. „See, mida Venemaa teeb, on hävitamine, et survestada Ukrainat kompromissidele. Aga Ukraina ei näe nendeks põhjust.“ Niisamuti ei kavatse ukrainlased lahkuda. „Paljud välisriikidest arvavad, et kindlasti tuleb põgeniketulv, sest kõik tahavad Euroopasse põgeneda. Tegelikult tahavad kõik olla kodus ning on uskumatu, kui viimase piirini. Talutakse, et on külm ja pime, aga kuidagi ikka hakkama saad. Kui esimestel kuudel oli veel veidi paanika, siis nüüd ütleb Ukraina vapper hing, et elame veel selle ka üle.“ Koolitunnid varjendis Tõsi, isegi suhteliselt vähe kahjusta saanud Kiievis on igapäevaeluga hakkama saamine päris korralik väljakutse. Ta toob näitena tüüpilise koolipäeva. „Lastele pannakse kaasa toidupakid ning väikesed meditsiinipakid, sest pole teada, et kui nad kooli lähevad, kaua nad peavad seal viibima: vahepeal võib ju tulla õhuhäire ja peab olema varjendis. Mõnikord peetaksegi koolitunde varjendis. Või siis teeb laps õhtul ka läptopiga koolitunde küünlavalgel.“ Ent see on Kiiev. Harkivi, Dnipro ning Hersoni lähistel tähendab sõja reaalsus tihti aga seda, et isegi süüa tuleb soojendada kortermajade ees puuhalutulel. Merilo kutsub eestlasi annetama, et saata Ukrainasse siit tuhat gaasipliiti ning osta neile ka balloone. Tuba soojaks ei saa, kuid vähemalt hoiab soe toit hinge sees. Lähemalt tema juhitud ühenduse Herojam Slava koduleheküljelt. Saates kuuleme aga veel Mil viisil tuleb Ukraina toime tohutu eelarvefitsiidiga umbes kolm miljardit eurot kuus? Milliseid samme astutakse, et sõjajärgset ülesehitustööd ei hakkaks jälle „kureerima“ oligarhid? Kuidas Eestis on tänaseks juba rohkem poliitikuid, kes esinevad rohkem vaba maailma vastaste avaldustega, kui leiab neid Ukrainast. Kuulake Krister Parise juhitud „Erisaadet“ Jaanika Meriloga siit!
16.11.2022 31 m
Kalle Laanet: Ukrainale tuleb kohe anda rohkem relvastust, sõltumata kust tuli Poola kukkunud rakett
Endine kaitseminister tõdes Delfi „Erisaates“, et Venemaa agressioonita poleks Poolas kaks inimest hukkunud. Ja sellele tuleb tema hinnangul vastata kohe, sest Moskva jälgib Lääne reaktsioone.
16.11.2022 19 m
ERISAADE | Inimesed teevad enda tules hukkumise hämmastavalt kergeks. Elamise süttimiseks ei pea aga üldse midagi tegema
Viimased nädalad on toonud mitu teadet inimestest, kelle elu võttis tuli või vingugaas. 21. sajandil tekib ainult üks küsimus- kuidas? Paraku tõotab just käesolev talv Lauritsale veel palju ohvreid tuua. Venemaalt on teada, et iga kord, kui riiki tabab rängem majanduskriis, sureb rohkem inimesi seenemürgistustesse. Lihtsalt neid lähevad noppima ka need, kes seda harilikult ei tee – ja nii on õnnetus kerge tulema. Eestis on selge, et saabuval talvel on taas au sees vana hea ahi. Küttepuud võivad ju olla kallid, kuid iga muu liik on kallim veel. Aga paljud meist ikka teavad, kuidas ahju õigesti kütta? Tarmo Pärjala G4S-ist on jälginud inimeste käitumist piki aastaid ning toob välja hämmastavaid käitumisviise. Mida teha, kui vingugaasiandur elada ei lase? Muidugi, patareid välja ja kappi. Küllap valetab. Ja see pidi olema täiesti tavapärane. Aga igal aastal tabab tõsine vingumürgitus üle 50 inimese. Need on surmaga piirnevad õnnetused, mida on samas suurusjärgus kui uppumisi või liiklusohvreid. Või võtame teise näitaja: ehkki 95-l protsendil elanikest on kodus suitsuandur, tekib vaid viiendik tuleohvritest anduriga varustatud elamistest. Riskitase tõuseb määratult. Heakene küll – aga miks peaks muretsema üldse inimene… no nagu mina? Elan kivist majas, suitsu ei tee, kodus lahtist tuld pole, naabrid korralikud. Pärjala kinnitusel ei päästa see midagi. Väga suure tõenäosusega tabab tulekahju ka siis, kui ise midagi halba ei tee. Ja siis on suures kortermajas hullemgi…
12.11.2022 32 m
Mida me Heiki Nabi kohtuotsusest teada saime ja mis jäeti veel ütlemata?
Delfi "Erisaade" on eetris spordi ja dopingu teemal, sest eile tuli maadleja Heiki Nabi esindavalt Dalton kommunikatsioonibüroolt pressiteade, mis tilgutas esimesena välja ühe osa kauaoodatud rahvusvahelise spordikohtu otsusest, mis jättis Londoni olümpiapronksi kaheaastase võistluskeelu jõusse.
26.10.2022 25 m
ERISAADE | Kas maskikohustus on peagi taas reaalsus? Intervjuu teadusnõukoja liikmega
Teadusnõukoja liige, viroloog Margus Varjak sõnab, et teadlased üle maailma jälgivad uute koroonatüvede levikut, ent vähemasti praegu pole täheldatud, et mõni neist domineeriva rolli üle võtaks. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
18.10.2022 18 m
30 aastat presidendivõimu Eestis. Hans H. Luik – mida teeb Eesti heaks nii palju teinud Arnold Rüütel EKRE auesimehena?
Täna, 30 aastat tagasi astus ametisse Eesti esimene president pärast iseseisvuse taastamist, Lennart Meri. Tollased seadusandjad tegid kõik mis võimalik, et kindlustada just tema ametissepääsemine. Seega algas Eesti Vabariigi aeg demokraatlikus plaanis n-ö huvitavalt, ehkki kõik oli JOKK. Meri vastaskandidaat Arnold Rüütel pääses püünele alles pärast Meri kahe ametiaja lõppu. Ajakirjanik Hans H. Luik oli kõigi nende protsesside juures ning ta kiidab väga just Arnold Rüütli valikuid. Veel 1988. aastal tribüünilt Ameerika Ühendriike põhjanud Rüütel aitas hiljem veenda kõhklejaid, et referendumil tuleb anda hääl siiski Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Kuid nüüd on ta auesimeheks erakonnas, mis jutlustab kõige selle lammutamist (rääkimata Kremli jutupunktides Ukraina osas). Miks? „Mart Helme ütles, et Ameerikas on ebaseaduslikult võimule trüginud närakad,“ meenutab Luik. „Ja nüüd me näeme, kuidas ainult tänu neile „närakatele“ on Ukraina oma rinnet hoidnud ja vastugi rünnanud. Ja nüüd seesama EKRE räägib mida? NATO lennukid tõmmaku Ämarist minema, Bush on närakas, Euroopa Liit tuleks laiali saata…“ „Milleks peaks meie väga tubli hallipäine president Rüütel olema vanas eas konservatiivse rahvaerakonna auesimees, sellest mina aru ei saa. Aga ma ei peagi kõigest aru saama.“ Saates arutleme veel Mis meid päästis, et esimese presidendi n-ö „ärategemine“ eliidi poolt ei tõuganud meid Venemaa poole, kus veidi sarnasel kombel 1996. aastal „tehti uuesti“ Boriss Jeltsinit? Millisest presidendi sõltumatusest me üldse rääkida saame, kui ta peab tegelikult meeldima neile vähestele poliitikutele, kes teda valivad? Mis on mõnest presidendist laiemalt üldse kasu olnud? Ja mis pull on, et poliitikud ei alusta põhiseaduse muutmist, et enam ei korduks nii piinlikke valimisprotseduure nagu enne Kersti Kaljulaiu ametisseastumist?
06.10.2022 39 m
Eestlane ukrainlasi abistamas - silmitsi tuleb seista eluohtlike olukordadega
Eestlane Harri on juba pikemat aega Ukrainas, kus oma meeskonnaga abistab Ukraina võitlejaid, viies neile kaitsevarustust. Ta ütleb, et kohalike moraal on kõrge. „Kõik usuvad võitu ja näevad, et see tulemas.“
06.10.2022 14 m
Karmo Tüür Putini anneksioonioonikõne eel: on igati loogiline, et järgnevad uued diversiooniaktid merealuste kaablite vastu
Venemaa ekspert Karmo Tüür märgib, et Putinil on täna võimalus valida kahe variandi vahel, millest üks jätab rohkem taganemisruumi. Kummalgi juhul esitatakse Ukraina vastu ultimaatum. Konflikt võib aga levida kiiresti ka Gruusia piirialadele ning Kaukaasiasse. Arvatavasti teatab Venemaa president täna nelja Ukraina oblasti annekteerimisest. Selle taustal kõlasid aga Läänemere põhjas plahvatused mõlema Nord Stream juhtme peal. Miks? Kas tahab Venemaa end nii läbirääkimistel teadlikult nurka mängida. Tüür usub, et see on osa Kremli plaanist, kuidas pigem välissurvet maha saada ja seetõttu oleks loogiline oodata veel diversiooniakte. Samuti võib Kreml korraldada verevalamise Gruusia piiril. Aga Ramzan Kadõrovil ja Tšetšeenial võivad olla nõrgenenud Moskva suhtes hoopis omad plaanid. Kuuleme saates Millele on Putini selge eskalatsioon suunatud? Kõigist neist referendumitest oli juttu ka varem, miks Putinil järsku ikka nii kiire hakkas? Kui tõenäoline on, et Venemaa ühiskond mobilisatsiooni valule vastu peab? Mida arutavad Putini selja taga tema lähikondsed?
30.09.2022 1h 40 m
Venemaa mobilisatsioon – kas hiidriigi ressursid jäävadki viimaks peale?
President Putin kuulutas täna välja osalise mobilisatsiooni, kutsudes lippude alla 300 000 meest. Paradoksaalselt tunnistavad venelased sellega muutunud konteksti. Nagu märgib Eesti rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev, siis kui varem kõneldi Ukraina puhul Donetski ja Luganski oblastite vabastamisest, käib nüüd jutt „rindejoone stabiliseerimisest“. Aleksejevi sõnul käib aga jutt kõigest ühest protsendist mobilisatsiooniressursist (Ukrainal on relvade all miljon meest). Kuid sellegi täitmine tekitab pingeid. „Iseenesest on antud lubadus, et üliõpilased sõtta ei pea minema,“ räägib Eesti Ekspressi arvamustoimetaja Indrek Lepik. „Mida rohkem lubatakse, et seda, teist või kolmandat ei tehta, seda tõenäolisemalt seda hoopis tehakse.“ Nii ongi juba välja müüdud Belgradi, Thbilisi ja Jerevani lennud. „Inimesed tunnevad ohtu, et peavad minema sõtta. Ja mis on kõige õudsam, nad saavad aru, et sellest ei saa mööda hiilida, sest „peate ju kaitsma oma kodumaad““. Ta lisab, et võimalik, et Saates kuuletegi Kas tähendab see kõik nüüd venelaste teadvuses „erioperatsiooni“ lõppu ja sõja algust? Mida tähendavad Putini ähvarduse lääne suunal? Ehk kas Donbassi ja Hersoni oblasti arreteerimine sunnib meid tagasi tõmbuma? Ka Ukraina armee on tohutult väsinud. Kumma jõud on viimaks suurem?
21.09.2022 24 m
VÕLA VÕIM: Tüüpvõtted Eesti laenuturul. „Kui nad vahele jäävad, saavad ikkagi raha kätte. Mingit karistust ei järgne“
Uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Riin Aljas, Martin Laine ja Holger Roonemaa räägivad värske artiklisarja „Võla võim“ tagamaadest.
18.09.2022 32 m
Mitte ainult Milrem. Eesti sõjatehnika aitab Ukrainal võita
Eesti sõjatehnika teeb Ukrainas ilma. Kõigepealt teatas Venemaa välisministeerium, et paneb välja n-ö pearaha Milremi robotsoomuki kättesaamise eest. Aga ilma teevad ka Eesti droonid. Äsja algatas ühendus Slava Ukrainõ korjanduse Threodi vaatlusdroonide Ukrainasse läkitamiseks. Kuula Krister Parise erisaadet Jaanus Tammega.
15.09.2022 17 m
EUROOPA ERISAADE | EL ägab Orbani väljapressimise all. Mida teha? Paet ja Mikser on eri meelt
Eesti eurosaadikud Urmas Paet ning Sven Mikser arutavad seekordses Euroopa Erisaates, kas ühehäälsust välispoliitilistes otsustes võib jätkuvalt pidada euroliidu tugevuseks.Venemaa tegevuse tulemusena on lääs ühtsem kui eales varem. Ühtlasi tähendab see, et ollakse valmis kehtestama Venemaa vastu veel uusi ja senisest karmimaid sanktsioone.
13.09.2022 23 m
Igor Taro: ametlikud teated Ukraina võitudest on tegelikkusega võrreldes veel väga tagasihoidlikud
Viimased paar päeva on olnud ukrainlaste jaoks erakordsed. Nende Blitzkrieg on ametlikel andmetel vabastanud üle 2000 ruutkilomeetri, aga need andmed on ilmselt ajast kaugele maha jäänud.
11.09.2022 33 m
Kas bussipiletite hinnad rallivad üles ja sohvreid jääb vajaka? Lux Expressi ärijuht: praegu on kriisi eelõhtu
Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos rääkis Erisaates bussisektoris toimuvast ja mis on järgmised arengud. Suur murekoht on sohvrite nappus, mis mõjutab bussiliiklust üle Eesti. Tema leiab ka, et rongipiletite hinnad peaks kerkima.
11.09.2022 19 m
Elizabethi surm polnud ootamatu, ent ometi oli see šokk. Charles tema mõõtu välja ei anna
Üle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lõpp maapinna mõneks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused säilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.
09.09.2022 23 m
Marko Mihkelson: võitlus Hersoni ümber võib kiskuda veriseks
30.08.2022 32 m
Kes pelgab Narvas tänavanimede kallale asumist? Ja kes muretseb, et integratsioonis astuti möödunud nädalatega samm tagasi? Stuudios Hartman, Läänemets ja Moskovtsev
Narva tanki eemaldamine 16.08.2022
16.08.2022 23 m
Ukraina sõja taustal vireleb meie toiduainetööstus. Kas hinnad kerkivad lakke?
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp nendib, et tema sektor on situatsioonis, kus pole olnud aastakümneid. „Sõja puhkemisega olukord muutus, tohutud mõjud, mis seotud teravate hinnatõusudega väga lühiajalisel perioodil.“ Saadet juhib Karoliina Vasli.
06.08.2022 26 m
Saks, Jüris, Mihkelson: kui Taiwanil on vesi ahjus, siis Eestil ka
03.08.2022 30 m
Kalev Stoicescu: Vene mõjuagendist Orbani režiim on segav faktor, kui mitte lausa tõsine probleem
30.07.2022 23 m
Kinnisvaraanalüütik arengutest müügiturul: teatud korterite puhul näeme hinnalangust juba sügisel
Pöörane hinnaralli kinnisvaraturul on võtnud mõõtmed, kus vanas paneelmajas küsitakse elamispinna eest sama hinda, mille eest mõne aasta eest saanuks sama suure korteri uusarenduses. Olukord on aga muutumas, kinnitab kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste. Intervjueerib Karoliina Vasli.
29.07.2022 15 m
Kinnisvaraanalüütik arengutest müügiturul: teatud korterite puhul näeme hinnalangust juba sügisel
Pöörane hinnaralli kinnisvaraturul on võtnud mõõtmed, kus vanas paneelmajas küsitakse elamispinna eest sama hinda, mille eest mõne aasta eest saanuks sama suure korteri uusarenduses. Olukord on aga muutumas, kinnitab kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste. Intervjueerib Karoliina Vasli.
29.07.2022 15 m
Mis ikkagi leevendaks õpetajate põuda? Intervjuu noore koolijuhiga
Saaremaa Gümnaasiumi direktor Ivo Visak võrdleb oma sektorit IT-valdkonnaga. „Haridusturul toimuv on kõige klassikalisem kapitalistlik konkurents - õpetajate nimel," märgib ta. Vahe IT-inimestega on aga teenistuses. Kas õpetajate streik on õhus? Mis aitaks hoida noori pedagooge selle ameti juures? Intervjueerib Karoliina Vasli.
29.07.2022 21 m
Hans H Luik: Venemaa sõnumid viitavad soovile kasutada biorelva
Äsja Ukraina eelmise presidendi Petro Porošenkoga intervjuu teinud Hans H. Luik märgib, et läänel võib peagi lõppeda jaks Ukrainat majanduslikult ülal pidada.
27.07.2022 50 m
Uued ministrid teada: unustage rahulik tiksumine, me veel näeme showd
Uue valitsuskabineti ministrid on teada, Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valikud teinud. Delfi Erisaates arutame, mida nendest valikutest saab välja lugeda. Kuigi sellel valitsusel on tööaega enne riigikogu valimisi jäänud kalendri järgi umbkaudu üheksa kuud, ei ole oodata mingeid rahulikke aegu. Sellele viitavad mitmed valikud, mida erakonnad on teinud nii portfellides kui ka ministrite isikutes. Kes on need ministrid, kes tõotavad tulevärki avalikkusele ja peavalu peaministrierakonnale, analüüsivad Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, Raimo Poom Eesti Päevalehest ja Hindrek Riikoja Maalehest.
15.07.2022 27 m
Kes ministriks saavad? Kelle asemel võib riigikokku saada teise partei tegija?
Esmaspäeva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile õhtul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas läks? Järgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti Päevaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest ära ja kes võiksid sinna saada. Mõned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad võtavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse väljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Lähemalt kuula saatest.
11.07.2022 23 m
Olukord koroonarindel: karjaimmuunsus on välistatud ning uued tüved tõstavad pead
„Viirus ei maga. Võib täiesti juhtuda, et kuu aja pärast on meil korraga 300 inimest haiglas,“ nendib teadusnõukoja liige, viroloog Margus Varjak. Saates räägib ta muu hulgas tüvest omikron-5 ja sellestki, mis toimub vaktsiiniarenduses. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
09.07.2022 16 m
Liiri Oja: abort on paljude jaoks ka kerge otsus ja seegi peaks olema õigusega kaitstud
Abordidebattide üks levinumaid postulaate - justkui raseduse katkestamine on suuremalt jaolt raske ja traumeeriv otsus - õigusteadlase Liiri Oja silmis ei päde. „Emotsionaalselt ja psühholoogiliselt võib otsus tulla hästi kergelt ja pigem olla kergendus,“ märkis ta Delfi erisaates.
02.07.2022 26 m
Mis ikkagi saab Tallinna haigla projektist? Arkadi Popovi sõnutsi alternatiivi pole
Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemusvalitsuse otsus Tallinna haigla rahastuskraani kinnikeeramise kohta tuli šokina. Tema sõnutsi ei vasta tema endagi juhitavas asutuses töökeskkond kaasaegsetele tingimustele. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
01.07.2022 16 m
Meile ülitähtsa NATO tippkohtumise lõppmäng: kui palju rohkem on Eesti nüüd kaitstud?
Hispaania pealinnas otsustatut aitavad mõtestada endine NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht Merle Maigre, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ning välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Saatejuht on Delfi reporter Herman Kelomees.
30.06.2022 54 m
Kas Madridis kindlustatakse meie iseseisvus? NATO tippkohtumine otsustab liitlaste panuse
Teemat kommenteerisid välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teises saatelõigus olid Delfi külalisteks endine välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Läänemets. Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.
29.06.2022 59 m
Üüriturul küsitakse ka uberike eest kohati hingehinda. Millal hinnaralli pidurdub?
Kui koroonakriisi hakul üürihinnad langesid, siis nüüdseks on olukord sootuks teine. Nõudlus ületab pakkumise ja hinnad on kõrgel. Kinnisvarateemadel räägib erisaates Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
23.06.2022 16 m
UKRAINA EUROOPASSE | EL-i Vene sanktsioonide edu taga on olnud Ursula von der Leyen ja tema seif
Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sõjaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vähem tähtsad pole olnud riburada Brüsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini võimet Ukraina vastast sõda pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kõige lähemalt näinud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas need on sündinud ja mis on neist tähtsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rünnaku järel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jätkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud väsimus. Orav ütleb tulevikku vaadates, et ei näe isegi sõja lõppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. „See rong on läinud.“ Saatejuht on Raimo Poom.
19.06.2022 23 m
Riina Sikkut: koalitsioonikõneluste laua taga oleme kolmekesi võrdsed partnerid
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimistel on kõige enam tähelepanu pälvinud Isamaa. Mille eest seisavad aga potentsiaalse uue võimuliidu moodustamisel sotsid, rääkis Delfi „Erisaates“ erakonna aseesimees Riina Sikkut.
16.06.2022 21 m
Praegune toidukauba hinnatõus on ilmselt alles soojendus palju hullemaks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus räägib erisaates, kuidas tootmiskulude kasv mõjutab otseselt ka tarbijate rahakotti. Toidujulgeolekule on ohuks aga seegi, et sõltume aina enam impordist. Saadet juhib Karoliina Vasli.
14.06.2022 24 m
Miks valis Isamaa läbirääkimised Reformierakonnaga? Kas see võib olla osa "mängust"?
Delfi Erisaates arutlevad Reformierakonna, Isamaa ja sotside eelseisvate koalitsiooniläbirääkimiste teemal Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi reporter Karoliina Vasli ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.
11.06.2022 27 m
Tartu Pride`i korraldaja: LGBT+ inimesi kiusatakse endiselt, on ka füüsilisi rünnakuid
Juba homme toimub Tartus Pride, mis ühtlasi nii meeleavaldus kui kogukonnaüritus. Erisaates räägib üks peakorraldajatest Anette Mäletjärv, mis on LGBT+ inimeste jaoks hetkel murekohad ühiskonnas. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
10.06.2022 15 m
Kiik ja Ossinovski süüdistavad teineteise parteisid: uue valitsuse saladiil on juba koos?
"See on vale," ütles selle peale Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Saates mõõdetakse kahe koalitsioonivariandi temperatuur: kas sünnib Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa võimuliit või otsustab viimane naasta võimule koos Keskerakonna ja EKRE-ga? Saadet juhib Delfi ajakirjanik Herman Kelomees.
08.06.2022 32 m
EUROOPA ERISAADE | Yana Toom Martin Helme peaministri soovist: see ikka ei tuleks kõne alla
Tallinnas käivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise järgmise koalitsiooni moodustamiseks võiks vastu võtta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste küsimustega, aga eks sel oleks ka mõju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi „Euroopa Erisaate“ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni näeksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sõjast Ukrainast. Riho Terras ennustas õigesti sõja tulekut, millal see võiks nüüd lõppeda? Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kõned Putiniga on kasulikud? Veel räägivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on päris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.
08.06.2022 22 m
Pigem paistab, et Keskerakonnal on EKREIKE taastamiseks noogutus olemas
Isamaa, millest on saanud reedel kulmineerunud valitsuskriisi lahenduse võtmeerakond, koguneb täna hilisel pärastlõunal langetama otsust: kas võetakse vastu Keskerakonna pakkumine EKREIKE restauratsiooniks või Reformerakonna pakkumine teha koalitsioon koos nende ja sotsidega. Isamaa liider Helir-Valdor Seeder hoidis oma kaarte nädalavahetusel väga endale, nii keskerakonnas kui Reformierakonnas kahtlustati, et teisel võib olla mingi diil. Delfi „Eriaate“ stuudios võtsid seisu ette Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Herman Kelomees Delfist. Juttu tüüris Raimo Poom.
06.06.2022 19 m
UKRAINA EUROOPASSE | EL ärkas Ukraina relvaabistajana, sest oli jäänud julgeolekujutu toast välja
Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sõjaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades – majanduses, keskkonnaküsimustes või inimõiguste vallas. Kuid kolm kuud sõda on toonud suure muutuse. Ukraina sõjalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tõsised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ kuidas vanad dogmad on tõesti kõrvale jäetud. Saatejuht on Raimo Poom.
05.06.2022 20 m
Töökäsi napib: Tallinna lennujaamaski tuleb silmitsi seista pikkade järjekordadega
Veel mõned kuud tagasi võis Tallinna lennujaamas turvakontrollist kärmelt läbi jalutada, ent praeguseks on pilt teine. Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe sõnab, et hetkel tegeletakse aktiivselt uute töötajate värbamisega, sest abikäsi on kiiresti vaja. Selgub aga, et inimestel on lennujaamas töötamise osas teatud eelarvamus. Intervjueerib Karoliina Vasli.
04.06.2022 14 m
Vara on maha kanda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse naasmine
Kuigi Reformierakond on teinud Isamaale ja sotsidele ettepaneku astuda koalitsioonikõnelustesse, ei maksa veel maha kanda võimalust, et Keskerakond toob ise tagasi eelmise valitsuse. Erisaadet juhib Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.
03.06.2022 25 m
ERISAADE | Anvelt ja Jaagant valitsuskriisist: tüli lahendamise jäme ots on Kaja Kallase käes
Endiselt vältab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ümber ja on valitsuserakonnad paisanud selles küsimuses vastaspooltele. Pärast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.
31.05.2022 31 m
UKRAINA EUROOPASSE | „Kõlab suurelt, aga EL-i abist Ukrainale sõltub lähiajal maailma päästmine“
Kolme kuu eest alanud Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja välja töötama täiesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas Brüsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sõjapõgenikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ülesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas külmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nõuab veel enneolematumaid samme – EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ühisturu, mida pole kunagi varem ühelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tõdemus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sõltub päris otseselt vaesema maailma päästmine. Saatejuht on Raimo Poom.
29.05.2022 21 m
ERISAADE | Jaanus Karilaid valitsustülist: me ei lepi suhtumisega, et raha ei ole
Palju räägitud lastetoetuste tõstmise eelnõu jõuab riigikogu suurde saali esmaspäeval ja keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütleb, et tema partei sammugi tagasi ei astu. Ta rõhutab, et kriisi ajal tuleb rohkem kasutada laenuraha. Intervjueerib Karoliina Vasli.
26.05.2022 10 m
ERISAADE | Masuudireostuse allikas on ilmselt vana vrakk. Sarnased reostused esinevad tulevikuski
Tänases erisaates räägib meremuuseumi teadur Ivar Treffner sellest, mis võiks olla Hiiumaa ja Vormsi randu vallutanud masuudireostuse allikas ja kas sellised reostused on ka tulevikus paratamatus.
25.05.2022 14 m
ERISAADE | Vigadest õpitakse: kuidas sügisel paremini koroonapuhangule vastu seista?
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp nendib, et eelmine koroonalaine oli väga suur õppetund, millest riiklikul tasandil järeldusi teha. Ta rõhutab, et elanikkonnale edastavad sõnumid peavad olema selged ja lihtsad. Kuidas aga ergutada vaktsineerimist? Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
23.05.2022 18 m
UKRAINA EUROOPASSE | Ukraina pürib sõjale vaatamata ülehelikiirusel EL-i kandidaadiks
Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.
19.05.2022 26 m
Delfi erisaade võtab operatiivselt ja otsustavalt luubi alla teemad, mis just hetkel tulikuumad.
Saatejuhid
Grete Põlluste, Karoliina Vasli, Raimo Poom, Urmas Jaagant, Krister Paris, Mari Eesmaa, Joosep Tiks, Mari-Liis Truusööt, Holger Roonemaa