Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega ehitatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Reaalsuses saab absoluutselt iga inimene, kellel on soov ise endale elekter juhtmetesse toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju on raha investeerida, selgitavad Taastuvenergia OÜ asutaja Urmas Urva ja ettevõtte juht Erik Tammesson.

Me kõik peame oma igapäevaprügi kusagile panema ning olgu see hoovis asuv konteiner siis juba parim - kestev ja kerge ning sobiks iga prügiauto jaoks. Kuidas aga niisugust konteinerit leida ja mida sinna üldse visata tohib? Rohepöörde stuudios on külas mees, kes oskab sel teemal tõepoolest põhjalikke selgitusi jagada - ettevõtte Green Forest esindaja Jaanus Tiit on eestlastele juba üle paarikümne aasta parimaid prügikonteinereid valinud ning ESE konteinerid on ainukesed, mida KÕIK jäätmekäitlusoperaatorid Eestis kasutavad ja on heaks kiitnud.

Rohekonverentsil „Nüüd ja 10 aasta pärast“ arutatakse Alexela Kontserdimajas selle üle, miks oleme jõudnud olukorda, kus Eesti energeetikaalane varustuskindlus sõltub paljuski teistest riikidest, mitte meist endist. Alexela Grupi juhatuse esimees Marti Hääl rääkis aga podcast’i stuudios, et käimasolev rohepööre ja Ukraina sõda on Eesti energeetikavaldkonna valupunktid tugevalt esile toonud.

Kuni teise maailmasõjani ehitati suurem osa maju maailmas puidust. Edasi arenesid paralleelselt eest ära inimeste ambitsioonid ja oskused hooneid metallist ning betoonist kokku panna. Algas uus ajajärk kogu ehituses. Nüüd oleme aga tehnilise arengu poolest jõudnud sellisesse ajajärku, kus puidust on võimalik ehitada peaaegu kõike. Saates rääkisid puidust kui maailma loodust päästvast ehitusmaterjalist Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ja saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson.

Heaoluühiskond küll, aga kõigile ikka ei jätku! Miks? Toiduraiskamine on jätkusuutliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Kõigile justkui jätkuks, ometi peavad paljud siiski puudust kannatama. Kuidas saaks iga inimene maailmaparandusse enda panuse anda? Saates „Rohepööre“ käisid külas jätkusuutlikkuse festivali Impact Day pealooja Merili Ginter ja SA Teeme Ära juhatuse liige Kadi Kenk.

Seekordses Rohepöörde saates on külas Nurme Looduskosmeetika kaasasutaja Marit Tiits. Vestluses Maritiga tuleb välja, millised on need sammud läbi mille Nurme Looduskosmeetika proovib mõelda, toota ja tarbida rohelisemalt, milline on Eestis üldse roheliste teemade teadlikkus ning kas tulevik on heleroheline või tumemust?

Kliimakriisist, rohekatastroofist ja välja surevatest liblikaliikidest kuuleme peaaegu iga päev. Kuidas me õigupoolest siis sellisesse olukorda sattunud oleme? Ja mida teha, et olukorda parandada? Saates „Rohepööre“ käisid külas ettevõtte Climacash asutaja Erik Moora ja Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber.

Looduslike ehitusmaterjalide propageerimine ja kasutamine kogub Eestis järjest hoogu. Põhuplaadist ehitatakse nii suuri tootmishooneid, elumaju, helistuudioid kui ka palju muud.

Seekordses saates „Rohepööre“ käisid külas Tõnu ja Uko ettevõttest Greenergy Data Centers. Mehed rääkisid lähemalt, kuidas tänapäeval üldse suuremahulisi andmeid hoiustatakse, kes selliseid teenuseid kasutab ja kuhu valdkond tulevikus areneb. Kuidas tekib serveritest tekkinud soojusenergiat ära kasutada? Miks on Eestis andmekeskuse rajamiseks ideaalsed tingimused? Miks võiksin ettevõtjana Greenergy Data Centersi poole pöörduda? Kuidas vähendada andmehoiustamise ökoloogilist jalajälge?

Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.

Järjekordses „Rohepöörde“ taskuhäälingusaates vestlesime keskkonnateemadel. Seekord rääkisime rohegaasist ehk biometaanist ja selle tootmisest. Saatejuht on Lauri Toomsalu.

Kohvikud, restoranid ning kauplused on tihti hädas rikneva toiduga, mille saatus on paraku jäätmeteks muutumine ning ära viskamine. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on Eestis välja mõeldud tehnoloogiline lahendus.

Saates "Rohepööre" käisid külas Mati Sepp ja Helena Eenok, kes seisavad Eesti metsa eest ja tegutsevad MTÜ-s Eesti Metsa Heaks. Kindlasti on paljud eestlased märganud, et lageraied on jõudnud ka nende seene- ja marjakohtadesse. Kunagise tihniku asemel lagedat platsi nähed tekib inimestel küsimus – kas RMK võtab tõesti liiga palju meie metsa maha? Kas metsatööstus on läinud liiale? RMK valduses on ühiskonna jaoks kõige strateegiliselt olulisemad metsad – männikud, kuhu koguneb rahvas pohli ja mustikaid korjama. "Kui sellistes kohtades lageraietega nii-öelda hullu panna, siis on Eesti rahvas tagajalgel," ütleb Mati. See mõjutab Helena sõnul kindlasti ka metsaelanikke – meie tavapärane osa kultuurist võiks olla arusaam, et lindude pesitsusajal kevadel-suvel me ei majanda metsa. 16. aprillil kell 13.00 toimub Vabaduse väljakul meeleavaldus "Mets on Eesti rahva vabadus", kuhu saab tulla oma toetust näitama. "Inimesed peavad reaalselt kohale tulema, siis on meil lootust ka midagi muuta" ütleb Mati Sepp. Kui palju võetakse Eestis metsa maha? Kuidas mõjutavad lageraied meie liigirohkust? Milline on metsa kultuuriline väärtus? Kes peaks Eesti metsa majandama? Kuidas peaks toimima jätkusuutlik metsamajandus?

Tänaste kõrgete energiahindade juures on äärmiselt oluline valida oma kontorisse või eramusse tõhus kütte- ja jahutussüsteem. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke, pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi. Saates on külalised ettevõttest Onninen.

Ettevõtluskonverents toob kokku naised, rohevaldkonna teadmised ja äriideed. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) on kolmkümne tegutsemisaasta jooksul tõstatanud ühiskonnas üles mitmeid sotsiaalseid probleeme ja pakkunud neile ka lahendusi. Organisatsiooni president Ester Eomoisi sõnul seisavad EENA liikmed naiste kaasatuse, võrdsete võimaluste ja majandusliku iseseisvuse eest ning meie missiooniks on julgustada naisi alustama ettevõtlusega.

Prototron on tehnoloogiliste ideede rahastu ehk inimkeeles: kui teil on äriidee ja te soovite selle prototüüpida ehk soovite teha sellest esimest töötavat verisooni, siis Prototronis on võimalik saada sellele rahastus.

Digi- ja rohepööre toimub ülikiires tempos terves maailmas ning digitaliseerimine on oluline ka jäätmeveos. Sensorid konteinerites; kiibid pakenditel; digitaalne jalajälg; mis saab pakenditest; robotsorteerimine on homne reaalsus, mida täna juba testitakse.

Järjekordses "Rohepöörde" saates räägime jäätmete taaskasutusest ning nende uuesti ringlusesse võtmisest. Ringlusel ja taaskasutusel on oluline vahet teha. Ajalooliselt on räägitud taaskasutusest, aga taaskasutuse alla tegelikult läheb ka jäätmetest energia tootmine. Viimasel ajal üha rohkem on hakatud rääkima ringlusest ja selle tähtsusest ning ringlus tähendabki teisisõnu taaskasutamist materjalina.

Pelletikütte teema on viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda saanud, seda peamiselt ühe suurtehingu tõttu, millega Eesti suurimaid pelletitootjaid ära müüdi. Selle tehingu valguses oli ajakirjandus üsna pahane, mainides, et nüüd müüdi Eesti metsad kõik maha. Kummutame müüdid, et pelletiks pressitakse iga puu, valimata ja hoolimata. Pelletid said alguse 70ndate USAst, mis oli sellel hetkel keset ühte suurimat kütusekriisi riigi ajaloos. Otsiti alternatiive kõikjalt ja avastati tehnoloogia, mis kasutas efektiivselt sooja andmiseks ära puidutööstuse jäägid. Pelletil on halupuu ees mitmeid eeliseid: tegemist on kontsentreeritud kütusega, seda on odavam transportida, põlemine on kontrollitud ja automatiseeritud, see on efektiivne ja ka korstnasse läheb vähem saastet. „Võib kindlasti öelda, et kuna pellet on kuivem kui halupuu, siis põleb see efektiivsemalt – esiteks annab enam sooja, kuna ei pea endast vett välja kuumutama, ja teiseks tekitab selle kuivuse tõttu ka vähem muid jäätmeid. Ning üks müüt, mis tuleb kohe ümber lükata, kindlalt ja lõplikult, on see, et pelleteid valmistatakse kvaliteetsest ümarpuidust. Pelletiteks kasutatakse seda kõike, mis jääb üle. Uskuge mind, pelletitootjad oskavad arvutada,” mainib Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak. See viimane mõte tähendab seda, et ükski tootja ei pressi pelletiks kallist ja maailmaturul nõutud kvaliteetpuitu. See pole majanduslikult kasulik ega mõistlik. Nii lähebki pelletitootmiseks kõiksugune puidujääde, mis muidu mädaneks. Isak toob näite Venemaalt, kus ideaalne pelletitooraine ehk saepuru, mis jäi puidutööstusest üle, veeti varem lihtsalt sohu täiteks. „Kui pelletitootja ostab suure tüki metsamaad, siis sellest toodetakse kõike nii nagu tavaliselt, püüdes anda puidule võimalikult suur lisandväärtus. Enamasti valmib ehitusmaterjal ja pelletiks läheb ülejääk ja küttepuud. Niisiis ei ole õigustatud pahameel pelletitootja suunal. Eriti veel kuna pellet on üks puhtamaid, kõrge efektiivsusega kütuseid. Samal ajal on tegemist mugavustootega,” lisab Isak. Saates rääkisid pelletiküttest, selle olevikust ja tulevikust ning kliimaneutraalsusest Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak ja ajakirjanik Martin Hanson. Küsimused ja ideed saates puudutatud teema kohta saata aadressil roheportaal@delfi.ee.

Ühekordsete plastiknõude kasutus üritustel on äärmiselt suur. Oleme Eestis tegemas juba edukaid samme selles suunas, et korraldajad võtavad kasutusele korduskasutatavad nõud ning säästavad sellega suurtes kogustes prügi tootmist, mis pärast üritusi maha jääb. Saatejuht on Lauri Toomsalu ja külaliseks Eesti Pandipakendist Kerttu-Liina Urke ja Kaupo Karba. Sisuturundussaade!

Eestis kasutatakse päevas üle 100 000 ühekordse kohvi- ja joogitopsi, lisaks on viimasel kahel aastal plahvatuslikult kasvanud koju tellitavate ühekordsete toidupakendite hulk. Suur osa igapäevastest pakenditest ongi ühekordsed ja ei sobi ümbertöötlemiseks. Euroopa on keskkonnahoiu ja ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks siin sekkunud ja hakanud sätestama järjest piiranguid ühekordsetele pakenditele, aga kas turul on tegelikult olemas lahendus? Saadet juhib Lauri Toomsalu. Sisuturundussaade!

Rohepööre võtab järjest suuremat rolli ka lennunduses. Lennujaamad on katsetamas uusi tehnoloogiaid ning järjepidev testimine ökonoomsemate, puhtamate ja jätkusuutlikumate tegevuste osas käib iga päev. Keskkonnaalane tegevus on Tallinna Lennujaamas olnud fookuses juba pikemat aega. Esmalt tuleneb see sellest, et on olemas sertifitseeritud keskkonnajuhtimise süsteem, mis juba seab kõrgemad nõuded tegevustele ja muudab need süsteemseks. Tallinna Lennujaama jaoks on kõige olulisemad keskkonnaaspektid energia ja loodusvarade kasutamine ning heitgaaside emissioon. Tegemist on sisuturundussaatega.

Rohepöörde saate seekordses osas on külas Andres Meesak rehvifirmast Wolf Tyres. Oma Vokas asuvas tehases teeb ettevõte midagi, millest võiksid kasu lõigata lisaks loodusele ka kõik autoomanikud. Nimelt toodab firma siinsamas Eestis sõiduautode ja kaubikute rehve, kuid erinevalt tavapärasest arvamusest, mis käib kaasas rehvide tootmisega on Wolf Tyres’i lahendus mitmest aspektist ka loodussäästlik.

Enamus Eestis elavad inimesed on ilmselt näinud suuri seisvaid tuhamägesid. Me pole osanud nende mägedega liiga palju teha. Tänu tehnoloogia arengule me suudame sellele nüüd leida sihtotstarbelist rakendust. Külas on Ragn Sells ja saatejuht on Lauri Toomsalu. Tegemist on sisuturundussaatega.

Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnapaketi, mis esimesena rakendub pankadele. Kliimataksonoomia loob üle Euroopalise standardi, milline ettevõte on roheline ja milline mitte. Täna on võimalik ilma igasuguse piiranguta kuulutada ennast roheliseks, aga see ei pruugi alati tõele vastata.

Kas teadsid, et Tallinnas on 1000 elaniku kohta rohkem autosid kui Helsingis või Stockholmis? Mida teha autostumisprobleemiga Tallinnas? Kuidas omavalitsusi rohelisemalt juhtida? Miks võiksid inimesed rohkem jalgrattaga sõita? Milliseid soovitusi annab Zuzu valijatele? Kuula neid ja mitmeid teisi teemasid lähemalt saatest!

Tootmisettevõtte jalajälje vähendamine on äritegevuses suur väljakutse. Inimesi on palju, masinaid ja tooteid samuti. Optimeerimise ning muutmise kohti on mitmeid. Et olla edukas oma jalajälge vähendades, tuleb teha konkreetseid ja mõtestatud tegevusi. Saates külas A le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop, saatejuht on Lauri Toomsalu. Sisuturundussaade!

Me elame ajahetkel, kus kliimamuutused, keskkonnasäästlikkus ja rohepööre on vältimatud mõisted ning tegevused. Järjest enam läheb tööle kandideerijatele korda ettevõtte roheline tegevuskava ja käekäik. Astri Grupi tegemistest räägib nõukogu liige Silver Hage. Saadet juhib Lauri Toomsalu

Seekordses saates "Rohepööre" käis külas Marti Arak – inseneribüroo Delta E juhatuse liige ja üks asutajatest. Millega ettevõttes täpselt tegeletakse ja kuidas jõuda energiasäästmislahendustega kiire tasuvusajani? Erinevad lahendused võetaksegi saates arutluse alla, kusjuures Marti toob teemakäsitlusse ka hulgaliselt näiteid elust enesest.

Tarbijatel on üldjuhul kinnistunud arvamus, et rohelised tooted kipuvad „mitte rohelistest” kallimad olema. Mille põhjal langetatakse otsus, kas ja kui palju ollakse roheliselt toodetud ökoloogilise materjaliga asjade eest nõus kõrgemat hinda maksma?

Kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kui palju taastuvenergia tegelikult maksab? Saate „Rohepööre” seekordseks külaliseks on Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, kellega olulised teemad ette võetakse.

Ilmselt on tänaseks kõik elektriautodest kuulnud, ent teemaga on seotud ka palju müüte ja valearusaamu. Saatejuht Hando mõtleb ka ise elektriauto ostmise peale ning küsibki vestluse käigus saatekülaliselt kõiksugu praktilisi küsimusi.

Seekordses saates „Rohepööre” on külaliseks Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Ettevõtte peamiseks tegevuseks nii Eestis kui Skandinaavias on metallide taaskasutusse suunamine. Kuidas näeb välja ettevõtte köögipool, kuidas kujuneb erinevate metallide hind ja mida võiks jäätmete sorteerimisel silmas pidada? Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Kui vaadata Eestis ringi liikudes majakatuseid, siis peab tõdema, et ülemäära palju päikesepaneele me veel ei näe. Taastuvenergia kasutamata potentsiaalist räägiti seekordses podcastis „Rohepööre”.

Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.

Kui senimaani räägiti kliimamuutustest ja muutuste tekitatavast kahjust pigem tulevikku vaatavas kõneviisis, siis 2021. aastal on paradigma muutunud: nüüd on selge, et planeet on hädas, kliima muutub inimtegevuse tagajärjel ja võib juhtuda, et oleme lasknud rongi juba viimasest jaamast liikuma. See aga ei tähenda, et roheline mõtlemine ei peaks saama iga eluvaldkonna põhiosaks.