Jaanipäev tõmbab suvistele aiatöödele joone vahele. On töid, mis selleks ajaks tehtud peavad saama ja neid, mida peale jaani just teha saab.
Lisaks neile meeldetuletustele ootasid vastamist jälle mitu küsimust.
Kas haigestunud karusmarjapõõsa asemele võiks kohe uue ja terve põõsa istutada? Kuidas fotol olevat suurelehist hortensiat edukalt talvitada? Kust küll hankida mädarõikajuurikat ning millega peaks arvestama, kui oled sunnitud hiljemalt septembrikuus mustsõstrapõõsa teisele krundile kolima?
„Eva Luigase kõnetraat“ läheb juulis suvepuhkusele. Automaatvastaja numbril 53534942 aga puhkust ei vaja. Tema salvestab ikka kõigi murelike aiaomanike küsimusi ja saadab salvestised Evale meilile. Niisamuti ei lähe puhkama link, kust kirjalikult küsimusi esitada saab. Selle leiad SIIT.
Kohtumiseni augustis!
Peale suurt sooja on käes vihmasem ja jahedam periood. Taimed saavad küll kastetud kuid ega sellega probleemid ei lõpe. Küsimusi, millele Eva Luigas seekord oma kõnetraadis vastust otsis, oli jälle õige mitu.
Miks sipelgad pojenginuppudel ringi sibavad ja madalatel päevalilledel uued õied närtsinud õite varju jäävad? Kuidas selle tomatitaimede väetamisega siis ikkagi on – kas peab juba enne kohaleistutamist seda tegema või alles pärast? Kas astelpajud, mille oksad pidevalt kuivavad, on hukule määratud ja mida teha orhideega, mille lehed on kaetud ebameeldiva hallika kirmega?
Mis vaevab punase sõstra põõsast, kui ta õitseb küll igal aastal, aga ühtki marja kasvatajale ei anna ning kas on toimivat nippi, kuidas naabri aiast pidevalt peale tungivat naati ohjeldada? Äkki aitaks müür...?
Juuni lõpus eetrisse jõudev „Eva Luigase kõnetraat“ ootab küsimusi automaatvastajale numbril 53534042. Kui tahad küsimuse esitada kirjalikult (võimalik on lisada ka foto), saad seda teha SIIN.
Külmaperioood on läbi ja tänu soojadele ilmadele hakkavad aiad üha enam haljendama. Mida rohkem taimi mullast välja poeb ja oma õied avab, seda rohkem küsimusi aiainimestel tekib.
Sibullilled on kevadise aia kohustuslikud õitsejad. Mida aga teha siis, kui need ühtäkki justkui ära kaovad või hakkavad näitama hääbumise märke? Põhjusi on mitu, neist räägimegi.
Ehkki taimed kasvavad tavaliselt peenardes, on tänapäeval võimalik neid edukalt ka konteineris kasvatada. Aga kas päris kõiki saab? Ja mida teha talvel? Lahkame seda väänroosi ja hiina siidpöörise näitel. Eva annab ka paar head nippi.
Kuna suve alguses riputavad paljud aia ehteks ampleid, siis tasub meelde tuletada nende kastmisrutiini ja muid nippe, mis aitavad niiskust säästa ja taimi sügiseni täies elujõus hoida.
Saate lõpuosa on pühendatud Eva enda katsetustele. Nimelt mäletas üks küsija, kuidas Eva telesaates katseks kaks tomatitaime ühte istutusauku istutas. Telesaade sai läbi, katse tulemustest enam juttu ei olnud. Nüüd saavad kuulajad sellest täieliku ülevaate.
Juunikuu esimene „Eva Luigase kõnetraat“ ootab küsimusi automaatvastajale numbril 5353 4042. Kui tahad küsimuse esitada kirjalikult (võimalik on lisada ka foto), saad seda teha SIIN.
Maikuu esimeses „Eva Luigase kõnetraadis“ oli küsimusi seinast seina ja neile vastamiseks kulus Eval seekord ainult pisut vähem kui tund.
Arvatavasti on kõik niiskust siduvat kastmisgeeli kasutanud aednikud sügisel seda potist välja tulevat kompaktset mullapalli nähes mõelnud, et kas seda ikka tohib komposti panna. Kas ta seal üldse laguneb ja millest see geel üldse tehtud on? Novot, Eva uuris välja.
Lisaks saab paar nippi, kuidas kergkruusa taaskasutada. Samuti saab kuulda, mis põhimõtetel Eva ise seltsilistaimede ja viljavahelduse süsteeme oma aias kasutab.
Üks kuulaja aga oli oma tomatitaimi hakanud Maakodu erinumbris Suvi aias ilmunud õpetliku tomatitaimede kasvatamise kogemusloo tuules pärmileotisega väetama; aga asi jäi talle arusaamatuks. No mis muud, kordasime siis raadioeetris üle. Samuti sai selgeks, miks kurgitaimedel tasuks kõhualuse soojaks kütta ja millega seda teha. Lõpetuseks arutles Eva veel toimivate mooduste üle, mis aitaksid murus end liiga usinalt sisse seadnud roomavast tulikast lahti saada.
Kellel veel kevadiste aiatööde käigus mõni probleem tekib, mida ise lahendada ei oska, siis tasub helistada „Eva Luigase kõnetraadi“ automaatvastajale numbril 53534042 ja saategi oma küsimusele järgmises saates vastuse.
Ehkki ratsuritähe kasvatamisest on Kõnetraadis juba juttu olnud, siis võtab Eva seekordki selle taime kasvatamise põhitõed läbi.
Veel valime Nõmme aeda, kus teadupoolest männid päikest varjavad ning rodod, okaspuud ja hortensiad end seni hästi on tundnud, lillepeenra rajamiseks taimi.
Kuna aga kevadsoe äratab lisaks taimedele ka kahjurid külmatardumusest üles, on just õige aeg meelde tuletada, mida aias maasika-õielõikaja ning oa-teramardika laastamistööde vastu teha annaks. Seda eriti siis, kui ei soovi keemilisi taimekaitsevahendeid kasutada.
Saate viimane lõik on pühendatud suvikõrvitsa viljumise muredele.
Hoolimata heitlikest ilmadest kogub aiahooaeg hoogsalt tuure. Muretsema aga ei pea, enamike aiatööde tegemiseks on veel piisavalt aega. Et juba jaanipäevaks kasvuhoonest värsket kartulit saada, tuleb tegutseda varakult ehk nüüd ongi paras aeg mõni mugul mulda pista. Eva aitab valida varaseks valmimiseks sobivaid sorte ja räägib, milliste ohtudega arvestada, kui tahad kartuli kasvuhoonesse maha panna. Vastuse saab ka küsimus, kas luffat ehk käsnkõrvitsat on võimalik kasvuhoone puudusel sooja seina ääres kasvatada ja kui on, siis kuidas.
Saate lõpuosa on pühendatud mõrusoola kasutamisele okaspuude turgutamisel. See on teema, mis aiarahva seas just kevadeti eriti populaarne on. Soovitusi kõikvõimalike hädade korral haarata mõrusoolalahusega täidetud aiaprits, sajab läbi arvutiekraani kümneid kordi päevas ette.
Kevad on paras aeg, et tuua tuppa pisut õisi. Need, kes naistepäevaks endale õitsva hortensiapoti kingiks said ja see tänaseks täiesti närbunud on, saavad podcastist vastuse, miks ilus kingitus tänaseks näotuks on muutunud ja kas annaks teda kuidagi päästa.
Ka toataimedega tegelemiseks on praegu paras aeg ja nagu tellitult sai Eva vastata küsimustele, kuidas flamingolillede ja kliiviate eest oleks õige hoolitseda, et nad toas end hästi tunneksid ning igal aastal õitseksid.
Õuetaimedest aga olid fookuses kasvamast keelduv sordisirel ja aedtill, mille kasvatamine ka aiandusspetsiks peetaval Eval igal aastal pole õnnestunud. Kas siis seeme ei idane või on noored võrsed ühtäkki peenral nagu niidetult maas. Mis nippe Maakodu tegevtoimetaja kasutab, et tillisaaki saada, kuula juba saatest.
Seekordses saates said ära vastatud ka ka mõned sellised küsimused, mis esitati Evale juba mitu kuud tagasi, kuid mis eelnevate saadete teemadega kuidagi ei haakunud. Seepärast sai seekordne podcast teemdelt kirju nagu kaledoskoop.
Häid ja saagikaid vaarikasorte tahavad vast kõik kasvatada ja seepärast said mõned neist ka saates ette loetud.
Kuna käes on külviaeg, siis saavad vastuse küsimused, et millal küll sanvitaaliate seemned mulda tuleks pista, kas argentiina raudürdi pisitaimed peaks kasvamise ergutamiseks korraks õue külma kätte torkama ja kas seemnete uputamiskatse ikka annab meile teada, milline seeme on ja milline ei ole elujõuline.
Veel on saates teemaks meelistäht ja südaliilia.
Järgmises, märtsi lõpus eetrisse tulevas saates on kindlasti teemaks kliivia ja flaminolill ning lahkame ka probleemi, miks aedtill kuidagi aias edeneda ei taha.
