Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu esimese saate külaliseks on käesoleval hooajal Eesti võidusõitudel kõige enam silma paistnud mees – Markus Pajur. Tänavune kolmekordne Eesti meister, kes seisab 23-aastaselt teelahkmel, mis selle tippspordiga ikkagi edasi saab.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külalisi kaks. Tänavu tulemuste vaates endast rääkima pannud 19-aastane rattamees Aaron Aus ja tema isa Andres, kes on 20 aastat tagasi traagiliselt hukkunud profijalgratturi Lauri Ausi vend.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külas Eesti meister grupisõidus Karl Patrick Lauk. Räägime peamiselt käesoleva jalgrattahooajaga seotud teemadest, mõistagi fookusega saarlase tegemistel. Või mis saarlane, pigem juba pärnakas. Kui palju sportlased julgevad võistluste eel veksleid välja anda ja kuidas on sellega lood Laugul? Grupisõidu meistrivõistluste eel läks ta lubadustega täispangale ja see toimis. Äkki peaks kasutama sama võtet tihedamini? Meenutame meistrisärgi toonud sõitu ning selle ümber tekkinud poleemikat ja arutame, millist kaalu võiks meistrisärgi saamine omada uue profilepingu sõlmimisel, mis lähikuudel loodetavasti tuleb.

Podcast „Jalgrattapalavik“ astub värske episoodiga kuulajate ette vahetult pärast Tour de France'i lõppu. Prantsusmaa velotuurist teeme juttu õige põgusalt, aga siiski teeme. Enamjaolt räägime Sander Maasingu käekäigust ratturina ning arutleme coach'ingu teemadel, mis on need oskused, mille abil saab sportlane enda seest kätte võimalikult palju?

Kuum jalgrattaspordi suvi on täies hoos ning podcast „Jalgrattapalavik“ tuleb kuulajate ette episoodiga number 85. Sel korral ajame juttu noore ja teotahtelise mehega, kes on juba neljandat hooaega mehaanikuna ametis välismaiste profitiimide juures. Tänasel päeval töötab Reigo Rosenberg Šveitsi kõige kõvemas profitiimis Tudor Pro Cycling Team. Võistkonna omanik on Šveitsi rattalegend Fabian Cancellara isiklikult. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ uues episoodis räägime Tour de France'i eelset juttu. Eeloleval nädalavahetusel stardib Hispaaniast Bilbaost järjekorras 110. Prantsusmaa velotuur, saate külaline on stardipaigas kohal, et hoida Bora-Hansgrohe tiimi varustuse küsimused kenasti kontrolli all ja mine tea, võib-olla luua ka mõni kuldaväärt kontakt varustuse tootjatega. Gerd Kodanik astus stuudiost läbi esmaspäeval, 26. juunil, vahetult enne Tallinnast äralendu. Viimaseks suurtuuri eelseks pakiliseks asjaks kodusel pinnal oli Saksamaa meistrisärgi tellimine Emanuel Buchmannile. Kui mõne riigi meistrisärk saab mehele, kes stardib Tour de France'il, on tarvis kiirelt tegutseda. Räägime sõiduvarustusest lähemalt ja põhjalikumalt. Just kolmenädalase velotuuri võtmes. Kui palju on igal sõitjal kasutada rattaid ja muud varustust ning mida see kõik rahalises vääringus tähendab? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas üsna hiljuti Eesti Spordi Kuulsuste Halli valitud mees, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu. Vestleme käesolevast maanteesõidu hooajast ja seda peamiselt Eesti ratturite vaatevinklist. Jaan on väljaütlemistes aus, andes otsesõnu mõista, et mõnel mehel tuleb peeglisse vaadata ning edasiminekuks õiged järeldused teha. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge. Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ maikuu esimeseks külaliseks on maastikurattamaratonide Euroopa meistrivõistluste kahekordne medalimees Peeter Pruus. Hetkel olude sunnil kodus, kuna taastub õlavigastusest, aga tahtmist täis, et juba mõne nädala pärast uuesti võistlustulle asuda. Räägime vigastusest ja puudutame spordimeediat, kes tiitlivõistluste medalimehe traumast põrmugi välja ei tee. Kas tõesti on jalgrattasõit sedavõrd nurgatagune ala, et Pruusi tegemised ei ületa uudiskünnist? Rattamaratonide maailma reitingus on punktisaajaid enam kui 1000 ja meie mees 20. kohal. Isegi ilma roosade prillideta paistab päris tummine. Veel meenutame saates Tokyo olümpiamänge, kus Pruus võistles kaasa maantee grupisõidus ja käime juttudega ära eksootilisel Borneo saarel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" aprilli esimese saate külaliseks on mees, kelle poolt juhatatav klubi – Kalevi Jalgrattakool, on tunnistatud Eesti parimaks jalgrattaklubiks tosin aastat jutti. Tehke järgi või makske kinni. Stuudios on koha sisse võtnud rõkkava naeruga Jaanus Prükkel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ märtsikuu teise saate külaliseks on maanteesõidu rahvusvahelise kategooria komissar Mihkel Nanits (37). Alles neljas eestlane kõrgeima jalgrattakohtuniku kraadiga Oleg Sapožnini, Rein Kasela ning Madis Lepajõe kõrval. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast mõnenädalast pausi uue episoodiga kuulajaid rõõmustamas ning külaliseks ei keegi muu, kui Eesti kõige pikema staažiga profijalgrattur Rein Taaramäe. Suurtuuride etapivõitjal on käsil 16nes profihooaeg. Tänavu sõidab Taaramäe suurtuuridest ainult Vueltat. Viimaste hooaegade Giro – Vuelta duubel mängiti ringi. „Sai kaarte vähe ümber mängitud. Aasta esimene pool läheb puhtalt nädalaste velotuuride peale ja neid on kavas ikka päris kõvasti. Enne Vueltat saan seitse velotuuri kindlasti sõita,“ kirjeldas Taaramäe käesoleva aasta kondikava. Õpetussõnu jagub ka noortele. „Ärge tehke sporti liiga noorelt liiga professionaalselt!“ Loomulikult tulevad sinna juurde selgitused. Taaramäe toob ka elulise näite Eesti meistrivõistlustelt. Mis muud, kui head kuulamist! Saatesarja veab Ivar Jurtšenko.

Podcast „Jalgrattapalavik“ jõuab seekordse saatega juubeli hõngulise tähiseni. Eetrisse jõuab sarja kolmveerandsajas episood ehk usutlus numbriga 75. Seekordne külaline on Eesti jalgrattaspordi ringkondades teada-tuntud mees – Mallor Türna. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses kuulus ta tippsportlaste leeri, sõites trekil välja suurmeistri normi. See oli taseme näitaja. Maanteesõidus säravaimaks saavutuseks etapivõit NSV Liidu velotuuril ja näiteks Balti velotuuril on ta kandnud liidrisärki. Sellest kõigest ja paljust muust me loomulikult saates ka räägime.

Jalgrattaspordi uus hooaeg on käima läinud ning paari kuu pikkuselt pausilt naaseb taskuhääling „Jalgrattapalavik“. Huvitavate külaliste paeluvad jutud endiselt kättesaadavad Delfi Tasku, SoundCloudi, Spotify, Apple Podcasts ja Google Podcasts keskkonnast. Sel korral on saatejuhil Ivar Jurtšenkol külas kolmel järjestikusel aastal Eesti parimaks jalgrattatreeneriks valitud Karmen Reinpõld. Väga omapärase taustaga treener, kellel on mitme erineva eriala kõrgharidus ning sportlikke väljakutseid esitab ta mitte ainult sportlastele, vaid ka iseendale.

Jalgrattaspordi võistlushooajale on pidulikult joon alla tõmmatud, auväärt tiitlid ja auhinnad jagatud. Tõmbame kokku ka podcasti „Jalgrattapalavik“ järjekordse aastaringi ning seda koos Eesti jalgratturite liidu presidendiga. Ärimees Raivo Rand on alaliidu presidendina rattasporti suunanud viimased kuus aastat. Mis on selle ajaga tehtud ja mis teoksil? Praegune juhatus on ametisse kinnitatud 2025. aastani.

Podcast „Jalgrattapalavik“ pakub kuulamiseks jutuajamise Rene Mandriga, kes on värskelt sõlminud 2-aastase lepingu Israel – Premier Tech Pro Cycling meeskonnaga. Mandrist sai tipptasemel profitiimi spordidirektor. Rääkida on palju ja teemad vägagi intrigeerivad. Juba tuleval hooajal võib eestlasest teatud võidusõitudel saada Chris Froome'i, Jakob Fuglsangi, Michael Woodsi jt nimekate võidusõitjate otsene ülemus.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ oktoobri teise saate külaliseks on Laura Lepasalu. Tänasel päeval kolme lapse ema, kes 2008. aastal sõlmis Prantsusmaa klubiga Team Pro Feminin Les Carroz profilepingu, ent profina sõita ei saanud, sest klubi läks majanduslike raskuste tõttu hingusele. Ikka juhtub.

Podcastis „Jalgrattapalavik“ saab sel korral kuulda tõestisündinud lugu, mis ajab kulme kergitama. 1958. aasta Eesti meistrivõistlustel ühisstardiga sõidus võitis 16-aastane Kalju Koch pronksi. Vähe sellest. Ta sõitis rattaga, millel puudus sadul. Ei, sadul ei tulnud sõidu ajal ratta küljest ära. Noormees läks juba starti ilma sadulata. Tingituna väikesest kasvust muud võimalust lihtsalt polnud. Raamile kinnitati padi, mis võimaldas õigel kõrgusel pedaale tallata. Ausalt öeldes, ei kujuta ette. Ja nõnda tulla veel medalile... selleks peab olema Kalju Koch.

Jalgrattajuttu räägime sel korral mehega, kellel on profivõite jalaga segada. Konkreetse ajendi Jaan Kirsipuuga kokkusaamiseks andis 23. august, kui Prantsusmaa profitiim Ag2r Citroen jõudis Poitou-Charentes en Nouvelle-Aquintaine velotuuri avaetapil klubi ajaloo 500. võiduni. Uhke ja erakordne tähis!

Podcast „Jalgrattapalavik“ rõõmustab kuulajaid uue episoodiga. Seekordseks külaliseks on Gleb Karpenko, kes mõne nädala eest tuli Eesti koondisega Balti Keti velotuuri meeskondlikuks võitjaks. Gleb andis töömehena edusse märkimisväärse panuse.

Podcastis „Jalgrattapalavik“ teeme sel korral juttu rattadünastia esindajaga. Tema isa vend Endel oli 17 kordne Eesti meister ja isa vennapoeg Heino 13 kordne Eesti meister jalgrattaspordis. Põlvkond hiljem tegi rattaseljas tegusid saate külaline Runo Ruubel. Runo võinuks vabalt ekslema sattuda näitlemise radadele, kuna nii isa kui ka ema olid lähedalt seotud teatriga. Isa Paul koguni Eesti NSV teeneline kunstnik.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külas kaugema kandi mees. Belgiast, Brüsseli lähistelt jõudis kodukamarale puhkama Andrus Rikkas, kes 30 aastat tagasi oli Eesti üks paremaid trekisprintereid. 1980ndate lõpp ja 1990ndate algus oli aeg kui trekisprinterid eesotsas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäega tegid suuri tegusid. Ka mehed olid pildil – Teet Laaneots, Urmo Valter, Sven Lill, Andrei Nardjužev, Andrus Rikkas – kõik NSV Liidu noortesüsteemi karastusega.

Podcast „Jalgrattapalavik“ on jõudnud episoodini number 63. Seekordseks külaliseks on mees, kes alates 2008. aastast vedanud Aerobike'i sarja. Just võistluste korraldusel me Mihkel Reilega saates pikemalt peatume, aga mitte ainult. Mihkel on veel noor mees, vanust 37 ja teoreetiliselt võiks vabalt võidusõitja ametit pidada.

Podcast „Jalgrattapalavik“ rõõmustab rattaspordihuvilisi juunikuu esimese saatega. Külas on Romet Pajur, kes tänavu pakkunud juunioride tippklassi jõuproovidel fantastilisi tulemusi. Kes ta on ja kuidas Tallinna külje alt Sauelt pärit noormees omavanuste maailma eliiti kerkis?

Tänasele päevale igati sobilikult, arvestades, et käib Itaalia velotuur on podcastil „Jalgrattapalavik“ külas üks seitsmest eestlasest, kes startinud Giro d'Italial. Kuulajatega jagab rattasõidu tarkusi aastatel 2010-2011 Cofidise profitiimi kuulunud Kalle Kriit.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on taaskord külas tegevsportlane, esimest hooaega Belgia profimeeskonnas Bingoal-Pauwels-Sauces WB sõitev Karl Patrick Lauk. Jututeema keerleb peamiselt uue meeskonna ning käesoleva hooaja tegemiste ümber. Saame teada, kui hästi või kui keeruliselt on asjad seni sujunud?

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas isa ja tütar, avatud olekuga Marek Sander ning Laura Lizette Sander. Veel juunioride klassi kuuluv Laura Lizette on valitsev täiskasvanute Eesti meister eraldistardiga sõidus, 2019. aastast on tal ette näidata medal Euroopa noorte olümpiafestivalilt. Omavanuste hulgas kõva tegija. Marek on rohkem teada-tuntud suusaringkondades, ent jalgrattasport on piltlikult öeldes teine armastus. Okei, võib-olla kolmas.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Tõnu Ord ja Martin Puusepp. Mõlemad rattaspordiga väga tihedalt seotud ning omavahel lähedalt sugulased. Tõnu on onu ja Martin on õepoeg. 2011. aasta Eesti grupisõidu meistrivõistluste hõbe ja Saaremaa velotuuri teine mees Martin Puusepp on viimased kuus aastat kuulunud Saksamaa tippklubi BORA Hansgrohe taustajõudude hulka.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas mees, keda tuntakse eelkõige suusaspordiga seonduvalt, kuid tal on olnud väga huvitav „kõrvalepõige“ jalgrattasõidu radadele. Muljeid ja meenutusi jalgrattaspordist pajatab kahekordne Eesti meistrivõistluste pronks maastikusõidu olümpiakrossis Urmas Välbe. Esmalt on Välbel pajatada väga huvitav lugu jalgrattasõiduga sina peale saamisest.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ märtsikuu esimeseks külaliseks on Eesti maanteekoondise peatreener Jaan Kirsipuu, kes toimetab ühtlasi abistavas rollis koduse profitiimi Ampler-Tartu2024 juures. Teeme hooajale ettevaate. Räägime päris põhjalikult meie profijalgratturite tegemistest ja võimalikest arengutest, eelkõige käesoleva aasta kontekstis.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas mulluste maanteesõidu maailmameistrivõistluste juunioride grupisõidu pronks Madis Mihkels. Räägime eelmise hooaja sõitudest ja võitudest ning ees ootavast profileerist. Teadupärast on 18-aastane tartlane sõlminud lepingu nii koduse profitiimiga Ampler-Tartu 2024 kui ka Belgia World Touri meeskonnaga Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux. Mis puudutab pealkirja, siis jutt on ülekilodest.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ külalisteks käisid sel korral isa ja poeg, Eero ja Siim Kiskonen. Sobib igati titulleerida rattadünastiaks, sest Eero isa ja Siimu vanaisa Eino oli noorena samuti jalgrattur. Sai hakkama nii kõva tulemusega kui 1967. aasta NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi võitja grupisõidus ehk liidu juunioride meister. Eero sai eelmisel suvel endalegi ootamatult Gran Fondo Euroopa meistriks, vanuseklassis 50-54. Ta räägib kogu loo ausalt ära.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ jaanuarikuu teiseks külaliseks on valitsev Eesti grupisõidumeister Mihkel Räim, kellega räägime eelkõige mullustest tegemistest ning piilume niipalju kui võimalik algavasse hooaega. 2021. aasta oli Räimele ilmselgelt keeruline. Alles märtsikuus sai ta lepingu Poola kontinentaalklubi Mazowsze Serce Polskiga. Eelnevalt oli üks suur teadmatus, mis saama hakkab. Õnneks asjad laabusid.

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast paari kuu pikkust pausi eetris tagasi, et võtta ette pikem seiklus, no nii 50 saadet. 2022. aasta jutud lükkame lahti pehmemate teemadega, meil on külas Rein Taaramäe abikaasa Hanna Karoliine Taaramäe. Väga üldiselt võttes räägime kõigest, millega profijalgratturi abikaasa kokku puutuma peab. Oi, neid ameteid ja toimetamisi on palju-palju. Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga on profijalgratturi abikaasa kõrval poisike.

Jalgrattapalaviku podcast tähistab sel korral suurt juubelit. Kuulajateni jõuab 50nes saade, kus mõistagi on külas väga huvitav ja oodatud persoon. Mees, kes sõidab tipptiimis BORA-Hansgrohe ning kelle sprindikiirus ajab rivaalid närveldama. Räägime Martin Laasiga sportlastee algusest, profileeri jõudmisest ning tippmeeskonna telgitagustest. Selgub, et Prantsusmaale amatööriks minnes elas ta esimese hooaja puhtalt oma rahakoti peal või siis õigemini toetavate vanemate kulul. Praegu saab öelda, et investeering tasus ära, aga siis oli teadmatust palju. 2016-2017 tulid ehmatavad profiaastad tiimis Delko-Marseille, kus juhe täiega kokku jooksutati. Koostöö oli katkemas kohe esimese aasta lõpus, aga tartlase jonn tähendas teist vaevalist aastat veel. Seejärel langemine madalamasse võistlusklassi ning mõneti ootamatu tõus ProTouri tasemele. BORA-Hansgrohe aastatel peatume pikemalt, võttes jututeemaks Peter Sagani, Pascal Ackermanni, Sam Bennetti, Mark Cavendishi, suurtuuridel sõitmise ning palju-palju muud. Saate keskel loosisime Martin Laasi abiga välja ka Shimano küsimusmängu auhinna! Õigesti vastanute vahel läks loosi kinkekott Shimano nänniga ja selle juurde veel turvaline ning nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele (Mitu individuaalset Tour de France'i üldvõitu on Shimano groupsetil?) laekus 23 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Harles Nigulasele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õige vastus oli 10 võitu. Lance Armstrongi esikohad arvesse ei läinud, kuna tema Touri võidud on dopingureeglite rikkumise tõttu tühistatud. Mis siis muud kui mõnusat kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Novembris ja detsembris peab podcast pausi, et jaanuarist uuele poolsajale reipalt vastu minna.

Podcast "Jalgrattapalavik" läheneb märgilisele tähisele - poolsada saadet. Seekord on kuuldeulatuses jutuajamine number 49 ja külaliseks kunagine supertalent, kes sattus valel ajal valesse keskkonda ning sinna see roosa unistus läks. Andri Lebedev teab, mida tähendab juunioride aastatel võistelda MM-i medalitele. Ta suutis maanteesõidu maailmameistrivõistlustel kõrges mängus olla kahel aastal järjest (1999, 2000). Konkurentideks hilisemad suurnimed Fabian Cancellara, Damiano Cunego, Filippo Pozzato, Aleksandr Kolobnev jne. Lebedev püünele ei jõudnud. Saame selgeks, miks? Lahkame paarikümne aasta taguseid aegu pikalt ja põhjalikult ning jõuame Prantsusmaa ööklubidesse... Räägime ka värskest maanteesõidu MM-ist, kus Madis Mihkels võitis juunioride grupisõidus pronksi ning kaks noormeest mahtus veel 20 parema hulka. Niivõrd kõva tase üsna kesise harrastajaskonna pealt. Sama seis on tegelikult ka naisjuunioridega, kus tippude tase on meil maailmaklass. Kuidas on see võimalik? Lebedev kiidab Eesti rattatreenereid, kes teevad tema hinnangul väga head tööd. Ta ise on juba kümmekond aastat treeneriametis Audentese spordigümnaasiumis. On suunanud nii Oskar Nisu, Rait Ärmi, Markus Pajurit, soomlast Antti-Jussi Juntuneni kui ka palju teisi. Arutleme, mille arvelt saab veel juurde panna ja kus peituvad võimalikud ohud. Loosisime saates välja ka auhinna! Shimano plokis esitasime eelmisel korral küsimuse ning vastuseid ootasime e-mailile jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga, mille juurde kuulub veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele (Kes ja mis aastal kindlustas Shimano groupsetile esimese Tour de France'i võidu?) laekus 15 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andrus Rikkasele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õige vastus oli Alberto Contador, aastal 2007. Lance Armstrongi võidud ei läinud arvesse, kuna tema esikohad on dopingureeglite rikkumise tõttu tühistatud. Head kuulamist! Vestlust Andri Lebedeviga veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" septembrikuu teise saate külaliseks on teenekas treener Kaido Laas. Kunagine Dünamo koondise vanemtreener on hilisemalt, vabas Eestis, aidanud hoo sisse puhuda CFC Spordiklubile ja kutsunud ellu Kuusalu Rattaklubi, millega tegutseb seniajani. Raugematu energiaga mees. Nooruspõlves sõitis võidu legendaarse Aavo Pikkuusiga, Dünamo vanemtreeneriks sai juba 25-aastasena. Perioodil 1977-1985 puutus tihedalt kokku pea kõigi Eesti toonaste tippudega. Medaleid tuli nii, et ei jõudnud arvet pidada. Mõne medali lugu on muidugi uskumatu, tippsportlasi koheldi Nõukogude liidu avarustes nagu viimaseid kaabakaid... saadeti rahumeeli võistlema pommiauku. Tänapäeva trendidest ei meeldi Laasile lasteaedadesse trügimine. Kohe mitte ei saa aru, miks peab sinna ronima. Ja lisaks pole ta mingi ninnu-nännu mees. Sellega spordis kaugele ei jõua. Noorte treeningprotsess tuleb lihtsalt huvitavaks teha ning paika panna reeglid. Nii tekib vastutuse tunne, mis on treeninggrupi toimimisel väga oluline. Kaheks saateks on tagasi ka Shimano auhinnamäng. Taaskord läheb loosi uhke auhinnakott ning sinna juurde Lazer kiiver. Head kuulamist ja head kaasa mängimist!

Podcast "Jalgrattapalavik" võõrustab esimest korda kolme külalist korraga. Hispaania Vueltaga seonduvalt on külas Vihtra ja Vändra mehed, vanaisa ja lapselapsed - Erich Perner, Kristen Kivistik ning Gert Kivistik. Otseloomulikult räägime Rein Taaramäe esimese treeneri, tänasel päeval pensionipõlve pidava Erich Perneriga Vuelta muljetest. Etapivõit, liidrisärk ja kõik muu sinna lisaks. Reedame siseinfot, mida vähesed teavad ja ausalt öeldes, ega peagi teadma. Suurtuuride eel ja ajal võtab Rein seniajani esimesele treenerile kõne, et aru pidada ja emotsioone jagada. Ka sel korral helistas ta võidujärgsel hommikul Pernerile. Huvitav, mida räägiti? Kui vanaisa on suurema osa elust hinganud rattaspordi rütmis, siis ega lapselapsed pole samuti sellest mööda pääsenud. 27-aastane Kristen kuulus kümmekond aastat tagasi maanteel Eesti juunioride koondisesse. Oli kindel Rahutuuride ja tiitlivõistluste mees. Aga Audentese spordigümnaasiumi lõpetamise järel sai valik tehtud õppimise - Balti filmi ja meediakooli kasuks. Aga sport jäi, lihtsalt teises võtmes. Kristen on Rockstick Production vedajana kõikide suuremate Eesti rattavõistluste LIVE ülekannete taga. 25-aastane Gert on täiskohaga sportlane seniajani. Maailmarändurist sportlane, kes hoiab Eesti lippu kõrgel Kariibi meres asuval Martinique'i saarel. Uurime, mis elu seal elatakse ja kas võidu korral on tavaks ka mõni kummaline rituaal? Gert on mullune Eesti grupisõidu meistrivõistluste pronks ning loodab lähiaastatel arengus arvestatava sammu edasi teha. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Jalgrattapalaviku podcastis tuleb sel korral päris palju juttu eksootikast. Külas on 2011. aasta Eesti grupisõidumeister Mart Ojavee, kes aastatel 2010 - 2013 kuulus Aasia profitiimi Champion System. Tallinnast võrsunud rattamees on võidu sõitnud Indias, Singapuris, Malaisias, Kataris, Hiinas, Taiwanis, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Omaanis ja kus kõik veel. Käinud ka velotuuril Siberis, kus auhinnaraha jagati kilekottidega. Treeneritel ja kohtunikel läks tuuri käigus nina iga päevaga üha punasemaks. "Maks võis neil saada päris valusa hoopi," lõõbib Ojavee aastaid hiljem. Kuigi üldiselt oli rattasõit fun, tekkis karjääri jooksul korduvalt ka lootusetuse tunnet. Eriti Kalev Chocolate Teami algusaastatel. "2004 ja 2005 oli Poola ikka täielik vormel-1. Käisime mööda Poolat "metslastega" võidu sõitmas ja tekkis lootusetuse tunne. Proovisime nii ja naa, aga löögile ei pääsenud kuidagi," kirjeldab Ojavee. Ridade vahelt annab välja lugeda, et kohalikud sõitsid toona nii lubatud kui keelatud kütusega. Eks edasi saab igaüks juba ise mõtteid mõlgutada... Meenutame ka trekisõidu MK-etappidel käimist, TSIK-i pooleli jätmist, Mäe Rattaklubisse sattumist, kahte maanteesõidu MM-i ja palju muud põnevat. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Seekordses "Jalgrattapalavik" podcastis arutleme, mõtiskleme ja filosofeerima teema üle, mis kerkis huulile seoses Tokyo olümpiamängudega. Nimelt võisteldi Tokyos esimest korda BMX Freestyle'is, mis paneb mõtlema, kas klassikaline jalgrattasport hakkab uutele trendidele tasapisi alla vanduma? Teemat aitab lahata Simpel Sessioni üks asutajatest ja eestvedajatest Risto Kalmre. Peas keerlevaid küsimusi on päris palju. Kas tõesti televaataja otsustab, milline ala mahub olümpiaprogrammi ja milline mitte? On siis nii, et võitja peab selguma kiirelt ja efektselt, mitte kuus tundi kestva võidusõidu järel? No ei jaksa keegi vaadata. Kas noored enam tahavad tunde ja tunde tuimalt vändata kui puudub lõbu ja vabadus? Oleme me tahes tahtmata liikumas ajajärku, kus peadpööritavad saltod ja hüpped tõmbavad kordades enam publikut ja raha kui kurnatud kehad, mis poolsurnuna mäetippu jõuavad? Mine sa võta kinni. Räägime ka jalgrattakultuurist tervikuna. Jalgrattasõidust kui elustiilist, erinevatest subkultuuridest. Sotsiaalne trend rattasõbralikkuse poole on Eestis kahtlemata olemas. Vaevalt, et me jõuame sarnasele tasemele Hollandi ja Taaniga, aga sinnapoole püüdlema peab. Ja seda ka tehakse. Mida rohkem sotsiaalne trend süveneb, seda enam kasvab Eesti jalgrattaspordi suutlikus tippspordis ja tiitlivõistlustel pildil olla. Miks mitte ka BMX Freestyle'is. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" järjekordseks külaliseks on mees, kes oli veel sündimata kui tema isa võistles 1964. aasta Tokyo olümpiamängudel. Urmas Tölp on nimeka kergejõustiklase Rein Tölbi poeg, kes 57-aastat tagasi Tokyos jõudis 800m jooksus poolfinaali. Aga Urmasest kergejõustiklast ei saanud, sirgus hoopis lootustandev jalgrattur. Nõukogude Liidu noorte meistrivõistluste kahekordne medalivõitja trekisõidus. Kahtlemata kõva sõna, arvestades toonase suurriigi konkurentsi. Tölp on siiani Eesti rekordiomanik 4 km meeskondlikus jälitussõidus, kus rekordi püstitamisel 1990. aastal olid kaaslasteks Eduard Beljakov, Mark Revjagin ja Veikko Kiisk. Moskvas Krõlatskoje velotrekil sõideti välja aeg 4.24,550. Tänapäeva maailma kiirematega pole midagi võrrelda, aga toona tundus kõva tase ja oli ka! Meeskondliku jälituse tänane maailmarekord kuulub taanlastele ja on nii kõva kui 3.44,672. Tölp jääb täitsa mõttesse..., et mis raudadega need mehed küll sõitma peavad? Ja nende raudadega tuleb ju veel kohapealt minema saada. Palun, kas menüü saaks üle vaadata? Aastatel 1991 - 1996 elas ja võistles Tölp Saksamaal. On amatöörina finišispurdis edestanud isegi Erik Zabelit. Meenuvad treki 6-päevasõidud, mis sellisel kujul oleks tänasel päeval mõeldamatud. Mida kõike 25-30 aastat tagasi veel teha võis! Oh, olid ajad... Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on Eesti üks mitmekülgsemaid rattureid, kes on võistelnud maanteel, maastikusõidus, trekil, talikrossis, downhillis, enduros, e-bike'i MK-sarjas ja mida kõike veel. Teadlikumad rattaspordihuvilised arvasid kindlasti ära - jah, külas on Maaris Meier. Tund jutuajamist möödub linnulennul. Vihjena mõned teemad, millel sai pikemalt peatutud: * 2004. aasta Ateena olümpia ja ootamatu suurele spordipeole pääs * 2009. aasta maastikurattamaratoni EM-il heitlus medali eest. Lätlased kasutasid keelatud taktikat ja meie samal ajal ei julenud... * 2013. aastal Portugali minek. Kuidas Portugali ajajärk alguse sai ning milliseid huvitavaid ettepanekuid sealpoolt juba tehakse? * Meenutame Eesti meistritiitli võitmist, pärast mida oli Maaris pool tundi kiirabiautos tilgutite all. Mida kõike on võimalik teha tahtmise pealt! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Eelmise saate Shimano rubriigi auhinnamängule laekus 17 õiget vastust. Aitäh kõigile, kes kaasa mängisid. Küsisime: "Kus linnas ja mis aastal avati Jaapani ainus ametlik jalgrattamuuseum?" Õige vastus on Sakai linn ning 1992. aasta. Loosiõnn naeratas Kaspar Kallionile. Palju õnne! Auhinnaks on kinkekott Shimano nänni ning sinna juurde kuuluva turvalise ja nägusa Lazer jalgrattakiivriga. Juulis meil Shimano rubriiki pole, küll aga jälle augustis, nii et auhinna võitmise võimalus terendab õige pea uuesti.

Jalgrattapalaviku podcasti järjekorras 42. saade jõuab kuulajateni Eesti maanteesõidu meistrivõistluste nädalal. Külaliseks kauaaegne Eesti juunioride maanteekoondise ja täiskasvanute maanteekoondise peatreener Toivo Suvi, kes tänasel päeval toimetab Raplamaa rattaklubi KoMo noortetreenerina. Rääkida on paljust. Nooremas eas on Toivo Suvi ise olnud Eesti koondise tasemel sõitja ning tulnud muuhulgas Ungari meistriks ja Iraagis Saddami karikavõitjaks. Sedavõrd eksootiliste tiitlitega mehi annab Eestis tikutulega otsida... Ungari teemal peatume saates ka pikemalt, kuna Suvi oli 1990. alguses kaks hooaega Szolnoki suhkrutehase amatöörmeeskonna üks kõvemaid jalgu. Mida kõike auhindadena kokku aeti ja Eestisse tassiti! Võistlusspordiga tegi Ääsmäe mees lõpparve 1994. aastal ja kui oleks keegi toona öelnud, et temast saab jalgrattatreener, naernuks ta selle välja. Aga just nii läks! Palgaliseks Eesti koondise treeneriks sai Suvi 2000. aastal ja toimetas sama ameti peal 15 aastat jutti. Sinna mahuvad 3 olümpiat, 18 MM-i ja kahekohaline arv Euroopa meistrivõistlusi veel peale. Saame teada, kui palju supertalente sel ajal Eesti juunioride koondisest läbi käis ja kes nad täpsemalt olid. Alates aprillikuust on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, kuna auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele: "Millisel alal, jalgrattaspordi kõrval, on Shimano tooted samuti väga kõrgelt hinnatud?" laekus 28 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Tõnn Lutsule. Palju õnne! Õigeks vastuseks on kalapüük ehk Shimano valmistab ka kalastustarbeid.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on endine profijalgrattur, Itaalia tipptiimides Fassa Bortolo, Domina Vacanze ja De Nardi - Colpack sõitnud Andrus Aug. Jõgevalt pärit spordimees jõudis maailma tippudega konkureerima juba varajases nooruses. Aug murdis end maanteesõidu Liidu juunioride koondisesse ja pääses võistlema Rahutuurile, maailmameistrivõistlustele jne. Tegelikult paistis ta silma ka trekil. Õnneks või õnnetuseks lõi valus kukkumine Tallinna ovaalil trekisõidu plaanid upakile. Aga Liidu koondis andis vägeva karastuse ning kui palju elukogemust... Näiteks 1988. aasta detsembris oldi koondisega laagris Armeenias, kus toimus ränkade tagajärgedega maavärin. Mitu ööd magati õues, lageda taeva all, aga vähemalt jäädi ellu. Amatöörina võistles Aug Prantsusmaa, Horvaatia, Norra ja Soome klubide eest. Aastad läksid ja hakkas juba tunduma, et profiks saamise unistus kustub. Kuid siis saabus sisuliselt viimasel hetkel päästev õlekõrs Itaaliast, Amore&Vita - Beretta väikeklubist. Sealt hakkas kõik ülespoole liikuma ja nobeda sprindijalaga eestlane jõudis päris tipptiimidesse välja. Kindlasti on väga huvitav kuulata lugusid Mario Cipollini, Alessandro Petacchi, Vincenzo Nibali, Serhiy Honchari, Fabian Cancellara ja teistega, kes mingitel aastatel olid Augi klubikaaslased. Tõeline kuulsuste paraad. Räägime Giro d'Italiast, mida Aug sõitis kahel korral ja mõlemal juhul valusate mälestustega katkestama pidi. Ja eriline lugu on veel 2005. aasta Tour de France'iga, kus ta pidi olema Fassa Bortolo esisprinter. Pidi... aga ei olnud. Miks? Alates aprillikuust on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele "Mis aastal olid Shimanol olemas esimesed ketaspidurid?" laekus 33 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Hendrik Ilissonile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õigeks vastuseks loeti aastad 1971 ja 1972, mil Shimano töötas lastejalgrataste tarbeks välja ketaspidurid ja need võeti lühikeseks perioodiks ka kasutusele.

Seekordset saadet võib igati sobilikult nimetada - Giro d'Italia eri. Podcastil "Jalgrattapalavik" on külas rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) kauaaegne A-kategooria kohtunik Rein Kasela, kes aastatel 1990, 1992 ja 2000 tegutses Girol komissari rollis. Mida kõike on Kasela Itaalias oma silmaga näinud ja vahetult kogenud? Legendaarse hispaanlase Miguel Induraini esiletõus ja itaallaste ebajumala Marco Pantani kummalised trikid. Jalgpalli maailmameistrivõistluste võidutrofee ehk 6,175 kg kulda ning visiit Rooma paavsti juurde jne. Nendest ning paljudest teistest seikadest saab soovi korral pikemalt lugeda värskelt müügile tulnud raamatust "Rattaga Paatnalt Pariisi". Jah, räägime saates ka Tour de France'ist ja Siim Kallase kadestamisväärsest 1998. aasta VIP reisist. Meenutame eriskummalisi sündmusi 1987. aasta MM-il ning saame teada, mis võtetega nurjati 1985. aastal Moskvas Krõlatskoje velotrekil Francesco Moseri tunnisõidu maailmarekordi üritus. Olid ajad, olid kombed! Alates aprillist on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate vähe keerukamale küsimusele (Mis aastal tegi Shimano läbilöögi Euroopas?) tuli viis õiget vastust ning loosiõnn naeratas Taavi Raunistele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õigeks vastuseks lugesime aasta 1973, mil Shimano tuli välja Dura-Ace komponentide sarjaga ning asus Belgia profitiimi Flandria-Carpenter-Shimano nimitoetajaks. Ja muidugi puudutame saates tänavust Giro d'Italiat, mis algas 8. mail ja vältab kuni 30. maini. Eesti mehi on stardis kaks - Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Kõige karmim saab olema velotuuri viimane nädal, mil sõidetakse tervelt neli mägist etappi. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on heas mõttes rattahull. Noorsportlasena Eestis võisteldes, jõudis ta mõtteni, et siin on paremad võimalused tippsportlaseks sirguda kui enda kodumaal. Vähemalt jalgrattaspordis. Ta õppis ära eesti keele ning sai koha Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Tänasel päeval sõidab ta Eesti profitiimis Ampler Development Team. Kogu eelnev mõistujutt käib 22-aastase soomlase Antti-Jussi Juntuneni kohta, kes on valitsev Soome meister grupisõidus. Pärit Helsingi lähistelt, üdini sportlikust perest, ja nagu soomlasele kohane tõmbas päris noorena kõigepealt jalga uisud ning hakkas jääl litrit taga ajama. Aga seal suurt edu ei paistnud ja kuna isa on jalgrattatreener tekkis hokimängu kõrvale veel teinegi sportlik harrastus. Edasisest räägib Antti-Jussi vestlusaates juba ise. Lisaks tema enda käekäigule ja ambitsioonidele uurime Soome jalgrattaspordi kohta laiemalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Vaheplokina oli saates Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus mõistagi esitasime ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele tuli 37 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andre Roosile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Podcast "Jalgrattapalavik" keskendub sel korral võistlusspordile eestlaste vaatevinklist. Saate külaliseks on Eesti maanteekoondise peatreener, endine tippsõitja, Jaan Kirsipuu. Saate esimeses pooles käime ükshaaval läbi kõigi meie proffide ja ka parimate amatööride käesoleva hooaja tegemised. Räägime Tokyo olümpiamängudest, Tour of Estoniast ja sellest, kus võiks eestlased tänavusel aastal tõeliselt sähvatada. Vaheplokina on saates taaskord Shimano auhinnamäng, kus esitasime uue küsimuse ja ootame vastuseid postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Eelmise saate küsimusele tuli 24 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andres Kalvikule. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Saate teises pooles arutleme Jaan Kirsipuuga jalgrattaspordi üldisematel teemadel. Fabio Jakobseni tagasitulek, naiste jalgrattasporti suunatakse aina suuremaid summasid, Mark Cavendish on võitjate leeris tagasi. Jõuame ka juttudeni, kus Kirsipuu meenutab finiširaginat, kus ta noore mehena pidi maid jagama Mathieu van der Poeli isaga ja kas tõesti võis Lance Armstrong kasutada Tour de France'i võitude ajal lisaks dopingule ka mehaanilist abi ehk rattaraami peidetud elektrimootorit. Ja muidugi ka see lugu, miks Kirsipuu ületaks tänasel päeval Tour de France'i mägesid möödaminnes. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast "Jalgrattapalavik" teeb aprillis avalöögi Shimano auhinnamänguga ning vestleb aktuaalsetel teemadel Rein Taaramäega. Eesti viimase kümnendi üks edukamaid profijalgrattureid viibib hetkel mäestikulaagris Hispaanias Sierra Nevadas, kus näpistas tunnikese, et saatejuhi ja kuulajate uudishimu rahuldada. Mõistagi räägime kõigest, mis seotud Taaramäe endaga: * Uus klubi ja roll meeskonnas; * Kommentaarid käesoleva aasta startide kohta; * Mitu suurtuuri tänavu terendab ning mis hoiab silma säramas; * Mida ta tegi pärast Kataloonia velotuuri Hollandis; * Ootamatu avaldus Tokyo olümpiat silmas pidades. Pärast Shimano rattajuttude ja auhinnamängu vahepala vestleme Taaramäega rattamaailma üldistel teemadel. Kas UCI ehk rahvusvaheline jalgratturite liit on läinud keeldude ja käskudega üle võlli? Juttu tuleb laskumise asenditest, joogipudelitest ja sõidu ajal taskust maha kukkunud geelipakenditest. Võib olla peaks UCI tegelema asjadega, mis on märksa olulisemad ja suurema kaaluga. Kas Chris Froome on jäädavalt kõrgest mängust väljas?; Kas Ineos Grenadiers meeskond suudab tänavu suurtuure valitseda?; Mida arvata 5-aastastest lepingutest? jne. Jututeemasid jagub. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" tegijad tervitavad kõiki kevade saabumise puhul. Küll varsti tuleb sooja ka. Saates igatahes läheb mingil hetkel väga kuumaks kui tõestisündinud lugusid kaevab mälusopist välja Barcelona olümpiamängude 9. koha mees Raido Kodanipork. Hüüdnime "Kodar" kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks. Käesoleva saate kangelane end Kesk-Prantsusmaal Auxerre's elades kõige kodusemalt siiski ei tundnud, kuna mägesid nappis. Aga mägede vallutamine oli rattasadulas Kodaniporgi tugevaim külg. 1994. aastal leidis ta lõpuks tee Hispaania amatöörklubisse ja see oli hoopis teine tera. Vastaseid andis otsida. 1995. aastal võitis ta amatööride Vuelta Espana, olles mägedes kõvem kui Roberto Heras, Joseba Beloki, Manuel Beltran jt. Ent arusaamatul kombel profilepingut lauale ei potsatanud. Mõned hooajad hiljem sai ta teada põhjuse... Väga huvitav on ka lugu, kuidas Raido Kodanipork rattaspordi juurde üldse jõudis. Kuna tema isa Jaan oli nooruses samuti kõva rattamees, 1968. aasta Eesti meister grupisõidus, tundus poja valik igati mõistetav. Kuid siinkohal on üllatusmomendiks, et rattasport oli Raido jaoks alles valik number kolm. Grupisõidu Eesti meistrikullani jõudis temagi, aastal 1995. Seda sõitu on jäänud saatma mitmed vahvad lood. Head kuulamist!