Mari Lakspere on holistiline iluekspert. Ta on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandanud magistrikraadi moevaldkonna juhtimise erialal Pariisis Institut Français de la Mode’is. Mari elas pikalt Pariisis, kus töötas mitmete prestiižsete moemajade, sealhulgas Givenchy, YSLi, Nina Ricci, Diori ja Alaïa heaks ning omandas rikkaliku kogemustepagasi kõrgmoe valdkonnas. Peale seda tegeles ta Pariisis ettevõtlusega, avades kümne aasta jooksul kolm ilusalongi.

Tänaseks on Mari valinud holistilise lähenemise ilule. Ta on pidevalt täiendanud oma teadmisi näojooga, lümfitöö, teipimise, näomassaaži, kupumassaaži, ajurveeda, Hiina meditsiini, energiatöö ning paljude muude ilu, tervise, heaolu ja teadlikkusega seotud teemade vallas. Ta on terviklikku, looduslikku ja loomulikku, tõhusat ja püsivat iluedendamist pakkuva ÖKO Face Fitnessi asutaja. Mari elab põhiliselt Pariisis ja Dubais ning töötab igapäevaselt klientidega.

Mari on maailmakodanik, kes naudib elu nii suurlinnade säras kui ka kodumaa looduses. Teemades ja inimestes köidab teda sügavus ja teadlikkus, ta hindab ilu, kunsti ja kultuuri ning usub, et igapäevane tegelemine enda ilu ja tervisega toob tõhusaid ja püsivaid tulemusi. Mari Lakspere, Agnes Kajanderi ja Triin Maasiku ühisloominguna valmis raamat “Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel”.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Mari Lakspere elust Pariisi kõrgmoe sfäärides, sisemaailma seostest terve ja noorena püsimisega, stressist ja lõdvestumisest, tselluliidist ja päikesest, teipidest ja kuppudest ja infrapunavahenditest, lümfidest ja kortsudest ning ilust ja elust.

Joan Hint on moedisainer ja sotsiaalselt tundlik loovisik, kes püüab oma töö ja sõnavõttude kaudu mõjutada maailma positiivses suunas. Tema lähenemine keskendub eetilisele moele, sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnateadlikkusele.

Ta on Eesti ühe hinnatuima jätkusuutliku moebrändi GUILD üks loojatest, disainer, loovjuht ja visionäär. Väikest Joani inspireerisid väga ajaloolised kangelaste lood ning nõnda sirgus temastki tänapäevane musketär: juba 13-aastaselt hakkas ta tegelema kesk- ja muinasaegse rekreatsiooniga ehk siis õppis erinevate meistrite käe all valmistama ajaloolisi rõivaid, turviseid ning rõngasrüüsid ning kõike, mis puudutab tolleaegset elu. Lisaks tegeles ta kogu nooruspõlve ratsutamise, mõõga- ja odavõitlusega. See kõik lõi pinnase GUILDi kontseptsiooni sünniks ja andis ka esimesed teadmised rätsepakunsti kohta.

Sten Kariku ja Joan Hinti poolt loodud GUILD on rõiva- ning kübarameistreid ühendav rõivabränd, mis ongi ellu kutsutud austusest kunagiste traditsioonide ning väärt rätsepakunsti vastu. Nende peamiseks eesmärgiks on meisterlikkus koos eetilise muutusega – kaasaegne ent ajatu rõivakunst, mis valmistatud naturaalsetest materjalidest tõeliselt harmoonilises keskkonnas.

Joan on töötanud ka modellina ja see teekond viis teda Pariisist Istanbulini ja muidugi Eesti moelavadele, ta on teinud koostööd mitmete maailmanimedega, näiteks Givenchy ja Yohji Yamamoto.

Joan on pisitütre ema ja abielus Sten Karikuga, tema vend on Alar Ojastu ja vanaisa tuntud kirjanik Aadu Hint. Täna köidab teda elu kooskõlas loodusega, teadlik lapsevanemlus, jätkusuutlik eluviis, esivanemate pärand ja põlisrahvaste tarkused, väärikus ja vabadus.

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Magistri- ja doktorikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolist. Teadurina töötas ta enne Tartu Ülikoolis, nüüd Tallinna Ülikoolis, haridusspetsialistina on ta töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema uurimishuvid on peamiselt seotud psüühikaga ja õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ühe huvifookusega ka keskkonnateadlikkuse mõtestamisel ja toetamisel.

Tema tööd on tunnustatud Kodanikupäeva aumärgiga ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga, ta on võitnud Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil II koha ja üleülikoolilisel üliõpilaste teadustööde konkursil II koha aastal 2013.

Täna on ta oma teadustöös keskendunud kestliku tuleviku uuringutele ja õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõtlemise toetamisele.

Grete on poja ema, armastab looduses käia, raamatuid lugeda ja tangot tantsida.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Grete Arroga juttu õigesti õppimisest ja komplekssüsteemidest aru saamisest, mälust ja meenutamisest, psüühika tundmisest ja arenguga arvestamisest, looduse mõjust ja keskkonnateadlikkusest, tehisarust ja arukusest ja arutusest, väärtustest, õnnest ja tähenduse otsimisest ning paljust muust huvitavast.

Karolin Kuusik on moekunstnik, stilist ja moeajakirjanik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna. EKA-s on ta andnud ka loenguid popmuusika stilistikast. Alates 2001. aastast on ta töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes: Stiina, MiMi, Cosmopolitan ning on täna ajakirja Anne&Stiil ilu- ja moetoimetaja. 24 aastat on ta teinud ka stilistitööd, tema käe all on stiiliedendust saanud erakliendid, reklaamitegijad, moebrändid, artistid, ajakirjade moeseeriad, moeetendused ning paljud telesaated, näiteks „Eesti otsib superstaari“, „Maskis laulja“, „Ma näen su häält“, „Su nägu kõlab tuttavalt“, „Laula mu laulu“, „Laulud tähtedega“, „Eesti laul“, „Eesti Muusika Auhinnad“, „Kolmekas“. 

Moekunstnikuna on ta loonud mitmeid kollektsioone: Vaikuse disain (2012), Valguse disain (2013), Miraaž (2022), Ülestähendusi (2023) ning alates aastast 2024 veab ta enda moebrändi Karolin Kuusik. Lisaks on ta loonud mitu kollektsiooni moebrändile Tallinn Dolls ning voodipesu kollektsiooni Kaubamaja PAI sarja. 

Ta on pikaaegses kooselus muusik Kostja Tsõbulevskiga ja neil on kaks last. Karolin on pühendunud raamatulugeja ja kirjandushuviline ning kirglik korilane, kes lisaks oma tööle ja perele armastab käia metsas ja toimetada oma maakodus.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb moelooja ja stilisti Karolin Kuusikuga lisaks loomeprotsessile juttu ka stiilist ja enda ajastu prismas lõksus olemisest, raamatute lugemise kirest ja luulest, loodusest ja korilusest, mustast värvist kui mõtteseisundist, juurtest ja kodust, lastest ja armastusest. 

Rea Lest on näitleja, kes on lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolile õppinud aasta ka Tartu Ülikoolis kunstiteraapiaid. Peale lavakat asus ta tööle teatrisse NO99, kus töötas neli aastat ning osales paljudes lavatustes, teiste seas ka näiteks “Savisaar”, “Tüdruk, kes otsis oma vendi”, “Kõnts”, “Pööriöö uni”, “Revolutsioon”, “Hüsteeria”, “Unistajad” jpt. Täna on ta vabakutseline ning sel kevadel näeb teda teatri Ekspeditsioon lavastuses “Nüüd võib sellest rääkida”. Filmisõbrad teavad teda filmidest “Ema”, “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari”, “Skandinaavia vaikus”, “Tume paradiis”, “Aurora”, “Must auk” jt.

Tema näitlejatööd on tunnustatud Voldemar Panso nimelise ja Eesti Teatriliidu ja EFTA auhindadega, Eesti Kultuurkapitali preemia ja Bruno O’Ya stipendiumiga, koos teatriga NO99 tunnustati neid ka Euroopa teatriauhinaga uue teatrireaalsuse kategoorias aastal 2017 ning 2019. aastal valiti Rea Berliini filmifestivalil toimuvasse noori filminäitlejaid tutvustavasse programmi European Shooting Stars. Rea on abielus näitlejaga Jörgen Liik, tal on uudishimulik vaim ja talle meeldib end proovile panna, looduses olla, filme vaadata ja nautida päriselu.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb näitlejaga juttu lisaks filmikunstile ja teatrile ka rolli fermenteerimisest ja kehalisusest, kodumaise kultuuri ja kohalike narratiivide olulisusest, esivanemate tarkusest ja armastusest ning paljust muust huvitavast.

Keskkonnateemalistele suurettevõtmistele pühendunud Eva Truuverk räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ sellest, et raske aeg on just õige hetk unistamiseks, et oleks mingitki lootust, et tulevik tuleb ja soovitab kõigil arendada endas kaose talumise võimekust.

„Meil on vaja mingitki majakat öös, et tulevik tuleb ja on parem kui meie tänane kriisides ja kiiretes muutustes maailm. Oleme taas uue alguse lävel: plaan on selline, et 20. märtsil avame virtuaalsed uksed ettevõtmisele „Hakkab looma!“ ning ootame enam kui 30 000 eestimaalast ühiselt unistama, et millises Eestis me tahaksime elada aastal 2050.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu ka unistamise väest ja lootusrikastest tulevikuvisioonidest, tehisarust ja singulaarsusest, looduse ja majanduse ning keskkonna ja kliima tasakaalust, energiast ja kaose talumise võimest, nina kaotamisest ja Hillary Clintoni villasest kampsunist, õhtusöögist Richard Bransoniga ja hommikusöögist Navalnõiga ning paljust muust huvitavast.

Anne Kleinberg on laste-ja noorukite psühhiaater. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast on pärit ta psühhiaatria doktorikraad. Oma teadustöös keskendus ta peamiselt depressiooni levimuse, sellega seotud tegurite ja abi otsimisega seotud teemade uurimisele. Laste- ja noorukite psühhiaatrina on ta töötanud alates 2001. aastast. Suurema osa oma tegutsemisest on ta töötanud Tallinna Lastehaiglas, kus ta on ehitanud koos meeskonnaga üles Laste Vaimse Tervise Keskuse ning seda senini juhtinud.

Anne Kleinberg on üks Eesti Vaimse Tervise Poliitika alusdokumendi eksperte ja koostajaid, ta on olnud Eesti Terviseuuringu teadusnõukogu liige, ta on Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Seltsi (EPLS) liige ja koolituskeskuse õppejõud, Eesti Pereteraapia Ühingu liige, Nordic Psychiatric Association’i juhatuse liige ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi president. Anne on laste-ja noorukite psühhiaatria lektorina töötanud Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis ning aastaid tegelenud lastepsühhiaatria eriala edendamisega. Oma panuse eest Eesti rahva vaimse tervise edendamiseks on ta pälvinud ka presidendilt Punase Risti teenetemärgi.

Anne on kolme poja ema ja abielus muheda ehitusinseneriga, tema sõnul on nende pere üks kirglik kokkuhoidev kamp. Talle meeldib rahulikult raamatuid lugeda, purjetada, looduses jalutada, tantsida, huvitavatel teemadel arutleda ja süveneda.

Anne Kleinbergiga tuleb Eesti Naise podcastis “Iga naine on lugu” juttu psühhedeelikumidega toetatud teraapiast, depressioonist ja neuroplastilisusest, neurootilisest ühiskonnast ning vaimse tervise olukorrast meil ja mujal, loomuliku eluviisi ja aruka eneseabi olulisusest, päriselu inimkontaktide ja kogukonnatunde taastamise vajadusest, rahu tegemisest oma täiusliku ebatäiuslikkusega, noortest ja lastest ning hästitoimiva paarisuhtme võtmest.

Maarja Johanna Mägi on näitleja. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Peale kooli lõpetamist läks ta tööle Vanemuise teatrisse, kus oli trupi koosseisus aastatel 2020-2024 ning mängis paljudes lavastustes, nagu näiteks Ibseni “Nukumaja”, Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, Lindgreni “Vennad Lõvisüdamed”, Vilde “Pisuhänd”, Orwelli “1984” jpt. Ta on mänginud ka Tartu Uues Teatris, Karlova teatris, Tallinna Linnateatris, Kuressaare Linnateatris, Draamateatris. Täna on ta vabakutselisena avatud uutele huvitavatele väljakutsetele.

Filmisõpradele on ta tuttav Indrek Hargla kriminaalromaanidel põhinevatel ja Elmo Nüganeni lavastatud ajalooliste mängufilmide triloogiast “Apteeker Melchior”, kus ta mängis naispeaosalist Keterlyni, mille eest pälvis ka EFTA auhinna parim kõrvalosa filmis. Tema trofeeriiulit ehivad lisaks veel sellised tunnustused nagu Vanemuise kolleegipreemiad ja aasta vanemuislase auhind, Bruno O’Ya noore filminäitleja stipendium, Voldemar Panso nimeline auhind, EFTA ning Tartu noore kultuurikandja auhind.

Ta on mänginud ka mitmes lühifilmis, telesarjades “Luise ja Oliver” ning “Piloot”, muusikavideotes, Ergo Kulla lavastatud filmis “Vigased pruudid” ning Rain Tolgi ja Andres Maimiku lavastatud filmis “Aurora”. Viimase peaosatäitja roll tõi talle pääsu noortele tippnäitlejatele suunatud talendiprogrammi European Shooting Star 2025 Berliini Filmifestivalil. Maarja Johanna Mägi valiti samalaadsesse talendiprogrammi Black Nights Stars 2022. aasta PÖFFil. Ta on Tartus tegutseva Jakobi Mäe Teatristuudio üks õpetajatest, lisaks on üheks tema huviks ajalugu ja inimkonna juured ning talle meeldib üksi looduses jalutamine.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib näitleja Maarja Johanna Mägi filmi- ja teatritööst, armastusest ja usust, oma ajaloohuvist ja unistustest, tulevikuvisioonidest ja ekraanidest, näitlemisest ja kultuurist ning paljust muustki.

Marie Pärkma on elukutseline korrastaja ja produktiivsuskonsultant ning ettevõtja. Ta on õppinud Sindi Gümnaasiumis, Pärnu Koidula gümnaasiumis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Kodulinnas Pärnus omandas ta ka kutsehariduse:

Marie on varasemalt töötanud sekretär-juhiabina notaribüroos ja raamatukoguhoidjana Sindi raamatukogus. Hetkel on ta ettevõtjana iseenda tööandja ning tegeleb korrastamise ja produktiivsuse jagamisega läbi kursuste ja koolituste, tema tegemisi ja nõuandeid jälgivad sotsiaalmeedias kümned tuhanded inimesed. Pärkma sulest on ilmunud kaks põhjalikku korrastamisteemalist raamatut: “Korrastades elu korda” ja “Korrastades lapse elu korda”. Kõrvaltööna teeb ta paarile brändile sotsiaalmeedia ja kodulehekülgede haldamist ning uudiskirjade loomist-saatmist.

Marie on ka ansambli John Stuart Mill bassimängija lavanimega Mary McBarkley. Lisaks basskitarri mängimisele on ta muusikakoolis õppinud ka klassikalist kitarri, põik- ja plokkflööti ning ka klaverit

Ta on neljalapselise kärgpere ema: 8-, 9-, 10- ja 19-aastastele lastele korrastamist ja ajaplaanimist edukalt õpetanuna ja rakendanuna näeb ta, et ka lastega peredes on kord ja aja hea plaanimine võimalik. Marie jaoks on korrastamise teekonnal oluliseks saanud tasakaal kõikide eluvaldkondade vahel, et saaks elada õnnelikult ja rahus. Õige ajaplaanimine ja kord igapäevaelus on need, mis aitavad tal saavutada tasakaalu, olla rohkem hetkes kohal ja kõige positiivsemas võtmes isekas.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Marie Pärkmaga juttu asjade väärtusest ja oma elu korrastamisest, meieeluilu meetodist ja eesmärkidest, ülekülluse ajastust ja üleliigsest vabanemisest, digihügieenist ja sildistamisest, manifesteerimisest ja lastest ning tasakaalus elust.

Aigi Vahing on olnud Eesti avalikkuse huviorbiidis juba aastakümneid. Tema mitmekesine karjäär on hõlmanud meediat ja meelelahutust, olles kommunikatsiooniekspert, autor, raadio- ja telesaadete juht ning turundus- ja suhtekorraldusjuht. Ta on paljudele meelde jäänud noortesaate ZTV ja “Eesti otsib superstaari” saatejuhina ning tema autobiograafiline romaan “Valik” kandideeris parima debüütromaani Betti Alveri kirjandusauhinnale.

Aigil on rahvusvahelise ärijuhtimise kraad Estonian Business Schoolist (EBS). Ta on töötanud Eesti meelelahutusettevõttes BDG turundusjuhina ning esindanud välismeediat Los Angeleses ja New Yorgis. Näitlemise oskused omandas ta tunnustatud Chicago teatrikompanii Los Angelese filiaalis Steppenwolf West ja Herbert Berghofi stuudios New Yorgis. Lisaks on ta kirjutanud artikleid, esseesid, intervjuusid ja tõlkinud raamatuid.

Hoolimata väliselt glamuurse ja kiire tempoga karjäärist tuli tal silmitsi seista sisemiste kriisidega, sealhulgas sõltuvustega ja intensiivse enesekahtlusega, mis suunas ta isikliku transformatsiooni teekonnale. Praktiseerides ja õpetades Practical Consciousness meetodeid, on Aigi pühendunud aitamaks inimestel vabaneda häirivatest käitumismustritest ja luua positiivseid harjumusi, mis toetavad nende tõelise olemuse avastamist.

Täna töötab Aigi koolitajana ja kogemusnõustajana, jagades oma elulisi õppetunde ja praktilisi meetodeid, mis keskenduvad eneseteadlikkusele, kohalolule ning sisemise tasakaalu ja rõõmu saavutamisele. Ta inspireerib inimesi vaatama sügavamale iseendasse, juhtides tähelepanu teadlikkuse ja elu jooksul kogutud tarkuse rakendamisele, et elada täisväärtuslikumat elu.

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Aigi Vahinguga juttu loobujate päevast ja oma sisemise risu koristamisest, harjumuste muutmisest, söömisest ja kaalust alla võtmisest, eneseuurimisest ja teadlikkusest, sõltuvustest ja sisemaailma mustritest, armastusest, vanemaks saamisest ning muustki.

Sandra Sillamaa on  üks tänase Eesti pärimusmuusika sümboleid – muusik, keda teame peamiselt torupillimängijana ansablist Trad.Attack! koos Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubliga. Aga lisaks sellele ka bändidest Paabel ja Ro:Toro, ta on kaasa löönud veel ka muusikalistes kollektiivides Svjata Vatra, Trostan, Noored Moosekandid, Da Fanki Prodzekt, Akkab Tulema. Trad.Attack! on esinenud kümne aastaga 39 riigis, mänginud mainekatel showcase-festivalidel, andnud välja viis albumit ja pälvinud ohtralt auhindu.

Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb Sandra magistrikraad pärimusmuusika erialal, aga ta on õppinud ka Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias sopransaksofoni.

Lisaks on Sandra ka arengutreener ning korraldab erinevaid koolitusi, laagreid ja annab seminare ettevõtetele ja kollektiividele. Koos Killu Korsariga asutasid nad enesearengule keskenduva koolitusagentuuri Asi On Minus, koos pakuvad nad kogemuskoolitusi.

Koos endise abikaasa Jalmar Vabarnaga kasvatab Sandra kahte poega. Talle on oluline ehe elu ja isiklik arengutee, uni, planeerimine, toitumine, liikumine ja ekraanivaba aeg, Sandrale meeldib ka lugeda, trenni teha ja endurotada.

Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Sandra Sillamaaga juttu muusikast ja Trad.Attack!ist, läbipõlemisest ja ärevusest, tuimestamisest ja ehedusest, emaks olemisest ja energia loomisest, elus navigeerimisest ja enesearengust ning paljust muust huvitavast.

Maire Aunaste on ajakirjanik ja teletegija. Ta on õppinud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist, ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks ning Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Pärast ülikooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas kõigepealt „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, seejärel juhtis saateid „Öö-TV“, „Hommiku TV“, „Teateid tegelikkusest“, „P nagu poliitika“. 1993. aastal tõi ta ekraanile menuka meelelahutussaatesarja „Reisile sinuga“, mida juhtis viis hooaega. Ühe hooaja tegi ta „Maire Aunaste vestlussaadet“ telekanalis TV1. 2004. aastal naases ta ETV-sse publitsistliku jutusaatesarjaga „Meie“. Seejärel juhtis ta ETV arutlussaadet „Mida teie arvate“, tegi saateid „Head uudised“, „Kirbuturu lood“, „Perepidu“, „Mehed räägivad armastusest“, „Telelegendide lahing“ (koos Marko Reikopiga) ning tuhandete teiste seas intervjueeris ka Robbie Williamsit. 2018. aastal põikas ta ka Tallina TV ekraanile, kus tal oli oma jutusaade „Õhtu Maire Aunastega“. Televisioonitöö kõrvalt on ta teinud nii jutu- kui ka muusikasaateid Raadio 2-s ja Vikerraadios ning osalenud Elmari hommikuprogrammis.

Maire Aunaste on meediapilti panustanud ka kirjasõnas: ta oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja, seejärel asutas ja peatoimetas ajakirja Nädal, tegi hiljem kaastöid ajakirjadele TervisPluss, Maakodu, Kodu ja Aed, Õhtulehele ja Maalehele ning viimased aastad on ta peamiselt kirjutanud ajakirjale Eesti Naine.

Maire Aunaste sulest on ilmunud kolm raamatut: „Iseennast kuulates“, „Viis aastat peidus“, „Mitte ainult meestest“. 2014. aastal tuli ta lavale humoorika autobiograafilise püstijalakomöödiaga „Äraaetud, kuid ülesmukitud“, mille stsenaariumi kirjutas ta ise.

Ta on kuulunud ka XIII Riigikogu koosseisu ja rahvusooperi Estonia nõukokku. 2005. aastal pälvis ta Häädemeeste valla aukodaniku tiitli, ta on Maalehe auhinna laureaat ning olnud mitmeid kordi nomineeritud ja ka pälvinud parima naissaatejuhti auhinna.

Maire Aunaste on tütre ema ja kahe lapselapse vanaema, tal on väike pesa Portugali mägedes ning üheks tema suureks armastuseks on muusika.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Maire Aunastega juttu ajakirjanikutööst ja meediast, tähelepanust ja kriitikast ning olematust paksust nahast, huumorist ja naljast, noortest ja nutimaailmast, Eestist, Ameerikast ja Portugalist ning paljust muust huvitavast.

Anett Kontaveit on Eesti tenniseajaloo säravaim täht, kes on saavutanud maailma edetabelis teise koha, olles sellega esimene eestlanna, kes on jõudnud nii kõrgele tasemele. Ta on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi ning õpib Indiana ülikoolis kaugõppes psühholoogiat. Tennisega alustas Anett kuueaastaselt kui tema ema ja treener Ülle Milk suunas ta varakult spordimaailma. Kontaveidi tippsportlase karjäär on jätnud sügava jälje nii Eesti spordilukku kui ka rahvusvahelisele tennisemaastikule.

Anett Kontaveidi sporditeekonnas on mitmeid muljetavaldavaid saavutusi: kokku on võitnud ta kuus WTA turniiri – ta on esimene eestlanna, kes on jõudnud naiste üksikmängus maailma esikümnesse (1. novembril 2021 WTA 8. koht; kõrgeim koht WTA 2., 6. juuni 2022) ning pääsenud WTA aastalõputurniirile (2021). Ta on olnud Eesti tennise esindaja rahuvusvahelises tiimivõistluses Fed Cup, kus on saavutanud kokku 26 võitu. Alates 2015. aastast on ta valitud igal aastal Eesti parimaks naistennisistiks.

Teda on tunnustatud korduvalt aasta noorsportlase ja Eesti parima naistennisisti tiitliga, ta on pälvinud riikliku spordipreemia, Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia, Valgetähe III klassi teenetemärgi, tema auks on nimetatud roosisort „Anett“. 2023. aastal lõpetas ta tervislikel põhjustel oma profikarjääri, kuid on jätkuvalt aktiivne spordimaailma edendamisel. Tema oskused, sihikindlus ja vaimne tugevus on teinud temast eeskuju nii spordimaailmas kui ka väljaspool seda.

2024. aastal ilmus Eia Uusi kirjutatud raamat „Anett Kontaveit. Võitlejahing“ ning Kaupo Kruusiauk tegi tema karjääri lõpupeatükist dokumentaalfilmi „Anett“. Anett on õnnelikus suhtes ja pisipoja ema ning naudib võimalust kogeda teistlaadi elupeatükki.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Anett Kontaveidiga juttu emaks olemisest ja psühholoogiaõpingutest, heast suhtlemisest ja elumuutustega kohanemisest, sihikindlusest ja saavutustest ning pingetega hakkama saamisest, muidugi ka tennisest ja muust huvitavast.

Annely Peebo on ooperiprimadonna, kes elab ja töötab Viinis, Austrias. Hinnatud metsosopran õppis Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimist ja klaverimängu, seejärel Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikoolis kammerlaulu ja ooperilaulu. Tema karjäär algas Eesti Filharmoonia Kammerkooris, aga juba 1997. aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis „Rigolettos“ ja Rahvusooperis “Hans ja Gretel” etenduses ning kuulus samast aastast Viini Rahvusooperi püsikoosseisu ja seda kuni tänase päevani.

Alates 2005. aastast töötab ta ka vabakutselise lauljana ning on esinenud väga mitmekülgses ja rahvusvaheliselt laias ampluaas, kuhu kuuluvad rollid sellistes klassikalistes tähtteostes nagu „Carmen“, „Così fan tutte“, „Parsifal“, „Nahkhiir“, „Roosidekavaler“ jpt. 2022. aastal pälvis Annely Peebo esimese eestlasest naislauljana Austria presidendilt maineka Kammersängeri tiitli. Lisaks on talle üleantud ordeneid , au sõrmuseid ja teisi märkimisväärseid autasusi nagu Eestimaa Au ja Uhkuse ning Aastanaise tiitlid.

Annely Peebo on laulnud koos selliste maailmanimedega nagu Plácido Domingo, José Carreras, Andrea Bocelli, Jonas Kaufmann, Renato Brusoni, Anna Netrebko jpt ning teinud koostööd mitmete maailmakuulsate dirigentidega nagu Georges Pretre, Neeme Järvi ja Paavo Järvi, Claudio Abbado, Sir Neville Marriner jpt, režissööri Franco Zeffirelli, Giorgio Strehler, Dario Fo ja teistega. Ta on laulnud Paavst Johannes Paulus II ametijuubelil Vatikanis Beethooveni 9. sümfooniat, kontserti kanti üle enam kui 25 riigis. Kümnete miljonite televaatajateni jõudis ta ka 2002. aastal juhtides koos Marko Matverega Eesti korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlust. Tänavu ilmus tal koostöös Elisabet Reinsaluga tema edulooraamat „Minu muinaslugu muusikas“.

Annely Peebo räägib mitmeid keeli – eesti, inglise, saksa, vene, soome, Itaalia . Ta on kahe poja ema ja õnnelikus kooselus. Ta on uhke oma juurte ja kodumaa üle ning kannab väärikalt välja Eesti kultuurisaadiku rolli rahvusvahelisel areenil.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Annely Peeboga lisaks muusikale, superstaaridele ja ooperimaailma telgitagustele juttu ka julgelt ustest sisse minemisest ja oma krooni sirgelt peas kandmisest, mõtlemise ümber kujundamisest ja oma südametunnistuse tajumisest, artistiks olemise väljakutsetest ja õpetajaametist, lastest ja armastusest.

Kristiina Ehin on kirjanik ja laulukirjutaja. Ta on Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluulele magister ja on kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond. Tema sulest on ilmunud kümme luulekogu, näiteks üksikul Mohni saarel kirjutatud „Kaitseala“ ja viimased teosed „Janu on kõikidel üks“ ja „Janu on kõikidel kaks“, ning pool tosinat proosaraamatut, sh romaan „Paleontoloogi päevaraamat“.Viimane romaan „Südametammide taga“ –  autobiograafiline tragikömöödia, mis avab naiselikkuse, elu rollide ja loovuse lahinguvälja argielu ja sümbolismiga põimunud narratiivide kaudu. Tema loomingut on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde ning tema luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid. Ehin on ka Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 

Ta on paljude tuntud laulusõnade autor ning alates 2012. aastast vokaalinstrumentaalansamblis Naised Köögis liige. Ta esindas Eestit Londoni 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus. Tema elust on valminud ka dokumentaalfilm „Vetelkõndija“, mille režissöör on Anu Aun.

Kristiina Ehini loomingut on tunnustatud mitmete auhindadega: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, Gustav Suitsu luulepreemia, Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia, stipendium „Ela ja sära“, Virumaa kirjandusauhind, Valgetähe IV teenetemärk, Tartu linnakirjaniku stipendium, A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ja Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind. 

Tartus elav Kristiina Ehin on kahe lapse ema ja abielus muusikuga Silver Sepp. Tema südameasjaks on Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edasi kandmine ning loodushoid.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kristiina Ehiniga juttu tema uuest romaanist ja eesti keelest, kultuuriloolistest vestlustest meie vaimsete esivanematega ja raskuse vaimule vastu astumisest, naiseks olemise erinevatest rollidest, hinge nägemisest ja oma armsa päriselu väärtustamisest ning psühhedeelsetest seentest. 

Ene-Liis Semper on tunnustatud kunstnik ja lavastaja, kelle looming ühendab kujutava kunsti ja kaasaegse teatri praktika. Kujutava kunstnikuna, eelkõige video- ja performance’i alal, on ta üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti loojaid, kes on osalenud oma töödega prestiižsetel näitustel ja sündmustel, muuhulgas nüüdiskunstifestivalil „Manifesta“ ja Veneetsia biennaalil. 2012. aastal hõlmas tema isikunäitus terve Kumu viienda korruse ning pärast 13-aastast pausi on Ene-Liis tagasi kujutavas kunstis, värske isikunäitusega EKKM-is.

Teatris on Semperi teekond olnud sama silmapaistev. 2004. aastal asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus nad olid kunstilised juhid ja lavastajad kuni teatri tegevuse lõpuni 2019. aastal. Teater NO99 osales arvukatel rahvusvahelistel festivalidel, muuhulgas Avignonis, Viini Festwochenil ning Veneetsia Biennaalil, samuti pälvisid nad seni ainsa Eesti teatrina Euroopa Teatri preemia.

Pärast teatri sulgemist on Semper jätkuvalt kõrgelt hinnatud ja oodatud lavastaja rahvusvahelisel areenil, viimane suur lavastus on „Meister ja Margarita“ Riias, Dailes Teatris.

Akadeemilises maailmas on Ene-Liis Semper olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor ning töötab hetkel Eesti Kunstiakadeemia professorina. Tema loomingut on tunnustatud mitmete auhindadega, sealhulgas Eesti Kultuurikapitali kujutava kunsti ja rakenduskunsti aastapreemiad, Kristjan Raua preemia, Hansapanga kunstipreemia, arvukad Eesti Teatriliidu auhinnad, Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Talle on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk. Ene-Liis Semper on kahe lapse ema, kes hindab vaikust ja loodust, kehalist kogemust ja ehedat elu.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu kunstist ja teatrist kui rituaalist, tähendustest ja teadlikkusest, loodusest ja loomisest, arengust läbi ebamugavuse ning päris kogemuste olulisusest, noortest ja maailmast ning paljust muust huvitavast.

Võimatu on selgitada või sõnadesse panna, kuidas kujunes Ita Everist Eesti teatri läbi aegade armastatuim näitlejanna. Või miks oli tema valimine sajandi Eesti naiseks kindel juba enne, kui selleteemaline küsitlus üldse välja kuulutati. Selles, et ta mõlemat tiitlit väärib, ei kahtle ilmselt keegi.

Ita Everi fenomenist räägib ajakirjanik Margit Kilumetsaga ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

„On nagu on. Teeme ära ja ei vingu!“ See on Anne Veski elu moto, mis kandnud teda läbi enam kui viiekümne lava-aasta. Palju ilusat ootab aga veel ees, sest Anne teine elutõde kõlab: ära iial ütle iial...

Ingrid Veidenbergiga Anne Veski populaarsusest ja fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Õigupoolest peaks Kaja Kallas olema saja aasta Eesti mõjukaimate naiste edetabelis esimesel kohal. Ta on ainus, kes on pidanud kandma vastutavat rolli äärmiselt keerulisel ajal ja juhtima riiki. COVIDi-kriis, vaktsineerimine, kütte- ja elektriarved, sõda, sõjapõgenikud. Ilmselt on Kallas Mart Laari ees kõige raskemate aastate peaminister üldse. Kui teha samasugune küsitlus viie aasta pärast, mil Kallase ametiaeg Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindajana lõpeb – või seda pikendatakse –, platseeruks ta esikohale. Sest objektiivne hinnang nõuabki distantsi.

Ajakirjanik Kärt Anveldiga Kaja Kallase artikli sünniloost räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus.

Raina vanaema pärand on hoomamatult suur. Üks asi on tema laulud, teine jälg, mille jättis oma kordumatu ja särava isiksusega.

Bianca Mikovitšiga Kihnu Virve fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Leelo Tunglast mõeldes kipub ta silme ette ilmuma ühel kindlal moel – istudes laua taga, ümbritsetuna hulgast lastest või noortest, ees raamatud, mida ta ette loeb või kuhu autogramme annab.

Kui mõiste armas kirjanik kirjandusmaailmas ametlikult kehtiks, oleks Leelo tiitlile üks peamisi pretendente: just nii mõjub tema leebus, emalikkus ja elutarkus. Kuid muidugi jääks pilt ühekülgseks, kui me ei lisaks teisi värve, mis igapäevasuhtluses pigem varjul. Leelo näiline pehmus jääb kiiresti tagaplaanile, kui ta seisab oma veendumuste ja tõdede eest.

Tiina Kruusiga Leelo Tungla loomingust ja panusest Eesti kirjanduslukku räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Marju Lauristin kui mõjukas mõtleja. Poliitik. Sotsiaalteadlane. Kõik õiged märksõnad, kuid õnnitlema kutsun õpetajat mõned ta „lapsed“ – Eesti ajakirjandusõppes on Lauristin, tudengisuus Marjustin, elav legend.

Sajandi Eesti naisest Marju Lauristinist kõneleb ajakirjanik Liis Auväärt. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Ita Ever ütles kord Helgi Sallole, et viimase elu on ju ehtne Tuhkatriinu-lugu. Kunagisest kokapiigast sai särav lavatäht ja kogu rahva lemmik.

Helgi Sallost kõneleb teda Eesti Naises portreteerinud Tiina Kruus. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

„Olen hinges kunstnik, aga ma tunnen, et mu töö läheb korda ja on arusaadav ka lihtsatele inimestele,“ on Anu Raud öelnud.

Kui president Alar Karis kaks aastat tagasi Kanadas uut Eesti saatkonnamaja avas, oli tal kingituseks kaasas Anu Raua vaip. Mustal taustal näpunööritehnikas joonistus. Mulgi kuuest inspireeritud vaip õhkab nüüd väljapeetud ametiruumis soojust. Kuidas on õnnestunud värvilise lõnga abil nii hästi eesti psüühet kujutada?

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik intervjueerib ajakirjanik Tiina Väljastet, kes Sajandi naise sarja tarvis portreteeris Anu Rauda.

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja intervjueerib ajakirjanik Marju Himmat, kuidas sündis sajandi naise sarja lugu Kersti Kaljulaidist.

Doris Kareva luule läbistab, mässib siis endasse ja viib kaugele ära. Kuhu? Inimeste hinge ja luuleajalukku.

Taskuhäälingus intervjueerib Eesti Naise peatoimetaja Mari-Liis Helvik ajakirjanik Anu Merilat.

Piret Järvis-Milder on teleajakirjanik ja muusik. Ta õppis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis meedia ja suhtekorralduse erialal, hiljem täiendas end Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal. Muusikuna saavutas Piret tuntuse ansambli Vanilla Ninja liikmena, kus ta mängib kitarri ja laulab. Bänd saavutas rahvusvahelist edu ning esindas 2005. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsi. 

Teleajakirjanikuna alustas Piret 2002. aastal TV3 saadete „Suve Fizz“ ja „Meeletu maailm“ juhtimisega. Hiljem töötas ta MTV Eesti saatejuhina ning alates 2011. aastast Eesti Televisioonis, kus on juhtinud ja toimetanud selliseid saateid nagu „Pealtnägija“, „Eesti Laul“, „Terevisioon“, „TeadusEST“ jt. Piret on abielus muusik Egert Milderiga ning neil on kaks last. Nende pere reisiseiklusi saab näha sarjades „Pea ees vette“ ja „Milderid Marokos“.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Piret Järvis-Milderiga juttu emaks olemise rõõmudest ja väljakutsetest, lastest ja tehnoloogia mõjust, reisimisest ja ise tehtud nende pere seiklusi näitavast sarjast „Milderid Marokos“, teletööst ja meediast, Vanilla Ninjast ja tasakaalu leidmisest ning muust huvitavast. 

Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas.

Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama.

Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast.

Evelin Võigemast on näitleja. Ta on lõpetanud Tallinna Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu. Ta töötab Linnateatris, aga on mänginud külalisnäitlejana ka Estonias, Vanemuises, Vaba Laval, Von Krahlis ja Kinoteatris, Vanalinnastuudios, Nukuteatris. Evelini näitlejameisterlikkust oleme lisaks arvukatele teatrietendustele saanud nautida ka paljudes filmides, näiteks „Stiilipidu“, „Deemonid“, „Supilinna Salaselts“, “Minu näoga onu”, “Keti lõpp”, „Tagurpidi torn“ ning mitmetes telesarjades: „Õnne 13“, „Tuulepealne maa“, „Pank“, “Mis juhtus Otto Mülleriga”, “Elu võimalikkusest maal“, „Papsid“, „ALO“ jt. Ta on dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonifilmides, millest tuntuimad on Lotte ja Elastiknaine “Imelistes”.

Evelin Võigemasti näitlejatööd on tunnustatud arvukate auhindadega: mitmed erinevad näitlejapreemiad, publikupreemiad, Kultuurkapitali preemiad, Eesti Teatriliidu auhind, Kroonika Aasta meelelahutaja tiitel, kolleegipreemiad, Eesti Filmi- ja Teleauhind jpt.

Evelin on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes, ta armastab liikuda ja olla laval ning naudib aplausi.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Evelin Võigemastiga juttu näitlemisest teatris ja filmis ning kodumaise publiku käitumisest, rolli loomisest ja andekusest, kultuuri väärtustamisest, polariseerumisest ja ühisosa leidmise vajalikkusest, empaatiast ja päris elust, kaunist küpsemisest ja paljust muust huvitavast.

Mari-Liis Rüütsalu on Ekspress Grupi juhatuse esimees. Ta on õppinud majandust ja täiendanud end jooksvalt meedia, avalike suhete ja juhtimise vallas. Mari-Liis alustas oma tõsisemat karjääri Estravelis, kus ta töötas kokku pea 15 aastat. Alustades projektijuhi ametist ning lõpetades juhtides turunduse- ja tootevaldkonda. Siis suundus ta täiesti pea ees meediasse. Esmalt puhtalt online-uudisteportaali Delfi tegevjuhina. Seejärel liitis ta kaks ettevõtetet – toonase Eesti Ajalehed ja Delfi, millest sai kokku Ekspress Meedia. 2017. aastal sai Mari-Liis kutse asuda juhtima Ekspress Gruppi, kus ta on nüüdseks töötanud seitse aastat. Peamiseks tööks on meediakontserni kasvustrateegia loomine, laienemine ja olemasolevate ettevõtete valitsemine. Selle aja jooksul on läbitud erinevaid aegu, ettevõtteid konsolideerides, neid müües ja ostes. Peamiseks strateegiaks on olnud meedia ja ajakirjanduse digitaliseerimine, milles Eesti on kindlasti üks maailma tublimaid.

Mari-Liis on kahe poja ema ja oma abikaasaga on koos oldud juba 25 aastat. Tema suureks kireks on (rahva)sport: ta armastab joosta, suusatada, jõutrenni teha ja golfi toksida. Vabal ajal meeldib Mari-Liisile kokata, reisida ja vandele asjadele uus ja elus elu luua.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tippjuhi töökogemusest ja muutuvast meediamaastikust, ajakirjandusest kui pidepunktist ja sõnavabadusest, väärtusbaasist elus ja töös, kokkamisest ja sportimisest ning oskusest olla rahul enda ja eluga.

Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja paljudel teistel  vaimse tervisega seotud koolitustel. Täna pakub ta oma 15-aastaseid kogemusi teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest konsultatsioonidel ja retriitidel, koolitab riigiasutusi ja ettevõtteid ning juhendab erinevaid kursuseid. Olles sertifitseeritud teadveloleku õpetaja täiendab ta end selles vallas pidevalt ning panustab aktiivselt selle populariseerimisse ja kvaliteeti Eestis. Ta on Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) asutajaliige ning MTÜ Vaikuseminutid liige.

Helena on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes ning naudib pikki jalutuskäike, meelerahu praktikaid, joogat ning oma psühholoogitöös suure huvi ja uudishimuga inimeseks olemise uurimist.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.

Tiina Lokk-Tramberg on Pimedate Ööde Filmifestivali direktor, Eesti filmindustegelane ja -õppejõud. Ta õppis Moskvas Rahvusvahelises Filmiinstituudis filmiteooriat ja -kriitikat. Filmimaailmas on ta töötanud paljudel ametikohtadel, alustades filmilevi- ja reklaamifirmast Meedium, seejärel Tallinnfilmi stuudios käsikirjatoimetaja ja kunstinõukogu aseesimehena, ta on olnud peatoimetaja filmiajakirjadele Multimedia ning Pilt ja Sõna, loonud filmilettevõtted FilmiMAX ja Marvofilm, tema peetud ametipostide sekka kuuluvad ka hankejuht ja -konsultant, filmikriitik, režissöör, käsikirjadoktor, nõustaja ja palju muud. 

Pimedate Ööde Filmifestival startis 1997. aastal Tiina Loki initsiatiivil ning ta on olnud 28 aastat PÖFFi festivali direktor, programmijuht ja juhatuse liige. Alates 2014. aastast kuulub PÖFF A-kategooria festivalide hulka (nagu näiteks Veneetsia, Cannes’i ja Berliini filmifestivalid). Oma teadmisi filmivaldkonnast jagas ta veerand sajandit ka õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Kunstiakadeemias ning Balti Filmi- ja Meediakoolis – viimases valiti ta 2012. aastal filmikunsti professoriks ning ta oli BFMi algaastatel üks filmikunsti õppekava aluste väljatöötajatest. Alates 1992. aastast on ta olnud Berliini ja Cannes’i rahvusvaheliste filmifestivalide erikorrespondent, ta on ka Euroopa Filmiakadeemia liige. Tema tööd filmivaldkonna edendamisel on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Välisministeeriumi kultuuripreemiaga, Eesti Kultuurkapitali preemiaga, 2020. aastal riikliku kultuuri aastapreemiaga ning Postimehe kultuuriveduri auhinnaga. Aastatel 2012–2015 oli ta XII Riigikogu liige. Ta on kahe tütre ema ja õnnelik vanaema ning naudib võimalusel vaba aega perega ja oma maakodus.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu filmimaailmast ja kultuuri ellujäämisest, A-klassi festivali tähendusest Eesti riigile ja kultuuridiplomaatiast, läbipõlemisest ja usaldusest, meeskondade juhtimisest ja inimsuhetest, lastest ja tervisest ning südamelutikatest ja paljust muust huvitavast.

Anni Arro on kokaraamatute autor ja kokk. Ta alustas oma kokandusalast teekonda Itaaliast Iesi linnast, kus õppis Slow Food Cooking School’is itaalia köögi põhitõdesid. Tema sulest on ilmunud üheksa kokaraamatut: „Saiad, pirukad, suupisted“, „Haapsalu kohvikuid ja retsepte“, kaks osa sarjast „Sepamaa talu köök“, „Itaalias, Pelgurannas ja Sepamaal“, „Toidupäevik“, „Parimad palad“, lastele „Roosamanna ja banaanismuuti ehl lapsepõlvetoidud siis ja praegu“ ning viimati 2023. aastal „​Läbi Lillede. Vanaemast inspireeritud retseptid“. 

Anni on osalenud kodumaise kohvikukultuuri arendamises: Haapsalus asuv Müüriääre kohvik on saanud temalt abi kontseptsiooni ja kujunduse osas, Haapsalus oli ka Epp Maria Galerii kohvik, Tallinnast mäletame tema loodud poulaarseid kohvikuid Kukeke ja Komeet. Ta on osalenud ka Bocuse d'Or Eesti 2023 maitsežüriis. Televaatajale on Anni Arro tuttav kokandussaatest „Meie annid“ ja „Terevisiooni“ kokandusnurgast.

Anni on abielus ja kahe lapse ema ning jagab oma aega maakodu ja Tallinna kodu vahel. Pealinnas on tal oma Stuudioköök, kus ta korraldab õhtusööke ja kooskokkamisi, et oma loodud toiduelamusi teistega jagada. Kõige hingelähedasemaks kokandusalaseks väljundiks on tema jaoks siiski jäänud kokaraamatute kirjutamine ning oma aias Sepamaa talus Pärnumaal köögiviljade kasvatamine ning nendega kokkamine. Anni usub, et hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ jagab Anni Arro oma mõtteid toidukultuurist ja kokkamisest, söögist ja kvaliteetsest toorainest, juttu tuleb ka lastest ja nende kasvatamisest, kodust ja pereelust, näpud mullas aiamaal toimetamisest, armastusest ja elu põhiväärtustest ning paljust muust huvitavast.

Birgit Kermes on koolitaja ja kommunikatsioonijuht. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja  kommunikatsiooni osakonnas avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal. Koolitajana, treenerina ja konsultandina on ta töötanud alates ülikooli kolmandast kursusest, on andnud kommunikatsioonikoolitusi, konsulteerinud erakliente, lahendanud kriise või treeninud inimesi selgelt oma sõnumeid edastama. Samuti on ta tegutsenud kommunikatsiooniõppejõuna erinevates õppeasutustes. Ta on ka coach, superviisor, neurolingvistilise programmeerimise meistertreener ning täiendanud end väga paljudes muudes teemades.

Ta on kommunikatsioonijuhtimist ja turundustööd ning meeskondade vedamist teinud nii avalikus sektoris (EAS, Päästeamet, Põha-Eesti Verekeskus) kui ka erasektoris (rahvusvaheline kaubandus, Eesti Pandipakend). Birgiti jaoks on alati oluline olnud ka keskkonnateadlikkus ja loodushoid: ta oli aastal 2008 Teeme Ära põhituumikus logisikaplaani juht, aastal 2018 Suure maailmakoristuspäeva Let’s Do It World põhitiimis action-tiimide liider, vabatahtlike eestvedaja ja staabijuht. Seejärel panustas ta üle kahe aasta Rohetiigri koostööplatvormi arendamisse, kus oli üksikisiku strateegilise suuna eestvedaja. Ühiskondlikusse töösse on ta investeerinud ligi 15 aastat oma elust palgatöö kõrvalt või vahel ka põhitööna. 

Huumoril on Birgiti elus oluline roll: koos Point Productions tiimiga on ta kirjutanud stand-up tekste Tõnis Niinemetsale, Kristjan Lüüsile, Jan Uuspõllule, Ott Sepale ja paljude teiste esinemiste jaoks. Ta on EFTA auhindadega pärjatud teleseriaali „ALO“ esimesel hooajal platsil olnud produtsendina ja olnud ka seriaali idee õhku viskajaks. Äsja tuli ta välja oma haridusliku meelelahutusetteastega „Dead End Talk“, mis räägib kuidas me igapäevaselt teeme oma parima, kuid sellele vaatamata satume mingil hetkel tupikusse. Ta on kahe lapse ema ning naudib pidevat enesetäiendmist, lugemist ja õppimist, inimestega tegelemist.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tupikutest väljatulemisest ja julgelt oma teed käimisest, hirmude ületamisest, kommunikatsioonist ja tänapäevasest juhtimisest, kaosemomendist loomisest ja probleemide lahendamisest, Eesti riigi uue narratiivi otsingutest, huumori olulisusest, neurolingvistilisest programmeerimisest, loodusest ja paljust muust huvitavast.

Katariina Unt on näitleja, kes on oma loomingulist annet väljendanud ka läbi lavastamise ja tantsu. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ning töötas Tallinna Linnateatris ja VAT Teatris ning vabakutselise näitlejana mujalgi. Ta on mänginud paljudes filmides, näiteks „Jüri Rumm“, „Somnambuul“, „Libahundi needus“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Idioot“, „Polaarpoiss“, „November“ ja mitmed teised teosed ning äsjalinastunud mängufilmis „Emalõvi“, televaatajad teavad teda seriaalidest „Kired“ ja „Süvahavva“, ta on dubleerinud ka laste- ja animafilme. 

Katariina Undi näitlejameisterlikkust on tunnustatud selliste auhindadega nagu Voldemar Panso preemia, Suure Vankri auhind, Naisnäitleja auhind, Ants Lauteri nimeline auhind, Eesti Kutuurkapitali aastapreemia, Hea Teatri auhind, Helmi Tohvelmani nimeline auhind, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmedal. Teatrilavadel on ta mänginud kümnete klassikaliste ja moodsate meistrite loomingus ning loonud ikoonilisi rolle, mille kaudu ta on teatripublikule meelde jäänud ja hinge pugenud. Tosin aastat on ta õpetanud näitlejatööd – algul Lavakas, viimased seitse aastat on ta töötanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias etenduskunstide osakonna näitleja eriala vastutava õppejõuna. Ta on tütre ema ning õnnelikus abielus.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu näitlemisest, lavastamisest ja filmikunstist, aga ka noortest ja murdeeast ning nendega seonduvatest rasketest teemadest, eneseanalüüsist ja tasakaalust, maailmade loomisest ja koodi muutmisest, sisemisest loomingulisest kodust ja näitlejaks olemise uurimisest ning paljust muustki.

Kertu Moppel on lavastaja, näitleja, stsenarist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Näitleja ja lavastajana on ta töötanud Rakvere Teatris ja Draamateatris, lavastanud on ta ka Von Krahli Teatris, Tartu Uues Teatris ja Vaba Laval. Tema tööd on tunnustatud Ants Lauteri nimelise auhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Näitlejana on ta televaatajatele tuttav seriaalist „Padjaklubi“, teatrisõpradele Rakvere Teatrist, Ugalat, Von Krahlist ja mujaltki. Stsenaristina on ta kirjutanud seriaali „Naised vormis“ ja “Homme põgeneme”, mitmeid Tõnis Niinemetsa stand-up komöödia showsid ja töötab mitme käsil oleva projekti kallal. Ta on tütre ema ning leiab, et oluline on toetada kummalisi ja teistmoodi teatrinägemusi.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kertu Moppeliga juttu kultuurist, kunstist ja teatrist, näitlemisest ja lavastamisest, tühistamiskultuurist ja kapitalismist, nalja tegemisest ja huumorist ning paljust muustki.

Epp Kärsin on koolitaja, kelle peamiseks teemavaldkonnaks on teadlik seksuaalsus, intiimsus, naudingud, seksuaaltervis ja inimsuhted. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri, kust on saanud ettevalmistuse seksuaalsuse alustele, anatoomiale ning füsioloogiale. Aastaid töötas ta treenerina ja tantsuõpetajana ning on tegelenud ka ülekaalus inimestega. Täiendanud on ta end Holistika Instituudis, Hiina meditsiini valdkonnas ning läbinud erinevaid tantrateraapia koolitusi ja töötubasid. Tantra sõna ta ise ei ise kasuta, sest selle tähendus on paljude jaoks rikutud. Ta ei tööta terapeudina, vaid on kogemuskoolitaja ja jagab inimestega oma isiklikku praktilist kogemust. Tema koolitustel on viimase kümne aasta jooksul käinud üle 42 000 inimese.

Aastal 2023 kirjutas ta koos Mihkel Rauaga raamatu „Ennast raiskame võõrastes voodites“, tal on oma vestlusõhtu paaridele ning koostöös Apolloga loengusari noortele „Seksist ilma häbita!“. Ta on tütre ema ning armastab rattasporti, tantsida, kõiki kehaliselt aktiivseid tegevusi, muusikat, raamatuid, elu ja inimesi. Epp usub, et armastus päästab maailma.

Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Epp Kärsiniga juttu tema maailmast ja unistuste elu loomisest, seksuaalenergia väest, kallistamisest ja suudlemisest, unenägemisest, elutervest enesearmastusest, meediast ja teiste arvamustest, ühiskonnast ja armastusest.

Eva Luigas on aiandusajakirjanik ja ajakirja Maakodu tegevtoimetaja. Ta on töötanud ka ajakirjades Kodukiri, TervisPluss, Eesti Naine, teinud saateid Vikerraadios ja Eesti Televisioonis, olnud ajakirja Aed peatoimetaja ning tema aiatarkusi kuuleb podcastist „Eva Luigase kõnetraat“.

Eva on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, Tallina Kõrgemas Majanduskoolis rahvusvahelist ärijuhtimist, Räpina Aianduskoolis maastikuehitust, Tallinna Ehituskoolis mööbli restaureerimist. Ta on varasemalt töötanud administreerimise, müügi ja turunduse valdkondades Nukuteatri ja Draamateatri, Õllesummeri ja PÖFFi korraldustiimides.

Seejärel vahetas ta valdkonda ning keskendus ta peamiselt aiandusele ja meediale. Ta on end täiendanud Inglismaal Osborne House’is ja töötanud ka Hansaplantis. Eva on kirjutanud neli aiaraamatut ja andnud välja kaks aiakalendrit „Minu Aiapäevik“. Ta on kahe poja ema ning naudib ka vanaemaks olemist, oskab hästi õmmelda ja mööblit restaureerida, naudib käsitsi tegemise oskust ja ise ilu loomist.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks aiandusele ja loodusele juttu ka süvenemisest ja meisterlikkusest, õppimisest ja loomingust, planeerimisest ja loobumisest, meediast ja lugude jutustamisest, enda isikupärase stiili leidmisest, perest ja kodust ning muust huvitavast.

Ingrid Lukas on muusik, laulja ja lugudekirjutaja, muusikaterapeut, hääleuurija, helimüstik. Alates kümnendast eluaastast on ta elanud Šveitsis. Muusikat on ta õppinud Zürichi Kunstide Ülikoolis, Berliini Kunstiülikooli magistrantuuris omandas ta muusikaterapeudi eriala ning on end täiendanud New Yorgis.

Muusikaterapeuditööd tegi ta Šveitsi taastusravikliinikus, peamiselt psühhosomaatiliste probleemide ja trauma läbi elanud inimestega. Tema enda noorpõlve kogemus selektiivsest mutismist ehk valikulisest tummusest, mis tuleneb suutmatusest end väljendada. See pani teda sügavalt süvenema emotsionaalsesse ja füüsilisesse stressi teemadesse, mida tema kogemusel on võimalik tervendada läbi muusika. 

Tema muusikalise väljenduse kogukonnaks on Ingrid Lukas Band, mis on andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas. Tänaseks on tal ilmunud viis albumit, neist viimane „Elumeloodia“. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikale ja muusikateraapiale juttu ka oma hääle leidmisest, küpsemisest ja oma elumeloodiast, sisekõnest, emotsioonidest ja vabanemisest, Eestist ja Šveitsist, juurtest ja esivanematest, ja seda kõike nii sõnas kui ka muusikas.

Kris Lemsalu on kunstnik. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, täiendas end Taani Disainikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema loomingut on esitletud näitustel Eestis, Austrias, Ameerikas, Mehhikos, Ühendkuningriidis, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Soomes, Rumeenias ja mujalgi ning tema teoseid on mitmes muuseumi-ja erakogus. 2019. aastal esindas ta Eestit 58. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonis. Tema esindajateks rahvusvahelisel kunstiturul on Temnikova & Kasela Galerii. Kris Lemsalu tööd on tunnustatud Noore kultuuritegelase preemia, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemiaga. Ta on teinud koostööd paljude kunstnikega, teiste seas näiteks maalikunstnik Tiit Pääsuke, muusik Kyp Malone, tekstiilikunstnik Johanna Ulfsak, skulptor Edith Karlson jt. 

Oma loomingus kasutab ta materjalina peamiselt portselani, karusnahka, villa, silikooni, leidobjekte, muusikat, videot ning ka perfomance’it. Kris Lemsalu loomingut iseloomustab tähelepanu koloriidi- ja pinnaefektidele, huvi arhetüüpsete ja sümboolsete motiivide vastu, irooniline ja refleksiivne suhe oma vahenditesse, lavastuslikkus ja absurdimaiguline huumor. Nomaadliku eluviisiga kunstnik elab ja töötab Eestis, New Yorgis, Viinis, vahel ka Mehhikos ja Jaapanis ning mujalgi.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb kunstnik Kris Lemsaluga juttu veel tema nomaadlikust eluviisist ja elust mitmetes eri maades, isikupärasest stiilist ja kuidas oma riietes kodus olla, sotsiaalmeediast kui põrgutulest, NYCi Jungi raamatukogust ja Veneetsia biennaalist, väravate loomisest ja muustki.

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog ja tööõnne uurija, kes on 23 aastat pühendunud teemale kas ja kuidas oma karjääris ehk rahuldustpakkuvas eneseteostuses leida rõõmu. Psühholoogiat õppis ta Audentese Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast pärineb tema magistrikraad ning ta on end täiendanud väga paljudes psühholoogiaga seotud valdkondades ja teemades, alates Soomes õpitud Meisner tehnikas näitlejaõppest kuni psühhodraama, perekonstellatsioonide ja superviisorluseni. 

Tema koolituste peateemadeks on lisaks tööõnnele ka muudatuste juhtimine, arenguvestlused, töötajate värbamine ja motiveerimine, heaolu ja vaimne tervis, klienditeekonna loomine, X, Y, Z ja Alfageneratsiooni erinevused ja ootused elule ning palju muudki. 

Tiina on ka Eesti Kunstiakadeemia külalislektor, ajakirja Edasi kaasautor, ta on kirjutanud seitse raamatut, viimati ilmus tema sulest luulekogu „Kas ma ütlesin moonid“. Kolme tütre ema hobideks on kirjutamine ja lugemine, loodus ja aiandus ja permakultuur, kaasaegne kunst, näitlemine, väärtfilmid, jazztants ja pilates. Ta on startup-i HappyMe asutaja ja tegevjuht. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tööõnnest ja karjäärist, läbipõlemisest, ülemaailmsest FOMO-st ja võrdlemismajandusest ning rattas elamisest, erinevatest generatsioonidest ja tänapäeva töökultuurist, tundekasvatusest ja noortest ning muust huvitavast.

Olga Temnikova on galerist, kes koos partneri ja abikaasa Indrek Kaselaga asutas 2010. aastal Temnikova & Kasela galerii. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali, on lapsena võitnud üle-eestilisi kunstikonkursse. Peale ülikooli töötas ta mõnda aega disainerina. Sellest hetkest, kui galerist Piia Ausman kutsus teda ArtDepoosse tööle, tundis Olga, et galeristi amet on just see, mis teda vaimustab. Temast sai kirglik Eesti nüüdiskunsti rahvusvahelisele areenile viija, kes ehitas nullist üles terve valdkonna. Tema tööd ja panust kodumaise kunstielu edendamisel on tunnustatud näiteks noore kultuuritegelase eripreemia ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Postimehe Kultuuriveduri auhinnaga. 

Temnikova & Kasela Galerii on Eesti kunstnikke viinud rahvusvahelistele biennaalidele ja messidele, nende tiiva alla kuuluvad: Edith Karlson, Flo Kasearu, Inga Meldere, Jaan Toomik, Jaanus Samma, Kaarel Kurismaa, Kaido Ole, Katja Novitskova, Kris Lemsalu, Krista Mölder, Merike Estna, Mikko Hintz, Oleg Frolov, Olga Chernysheva, Sigrid Viir, Tommy Cash, Tony Schmale.

Lasnamäelt pärit Olga on kahe lapse ema, teda võlub tervislik ja keskkonnateadlik eluviis, ta on põhjalik, süsteemse mõtlemise ja terava mõistuse ning sooja südamega, kirglik oma valdkonna edendaja.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu kunstist ja kultuurist mitme nurga alt, galeristitööst, rahvusvahelistest kunstiturgudest, ka venelastest ja Venemaast, suhetest ja emadusest, teadlikkusest ja arengust.

Liisa Vurma on disainistrateeg ja arengunõustaja, kes on viimased 17 aastat elanud Austraalias. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, aga asus seejärel tööle disainerina ja töötas agentuurides Kolm Karu, Royal Service, Identity.

27-aastaselt kolis ta Melbourne’i, kus tegi Swinburne’i Tehnikaülikoolis disaini ja kommunikatsiooni alal magistrikraadi. Ta töötas kümme aastat disaini ja tootedisaini tiimide juhina, tegeles ka startup’ide ja nõustamisega ning edendas edukalt sealset teenusedisaini valdkonda, kuni jäi emaduspuhkusele. Ta on kahe poja ema. 

Liisa on kirglik tervislike töökeskkondade looja: teda huvitab vaimne ja füüsiline tervis, isiklik ja töine areng – kõik see viis teda teenusedisaini kõrval ka coaching’u õpinguteni. Väikelaste kõrvalt tegeles ta ka ettevõtlusega, luues naisettevõtjatele professionaalset arengut toetava keskkonna Nudge.me. Täna on ta keskendunud Cairnmillal Instituudis psühhoteraapia magistriõpingutele.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib Liisa Vurma lisaks emadusele ja kärgperendusele ka teenusedisainist ja disainmõtlemisest, psühholoogiaõpingutest ja inimloomuse olemuse uurimisest, elust Austraalias ja austraallaste mõttemaailmast ja suhtlemisviisist ning muust huvitavast.

Maarja Merivoo-Parro on ajaloolane ja ajakirjanik, kes uurib ja kajastab kultuuri ja meedia puutepunkte ning naudib lugudeloomise kunsti. Raadiokuulajad teavad teda Raadio 2 ja Vikerraadio eetrist (ta on teinud raadiosaateid ka Lätis ja Ameerikas), ETV vaatajad saadetest „Uudishimu tippkeskus“ ja „Nova“, lugejad teadusuudisteportaali Novaator veergudelt. Suure keelehuvilisena on õppinud ligi kahtekümmet keelt.

Akadeemilises töös on ta pühendunud Ulgu-Eesti teemade uurimisele. Ajalugu õppis ta Tallinna Ülikoolis ning on end täiendanud ka Šotimaal, Ameerikas, Lätis, Soomes. Doktorikraad pärineb tal Tallinna Ülikoolist ja järeldoktor Jyväskyla Ülikoolist, kus ta ka praegu teadust teeb, uurides Marie Curie granti toel Soome-Eesti sõprussuhteid iseseisvumisaja algul.

Ta on olnud Vabamu ja Tallinna Linnamuuseumi näituste kuraator ning on praegu üks kuraatoritest Kanadas Torontos 2028. aastal avatava väliseesti muuseumi VEMU loomisprotsessis. Tema professionaalsust on tunnustatud Michael G. Karni ja Fulbrighti ning mitmete teiste stipendiumitega, ta on saanud Eesti Teadusagentuurilt riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärgi. Äsja ilmus temalt „AjalooLASTE õpik 5. klassile“, varasemalt on ilmunud „Eestlased Ameerikates“ ja „Maarja varia“.

Maarja on tegelenud ka perfomance-kunsti, moderntantsu ja muusikaga nii instrumentalisti kui ka vokalistina, kutsunud ellu Bändisärgipäeva, laulja-lugudekirjutajana on ta tuntud kui Aprillo.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu veel ajaloost ja haridusest, Eestist ja Soomest, keeleõppest ja teineteisemõistmisest, sisemisest motivatsioonist, meediast ja raadiost ja telest ning paljust muust huvitavast.

Virge Naeris tegeleb pärast kergejõustiku tippsportlase karjääri lõpetamist peamiselt psühholoogilise nõustamisega ja idamaiste praktikate õpetamisega

Aastatel 1986-2002 teenis ta Eesti meistrivõistlustelt 43 medalit, ta on olnud 46 korda Eesti koondises, on kahekümnekordne Eesti Meister, teda on valitud viis korda Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks, parandanud Eesti rekordeid nii kolmikhüppes kui ka seitsmevõistluses. Ta on osalenud maailmameistrivõistlustel, saavutas sise-EM võistlustel 1995. aastal 5. koha ja olümpiamängudel 1996. aastal Atlantas sai ta kolmikhüppes 14. koha. Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri teaduskonna lõpetamise järel süvenes Virge Naeris Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Audentese Ülikoolis psühholoogiaõpingutesse ning tegeleb tänaseni nõustamisega. Mõnda aega töötas ta ka õpetajana Rocca al Mare koolis ning Niitvälja Golfiklubis.

Üheks tema tegevusvaldkonnaks on idamaised praktikad: ta on õppinud joogat, shindod, qigongi, hiina meditsiini ning õpetab ida tervisetarkustel ja praktikatel baseeruvat liikumist ja eluviisi Bliss Teraapiakeskuses ning erinevates Tervise Alkeemia retriitidel. Ta on pikaaegses õnnelikus suhtes ja kahe poja ema ning naudib elu kooskõlas loodusega.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks spordile ja liikumisele juttu veel oma keha kuulamisest, ida tervisepraktikatest ja hiina meditsiinist, tasakaalust ja oma hinge teel olemisest, naisena küpsemisest ja huumorimeele olulisusest.

Mari Kalkun on laulja ja laulukirjutaja, helilooja ja muusik, pärimusekandja. Tema muusikas sulavad kokku pärimus ning kaasaegne helikeel ja elutunnetus, minevik ja olevik. Meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta on kasutanud muusika loomisel kandleid, akordioni, kitarri, klaverit, elektroonikat, kuid eeskätt tunneb laulja ära tema vägeva ja nüansirikka hääle järgi.

Mari Kalkunil on cum laude magistrikraad pärimusmuusika laulu erialalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekavast, aasta õppis ta ning andis ka oma magistrikontserdi Soomes Sibeliuse Akadeemias.

Karismaatilise ja vahetu olekuga lauljana ning omanäolise käekirjaga loojana on ta oma soolokontsertidega pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. Ta on esinenud enamikes Euroopa riikides, Ameerikas, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis ning esindanud Eestit ka mainekal maailmamuusikafestivalil WOMEX. Ta on teinud kaastööd Klassikaraadiole ja BBC-le, löönud kaasa arvukates rahvusvahelistes muusikaprojektides ja teinud koostööd nimekate maailmamuusikutega. Tal on oma plaadifirma Aigu Om Records ning ta korraldab Võrumaal festivali Aigu Om!. Ta on tütre ema ning elab oma esivanemate talus.

Eva Palm on Live Nation Estonia peapromootor, kes on kontserdikorralduses tegutsenud juba veerand sajandit ning tegeleb peamiselt maailmanimede Baltikumi toomisega.

Peale ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis elas ta mõned aastad Ameerikas ning kodumaale naastes töötas tosin aastat reisikorralduses Estravelis ja Hermann Reisides/Kaleva Travelis.

Olles olnud kontserdikorralduses tegev 25 aastat – algul BDG-s ja nüüd Live Nationis – on ta töötanud enamustel live-show loomise jaoks vajalikel ametipostidel ning korraldanud näiteks selliste superstaaride kontserte nagu näiteks The Weeknd, Depeche Mode, Madonna, Rammstein, Metallica, Bon Jovi, Guns’n’Roses, Robbie Williams, Lady Gaga, Red Hot Chilli Peppers, Elton John ja paljud teised.

Eva on kahe tütre ema ning lisaks reisimisele on tema suureks kireks on sisekujundus ja kunst, ta on end täiendanud EKA kursuselt ja tal on kaunis keraamikakogu ning  palju erilisi taieseid maailmarännakutelt. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikateemadele juttu ka Eestist kui perifeeriast, staariks olemisest, lastest ning nendega seotud keerulistest väljakutsetest, aardeotsingutest kunstirindel ning naiseks olemise ägedatest aspektidest.

Karin Madisson on vandeadvokaat, kes on advokaadibüroos Sorainen töötanud 28 aastat ning on seal ka partner. Ta on olnud pikka aega Eesti Advokatuuri Äriõiguskomisjoni juht, mille eest ta pälvis ka 2015. aastal aasta advokaadi tiitli,  Justiitsministeeriumi Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige, Makejõuetuse revisjoni töörühma liige jne. Ta on kaasjuht ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste ning tööõiguse tiimis ning toetab tööstuse, erakliendi varahalduse, kaitsevaldkonna ja ESG sektorite tööd. 

Karin on ettevõtluse usku: ta on olnud äriühingute juures ärinõustaja ja kuulunud ka nõukogudesse ning peab perega Lõuna-Eestis, Rõuges butiikhotelli Ööbikuoru Villa ja restorani Andreas. Ta on kahe lapse ema.

Aastal 2022 liitus ta Kaitseliiduga ja tänaseks on talle omistatud kaprali auaste.

Ta kuulub Eesti Advokatuuri, Rahvusvahelisse Advokaatide Assotsiatsiooni, Euroopa Tööõiguse Advokaatide Assotsiatsiooni, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni, on olnud pikka aega Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu ja hoolekogu liige ning panustab ka oma kodukohta läbi Virtsu Vilistlaste MT juhtimise. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu maailma muutmisest ja generatsioonide vahelistest eripäradest, tänapäeva noortest, rahatarkusest ja investeerimisest, suhetest ja suhtlemisest, iseendaks olemise julgusest.

Maris Kõrvits on kauaaegne raadiotegija, kes on töötanud raadiojaamades Power Hit Radio, Raadio 2 ning juhib nüüd koos Rauno Märksiga Retro FMi hommikuprogrammi, mille eest pälvilisid mullu ka Aasta Raadiohääled auhinna. Marist on tunnustatud ka Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt Selgelt Kõneleja ja Rahva lemmiku auhinnaga. Ta on juhtinud ka mitmeid telesaateid, aga oma loomingulise elu kireks peab raadiot.

Lisaks raadiotööle peab Maris oluliseks ka enesetäiendust, ta on õppinud näiteks õmblemist, fotograafiat, massaaži, meigikunsti, vene ja soome keelt, astroloogiat, kondiitrioskusi ning naudib maaelu ja remonditegemist, ta saab kõigega hakkama.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu raadiost ja meediast, privaatsusest ja sotsiaalmeediast, õppimisest ja õpetamisest, lastele eeskujuks olemisest ja arukuse olulisusest, elu lihtsuse võlust ning pisut ka Genkast.

Kerstin Kessu Raidma on reklaamiekspert. Kunstnike peres kasvanuna õppis ta EKAs nahakunsti, aga peale ülikooli lõppu suundus reklaamivaldkonda. Ta on töötanud reklaamiagentuurides Indigo Bates, Taevas ning alates Tabasco loomisest on ta olnud sealne art director ja nüüd ka loovjuht. Ligi kahekümneaastase reklaamitegija karjääri jooksul on teda ja ta tiimi loomingut tunnustatud paarisaja erineva reklaamiauhinnaga meilt ja mujalt. Esimese eestlasena osaleb ta tänavu maineka reklaamifestivali Cannes Lions välireklaami žüriis. Ta on ka sotsiaalmeedia aktivist, kelle loodud on menukad facebooki grupid: Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele, Naised teavad, Art Department, Tramaivõikuihalbdisain/reklaam!.

Kessu on kahe lapse ema ja isikupärase stiiliga värvikas karakter, kelle eluviisi üheks märksõnaks on rokenroll. Ta oli ka kunagise ettevõtmise Heviaeroobika algataja ja eestvedaja, on töötanud stilistina ja kunstnikuna filmis „Soovide puu“. Lisaks reklaamiagentuuri tööle õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias reklaami ja brändingut. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu reklaamindusest mitme nurga alt, huumorist ja sotsiaalsest vastutusest, suunamudimisest ja persoonibrändidest ja sotsiaalmeediast, tulevikuvisioonidest aga ka Barbiest ja Pakendikeskusest.