Inimesed on üha rohkem otsimas töökohti, mis neile päriselt sobivad ja mis neid muu hulgas ka maailmavaateliselt kõnetavad. Oluline on just see enda töökoht ära tunda, sinna tööle saada ja hiljem ka töö tegemise käigus enda heaolu eest hoolt kanda. Siinkohal saavadki ettevõttest Creitist appi tulla Doris Luha ja Inge-Helene Pello, kes lisaks karjääriga seotud küsimustele annavad inimestele nõu ka stressiga toimetulekul.

Saates „Tööelu“ käis seekord külas Lisanna Elm, kes selgitas, millist teenust kupland.ee täpsemalt pakub. Kaugtöö on muutunud paljudele uueks normaalsuseks, kuid kontorist minnakse välja tööle väga erinevatel eesmärkidel. Kes sellist teenust kasutab ja miks võiks kõik seda proovida?

Seekordses saates „Tööelu“ käis külas ESTPLY personalijuht Lea Randmaa, kes tutvustas lähemalt ettevõtte sündimislugu. Millised inimesed ESTPLY-s üldse töötavad? Ligi 200 inimese hulgast leiab mitmeid erinevaid ametikohti ning Lea selgitab lähemalt, kuidas igapäevane töö tehases välja näeb. Kui pikad on vahetused? Kui palju palka saab? Kellele ESTPLY-s töötamine sobib?

Küsimusega „Millest alustada, kui tajud, et meeskond ei toimi ja meeskonnatunne on madal?„ võib oma töös kokku puutuda iga juht. Ka väga hea juht. 10 aasta pikkuse meeskondade ja juhtide koolituskogemusega Kaido Pajumaa räägib juhtide eksiarvamustest, mille ignoreerimine võib viia nõrkade meeskondade tekkeni.

Kuidas erineva generatsiooni töötajad edukalt ühe meeskonnana toimima saada? Motivaator.ee juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa teab hästi, mida ootavad tööandja ja töötaja suhtelt erinevad osapooled.

Pealinnas elavad inimesed on kindlasti näinud tänavatel ringi sõitmas ümaraid ja nunnusid, vilkuvaid ja vahel kodanike poole pöörduvaid pakiroboteid. Need lipuga endast märku andvad neljarattalised kullerid on Eesti ettevõtte Starship Technologies loodud. Plaaniks viia maailma väikepakkide transpordis läbi ei midagi muud kui revolutsiooni. Kõik robotid on ehitatud Eestis ja suurem osa firma töötajaid toimetab samuti Tallinnas.

Teame ja tunneme Tööinspektsiooni pigem kui asutust, mis astub uksest sisse siis, kui keegi on kaevanud halbade töötingimuste üle või teemaks hoopis ilmnenud töökius. Või kui on vaja töövaidluskomisjonis saada õigus mõnele lepinguvaidlusele. Vähem teatakse aga seda, et Tööinspektsiooni olulisemaks tööks on hoopis tööalaste murede ennetamine.

Kliimapagulusse läinud lapsevanemad arendasid vajadusest oma lastele eesti keelt õpetada välja ALPA harivad digiõppemängud, mida on praeguseks Eestis alla laaditud enam kui 70 000 korda. Maailmas leiab selle õpetliku äpi aga lausa 600 000 nutiseadmest.

IT-sektoris mittetöötavatele inimestele võib teinekord tulla üllatusena see, kui inimkeskne on tegelikult kogu IT-valdkond. Innovatsioonilisi ja keerukaid, kuid väga personaalseid IT-lahendusi saab luua vaid inimkeskse lähenemisega, mille Gofore on võtnud oma südameasjaks.

Äsja 10-aastaseks saanud spordi- ja heaoluteenuste turuplats Stebby on muutunud eestlaste hea tervise eestkõnelejaks, kuna näeb oma kasutajate abil neid murekohti ja ka võimalusi, mida on inimestel aina enam vaja, et 21. sajandi linnaühiskonnas „ellu jääda“. Samuti püüab Stebby pakkuda inimestele võimalikult laia teenuste ning tegevuste valikut, et ka enda füüsilise ja vaimse tervise eest mugavalt hoolt kanda.

Professionaalsusest rääkides on oluline aru saada, et TWN ei ole perekond. Pigem tasub meid vaadata kui kõrgetasemelist spordivõistkonda. Tippklubina anname enda poolt kõik, et mängijad saaksid areneda ja teha nii individuaalselt kui meeskonnana parima tulemuse. Vastu ootame töökust, sihikindlust ja initsiatiivi. Kui meie koostöö ei suju, arutame koos asjad läbi ning otsustame, mida muuta. Reeglina sellest piisab, samas ei ole ka välistatud, et mõistlik võib hoopis olla jätkata kusagil mujal, et mitte raisata oma karjääri.

Juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa selgitab, millise juhi tiim töötab edukalt ja rahulolevalt ja millise juhi alluvad uuest juhist unistavad.

Iga ettevõtte edu sõltub kõige rohkem sellest, kas seal töötavad õiged inimesed, aga kustkohast neid õigeid inimesi leida? Tammiste Personalibüroo teab.

Kui me räägime Eestist kui IT-riigist, siis mõtleme instinktiivselt oma suurtele erafirmadele nagu Bolt, Pipedrive, Wise, Nortal jne. Samas kutsutakse siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskust (SMIT) hellitavalt „Eesti suurimaks IT-majaks“, kuna selles majas valmivad suured riiklikud tehnoloogiaprojektid ja sest seal töötab enam kui 370 inimest.

Radisson Collectioni juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et koroona andis võimaluse hinnata ümber selle, mida üldse turism, puhkamine ja ka hotellis peatumine tähendavad, mida inimesed oma reisidelt ootavad. Nii läbiski Tallinna üks esimesi tipphotelle Radisson kahe viimase aasta jooksul täieliku uuenduskuuri. „Vanast hotellist jäid järele vaid kaks asja: seinad ja hotellipersonali uskumatu motivatsioon pakkuda meie külalistele parimat, Eestile omast külalislahkust. Hotelli füüsiline pool sai täielikult ümber tehtud, kasutasime Eesti disainereid, Eesti kunstnikke, meil on majas Eesti parimate toodetega restoran. Idee oli anda igas aspektis igale külalisele võimalus tunda, mis see Eesti siis tegelikul ikkagi on. Eriti kui paljud ärireisijad ei pruugi linnast välja saada,” selgitab Käpp. Radisson Collectioni talendiosakonna juht Andra Piirsalu lisab, et talentide osas läks neil pigem hästi, sest siiani on majas tööl palju neid inimesi, kes alustasid restoranis selle esimesel avamisel 2001. aastal. Muuseas, ka Andra on üks neist, kes toona hotelli avas, olles töötanud Radissonis enam kui 20 aastat.

#38: Kas sulle meeldiks töötada lennundusvaldkonnas? by Delfi Tasku

Vastu sügist on võimalik minna omandama põnevaid elukutseid ja ühtlasi saada rohkem teada tervisealastest teemadest.

Saates "Tööelu" käisid seekord külas Tallinna Polütehnikumi õppealadirektor Helen Pärk, IT-osakonna juhataja Toivo Pärnpuu ja meediaosakonna juhataja Marko Levin. Millise kooliga on siis täpsemalt tegu? Varsti juba 110. sünnipäeva tähistavast Tallinna Polütehnikumist tulevad tööturule nii elektrikud, IT-spetsialistid kui ka erinevates meediavaldkonnas tegutsevad inimesed. Saatekülalised tutvustavad õpetatavaid erialasid ja räägivad lähemalt, kellele võiks Polütehnikumis õppimine sobida. 19. mail toimub Tallinna Polütehnikumis ka infopäev, kus kõik huvilised saavad kooliga tutvuma tulla ja töötubades osaleda.

Seekordse saates "Tööelu" käisid stuudios Liina Tamm ja Ingrid Vetka Sisekaitseakadeemiast. Kui paljude jaoks seostub akadeemia just politseiametnikega, siis tegelikult koosneb kool neljast kolledžist, kus õpitakse väga erinevatel erialadel.

Uute tehnoloogiliste võimaluste tulekuga on pea peale pööratud enamik vanu tavasid, mille järgi elati ja toimetati. Ka töö tegemine ei ole jäänud puutumata, võiks isegi öelda, et ümber on hinnatud peaaegu kõik, mis sellega seostub. Töö ei defineeri enam inimest, töö on vaid vahend oma „päris elu” tarvis võimaluste tekitamiseks. „Näha on, et uus generatsioon ei hooli enam ainult nendest väärtustest, mida klassikaline töötegemine pakub. Tööd soovitakse aina enam teha endale sobival ajal, kohas ja viisil. Tööd kindlasti tahetakse teha ja ollakse selles ka professionaalsed, usaldusväärsed, kuid 9–17ni lepingujärgne töö ei ole enam unistus. Mina olen ka selle uue ajastu hea näide, sest mul on olnud viimase 11 aasta jooksul 17 töölepingut. Kui vanasti vaadati sellele halvasti, et inimene on püsimatu, teeb natukene ja siis läheb minema, siis täna on see uus normaalsus,” selgitab tööampsude platvormi Treamer tegevjuht Mihkel Rembel. Treamer on platvorm, mis pakub inimestele võimaluse leida endale töö päevaks-kaheks või nädalateks, samuti leida see töö kas kohe homseks või mõnekuise etteplaneerimisega. Rembel ütleb, et nemad on hetkel keskendunud teenindussektori tööampsude pakkumisele, tegelikult vahendamisele. Nii saab Treameri kaudu minna tööle teenindajaks kohvikusse, kauplusse või koristajaks, kolijaks. Kuna kohe algab ka istutushooaeg, siis just praegu on võimalik haarata ka paarinädalane tööamps metsaistutajana. „Kõige aluseks on ikka usaldus, mõlemalt poolt. Platvormil saavad nii töötajad kui tööandjad üksteist hinnata, kirjutada kommentaare, mis on kõik avalikud ja annavad julguse tööd vastu võtta või tööd pakkuda. Ekslik on arvamus, et tööampsud on kuidagi vähem väärtuslik viis töö tegemiseks, tööampsudega on võimalik luua endale väljakutseid pakkuv täistööaeg, mis on tasustatud väga hästi. Teenistus võib olla vahel isegi kõrgem kui lepinguga töötades, samas on vabadust palju rohkem. Tööampsud ei kao kuhugi, neid tuleb pidevalt juurde ehk siis ei pea kartma, et tööd ei ole,” selgitab tegevjuht. Treameri puhul on äärmiselt oluliseks argumendiks ka see, et palga maksab tööampsu tegijale välja platvorm, teeb seda hetkel igal kolmapäeval, kuid töö käib, et tasustamine muutuks igapäevaseks – teed töö ära ja saad veel samal päeval palga kontole. Rembeli sõnul ei pea sellise skeemi järgi tööampsu tegija tasu ootama ega seda kuskilt küsima, kõik on kiire ja lihtne. „Tulevikuplaan on laiendada ka neid valdkondi, mille ampse pakume. On näha, et aina enam valdkondi vaatavad üle oma protsesse ja leiavad seal kohti, kus saab tööampsutegijaid kasutada,” mainib Rembel. Saates rääkisid töötamise tulevikust ja tööampsudest platvormi Treamer tegevjuht Mihkel Rembel ja saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson. Mõtete ja ideedega palun kirjutada meile aadressil tooelu@delfi.ee

Konkreetse eriala omandamine kutseõppes on saanud äärmiselt populaarseks. Podcast´is „Tööelu“ annab teemast ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. Saatejuht on Lauri Toomsalu.

Seekordse saates "Tööelu" käisid külas Jaanika Tammekänd ja Tatjana Pihlakas värbamisagentuurist HR Agency. Agentuur on lühikese aja jooksul teinud murrangulise läbimurde – oma valdkonnas on nimekirja lõpust jõutud kuuendale kohale! Millise ettevõttega on täpsemalt tegu ja mille eest HR Agency seisab? Kui palju kasutatakse renditööjõudu? Kust leida häid töökäsi? Millistes valdkondades on töötajatest kõige rohkem puudu? Mida peaks tähele panema tööle kandideerimisel – mida selga panna, kuidas huvitavat CV-d koostada? Neile ja mitmetele teistele põnevatele küsimustele saad vastuse juba saadet kuulates.

Saates "Tööelu" käis külas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus, kes rääkis kooli ajaloost ja õppetegevusest. Ligikaudu 800 õpilasega kool on Tarmo sõnul parajalt suur ja parajalt väike, et tekiks mõnus meeskonnavaim. Mida saab Vana-Võidus täpsemalt õppida? Millised erialad on kõige populaarsemad? Kuidas toimub igapäevane õppetöö? Kuidas tehakse kohalike ettevõtetega koostööd? Kellele võiks Viljandi Kutseõppekeskus sobida? Milline näeb välja koolimaja? Need ja mitmed teised küsimused leiavad vastuse põnevas arutelus!

Saates "Tööelu" käisid külalised Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist: õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa, kutseõppe osakonna juhataja Piret Tamme ja kutseõpetaja-õppekavada koordinaator Kristi Mähar. Millises seisus on tervishoiuvaldkond Eestis? Millistel erialadel saab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppida? Kui suure kooliga on tegu? Millised on kõige populaarsemad erialad? Kuidas igapäevane õppimine koolis täpsemalt välja näeb? Kui palju mehi tervishoiutöötajaks õppima tuleb? Need ja mitmed teised küsimused saavad vastuse põnevas arutelus.

Seekordses saates "Tööelu" käisid külalised Haapsalu Kutsehariduskeskusest: direktor Ingrid Danilov, avalike suhete spetsialist Tiia Tiisler ja huvijuht-kutseõpetaja Marit Tamm. Koolil on äärmiselt põnev tekkelugu, mis sai alguse kogukonna suurest tahtejõust. Sulgemisele mõeldud kool hoiti elus ainult tänu kohalike inimeste pingutustele ning tänaseks on Haapsalu Kutsehariduskeskus kasvanud 800 õpilasega kutsekooliks, kuhu tullakse õppima maakondadest üle Eesti. Milliseid valdkondi koolis õpetatakse? Kes Haapsallu õppima tulevad? Mida hindavad kooli juures kõige enam õpilased? Kuidas toimub koostöö kohalike ettevõtetega? Miks peaks Haapsalu Kutsehariduskeskusesse õppima tulema? Need ja mitmed teised küsimused saavad vastuse saates!

Saates "Tööelu" käisid seekord külas Brit ja Tarmo reisikorraldusettevõttest Hurtigruten. Pika ajalooga ettevõte sai alguse Norrast ning on nüüdseks laienenud globaalse ulatusega valdkonna turuliidriks, kontor on olemas ka Eestis. Paljude jaoks on nimi Hurtigruten võib-olla võõras, sest peamiselt tulevad kliendid reisima välismaalt. Millega ettevõte siis täpsemalt tegeleb ning kuidas on tekkinud side Eestiga? Neile küsimustele vastavad Brit ja Tarmo saates lähemalt. Maalilised ja lausa elumuutvad ekspeditsioonid saavad alguse inimese unistuste ja vajaduste mõistmisest. Kes aga Hurtigrutenis töötavad? Ja milliseid inimesi ettevõttes otsitakse? Millised on karjäärivõimalused? Need ja mitmed teised teemad arutatakse saates põhjalikult läbi.

Uute raudteede ehitamine on olnud Eestis jutuks juba aastaid, seda peamiselt tänu Rail Balticu projektile, kuid ka kohalike teede remondi ja teedevõrgu arenduse tõttu. Eestlastele meeldib rongiga sõita, samuti raudteel kaupu vedada. Olgugi et kaubaveo tippajad on seljataha jäänud, ei näo valdkonnas tegutsevad inimesed raudtee kadumisest mingeid märke. „Kindlasti on raudteel suur perspektiiv ka tulevikus, seda nii inimeste kui ka kaupade veol. See tähendab, et pidevalt on vaja juurde ka kogemustega töötajaid. Rail Balticu valguses oleks kahjulik, kui me peaksime raudtee ehitamiseks tooma insenerid ja ehitajad sisse. Suur üleeuroopaline projekt annabki võimaluse omada pikemat vaadet ja juba täna vajalikke inimesi hakata välja koolitama,” räägib raudtee taristu ehitusfirma GoTrack juhatuse liige Kalvi Pukka. Go Tracki teine juhatuse liige Andrei Kletsun lisab, et hetkel annavad nemad oma töötajatele ise vajalikud teadmised raudteel töö tegemiseks. Ning nagu vanasti toimub see paljuski õpetaja ja õpilase koos tegemise läbi – enne, kui saab ise raudteed ehitama asuda, on vaja olla mõnda aega praktikandina tööde juures. GoTrack tegutseb näiteks nii Eestis kui ka Soomes, pakkudes laia teenustevaldkonda kõikidele raudteeomanikele ja -operaatoritele. Pukka rõhutab, et Eestis saab peamiselt aga rääkida raudtee remontimisest. Uusi lõike palju ehitatud ei ole, kuid mõni siiski – taastatud on lõik Riisipere-Turba vahel, ideega pikendada see raudtee kunagi ehk Haapsaluni. „Kohaliku raudtee hooldamise ja arendamise peamiseks suunaks on turvalisuse ja sõidukiiruste tõstmine. Raudteel on turvalisus peamine, mistõttu peab remont olema regulaarne ja kvaliteetne. Kui meil on tulevikus plaan tõsta sõidukiirused raudteel 160 kilomeetrini tunnis, siis tõuseb vajadus selle turvalisuse järele veelgi,” mainib Kletsun. Raudtee taristu olukorda ja raudtee üldist tulevikku tutvustasid saates ehitusfirma GoTrack juhatuse liikmed Kalvi Pukka ja Andrei Kletsun. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil tooelu@delfi.ee.

Seekordses saates "Tööelu" käis külas Eesti suurima konsultatsiooniettevõtte Civitta tegevjuht Triin Andresson. 21 aastat tagasi alguse saanud kodumaine ettevõte on tänaseks kasvanud rahvusvahelise haardega konsultatsioonifirmaks ning Triin räägib Civitta tegemistest lähemalt.

See, et ka Eestis on olemas pika ajalooga – lausa 150-aastase ajalooga – raudteetransport, tuleb meile sageli meelde alles siis, kui jääme raudteeülekäigukohas punase tule taha seisma ja näeme mitmekümne vaguniga kaubarongi endast möödumas. Rahvusvaheline raudteelogistikaettevõte Operail annab tööd ligi 600 raudteelasele ja otsib uusi turge, kuhu enda kand veel kinnitada. „Oleme tõepoolest muutunud rahvusvaheliseks ettevõtteks, kuna lisaks Eestile tegutseme ka Soomes. Veame seal kaupa ja rendime klientidele meile kuuluvaid vaguneid. Vagunirendiäri laiemalt on üks meie kolmest põhilisest ärisuunast kaubavedude ja vedurite ehitamise ning veeremiremondi kõrval. Olgugi et raudteel on Eestis pikk ajalugu, siis Operail on pidevalt arenev ja moderniseeruv ettevõte,” räägib ettevõtte personali- ja turundusjuht Jane Etverk. Operaili Eestis veetud kaubamaht ulatus 2020. aastal üle 11 miljoni tonni. Mööda rööpaid liiguvad nii transiitveod kui ka Eesti-sisesed kaubaveod. Ettevõtte vaguniparki kuulub üle 3000 vaguni, millest enam kui 2200 on renditud rahvusvahelistele klientidele ning need teenindavad muuhulgas ka Hiina ja Euroopa vahelist kaubavedu. Vedurite ehitamine ja moderniseerimine on aga ehk kõige põnevam uus suund, millega Operail tegeleb. „Väga lühidalt ja lihtsalt öeldes monteerime vanad vedurid veermikuni puhtaks ja ehitame uutest moodulitest veduri jälle üles, nüüd juba tänapäevaselt. Otsime ka uusi, keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Näiteks oleme valmis ehitanud veduri, mis kasutab kütusena LNG-d. Plaanid on ka esimese vesinikuveduri ehitamiseks olemas. Olgugi et raudteetransport on siiani kogu maailmas kõige väiksema keskkonnamõjuga, saab ka siin veelgi puhtamalt ja keskkonda säästvamalt kaupa vedada. Oleme seda ka Operailis väga oluliselt silmas pidamas,” nendib Etverk. Ühtegi uuendust ei saa aga käima tõmmata ilma inimesteta ja Etverk nimetab Operailis töötavaid inimesi uhkusega raudteelasteks. „Meie töötajate keskmine tööstaaž ettevõttes on 17 aastat, see on meeletu lojaalsus ja armastus oma valdkonna vastu. Võib öelda, et raudteelaseks olemine on identiteet, mitte lihtsalt amet. Ja uued inimesed, kes raudteele tulevad, võetakse soojalt vastu. Raudteelogistika valdkond Eestis on täna uues arenguetapis, siin saab mõelda, lahendada probleeme, luua, ehitada ja jätta oma jälje selle vana ning mõnes mõttes konservatiivse valdkonna kasvamisse. Seetõttu on meie valdkonnas põnev töötada,” lisab personali- ja turundusjuht. Stuudios vestlesid tänapäevasest raudteelogistikast ja raudtee tulevikust ettevõtte Operail personali- ja turundusjuht Jane Etverk ning ajakirjanik Martin Hanson.

Kas olete kunagi mõelnud, kuhu lähevad kõik need telefonid, mis „vanaks” on jäänud? Need telefonid, mis ei ole enam nii popid või moodsad ja mis ebavajalikult uute vastu välja vahetatakse. Need telefonid jõuavad Soomes asutatud, kuid nüüd ka Eestis tegutseva ettevõtte Swappie kätte, kes need korrastab, puhastab ja järgmistele inimestele edasi müüb. Võib tunduda väga lihtsa ärina, kuid kui süveneda, siis on tegemist tegevusega, mis viib meid tagasi sellesse aega, kui inimesed oma riideid, kodumasinaid, autosid veel parandasid, mitte ei vahetanud neid esimese rikke ilmnedes välja. Lisaks sellele säästab Swappie tohutus mahus planeedi tervist, andes juba toodetud asjadele uue elu. Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ütleb, et hetkel tegelevad nad e-poena, mis ostab kokku, hooldab ja müüb vaid Apple’i toodetud telefone. Pikas perspektiivi, kuna platvorm on loodud, võiks tulla plaani ka teiste telefonide, kuid ka muu elektroonika taaselustamine. Hetkel müüakse second-hand iPhone’e üle Euroopa enam kui veerandsajas riigis. „Legend räägib, et üks kahest Swappie asutajast, Sami Marttinen, olla tahtnud 5–6 aastat tagasi osta endale soodsat iPhone’i. Valiski veebis ühe telefoni välja ja võttis müüjaga ühendust. Lepiti kokku telefoni eest tasumises ja kauba kohaletoimetamises. Nagu vahel läheb, siis rahast jäi Sami ilma ja telefoni ootab mees siiani. Sellest inspireerituna nägi Sami oma tänase äripartneriga võimalust alustada äri. Nii alustati vaid Soomest ostetud Apple’i telefonide parandamise ja müügiga, kuni nüüdseks on jõutud 1000 töötajani kahes riigis. Eesti operatsioonikeskuses töötab hetkel 375 inimest,” selgitab Breckon. Personalijuht mainib, et aasta alguses Eesti turule tulles oli plaan värvata 200 inimest. Nüüdseks on see number juba ületatud ja sihid seatud veelgi kõrgemale. „Avame kindlasti veel operatsioonikeskusi Euroopas, hiljuti alustasime uue kontori sisseseadmist Amsterdamis. Peale Euroopat seame suuna kindlasti ka kaugemale. Ning Tallinna tiimi kasvatame just nii suureks, kui palju töötajaid meil õnnestub siin leida,” räägib Breckon. Kiiresti arenev ettevõte ootab enda juurde tööle kõiki, mitte vaid neid, kellel on kogemusi elektroonikaga. Personalijuht ütleb, et annavad igale uuele töötajale ise kontoris kohapeal vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks on palk konkurentsivõimeline, töökeskkond inspireeriv ja ettevõte kiiresti arenev. Stuudios vestlesid vana elektroonika uuele elule aitamisest Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ja ajakirjanik Martin Hanson.

Tööelu #23: kuidas sulle meeldiks, kui kolleegid sind sünnipäevalauluga tervitaksid? by Delfi Tasku

Praeguses tööturu olukorras enam vanad lahendused ei tööta, enam ei saa vaid kuulutuse „üles riputamisega” sobivaid kandidaate. Tuleb tegeleda ise aktiivse otsimisega ja teha tööd sellega, et tööandjana turul oma sihtrühmas eristuda. Aga kuidas ja kust leida üles parimad talendid? „Ühelt poolt on inimesed avatumad, kui neile pakutakse uut väljakutset, uut tööd, uut positsiooni. Teisalt on otsitavad talendid aga täna üleni nii nõutud, et see „meelitamine” peab olema tehtud professionaalselt, suunatult, targasti. IT-valdkonnast ma üldse ei räägi, seal on otsekontaktide tegemine tihe ja inimesed erinevatest pakkumistest juba väsinud, kui see on õige sõna. Otsepakkumiste tegemine on tänaseks tavapärane ka muudes valdkondades ja seetõttu tuleb üha enam protsess põhjalikult läbi mõelda,” räägib Brandemi tegevjuht Minna-Maria Lõbus. Sama ettevõtte värbamiskonsultant Evelin Kuivjõgi ütleb, et see võib kõlada suurustavalt, kuid nemad muudavad elusid, annavad inimestele võimalusi ja uut hingamist. „See tähendab aga suurt vastutust, sest meie mahitusel võib inimene loobuda oma mugavast elust ja kindlustundest. Seetõttu ongi oluline, et meie teeksime oma tööd võimalikult hästi,” selgitab värbaja. Üks vahend – värbamise võluvits, kui nii võib öelda – on töötaja sihtotsing, kus detektiivitöö (nii nimetab seda Kuivjõgi) tulemusel leitakse sobiv inimene. See aga tähendab pikka ja sisukat eeltööd – vaja on selgeks teha, millist inimest täpselt on tööandjal vaja, mida on pakkuda, mis on eeldused, eelised jne. Siis algab tõeline jaht talentidele ning sotsiaalmeedia ja erinevate kodulehtede kaardistamine. „Kui eeltöö on tehtud hästi, siis on ka inimese leidmine pigem kindel ja seda mitte liiga pika aja jooksul. Eks me selle nimel käime ka ettevõttega läbi erinevad teemad, nagu ettevõtte bränding, kuvand, brändisaadik ja nii edasi. Vaja on luua ettevõttest realistlik pilt ka väljapoole. Siis on uus töötaja ka ise palju aktiivsem uude kohta tulema,” selgitab Lõbus. Saates rääkisid töötajate värbamisest, sihtotsingutest ja ettevõtte brändingust ettevõtte Brandem tegevjuht Minna-Maria Lõbus ja värbamiskonsultant Evelin Kuivjõgi. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil tooelu@delfi.ee.

Kümme aastat tagasi otsustasid kaks Kesk-Eesti meest asutada teedeehitusfirma, millest on nüüdseks välja kasvanud üks Eesti suurimaid omas valdkonnas. Suvel liideti Verstoniga AS Eesti Teed, mis tõi kaasa vajaduse ühendada kahe organisatsiooni kultuurid, meeskonnad ja süsteemid. Sellega seoses otsitakse pidevalt juurde uusi talente. Verstoni personalijuht Signe Korjus räägib, et kahe liitunud ettevõtte kultuurid polnudki nii erinevad ja ühildumine toimub positiivses meeleolus. „Panime sama ärivaldkonna – ehituse inimesed kohe koos tegutsema, et mõlemad saaksid aru, kuidas kumbki asju ajab. Seni on see hästi toiminud ja usun, et suudame meeskonnad hästi ühte sulatada,” selgitab Korjus. Miks on meeskond ja selle ühtne töötamine nii oluline? Sest ka praegu on peamine mure teedevaldkonnas seesama, mis ka mujal: headest ja motiveeritud inimestest on alati puudus. Korjus ütleb, et teedevaldkond nõuab erilisi inimesi, neid, kes soovivad töötada välistingimustes, olla liikuvad, kuid kellel on olemas ka iseseisva mõtlemise võime, algatamissoov, järjekindlus. „Teedevaldkond pakub head võimalust ennast teostada, sest meie ehitatud teed jäävad kestma mitte ainult aastateks, vaid aastakümneteks. See koos hea töökeskkonnaga on hea põhjus, miks Verstonisse tööle tulla. Lisaks eneseteostusele soosime pidevat arengut. Meil on palju inimesi, kes on tulnud meile tööle ühele positsioonile, kuid soovivad juurde õppida ja teha nüüd midagi muud. Oleme edasipürgivad ja paindlikud ning soovime, et meid nii ka nähtaks,” lisab personalijuht. Korjus lisab, et see, kuidas inimesed ettevõttes töötavad ja milline on nende suhe oma tööandjaga sõltub väga tugevalt sellest, milline on selle organisatsiooni kultuur. Kui kultuur on avatud, koostööle meelitav, võrdsust pakkuv, siis on töötaja õnnelik ja õnnelik töötaja on ka tulemuslikum. Saates vestlesid ajakirjanik Martin Hanson ja Verstoni personalijuht Signe Korjus töötajatega seotud teemadest Eesti teedeehituses. Saate kohta saab mõtteid ja ideid saata aadressil tooelu@delfi.ee.

Lisamata laiemale töötajate vaimse tervise olukorrale koroonast tingitud pingete kastet, oleme jõudnud tänaseks punkti, kus töökohtadel on inimestel aina enam probleeme läbipõlemise ja stressiga. Küsimus on, kas probleeme on rohkem, kuna neist räägitakese rohkem või ongi vaimne tervis töötajatel lagunemas? Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal – 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Uuringust selgus, et 63% vastanutest on oma tööelu jooksul läbipõlemist kogenud. „Positiivne stress on vajalik, sest see viib meid edasi. Nüüd ongi oluline märgata, et millal see stress muutub negatiivseks, halvavaks. Minu juurde jõuavadki inimesed, kes on juba puntras ja ei oska sellest kõigest välja pääseda. Peamised mured on ikka need, et pole oma proleemidest kellegagi rääkida, ettevõtte kultuur ei soosi murede kurtmist ja nii edasi,” räägib töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. CV-Online’i turundusspetsialist Gertrud Sild lisab, et kuna stress ja ärevus on juba varem inimese elus, siis ei julgeta ka oma olukorda muuta – töö olemasolul kandideerida kuhugi, kus stressi võiks olla vähem. „Hirm on see, et võib jääda ilma mõlemast võimalusest, ei julgeta katsetada ega riskida,” räägib Sild. Helmese personalijuht Maris Viires mainib probleemina ka hetkeolukorda, kus inimesed elavad teadmatuses, millal olukord maailmas paremaks läheb ja kodukontorisse tagasipöördumine paljudel ametikohtadel kindlasti suurendab sotsiaalset ärevust, sest inimesed janunevad eluterve suhtlemise järele ega taha tunda end üksi jäetuna. „Rõhutan alati, et toetav ja motiveeriv töökeskkond on see, kus on avatud suhtlemine, muresid kuulatakse ja lahendatakse ning kus inimesed julgevad end haavatavaks teha. Siin tulevad mängu juhid, kes peavad nägema oma töötajaid, oskama hinnata nende olukorda ja oskama muukida lahti neid tundeid, mida töötaja väljendada ei julge,” selgitab Viires. Saates rääkisid töötajate vaimse tervise muredest praeguses maailmas, koroonaraskustest kollektiivis, isolatsioonist töökohal, aga ka võimalikest lahendustest CV-Online’i turundusspetsialist Gertrud Sild, Helmese personalijuht Maris Viires ning töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Ideede ja küsimustega pöörduge kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Paljude inimeste jaoks on erameditsiin muutunud elu tavapäraseks osaks, mida kinnitab ka tõsiasi, et Eesti erameditsiini lipulaeval Qvalitas Arstikeskusel on üle Eesti kaheksa kliinikut, lisaks veel viis ratastel arstikeskust ja nüüd ka digikliinik. Tehnoloogiate jõudsa arendamise kõrval on Qvalitase töötajad viimased poolteist aastat olnud ka koroonaepideemia eesliinil: igapäevaselt testinud ja vaktsineerinud. „Ma ei pelga öelda, et meil töötavad Eesti parimad spetsialistid. Meie arstikeskuste kõige olulisem väärtus on kindlasti see, et arstidel, õdedel ja teenindaval personalil on meie juures hea, mugav ja turvaline töötada. Qvalitas Arstikeskuse eesmärk on kvaliteeti luua nii meie juures töötavale personalile kui ka meid külastavale patsiendile,” räägib Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade. Personalijuht lisab, et meeleldi ollakse tööandjaks nii alustavatele kui ka suurema kogemusega spetsialistidele ning uute ja tublide kolleegide suhtes hoitakse alati silmad lahti. Pakutavate teenuste hulga laiendamine soosib uute töökohtade loomist, mistõttu täieneb meeskond järjekindlalt. Kui meditsiinibusse on inimesed linnapildis sageli näinud, siis täiesti uus suund on Qvalitase digikliinik. „Digikliinikut tutvustasime esmakordselt juunis, et pakkuda kiiret, operatiivset ja laiapõhjalist meditsiiniteenust, mis on kättesaadav olenemata patsiendi asukohast. Mõte esmatasandi meditsiinis sageli esinevate küsimuste lahendamisest ilma aega broneerimata on hästi vastu võetud,” lisab arstikeskuse turundusspetsialist Maarja Pehme ja märgib, et digikliinikus pakutavate teenuste nimistu täieneb tulevikus veelgi. „Läbi kaamerapildi saab nõustavale arstile oma vaevuse esimesi sümptomeid lisaks kirjeldamisele ka näidata, et mureallika kaardistamine oleks veelgi tõhusam ja toetaks diagnoosi määramist.” Meditsiiniteenuste kättesaadavus ja personaalne lähenemine pakub vaieldamatult vajalikku tuge tõsisemate tervisemurede ennetamisel ja õigeaegsel ravil. „Aina enam süveneb ka Eestis arusaam, et tervis on iga inimese enda vastutus. Meie tuleme siin inimestele appi,” mainib arstikeskuse personalijuht. Vaata erinevaid Qvalitas Arstikeskuse tööpakkumisi siit: www.qvalitas.ee/toopakkumised Stuudios rääkisid Eesti erameditsiini lipulaeva tegemistest Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade ja turundusspetsialist Maarja Pehme. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaridega pöörduge meie poole kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Filmid ja kirjandus tõid eelmisel sajandil kõigi teadvusesse ukselt uksele rändava müügimehe, kes püüab pererahvaga kaubeldes äritseda neile maha tolmuimeja, aktsiaid, raamatuid või muud pudi-padi. Mõned aastakümned oli selline vaade põlu all, kuid nüüd kinnitab firma UpSell tegevjuht Anton Izjumov, et personaalne suhtlemine on kõige kindlam viis müügi tegemiseks. „Võib kõlada üllatavalt, kuid kui meie töötajad lähevad inimestele koju, lasevad ukse taga kella, siis neid võetakse alati vastu, nad kuulatakse ära ja alles siis otsustatakse, kas pakutud teenus või toode on neile vajalik. Ning kuna jää on murtud, siis on ka müügiprotsent ukselt uksele müügi puhul kõvasti kõrgem kui näiteks kaubanduskeskustes. See vana kooli ja paljuski unustatud müügistrateegia töötab õlitatult ka tänapäeval,” selgitab Izjumov. UpSell on ettevõte, mis pakub oma klientidele kolme põhilist müügikanalit: juba mainitud ukselt uksele müüki, kaubanduskeskustes toimuvat aktiivmüüki ja ka telemarketingi. Ettevõtte tegevjuht ütleb, et igal müügiviisil on omad head ja vead, kuid kõik toimivad. Koos partneriga pannakse paika müügistrateegia, leitakse sõnumid, seatakse eesmärgid ja edasi algab juba aktiivne tegevus. „Alati ja igaks müügiks on vaja esiteks kindlat müügistrateegiat, head toodet ja siis kõige olulisemana inimesi, kes toodet reaalselt müüvad. Meie müügimehed on aktiivsed, järeleandmatud ja motiveeritud tegema tulemust, kuid seda alati läbi meeldiva suhtluse ja dialoogi. Vastupidiselt levinud stereotüübile ei survesta me inimesi mitte kunagi ostma,” räägib Izjumov. Olulisemaks võiduks peab Izjumov seda tööd tegevatele inimestele seda, et nad õpivad ennast ja oma võimeid paremini tundma. „Pidev suhtlemine, probleemide lahendamine, iseseisev mõtlemine ja planeerimine on suurimad asjad, mida meie müügiinimesed igapäevaselt õpivad. Seda siis lisaks üsna korralikule teenistusele, mille lõplikku suurusesse saab iga müügiinimene ise panustada, selle eest ise vastutada,” selgitab Izjumov. Stuudios vestlesid tänapäevastest müügistrateegiatest UpSelli tegevjuht Anton Izjumov ja ajakirjanik Martin Hanson.

Uuringud näitavad, et kõige paremini töötavad need ettevõtted või töögrupid, mille liikmeskond on mitmekesine. Rassiliste, vanuseliste ja taustaerisuste kõrval on äärmiselt oluline, et gruppi kuuluks ka naisi. Telia Eesti üheks järgmiste aastate eesmärgiks ongi suurendada naiste osakaalu tehnoloogiavaldkonnas. „Minu näide on siin küll äärmiselt asjakohane. Mina alustasin aastaid tagasi Telias sekretärina ja liikusin läbi erinevate ametikohtade ettevõtte personalidirektoriks. Meil on äärmiselt oluline pakkuda ettevõttes võimalusi areneda ja liikuda. Seda nii Eestis, kuid meil on rahvusvahelise ettevõttena võimalused teha seda ka väljaspool,” räägib Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu. Telia Eesti kohta ütleb Viinapuu, et ettevõte on oma töötajaskonnalt väga hea läbilõige Eesti elanikkonnast. Rikkalik töötajaskond ja ametite paljusus on pannud kriisiajal ka Telia rohkem jälgima, kuidas töötajad hakkama saavad ning personalidirektori sõnul on praegu olukord hea. „Loomulikult on neid, kellele hetkeolukord, distantsilt töötamine, sobib. On aga ka neid, kellel on raskem. Siin olemegi meie abiks olnud ja püüdnud leida lahendusi, kuidas inimesi motiveerida ja toimekana hoida. Näiteks oleme oma kontorid pea alati inimestele avatuna hoidnud,” lisab Viinapuu. Telia mõtestab laiemalt ka tööd kui tervikut Peaga töötavate inimeste hulgas on kaugtöö ja paindlike töösuhete – maakeeli kodukontori – teema olnud aktuaalne juba aastaid. Suhtumine on alati olnud, et oluline ei ole, kus või millal tööd tehakse, peaasi et töö on tehtud. Koroonakriis on surunud aga jõuga enamiku inimesi kodust töötama. Palju on neid, kes ei jõua ära oodata hetke, kui saaks uuesti kontorisse. Aga palju on ka neid, kes igapäevaselt seda teed jalge alla enam ei võtagi. „Oleme juba otsustanud, et ühe maja, kus varem meie inimesed töötasid, paneme üldse kinni. Seda täpselt selle pärast, et pärast kriisi ei ole enam nii palju inimesi korraga kontorisse tööle tulemas. Paljud on juba selgelt väljendanud oma soovi ka tulevikus kasutada kaugtöö võimalust. See on igati normaalne ja me olime niikuinii selles suunas liikumas. Pandeemia lihtsalt kiirendas seda arengut,” selgitab personalidirektor. Töö kui terviku mõtestamine hõlmabki seda, et otsa vaadatakse sellele, kuidas ja miks tööd tehakse, millal ja kus on inimesed seda tööd tehes kõige tulemuslikumad ning õnnelikumad ja nii edasi. Mõte on muuta Telia veelgi efektiivsemaks ja ligitõmbavamaks tööandjaks. Personalijuttude podcast’is oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti suurima telekomiettevõtte Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Ligi 30 aastat tegutsenud pereettevõte Pajo trükikoda tuli eelmise aasta suvel välja uudse e-poe lahendusega www.pajoprint.ee, mis muudab trükiste tellimise esiteks lihtsaks, kuid ka äärmiselt põnevaks. Keskkonnas on võimalik ise kujundada kutseid, visiitkaarte, plakateid ja mida kõike vaid vaja võiks minna. Mis kõige olulisem, kohe saab teada ka tellitava trükise hinna. „Oleme siiani 80 protsenti oma toodangust eksportinud. Suurimad turud on Skandinaavias, kus on äärmiselt nõudlik klient nii kvaliteedi kui ka ökoloogilisuse osas. Kuna kogemusi on palju ja kvaliteet maailmatasemel, kui mitte kõrgemal, siis aina enam tuleme oma toodetega ka koduturule. Uus e-pood ongi osa sellest strateegiast. Alates eelmise aasta juunist, kui e-poe avasime, on selle kaudu tehtud juba üle 400 tellimuse,” räägib Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Uues keskkonnas on tehtud elu nii lihtsaks, et absoluutselt iga inimene saab endale vajaliku trükise tellimisega hakkama. Tuleb vaid järgida programmi soovitusi ja juhendeid, laadida üles õiges suuruses pildid või logod, valida paber ning anda tellimus sisse. Ka transpordi lahendab Pajo trükikoda tellimuses valitud viisil. Enne tellimuse trükki saatmist vaatab tellimuse üle ka trükikoja kujundaja. Pajo sõnul on väga suureks kiituseks nende e-poele ka see, et seda kasutavad igapäevaselt paljud professionaalsed kujundajad ja graafikud. „Hoiame oma uue süsteemiga kokku palju nii oma klientide kui ka enda aega. Puudub vajadus pidevate e-kirjade saatmise järele, kõik küsimused saab lahendada uues e-poes. Loomulikult saab meiega ka personaalselt kontakti võtta, kui on mõni kindlam soov või mure,” lisab Pajo. Miks aga tänapäevases maailmas midagi paberile trükkida? Pajo leiab, et aina enam digitaliseeruvas maailmas, kus informatsiooni on aina suuremas koguses, on just paberile trükitud toode – reklaam, raamat, voldik, visiitkaart – kasvava väärtusega. „Kuna paber ja sellele trükkimine on kallim kui lihtsalt veebis millegi avaldamine, siis avaldatakse trükisel vaid väga olulist ja väärtuslikku informatsiooni. Trükis tõstab nii info kui ka selle levitaja väärtust inimeste silmis,” mainib Pajo. Pajo lisab veel, et levib ka valearusaamu, et paber on see kurjajuur, miks metsas puud muudkui langevad. Tegelikult on paber hoopis CO2 talletuskamber, mida me ei paiska õhku, vaid mille paneme raamaturiiulisse. „Pajo trükikojal on mitmeid ökoloogilise tegevuse sertifikaate, nagu FSC ja Luigemärk. Peagi lähme kogu oma tootmisega üle 100% rohelisele energiale ja meil on ka õigus trükkida Disney tooteid. Juba see konkreetne info ütleb, et me oleme igatepidi eetilised ja moraalsed nii tööandjana kui ka materjalide valikus,” mainib Pajo. Podcast’is oli seekord külaliseks ja vestluspartneriks Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Personaliuudiste podcast’i „Tööelu” uusimas saates on külas Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber, kes räägib lähemalt, kuidas on muutunud Maxima kuvand inimeste silmis, milliseid hüvesid pakutakse lisaks palgale, miks alustab jaekett e-õppe lahenduse juurutamisega ja kuidas on 3700 töötajaga hiigelettevõte saanud hakkama koroonapandeemiaga. „Nagu ka teistel jaekettidel, nii on ka Maximal kriisiaeg läinud pigem hästi. Rääkides töötajatest, siis on Maxima muutunud inimeste silmis väga kindlaks tööandjaks, kuhu soovitakse tööle tulla. 80 protsenti nendest töötajatest, kes kriisi alguses meile tööle tulid, on tööl siiani ja plaanivad ka meile jääda,” selgitab Kimber. Koroonaepideemiaga võitluses on Maxima olnud eesrindlik. Paljud meetmed viiruse leviku takistamisel võttis Maxima kasutusele esimesena. Näiteks hakkas Maxima oma kauplustes pakkuma klientidele tasuta maske juba enne vastavasisulist vabariigi valitsuse otsust. Hetkel oleme koostöös Kaupmeeste Liiduga kaardistamas vaktsineerimise vajadust. „Me ei hakka kindlasti tegema selliseid otsuseid, et inimesed, kes end ei vaktsineeri, ei saa Maximas töötada. Samas me peame tagama turvalise ostukeskkonna. Seetõttu desinfitseerime pidevalt oma poodides nii kärusid kui ka muid pindasid, meie töötajate tervist kontrollitakse ja jälgime pidevalt, et kantaks maski või visiiri,” selgitab Kimber. Maxima kuvand muutub Personalijuht lisab, et praegune aeg on muutnud seda kuvandit, mis Maximast ehk paljude inimeste peas aastaid oli – probleemid keelt mitte oskavate müüjatega, väikesed palgad ja nii edasi. Hetkel vaadatakse Maximat kui kohta, mis kuhugi ei kao, kindlat tööandjat, kes hoolib oma inimestest ja pakub tööd kõigile, kes seda soovivad. „Kindlasti pole meil võimalik maksta oma töötajatele näiteks IT-spetsialistidega võrdseid palku. Aga olme kindlasti konkurentsivõimelised Eesti turul ja meie väärtuspakkumine on kindlasti parem kui teistel. Meil on kõikidele töötajatele tasuta lõunasöök, toetame vabade päevadega neid, kellel on laste tõttu seda vaja, lisaks maksame töötajate lastele hea õppeedukuse eest igakuist stipendiumi,” selgitab Kimber. Iga kriis saab kord otsa ja nii ka koroonast tingitud seisak. Maxima püüab olla valmis ka nendeks aegadeks, kui saame minna tagasi „normaalse” elu juurde. Selleks on Maxima toonud enda maja sees välja kaks lahendust: mentorluse ja e-õppe keskkonna. Esimese tegevuse puhul antakse uuele töötajale kohe kõrvale kogenum, et inimesel tekiks kiiremini edutunne. Teine lahendus pakub töötajatele võimalust saada kõrgel tasemel koolitusi. Peamiselt küll oma töö paremaks tegemiseks mõeldud seminare, kuid Kimberi sõnul on plaan hakata pakkuma ka üldharivaid koolitusi. Tööelu- ja personalijuttude podcast’i 15. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Hollywoodi filme või kuulsuste elusid telepildis vaadates oleme tihti kuulnud sellest, kuidas neil on palgal personaalsed assistendid, kes majandavad kogu nende elu: kalendrit, reise, kohtumisi, pereelu, paberimajandust ja mida kõike veel. Praeguses kiires maailmas, kus kõike tundub olevat liiga palju, ei tundu personaalse assistendi teenuse kasutamine enam kellelegi ebamõistlik. „Assistendi teenusega ostavad inimesed omale aega, seda kõige väärtuslikumat valuutat. Aega, mida jääb tihti puudu just pere, sõprade, hobide, ning tihti ka unetundide arvelt. Personaalne assistent võib olla selline, kes on iga päev kellegi heaks töös, või pöördub klient korra nädalas mõne mure lahendamiseks tema poole. Sekretäri ja personaalassistendi vahe ongi selles, et mina teen kõike, sealhulgas korraldan ka oma klientide eraelulisi asju – seaduse ja sündsuse piires loomulikult,” räägib personaalne assistent Erika Sõstra. Kui on vaja, siis korraldab Erika ära vajalikud reisid (Erika on ka professionaalne reisikorraldaja), otsib lastele kooli- või lasteaiakoha, toob arsti juurest ära lemmiklooma või leiab ajaks, kui pere on puhkusel, näiteks koerahoidja, maksab ära vajalikud arved, valmistab raamatupidajale ette kõik dokumendid, saadab vajadusel klienti välisriigis ja hoolitseb muude jooksvate korralduslike teemade eest. Või broneerib oma kliendile juuksuriaja, võtab vastu väliskülalised. Samuti korraldab Erika ära kogu pere või ettevõtte jõulupeo, juubeli või pulmad – olles kasvõi ainult kohapealseks koordinaatoriks sündmuse päeval, mis annab kliendile vabaduse omaenda pidu täielikult nautida. „Olen oma klientidele usaldusisik ja nende esindaja, olen seal, kus mind vajatakse, ja sellel ajal, kui mind vajatakse. Võib öelda, et personaalassistendi töö on elustiil, mitte pelgalt amet. Alati peab olema valmis tegutsema, öösel ja päeval. Kuna see töö nõuab väga palju – kuigi annab veel enam tagasi –, siis peab klapp minu ja klendi vahel olema hea, peame üksteist usaldama,” ütleb Sõstra. Maailmas on palju inimesi, kellel on palju raha, et endale assistenti lubada – nii-öelda ainult ühele inimesele töötavat assistenti. Erikal aga on hetkel nii pool tosinat klienti, kellest osa nõuab igapäevast tähelepanu, aga mõni teine vajab tuge vaid kord-paar nädalas. Kõik kliendid on Erikani jõudnud vaid soovituste, teiste rahulolevate klientide kaudu. „Põhiline personaalassistendi palkamise väärtus on selles, et alati on olemas inimene, kelle poole pöörduda, ükskõik millise mure või sooviga. Hea on, kui saad paluda sõbral endale teene teha, kuid selliste kõnede arv on piiratud. Assistendile saab aga alati ja igal ajal helistada ning asjad saavad tehtud ilma sellepärast piinlikkust või muret tundmata,” räägib Sõstra. Stuudios rääkisid personaalseks assistendiks olemisest ning assistendi argipäevast eksklusiivreiside korraldaja ja personaalne assistent Erika Sõstra ning saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson.

Tööelu uusimas saates on külas ühe suureavalik õigusliku organisatsiooni, Eesti Töötukassa, personalijuht Kristiina Palm ja jutuks on tööpakkumiste vahendaja ise kui eeskujulik tööandja ligi 900le inimesele. Ning üsna kiiresti selgub, et tegemist on arengut soosiva ja sooja tööandjaga. Enamus inimesi tunneb töötukassat läbi selle, et tööelus pausi tehes ennast meie juures nö arvele võtta. Vähem teatakse töötukassa võimalustest neil hetkedel kui töövahetus polegi plaanis, küll aga kuluks ära hea karjäärinõu, teadmine ümberõppe võimalustest või muu tööeluga seonduv. Seda kõike on töötukassa inimesed valmis pakkuma, tasub järgi uurida! „Meid teatakse peamiselt tõesti tööpakkumiste vahendaja või hüvitiste maksjana, kuid me oleme midagi palju enamat. Oleme organisatsioon, kus töötavad nooruslikud, hakkamist täis, empaatilised, kogemustega ja mis peamine järjekindlad inimesed. Neid omadusi on vaja, et oma tööd hästi teha, sest iga inimese lugu, kes meie uksest sisse astub on omamoodi eriline, neile pakutavad lahendused väga erinevad,” mainib Palm. Töötukassa personalijuhi sõnul on nende töötajate hulgas ka palju neid, kes on tulnud tööd otsima ja leidnud, et töötukassa ise on põnev koht, kus töötada. Lisaks konkurentsivõimelisele palgale, tänapäevasele töökeskkonnale ja arenguvõimalustele „kassa” sees, on veel palju asju, mis muudavad töötukassa atraktiivseks. Mis need on, selgitab Palm juba saates. Podcast’i „Tööelu” 14. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks töötukassa personalijuht Kristiina Palm. Saatejuht oli, nagu ikka, ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

AS Tallink on kasvanud tänaseks rohkem kui 7000 töötajaga ettevõtteks. Vähesed teavad, et ettevõte tegutseb koguni kuues riigis, peale Eesti veel: Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal. Lisaks alustasid nad ühe projektiga Hiinas, nii et tegelikult saab rääkida isegi seitsmest riigist. Ihaldusväärseima tööandja nimetus transpordi- ja logistikasektoris on just Tallinki käes – seda kinnitas ka viimane CV-Online iga-aastane TOP Employer uuring. Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ütles, et lisaks laevadele on nad tegevad kaldateeninduses. Tallink haldab mitut hotelli ja Tallinnas on neil kaks restorani. Kohe-kohe avavad nad kaubanduskeskustes mitmeid Burger-King kiirtoidukohti. „Saame öelda, et Tallink on hea tööandja. Meie juures on töötajal võimalik areneda, tal on võimalik ennast meie juures väga paljudes teemades ja valdkondades arendada,” rääkis Ausmees. Kuna Tallinkis on paljud töökohad sõltuvuses hooajaga, mil on reisijate tipphooaeg, siis vajatakse kevad-suvisele hooajal juurde töötajaid väga paljudes valdkondades. „Kui rääkida nõuetest, mille täitmiste me inimestelt ootame, siis need ametikohad, mis puudutavad merendustöid, neile on eraldi nõuded ohutuse ja turvalisuse kohta. Samas need ei ole midagi eriskummalist, inimene peab olema valmis selleks. Eelkõige ootame seda, et merel töötavatel inimestel on võimekus ise hakkama saada. Lisaks peab inimene olema valmis kliente teenindama ja kõik muu on õpitav,” rääkis Ausmees. „Ettevõttel on oma koolituskeskus, kus kõiki neid kompetentsioskuseid suudame ka edasi anda.” Kuna töötajatel tuleb merel tekkivad probleemid lahendada ise koos meeskonnaga, siis üks Tallinki väärtustest ongi koostöö oskus. Teiseks oskuseks peab Ausmees tähtsaks professionaalsus, vahet ei ole kus inimene töötab: merel, kaldal või kiirrestoranis – see kui professionaalne töötaja on, sellest sõltub juba paljuski kogu ettevõtte maine. Tööelu podcasti saates räägib Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees millised ootused on börsiettevõttel oma töötajatele, milliseid ametikohti on neil vaja täita ja miks tasuks Tallinkisse tööle kandideerida. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Mis te arvate, kes on Eesti kõige ihaldatum tööandja? Ettevõte, kus kõige enam soovivad seal juba töötavad töötajad olla ja need, kes veel ei tööta sinna tööle saada? CV Online viis eelmisel aastal läbi järjekorras kolmanda Eesti “Top Employer” uuringu, mis eelnevatele küsimustele vastuse annavad. Uues “Tööelu” podcast’is lähebki selle uuringu uurimiseks! Kokku andis Top Employer uuringu läbiviimiseks oma panuse 2358 vastajat üle Eesti. Parimaks tööandjaks arvati ka “Tööelu” podcast’is külas käinud Elisa Eesti. Seekordses saates on aga külas inimesed finantsvaldkonna parimast tööandjast Swedbankist ja kaubandussektori parimast tööandjast Coopist. Uuring aga andis teada seda, et kui hea tööandja esimeseks kriteeriumiks on ikka see, kui palju palka saab ja mis hüved on laual, siis aina enam peavad töövõtjad oluliseks seda kui palju hoolib ettevõtte rohelisest maailmavaatest, kui paindlik ollakse tööaja ja töökoha suhtes, kui palju saab töövõtja tegeleda oma hobide, vabatahtlikutöö ja muude tööväliste asjadega. “Tööelu” 13. saates olidki kõigest sellest oma ettevõtte näitel rääkimas COOPi personalidirektor Kerstin Jaani ja Swedbank’i karjäärikeskuse juht Liisa-Maria Lees. Kaassaatejuhi rolli kandis nagu ikka CV Online turundusjuht Maris Viires ja “Tööelu” saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Kas teate, millises ametis algab töö kell 3.30 öösel ja on selleks ajaks kui teised inimesed end vooditest püsti ajama hakkavad juba läbi saanud? Tegemist on lehekandjatega, tänu kelle kiiretele jalgadele ja nobedatele sõrmedele saame hommikukohvi kõrvale lugeda värskeid uudiseid. “Tööelu” podcast’i järjekordses lindistuses on külas Express Posti tegevjuht Katri Laanela, kes selgitab, kes on need erilised inimesed, kes võtavad kätte ja töötavad öösiti, külmas ja kuumas, vihmas ja rahes. Selgub, et nagu paljudel muudelgi aladel on spekter inimestest, kes lehti laiali kannavad väga lai. Küsimegi, kes meie lehti kannavad? Teiseks saame vastuse sellele küsimusele, miks on nii, et lisaks Eesti riiklikule postifirmale tekkis juba peaaegu veerand sajandit tagasi veel teinegi lehti, arveid ja reklaami laiali kandev firma. Ning kui juba võimalus on vaatame ka selle sisse, millest koosneb ühe keskmise lehekandja tööpäev. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Eesti ettevõtete personaliteemades seiklev saade “Tööelu” läheb sellel korral poodi, täpsemalt läheme külla ABC Supermarkets’i personalijuht Tiina-Mai Mahlapuule, kes selgitab kuulajatele, kuidas toimib tuntud ja täielikult Eesti kapitaliga üles ehitatud poodidekett. Paljud ehk ei tea, et salapärase nime ABC Supermarkets taha on koondunud brändid nagu Comarket ja Delice ning, et firma peab Eesti ühte eksklusiivsemat toidupoodi Solarise keskuses. Saates tuli jutuks nii see, keda firma oma poodidesse igapäevaselt tööle ootab ja otsib, aga ka sellest, et enamasti vaadatakse uute ametikohtade täitmisel ikka firma sees ringi, et leida parim kandidaat. “Mina ise olen hea näide sellest, kes tuli poodi lihtsalt tööle ning tõusin järjest kõrgmale, kuni selleni, et täna olen firma personalijuht. Meil on võimalik teha karjääri,” mainib Mahlapuu. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee