Hiljuti tegi Tallink jõulukampaania raames üheskoos Norstatiga põhjaliku uuringu selle kohta, mida arvavad põhjamaalased, sealhulgas eestlased, sellest, kuidas me armastust väljendame. Jõulukampaania raames tellitud veebiküsitluse käigus küsiti tuhandelt Eesti inimeselt, kas ja kui palju avaldavad nende hinnangul nende lähedased üksteisele armastust ning kui armastatuna tunnevad nad iseennast.Saates arutleme, mida Eesti inimesed armastuse kohta rääkisid ja millal nad end kõige rohkem armastatuna tunnevad. Stuudios on külas Tallinki brändijuht Kärt Vilt ja turundusjuht Inga Piiroja.

Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on mõjutanud Euroopa riikide suhtumist riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse tervikuna. Ühtlasi on sõda Ukraina vastu kasvatanud kordades nõudlust traditsioonilise kaitsetööstuse toodangu järele. Kuidas tagada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime valdkondades, kus suured konkurendid – eelkõige USA ja Hiina liiguvad eest ära? Kuidas arendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna jaoks vajalikke kriitilise tähtsusega tehnoloogiaid? Kuidas mõjutab kaitsetööstuse arengut sõda Ukrainas? Kaitsetööstuse tuleviku üle arutlevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa, Euroopa Rahvapartei), Milremi juht Kuldar Väärsi, Vegvisiri juht Ingvar Pärnamäe ning Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

Vanemad, kelle laps alustab sügisel kooliteed, peavad kohe-kohe langetama otsuse, kas valida kodulähedane kool, kesklinna eliitkool või hoopis erakool. Audentese erakooli 1.–6. klassi õppejuht Külli Arand selgitab, miks mõni kool korraldab koolikatseid või koolivalmidusvestlusi ning milline see protsess välja näeb. Ühtlasi anname kasulikke soovitusi, kuidas lapsega koos igapäevatoimetusi tehes teda kooliks ette valmistada. Head kuulamist!

EstBAN10 Angel Summit podcast’i-sarjas on juttu start-up’idest, ingelinvesteeringutest ning investoritest. Selles episoodis on külas Invest Estonia investeeringute juht Joonas Vänto, kes räägib sellest, miks Eesti on atraktiivne paik investoritele ning kuidas investeeringud kohale jõuavad. Eesti paistab silma digiriigina, mis teeb meid atraktiivseks välisinvestoritele. Invest Estonia üheks ülesandeks on siia meelitada võimalikult suure kapitali ning kõrge lisaväärtusega investeeringuid. Kuula täpsemalt podcast’ist.

Saates on külas Microsofti start-up programmi juht Ali Adil, kes räägib sellest, kuidas võib Microsoftist olla kasu start-up'idele ning kuidas nad annavad hoogu alustavatele ettevõtetele. Saadet juhib Rasmus Kagge.

Tänasel kujul sai Põhja-Tallinn alguse 2011 aasta suvel. Eesti Hip-Hop Festivalil oli plaan teha ühekordne live show, kus bänd koosneb Pelgulinnast pärit kolmest hiphopparist ja naislauljast ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest live-bändist. Tuumiku moodustasid Jaanus Saks ehk Wild Disease, Risto Vürst ehk Fate ja Kenneth Rüütli ehk Kenny ning Maia Vahtramäe, bändi kutsuti Eric Kammiste (kitarr), Meelik Samel (bass) ja Robert Loigom (trummid). Ühiste proovide käigus leiti kiiresti ühine keel ja hea vibe.

Saates räägitakse loomeprotsessist, kui palju on avaldamata lugusid sahtlis ja ümisemisi mobiiltelefonis. Kuula podcastist, millest muusikud omavahel veel räägivad.

Millal on startup’il õige aeg pöörduda panga poole? Millal võiksid startup’id pangast laenu küsida? Ligi 50% alustavatest ettevõtetest saavad pangast positiivse laenuotsuse. Saates on külas äripanganduse juht Anu Liblik ning kaubanduse ja tööstusosakonna juht Mihkel Utt. Saadet juhib Rasmus Kagge.

EstBAN10 Angel Summit podcast, kus juttu eelmise aasta investeeringutest, algfaasis ettevõtetesse investeerimisest, juhtivinvestoritest ning kuidas üldse ettevõtted ning ingelinvestorid kokku saavad. Saates külas EstBAN juhatuse liige Mait Sooaru. Saadet juhib Rasmus Kagge.

EstBAN10 Angel Summit esimeses podcastis on külas Kristi Saare ja Heidi Kakko tutvustamaks EstBANi kui ka ingelinvesteeringuid. Saatejuhiks Rasmus Kagge.

Saade eesootavast Cybers Security Summit 2022 küberturvalisuse konverentsist.

Kuula Fractory erisaadet, kus Martin Vares ja Mikk Kimmel vahetavad mõtteid, mida tähendab inseneriks olemine ning kuidas on tootmise korraldamine ajas muutunud.

Ajaloolane ja õppejõud David Vseviov mõtiskleb Euroopa Päeval Eesti idanaabri Venemaa ja Euroopa Liidu väärtuste erinevuse ning otsuste tegemise protsesside ja nende tagajärgede üle.

Euroopa Liit on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi muutuda 2050. aastaks täielikult kliimaneutraalseks. Euroopa on olnud maailmas üks olulisi kliimateema taganttõukajaid, kuid viimasel ajal on hoobadena lisandunud sõda Ukrainas, siiani kestev koroonapandeemia ja aina enam ka uus generatsioon, kes ei näe enam võimalust loodust saastada.

9. mail tähistame taaskord Euroopa Päeva, mis on alates 1964. aastast pühitsenud rahu ja Euroopa ühtsuse. Teise maailmasõja lõpust saati ei ole Euroopa neid väärtusi vajanud rohkem kui täna. Üheks fookuseks Euroopas on Ukraina sõda sättinud gaasi ja nafta ehk Euroopa sõltuvuse Venemaa energiasisenditest.

Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri räägib Eesti energeetika-maastiku juriidilistest kitsaskohtadest. Mis on tegemata ja mida peaks tegema, et tuuleparke kerkiks?

Muutunud majandusruum ja olukord terves maailmas on ettevõtete äritegevusele viimastel aastatel tekitanud mitmeid keerulisi väljakutseid. Kuidas muutunud oludes edukaks jääda ning millele keerulisematel aegadel keskenduda? Saates annavad head nõu tänavu 30. juubelit tähistava Lincona juhatuse liikmed Anna-Maria Tuisk-Küün ja Sven Ersling.

On näha, et inimesed on muutunud julgemaks. Usaldatakse rohkem e-kauplusi, sest mingi hetk on oldud sundseisus, et esimene ost teha ning avastati, et tegelikult see on täitsa mugav. Ootused aina kasvavad ning nüüd tahetakse, et kaup oleks veel kiiremini käes. Inimesed on valmis selle eest ka rohkem maksma, et saada sama kiirust nagu tavalise poekülastusega - saan kauba kohe, kui olen selle eest tasunud. Saates on külas DHL Expressi müügi- ja turundusjuht Anna Saar ning müügidirektor Rauno Mäger. Saadet juhib Lauri Toomsalu

Kolmandat aastat järjest antakse välja konkursi „Aasta kalandustegu” auhinda, mille vääriliseks saab aasta suurim kalandussektori saavutus. Välja antakse nii ekspertžürii kui ka rahva lemmiku auhind. Varem on auhinna võitnud nii Sindi paisu lammutamine kui ka telesaade „Osoon”. Enda eelmise aasta kalandusteo kandidaadi saab igaüks võistlusele saata 3. aprillini. „Konkurss „Aasta kalandustegu” sai ellu kutsutud, et tunnustada meie valdkonnas tegutsevaid inimesi, kes võitlevad selle nimel, et Eesti oleks mereriik, eestlased saaksid nautida meie siseveekogusid ja kõike seda, mida veest võib saada. Konkursile võib esitada nii mõne kohaliku teo kui ka riigis muutusi esile toonud ettevõtmise,” ütleb stuudios võistlust tutvustama tulnud kalanduse teabekeskuse ekspert Erko Veltson. Kõik huvilised – eraisikud ja ettevõtted, organisatsioonid – on oodatud kalanduse teabekeskuse korraldatavale konkursile esitama näiteks eelmisel aastal kalandusvaldkonnas suuri tegusid teinud isiku, mõne tunnustust vääriva vastloodud seadusakti, rahvaalgatusliku ettevõtmise või hoopis kalandussektoris silma paistva ettevõtte nime. Nominendid võivad olla nii avalikust kui ka erasektorist, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Aasta kalandusteo tiitlile võivad kandideerida kõik ideed ja algatused, mis on ellu viidud 2021. aastal või ka eelnevate aastate töö tulemusena. Spetsialistidest koosnev žürii valib 2021. aasta kalandusteo välja selle aasta aprillis. „Selge on see, et koroonaaeg on meid kõiki mõjutanud ja ka kalandussektori suured tegevused jäid nende viimase kahe aasta jooksul pisut soiku. Kuid see ei tähenda, et midagi ei ole tehtud. Samuti on lükatud käima mitmed projektid, mille tulemusi saame nähe mitme aasta pärast. Usun, et leiame koos inimeste abiga ka 2021. aastast üles väärikad ja olulised Eesti kalandusteod,” lisab Veltson. Stuudios oli külas kalanduse teabekeskuse ekspert Erko Veltson. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Fermi Energia juht ja asutaja Kalev Kallemets räägib podcastis, miks peaksime lisaks tuuleparkidele mõtlema ka tuumaenergeetikale. Milliseid väikereaktoreid Eestisse püsti panna võiks? Miks on oluline, et me tegutseksime täna võimalikult otsustavalt ja kiiresti?

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ja Enefit Greeni juht Aavo Kärmas räägivad sellest, kuidas me saaksime saavutada energiasõltumatuse. Mis hetkel arenguid takistab? Milline on selle kõige hind rahas?

Tänases saates on külas EveryPay kaasasutaja Joel Mitt ning SEB pangast kaupmeeste makselahenduste grupi juht Karl Oskar Haak. Milline makselahendus on just sinu e-äri jaoks kõige parem? Millised on trendid? Sellest kõigest juba lähemalt. Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Milline on Eesti e-kaubanduse hetkeseis? Kas füüsilised poed kaovad ära? Kuidas kaks aastat pandeemilist olukorda on muutnud e-kaubandust? Nendele ja paljudele teistele vastustele annab vastuse Itella laologistika direktor Erich Jeerik.

Peeter Järvelaid on mees, kellel tiitleid rohkem kui isegi mitmel järgmisel kokku: professor, rektor, linnavolikogu liige, endine Põhja-Tallinna linnaosavanem, kuuekordne vanaisa ja paljutki veel. Nagu mehele tema vanuses omane, on ka Peeter oma elus näinud erinevaid aegasid ning olukordasid, millest kahtlemata oleks õppida meist enamusel. Saates, kus Peeter räägib oma lapsepõlvest, elu keerdkäikudest ning põhjustest erinevate otsuste taga avab tunnustatud jurist end esmakordselt kuulajatele süvitsi. Oma elus on ta puutunud kokku nii keerukate olukordadega, aga ka suurte rõõmuhetkedega. Kõige juures saadab teda aga alati mõnus optimism ning usk sellesse, et ennekõike tuleb elus ette võtta tegevusi, mis põnevad, rikastavad elu ning annavad midagi juurde: „Teha midagi puhtalt tegemise pärast – sel pole mõtet, olgu poliitilises, akadeemilises või mõnes kolmandas valdkonnas.“

Täna on külas DHLi tegevjuht Kristina Laaneots. DHL on tuntud üle maailma pakkudes rahvusvahelist kullerteenust. Jutuks tuleb, miks kullerfirmad ei paku 100% ajalubadust, ülemaailmse kullerteenuste arvudest ning valdkonnast üleüldiselt. Peatutakse ka sellel, miks on DHL investeerinud elektrilennukeid tootvasse ettevõttesse. Kuidas mõjusid COVID, Brexit ja käibemaksudirektiivi muudatus?

Tänases podcastis räägib ettevõttest Finest Media kaubandusevaldkonna juht Martin Lond e-kaubanduse ja selles valdkonnas B2B teenustest ja võimalustest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Mida oleks tarvis efektiivseks laonduseks ning logistikaks? On see automaatika? Paremat tarkvara? Mida endast kujutab üldse parem tarkvara? Episoodis on teadmisi ja kogemusi jagamas logistikafirma CF&S-st Hannes Mänd ning Ahti Sõõrde. Samuti on võimalik Ahti Sõõrdet kuulama tulla 11. novembril toimuvale Delfi ja Eesti E-Kaubanduse Liidu seminarile "Grow up, grow better", kus vastuse saab küsimus "Kuidas kasvatada efektiivsust e-äris?".

Eesti teede tulevikust rääkivas podcastis on seekord teemaks meie konkurentsivõime laiemalt. Kas Eesti riiki peaks juhtima nagu tehnoloogiaettevõtet? Külas on kasvustrateeg Indrek Saul ja Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eesti teede tulevikku puudutavas podcastis on külas Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse liige ja teede-ehitusettevõtte Verston juht Veiko Veskimäe ja TTÜ transpordi planeerimise professor Dago Antov. Jutuks tuleb see, miks meil üldse 2+2 maanteid vaja on. Põhjuseid on palju.

Eksperdid Tarmo Trei ja Sven Pertens räägivad sellest, miks meie teedeehituse rahastamisega nii kehv seis on? Kas tõesti võtab 2+2 maanteede ehitus veel üle saja aasta aega? Mida aga arvata Läti ambitsioonikast plaanist?

Sotsiaalministeeriumiga koostöös valminud podcast ''Emadustrahv'', kus saadet juhib Barbi Pilvre ning külas on Kadri Täht ning juttu tehakse sellest, mis hinda maksavad naised emaks olemise eest. Podcastis räägitakse probleemist ning võimalikest variantidest, kuidas säilitada karjäär ja olla sealjuures ka ema.

Kolmandas Harutame lahti podcastis on ekspertideks koolipsühholoog Anu Pärn ja vaimse tervise õde Eva Zupping. Selles osas harutub lahti, mis asi on vaimne tervis ning mida saab enda toetamiseks ise ära teha. Vaatame otsa, millised on noorte võimalused professionaalse abi saamiseks ja selgub ka, mis on erinevatel tugispetsialistidel vahet, näiteks mille poolest erineb psühhiaatri töö psühholoogi omast. Saadet juhivad psühholoogiatudengid Karin Lillemaa ja Victoria Mägi.

Harutame Lahti podcast'i teises osas on külas teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Andero Uusberg ja hariduspsühholoog Kati Aus. Teemad, mida lahti harutatakse, on emotsioonid ja motivatsioon. Proovime mõista, kuidas iseend suunata nii, et kumbki oleksid meie parima heaolu teenistuses. Saadet juhivad psühholoogiatudengid Karin Lillemaa ja Victoria Mägi.

Harutame lahti projekti eesmärk on tõsta noorte teadlikkust vaimse tervise teemadel, enesejuhtimise oskusi ja anda noortele võimalus omavahel suhelda ning teemasid reflekteerida, arutada. Miks? Sest praegune koroonaaeg mõjutab noori ja me soovime välja pakkuda ning teoks teha ühe formaadi, mis neid toetaks praegustel muutlikel ja keerulistel aegadel. Projekti eesmärgiks on anda oma panus koroonakriisist tulenevate raskuste leevendamiseks põhikooli ja keskkooli õpilaste seas. See podcast on delfi.ee/noor projekti osa

Delfi, Teeviit ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad oma vaheaega veetma meie seltsis. Saates viskame kiire pilgu järgmise nädala tegevustele koos Elizaveta Chremisinaga kui ka räägime veebikonstaabli Maarja Punakuga küberkiusamisest. Saadet juhib Kristel Aaslaid.

Episoodis on külas Andres Ojaver advokaadibüroost Hedman Partnerid ja IIZI küberkindlustusmaakler Helen Evert, kes räägivad, mida annab varastatud andmetega teha ning, mis huvi on küberkurjategijatel. Saadet juhib SEB Tallinna Innovatsioonikeskuse juht Anette Ustal.

Selles saates räägib Net Groupi GovTech-i valdkonnajuht Martin Karner, kuidas panna klienditeenindus toimima nii, et kliendid saaks digikanalis kiiresti ära teenindatud ja seejuures leitaks üles väärtuslikud kliendid, kasvatatakse müügivõimalusi ning klientide ja klienditeenindajate rahulolu. Saadet viib läbi SEB Innovatsioonikeskuse juht Anette Ustal.

Riskid on ajas muutunud, sest aina enam peavad ärid kolima internetti. Sel korral on saates IIZI küberkindlustuse ekspert Helen Evert ja Riigi Infosüsteemide ametist Lauri Tankler rääkimas, kuidas on kaugtöö mõjutanud küberkuritegevust ja selle kordineerimisest. Mida saavad ettevõtted ise ära teha selleks, et kaitsta andmeid ja mitte langeda küberkuritegevuse küüsi. Saadet juhib SEB Tallinna Innovatsioonikeskuse juht Anette Ustal.

Andmed on põhimõtteliselt nagu jäämägi - ainult 3% paistab välja ja seda osatakse kasutada, aga ülejäänud 97% on kuskil vee all peidus ning isegi on teada, et need andmed on kusagil olemas, siis suure tõenäosusega ei osata nendega midagi peale hakata. Business Intelligence eesmärk on pakkuda rakendust ka nendele andmetele, mis on silme eest peidus. Täpsemalt räägib NetGroup BI juht Agnes Urbanik. Saadet juhib SEB Tallinna innovatsioonikeskuse juht Anette Ustal. #ecom2021

Baltic e-Commerce Forum on juba kolmandat korda toimuv baltikumi ülene e-kaubanduse teemaline konverents, kus ideid ja nippe jagavad maailma tegiijad. Selles saates on külas Henri sepp rääkimas datast ja analüütikast. Väga oluline osa e-kaubandusärist, millele tuginedes saab teha kasutoovaid otsuseid.

Outvio tõi oma tegevuse koroonasuvel Eestisse. Miks nii? Milliste muredega meie ettevõtted nende poole pöörduma hakkasid? Milliseid kitsaskohti meie e-kaubanduses näha on?

Podcastist arutleb Svea Finance'i juht Eric Puulmann, mida muutis kevadine eriolukord Eesti e-kaubanduses ning millised on meie sarnasused ja erinevused võrreldes Soome ja Rootsi turuga.

Maksekeskus AS tegevjuht Art Lukas räägib podcastis, mida tõi e-kaubandusele ja Maksekeskusele kaasa koroonakevad. Kes olid võitjad ning kes kaotajad?

Koroonakonverentsi podcastis räägivad Iizi Kindlustusmaaklerist Ingrid Siska-Mölder ja perearst Anneli Talvik sellest, mis juhtus eriolukorra ajal perearstikeskustes. Mis on vahet riigi poolt tagatud ja eraarstiabil? Miks on eraperearsti teenust kasutanud patsiendid rahulolevamad?

Koroonakonverentsi podcastis räägivad Iizi Kindlustusmaakleri ja Microsoft Eesti Arenduskeskuse esindajad sellest, miks peaks ettevõte oma töötajaile pakkuma ravikindlustust. Kes sellest võidab? Kui populaarne see täna on?