

„Andmehäälingu“ värske episood keskendub nõusolekule – ühele isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM ehk GDPR) laialdasemalt kasutatavale õiguslikule alusele. Stuudios on külas vabakutseline jurist ja sotsiaalmeediaentusiast Kärt Pormeister, kes aitab mõista, mida nõusolek tegelikult tähendab ja miks see teema on nii oluline.
Õigustatud huvi on üks isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest.
Millal saab ettevõte seda kasutada?
Milliseid samme tuleb enne selle rakendamist kindlasti teha?
Mida selline huvide tasakaalustamine üldse tähendab?
Jurist Geili Keppi saatekülalisteks on Andmekaitse Inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja menetlusvaldkonna jurist Jekaterina Aader.
Seekordses episoodis on külas TKM Grupp AS-i vastavuskontrolli- ja andmekaitsespetsialist Liis Miller. Saate põhifookus on andmekaitsetingimustel, kuid arutlusele tuleb ka näiteks läbipaistvuse teema.
AKI taskuhäälingul „Andmehääling“ on ilmunud juba 20. episood. Seekord arutavad inspektsiooni juristid Geili Keppi ja Terje Enula mõjuhinnangu üle.
Tegelikult on andmekaitsealane mõjuhinnang andmetöötleja abivahend: töövahend just selleks, et ta saaks hinnata, milliseid riske toob kaasa tema alustatud andmete töötlemine.
Mõjuhinnangu eesmärk on kirjeldada isikuandmete töötlemist, hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust, aidata märgata ohte, mida selline töötlemine endaga kaasa toob. Sealjuures aitab see hinnata neid ohte ja määrata kindlaks meetmed, kuidas neid maandada, st see aitab andmetöötlejal aru saada, mida ta tegelikult tegema hakkab.
Andmehääling alustas oma kolmanda hooajaga. Tänases saates on külas Tallinna linna andmekaitsejuht Merit Valgjärv, kes annab põgusa ülevaate linna andmetöötlustoimingutest.
Tänase saate teemad:
Mis asi on andmetöötlustoimingute ülevaade?
Kellel peab selline ülevaade olema?
Mida ülevaade sisaldama peab?
Kes peaks sellist registrit üldse täitma?
Kas register peab kõigile avalik olema?