Suvel reisitakse enam nii lähiriikidesse kui ka kaugemale välismaale. Reisitakse nii perega rannapuhkusele kui ka sportima, näiteks mägedesse matkama või ookeani sukelduma. Selleks et kõikjal turvaliselt ja muretult puhata, on alati oluline teha reisikindlustus. Aga milline? Mis summale? Ja millal leping sõlmida? Stuudios jagavad soovitusi LHV isiku- ja tervisekindlustuse tootejuht Annika Alasi ning Seesami reisi- ja tervisekindlustuse tootejuht Marit Raag.
Eelmise aasta lõpus muutus seadus, mis hakkas nõudma liikluskindlustuse kaitset laiemalt ringilt registreerimata sõidukitelt. Lisaks liiklusregistris registreeritud sõidukitele vajavad nüüd kindlustust ka osa elektritõukerattaid, pisimopeedid, elektrimootoriga jalgrattad, murutraktorid, töömasinad ja muud mootorsõidukid. Paslik ongi selle valguses rääkida, mis kahjusid hüvitab kohustuslik liikluskindlustus ja mida katab vabatahtlik kaskokindlustus. Stuudios selgitavad teemat Seesami kindlustusosakonna juht Indrek Petter ja LHV Kindlustuse sõidukikindlustuse riskiinsener Raul Mets.
Seda, kui palju liigub linnaliikluses elektritõukerattaid, ei oska ilmselt keegi öelda, sest need ei ole liiklusregistrisse kantud. Selliseid tõukerattaid, millele on ostetud Eestis liikluskindlustus, on aga üle 2000. Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Mart Jesse ütleb saates, et tavakasutajate käes olevad kergliikurid on enamasti kindlustamata ja põhjus on selles, et puudub laiem teadmine liikluskindlustuse kohustusest.
Kevadeti lendleb teedel hulgaliselt kivisid, mis võivad tekitada auto esiklaasile täkkeid. Mida peaks iga autoomanik teadma täkkeparanduse kohta ja millisel juhul katab sellega kaasnevad kulud kindlustus? Teemat selgitavad ERGO sõidukikindlustuse portfellijuht Kaido Naarits ning PZU Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Jaanus Tanne.
Kui räägitakse kindlustusest, siis kuulub olulise jututeema hulka ikka ja alati kodukindlustus. Kuigi enamikel inimestel on kodukindlustus sõlmitud, ei pruugita selle sõlmimisega seotud üksikasjadega tänini täpselt kursis olla. Millele tasub kodukindlustust sõlmides tähelepanu pöörata ning mille eest kaitseb vastutuskindlustus, räägivad üle seekordses saates Gjensidige kindlustuse isiku- ja varakindlustuse toote- ja riskijuht Terje Rabe ning Salva Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Kaspar Lillmaa.
Ilmselgelt saab inimene iga päev oluliselt murevabamalt toimetada, kui tema vara on kindlustatud ning kõiksuguste õnnetuste peale mõtlema ei pea. Veel enamgi kehtib see loogika ettevõtluses, kus potentsiaalsed kahjud on suuremad ning kindlustuse puudumisel võib halvema stsenaariumi korral tagajärjeks olla ettevõtte tegevuse lõppemine. Kuidas aitab sellist olukorda vältida ettevõtetele suunatud kindlustus ja mida peaksid ettevõtjad erinevate kindlustusliikide kohta teadma, avavad seekordses saates KredEx Krediidikindlustuse müügiosakonna juhataja Katrin Savi ja Salva Kindlustuse varaosakonna juhataja Meelis Morozov.
1. detsembril jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatustega laienes liikluskindlustuse kohustus mitmetele mootoriga sõidukitele, sealhulgas mootorsaanidele, maastikusõidukina registreeritud ATV-dele ja paljudele elektritõukeratastele. Milliseid muudatusi seadus endas sisaldab, selgitavad seekordses saates Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liige Lauri Potsepp ja Elama Kindlustuse juhatuse liige Tanel Kurs.
„Riskid või kindlustad“ uus saade keskendub elukindlustusele ja sellega kaasnevatele hüvedele. Stuudiokülalisteks on Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juht Merko Kimsto ja SEB Elukindlustuse Balti riskihindamise ja kahjukäsitluse osakonna juht Anu Meier. Saadet juhib Tanel Talve.
Tööandjad kindlustavad üha enam töötajate ravikulusid. Tööandja ravikindlustus ehk tervisekindlustus on hetkel kõige kiiremini kasvav kindlustusteenus. Paljud ettevõtted teevad kindlustuse, et oma töötajatele riikliku süsteemi kõrval lisatuge ja paremaid tervisehüvesid pakkuda. Mida tööandja ravikindlustus endast kujutab? Missugused teenused kindlustuse alla kuuluvad ja kes sellest kõige enam kasu saavad? Saates „Riskid või kindlustad“ annavad nendele küsimustele vastuseid BTA tööandja ravikindlustuse tootejuht Andres Rebane ja LHV kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt.
Sügisel muutuvad metsloomad tavapärasest aktiivsemaks ja võivad teedel autodele õnnetult ette jääda. Kaskokindlustus katab metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahju, kuid mida tuleb sellise õnnetuse korral teha? Mida arvestada kaskokindlustuse lepingut sõlmides?
Stuudios on külas oma ala spetsialistid: If kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Taavi Kruus ja Seesam kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Rasmus Parve. Saadet juhib Tanel Talve.
Suvi toob kaasa palju ringireisimist, seiklusi ja toimetamist looduses. See omakorda tähendab, et suurem risk on vigastada või kaotada puhkusele kaasa võetud vara. Samuti ei maga suvel vargad, kes tahaksid panna käpa peale laokile jäetud jalgrattale või hoiavad silma peal korteril, mille pererahvas on ära sõitnud. Stuudios vestlevadki suve tarbeks kindlustamise teemadel Balcia Eesti kodukindlustuse tootejuht Jelizaveta Drižiruk, Telia Eesti tehnikajuht Heigo-Aulemb Ensling ja Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. Saadet juhib Tanel Talve.
Tavainimesed suhtlevad kindlustusseltsides peamiselt müügiinimestega, kes hindavad kindlustusvajadust ja teevad pakkumisi. Hiljem tuleb tegu ka kahjukäsitlejatega, kes tekkinud kindlustuskahju hindavad ja otsustavad, kui suures mahus kahju katta.
Tegelikult on kindlustusvaldkonnas töötajaid, kelle ametinimetus vajab tõlkimist. Stuudios vestlevadki kindlustusvaldkonna ametite teemal ERGO Baltikumi personalijuht Evelin Roasto ja PZU personalijuht Tiivi Maandi. Saadet juhib Tanel Talve.
Suvine aeg meelitab paljusid inimesi välismaale puhkusereisidele, ent lennufirmade tõrked, isiklikud sündmused või nii mõnigi muu asjaolu võib ammu tehtud plaanid ära rikkuda. Selleks, et reisiplaanide ümbertegemine ei läheks inimesele maksma tervet varandust, tasub varakult sõlmida reisikindlustus. Seekordses saates uurimegi, mida peaks selle kindlustusliigi kohta kindlasti teadma, ja eksperdid jagavad soovitusi.
Nii nagu me sorteerime prügi, nii me võiksime ka rohkem autosid parandada. Eestis parandatakse vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. Podcastis arutlevad kindlustuseksperdid, kuidas autoklaaside ja teiste autodetailide parandamine aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele.
Vanarahva tarkusest teavad ilmselt kõik ütlust „õnnetus ei hüüa tulles“. Kindlustus ei hoia õnnetust ära, aga pakub meelerahu – kui õnnetus peaks juhtuma, siis kindlustus katab kahju. Seekordses saates vaatame erinevaid õnnetusjuhtumeid reaalsete katsete kaudu, et mõista, millised ohud meid ümbritsevad liikluses, kodus ja reisil.
