Lauri Räpi luuleread jätavad paljudele tunde, justkui oleksid kirja saanud nende oma mõtted. Tervis Plussi taskuhäälingusaates tuleb jutuks, kuidas on kirjutamine aidanud tal üle saada elu valusatest hetkedest.
„Läbi kirjutamise saad kirjutada valu ilusaks,“ tõdeb Lauri, meenutades aega, kus leinas enesetapu teinud venda. Kolm aastat tagasi sai just Lauri perest esimesena teada oma venna surmast, millest pidi ka vanematele teada andma. „Läksin magama teadmisega, et pean järgmine hommik ütlema vanematele, et neil pole ühte last.“
Kaks aastakümmet seljavalusid lõppes Heidi Hanso jaoks sel suvel seljaopiga. Kunagine ratsutamisest saadud vigastus oli tekitanud selgroodiskide väljasopistumise. Aja jooksul disk lagunes. Tervis Plussi taskuhäälingusaates räägib Heidi, miks muutus olukord järsku väljakannatamatuks ja ta saadeti erakorralises järjekorras operatsioonile.
Evelin Samuel-Randvere tõdeb Tervis Plussi taskuhäälingusaates, et laulmine talle väga meeldib, kuid see nõuab ka teatud lõivu. Koos saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullaga tuleb jutuks, kuidas on ta kõik sättinud nii, et elab oma unistuste elu.
Kalle Sepp pole olnud alati nii hea tervise juures kui praegu. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullaga tulevad jutuks lapsepõlve haigused ja õllearmastus.
„Kui tiksutad kogu aeg kahte õlut juua teleka ees, siis see on tervisele rämedalt kahjulik,“ arvab Kalle. Selle asemel võiks hoopis trenni teha või pikemale jalutuskäigule minna.
Koduse õllejoomise on laulja nüüd kontrolli alla saanud. Alkohoolse märjukese asemel eelistab ta alkovabasid õllesid, kuid kehvem variant pole ka Värska. Argiõhtute õlledest loobumine ei tähenda aga karsklaseks hakkamist. „Tähistad siis, kui midagi tähistada on, mitte seda, et jõudsid elusalt koju,“ leiab Kalle, et õlled võiksid jääda tähtsamateks hetkedeks.
Kuula saatest pikemalt, miks pidi Kalle maakodus alati telgis magama ja kuidas aitas laulmine epilepsiahoogude vastu.
„Kas armastus on seotud südamega?“ uurib Tervis Plussi taskuhäälingu saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld kardioloog Margus Viigimaalt. Saates tuleb juttu tervisest, spordist ja südamest naermisest.
Margus Viigimaa nime ette käib mitmeid tiitleid – ta on kardioloog, professor, arstiteadlane ja õppejõud. „Tervis on mul väga hea, aga töötempo on suur. Töötan laupäeviti ja pühapäeviti, mis pole üldse hea. Ma ei saa seda kellelegi soovitada.“ Mõtetest on läbi käinud ka võimalik läbipõlemine, kuid sellest on Viigimaad päästnud sport.
„Kui armastust pole, siis on ka südametervis kehv. Teine asi on see, et süda tunneb armastuse ära,“ leiab kardioloog, et positiivsed emotsioonid suurendavad südame ja kogu organismi tervisevaru.
„Kirurg imestas, kuidas ma kasvaja nii ruttu avastasin,“ räägib ettevõtja Monika Vichmann õnnelikust juhusest. Kontrolli mineku põhjuseks oli olnud rinnast leitud herneterasuurune mügarik. Ummistunud piimanäärme taga oli peidus aga halvaloomuline kasvaja. Tol hetkel oli ta 43aastane ja noorim laps veel pisike.
Monika on kogu elu olnud terviseteadlik – teinud sporti ja söönud tervislikult. Oma rindu on ta käinud kontrollimas alates 35. eluaastast iga kahe aasta tagant. Seega tundub, justkui kõik sai tehtud.
Tervis Pluss taskuhäälingusaates on seekord külas Mattias Naan, kes on eluaeg olnud suur norskaja.
„Ma olen alati väga hästi maganud. Ainuke asi oli, et ma segasin teisi. See tekitas minus süümekaid,” räägib Mattias Naan põhjusest, miks läks unekeskusesse oma norskamist uurima. Enesetunne ei andnud kuidagi märku sellest, et tal on uneapnoe ehk uneaegne hingamisseisak. „Võib-olla saingi õigel ajal jälile. Kui oleksin samamoodi lasknud 50. eluaastani, siis oleksid kaasnenud südame- ja muud hapnikupuudusega seotud terviseprobleemid.”
Veebiväljaande Tervis Pluss taskuhäälingu saates on seekord külas Linnateatri näitleja Kaspar Velberg.
Raske on kujutada ette tööd näitlejana, kui füüsis pole päris korras. Õrnemat kohta kehast tuleb siis eriti hoolsalt kohelda. Kaspar Velbergile on tuttavad olukorrad, kus etendus tuleb lõpetada valu tõttu hambad ristis või on selle pidanud üldse ära jätma.
Põrgulik valu, mida põhjustas diski väljasopistumine, ei unune kergelt. „Sain valuravi ja lootsin, et läheb ise üle, aga ei läinud. Elasin mitu kuud praktiliselt madratsil ja sõin tablette,“ meenutab ta.
Tervis Pluss taskuhäälingusaates on seekord külas perearst Eero Merilind ja vandeadvokaat Silja Elunurm. Teemaks on tehisaru aina olulisem roll meditsiinis.
Tervishoius kasutatakse väga erinevaid tehisarusüsteeme. Näiteks osad mõjutavad otseselt inimese tervisest, kuid on ka neid, mis loovad innovaatilisi lahendusi. Kuidas mõjutab tehisaru areng tulevikus arstirolli?
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
Veebiväljaande Tervis Pluss podcastis on seekord külas kirjanik ja kogemusnõustaja Eia Uus. Viis aastat tagasi tabas teda esimene migreenihoog, mis kestis kaks kuud. Esimeste nähtudega ei saanud ta aru, mis temaga toimub. „Mõtlesin, et kas mul on pohmell või olen purjus – nii imelik oli olla.”
Migreen on aju haigusseisund, mis mõjutab kogu keha. Alati ei tähenda see päevi painavaid peavalusid, vaid kogeda võib ka tasakaalu- ja mäluhäireid.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
Advokaat Katrin Orava juurde jõuavad inimesed oma elu ühel kõige keerulisemal ajal – kui lõpeb nende abielu.
„Lahkuminekud on sageli väga kiuslikud. Haiget saamisel ollakse valmis tegema kõike. Sageli jäävad selles kannatajaks lapsed,” räägib Orav, kuidas saavad just lastest kättemaksu relvad.
Saates räägitakse sellest, kuidas toime tulla lahkuminekuga nii, et laste vaimne tervis ei kannataks.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
