Eesti Jalgpalli Liidu laste turvalisuse ja heaolu programmi juht Juta Petersoo avab Tervis Plussi taskuhäälingusaates laste- ja noortespordi telgitaguseid.
Petersoo näeb oma töös, et mingis vanuses võib treener olla lapsele kõige tähtsam isik, kellele oma kooli- või peremuredest rääkima tulla. „Esile on kerkinud grupp lapsevanemaid, kes ei oska oma lapsi toetada. See võib tulla teadmatusest või ollakse ise oma eluga kimpus,“ tõdeb ta. Praegu on paljudel olmemuresid, millega toime tulemiseks peab väga palju pingutama. Nii pole aega lastega tegeleda. „Laps tuuakse trenni, kus avalduvad ärevus, depressioon. Paraku olen pidanud tegelema ka suitsiidsete mõtetega lastega.“
Saates tuleb veel juttu sellest, miks laste liikumisharjumus on oluline ning kuidas saaksid nii vanemad kui ka spordiorganisatsioonid seda toetada.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld. Head kuulamist
Psühhiaater Mari-Liis Laanetu räägib Tervis Plussi taskuhäälingusaates vaimse tervise häirete diagnoosimisest ja ravist.
„Meil võib olla iseärasusi, kuid seni, kuni tuleme toime ja see ei tekita meis liiga palju pingeid, on kõik korras,“ selgitab psühhiaater. Oma praktikas ta näeb, et väga palju otsitakse vaimse tervise häirele diagnoosi, et end sel moel kuhugi lahterdada.
Diagnoos on eelduseks, et määrata ravimravi ning sageli oodatakse, et ravim muudab elu kardinaalselt. Ükski ravim aga ei anna neid teadmisi ja oskusi, mida varem pole omandatud.
Kõigest 22aastasel Kelly Sildarul on aukartustäratavate võitudega sportlasekarjäär. Ohverdusi on sellel teekonnal tulnud teha palju, sealhulgas suhted oma isaga. „Kui oleksin praegu see viieaastane laps ja saaksin valida, siis valiksin tõenäoliselt midagi muud,“ tunnistab ta Tervis Plussi taskuhäälingusaates.
Kas ilma sellise treeningtaktikata oleks ta aga üldse saavutanud selliseid tulemusi? „Ma olen tänulik kõigi nende võitude ja võistluste eest, kus ma olen käinud. Aga mõtlen, kas see kõik on seda väärt selle hinnaga?“
Saates tuleb juttu vägivallast ja selle märkamistest, motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest. Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld. Head kuulamist!
Eestis on 25 000 last, kelle vaktsineerimine pole ajakohane. Mis hirmud takistavad lasta oma last vaktsineerida?
Seitsme lapse ema Anni Keskülla on lasknud kõik oma lapsed ära vaktsineerida, kuigi on kohati selles kahelnud. Saates räägib ta, miks on siiski otsustanud järgida riiklikku vaktsineerimiskava. Perearst Tommi Ründal selgitab oma praktikas kogetud enam levinud hirmude ja kahtluste tagamaid.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld. Head kuulamist!
Tervis Plussi taskuhäälingusaates on külas Katariina ja Taavi Libe, kes räägivad, kuidas nad hoiavad kärgperena oma suhte tervist. Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
„Ma tihti ei märka probleemi ja siis tuleb mulle öelda,“ tõdeb Taavi, et teda on vaja teinekord suunata mõnda kodust tegevust tegema.
Katariina leiab, et see ongi paarisuhte igavene saladus. „Suhtesse minnakse eeldusega, et teine teeb ilma ütlemata seda, mida ma tahan. Pärast mitmeid aastaid ja paljusid tülisid saadakse aru, et tuleb öelda „palun tee seda“.“
Mikk ja Mari Jürjens on viimastel aastatel varasemast rohkem kokku puutunud tervise muredega. „Räägitakse palju vaimsest tervisest ja siis füüsilisest tervisest. Meile tundub, et need on väga tihedalt seotud. Natuke erineval moel ja ajal oleme pidanud mõlemad nendega tegelema,“ sõnab Mikk.Mari meenutab saates, kuidas teda vaevas pikalt halb enesetunne ja hääl kippus ära minema. Põhjuse leidmiseks otsustas ta sellega süvitsi tegeleda ja võtta ette ekstreemse tervisekatsetuse.
Saates tuleb veel juttu laste nutielust, sportimisest ja tänulikkusest.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld. Head kuulamist!
„Ma ei oska olla ilma hullusteta,“ tunnistab Marek Lindmaa taskuhäälingusaates Tervis Pluss. See käib nii tema harrastuste kui ka tööstiili kohta.
"Mulle tuli meelde üks lugu, mis ideaalselt kirjeldab seda, kuidas eesti mees oma tervisesse mõnikord suhtub. See võis olla 11 aastat tagasi. Tulin korvpallitrennist koju ja hakkasin sülearvutist mingit filmi vaatama. Käis plõks ja nägemine kadus ära. Kaks päeva olid sellised hetkelised, nagu žiletiga tõmmatud valusööstud. Kui traumapunkti läksin, saadeti kohe kompuutertomograafiasse ja olin öö haiglas. Kas mul lõpuks midagi leiti? Ei leitud mitte midagi. Tahan öelda seda, et jälgige oma tervist ja kui keha midagi ütleb, siis reageerige sellele kohe.
Tervis Plussi taskuhäälingusaates on külas pikalt Saksamaal praktiseerinud geriaater Jaak Aru. Kõrge vanusega kaasnevad tihti mäluprobleemid, mis panevad inimese end tobuna tundma. „Mina suhtun mäluhäiretesse võrreldes teiste psüühikasfääri häiretega palju kergemalt. Palju ohtlikum võib olla hoopis ruumitaju kadumine,“ leiab Jaak Aru (67).
Jutuks tuleb veel, kas eestlane on geneetiliselt hea vananeja ning millistest pahedest tuleks tervena vananemiseks loobuda.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
Psühhiaater Margus Lõokene tõdeb Tervis Plussi taskuhäälingusaates, et eestlane on üllatavalt terve, kuid kipub mõtlema ennast haigemaks. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld uurib ka seda, kuidas aitab inimest psüühikahäire diagnoos.
„Iga vaimne terviseprobleem ja raskus ei tähenda, et me oleme haiged. Me ei peaks haigeks nimetama ka inimesi, kellel on need probleemid ja kes abi otsivad,“ peab Margus Lõokene täiesti tavapäraseks, et inimene tunneb end aeg-ajalt halvasti. „Täiesti normaalne on olla kiiksude ja veidrustega, kuid veelgi enam kui normaalne on sellisel juhul abi otsida.“
Lauri Räpi luuleread jätavad paljudele tunde, justkui oleksid kirja saanud nende oma mõtted. Tervis Plussi taskuhäälingusaates tuleb jutuks, kuidas on kirjutamine aidanud tal üle saada elu valusatest hetkedest.
„Läbi kirjutamise saad kirjutada valu ilusaks,“ tõdeb Lauri, meenutades aega, kus leinas enesetapu teinud venda. Kolm aastat tagasi sai just Lauri perest esimesena teada oma venna surmast, millest pidi ka vanematele teada andma. „Läksin magama teadmisega, et pean järgmine hommik ütlema vanematele, et neil pole ühte last.“
Kaks aastakümmet seljavalusid lõppes Heidi Hanso jaoks sel suvel seljaopiga. Kunagine ratsutamisest saadud vigastus oli tekitanud selgroodiskide väljasopistumise. Aja jooksul disk lagunes. Tervis Plussi taskuhäälingusaates räägib Heidi, miks muutus olukord järsku väljakannatamatuks ja ta saadeti erakorralises järjekorras operatsioonile.
Evelin Samuel-Randvere tõdeb Tervis Plussi taskuhäälingusaates, et laulmine talle väga meeldib, kuid see nõuab ka teatud lõivu. Koos saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullaga tuleb jutuks, kuidas on ta kõik sättinud nii, et elab oma unistuste elu.
Kalle Sepp pole olnud alati nii hea tervise juures kui praegu. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullaga tulevad jutuks lapsepõlve haigused ja õllearmastus.
„Kui tiksutad kogu aeg kahte õlut juua teleka ees, siis see on tervisele rämedalt kahjulik,“ arvab Kalle. Selle asemel võiks hoopis trenni teha või pikemale jalutuskäigule minna.
Koduse õllejoomise on laulja nüüd kontrolli alla saanud. Alkohoolse märjukese asemel eelistab ta alkovabasid õllesid, kuid kehvem variant pole ka Värska. Argiõhtute õlledest loobumine ei tähenda aga karsklaseks hakkamist. „Tähistad siis, kui midagi tähistada on, mitte seda, et jõudsid elusalt koju,“ leiab Kalle, et õlled võiksid jääda tähtsamateks hetkedeks.
Kuula saatest pikemalt, miks pidi Kalle maakodus alati telgis magama ja kuidas aitas laulmine epilepsiahoogude vastu.
„Kas armastus on seotud südamega?“ uurib Tervis Plussi taskuhäälingu saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld kardioloog Margus Viigimaalt. Saates tuleb juttu tervisest, spordist ja südamest naermisest.
Margus Viigimaa nime ette käib mitmeid tiitleid – ta on kardioloog, professor, arstiteadlane ja õppejõud. „Tervis on mul väga hea, aga töötempo on suur. Töötan laupäeviti ja pühapäeviti, mis pole üldse hea. Ma ei saa seda kellelegi soovitada.“ Mõtetest on läbi käinud ka võimalik läbipõlemine, kuid sellest on Viigimaad päästnud sport.
„Kui armastust pole, siis on ka südametervis kehv. Teine asi on see, et süda tunneb armastuse ära,“ leiab kardioloog, et positiivsed emotsioonid suurendavad südame ja kogu organismi tervisevaru.
„Kirurg imestas, kuidas ma kasvaja nii ruttu avastasin,“ räägib ettevõtja Monika Vichmann õnnelikust juhusest. Kontrolli mineku põhjuseks oli olnud rinnast leitud herneterasuurune mügarik. Ummistunud piimanäärme taga oli peidus aga halvaloomuline kasvaja. Tol hetkel oli ta 43aastane ja noorim laps veel pisike.
Monika on kogu elu olnud terviseteadlik – teinud sporti ja söönud tervislikult. Oma rindu on ta käinud kontrollimas alates 35. eluaastast iga kahe aasta tagant. Seega tundub, justkui kõik sai tehtud.
Tervis Pluss taskuhäälingusaates on seekord külas Mattias Naan, kes on eluaeg olnud suur norskaja.
„Ma olen alati väga hästi maganud. Ainuke asi oli, et ma segasin teisi. See tekitas minus süümekaid,” räägib Mattias Naan põhjusest, miks läks unekeskusesse oma norskamist uurima. Enesetunne ei andnud kuidagi märku sellest, et tal on uneapnoe ehk uneaegne hingamisseisak. „Võib-olla saingi õigel ajal jälile. Kui oleksin samamoodi lasknud 50. eluaastani, siis oleksid kaasnenud südame- ja muud hapnikupuudusega seotud terviseprobleemid.”
Veebiväljaande Tervis Pluss taskuhäälingu saates on seekord külas Linnateatri näitleja Kaspar Velberg.
Raske on kujutada ette tööd näitlejana, kui füüsis pole päris korras. Õrnemat kohta kehast tuleb siis eriti hoolsalt kohelda. Kaspar Velbergile on tuttavad olukorrad, kus etendus tuleb lõpetada valu tõttu hambad ristis või on selle pidanud üldse ära jätma.
Põrgulik valu, mida põhjustas diski väljasopistumine, ei unune kergelt. „Sain valuravi ja lootsin, et läheb ise üle, aga ei läinud. Elasin mitu kuud praktiliselt madratsil ja sõin tablette,“ meenutab ta.
Tervis Pluss taskuhäälingusaates on seekord külas perearst Eero Merilind ja vandeadvokaat Silja Elunurm. Teemaks on tehisaru aina olulisem roll meditsiinis.
Tervishoius kasutatakse väga erinevaid tehisarusüsteeme. Näiteks osad mõjutavad otseselt inimese tervisest, kuid on ka neid, mis loovad innovaatilisi lahendusi. Kuidas mõjutab tehisaru areng tulevikus arstirolli?
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
Veebiväljaande Tervis Pluss podcastis on seekord külas kirjanik ja kogemusnõustaja Eia Uus. Viis aastat tagasi tabas teda esimene migreenihoog, mis kestis kaks kuud. Esimeste nähtudega ei saanud ta aru, mis temaga toimub. „Mõtlesin, et kas mul on pohmell või olen purjus – nii imelik oli olla.”
Migreen on aju haigusseisund, mis mõjutab kogu keha. Alati ei tähenda see päevi painavaid peavalusid, vaid kogeda võib ka tasakaalu- ja mäluhäireid.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
Advokaat Katrin Orava juurde jõuavad inimesed oma elu ühel kõige keerulisemal ajal – kui lõpeb nende abielu.
„Lahkuminekud on sageli väga kiuslikud. Haiget saamisel ollakse valmis tegema kõike. Sageli jäävad selles kannatajaks lapsed,” räägib Orav, kuidas saavad just lastest kättemaksu relvad.
Saates räägitakse sellest, kuidas toime tulla lahkuminekuga nii, et laste vaimne tervis ei kannataks.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
