Kroonilise rahutuse ja uudishimu pisiku all kannatav Maia Klaassen ravib sümptomeid reisimise ja meediaõpingutega. Õigupoolest, tema vaatluste põhjal on kõik ajakirjanduse või kommunikatsiooniga seotud inimesed keskmisest ekstravertsem punt, keda iseloomustab isu infot lahti harutada. Ja seda siis ka teistega jagada. “Mulle väga meeldivad heureka-hetked,” selgitab ta. Sestap on Klaassen ennast sidunud ka Tartu Ülikooliga, nüüd juba doktorantuuris.

Victoria Tääkeri jaoks polnud Erasmuse õpingud Madridis esimene kord välismaal elada. Modellitööd tehes oli ta seda juba omajagu kogenud. Tema sõnul see sageli käibki nii, et kui oled juba korra pikemalt võõrsil viibinud, tahad kindlasti millalgi jälle minna. Veel on ta käinud näiteks Hiinas praktikal ja vabatahtlikuna Ugandas.

Kas start-up'indust saab ülikoolis selgeks õppida või tuleb selleks siiski ise käed ja raha mängu panna? Seekordses episoodis avab enda teekonda Randy Padar.

Seekordse taskuhäälingu osas on külas haruldaselt eduka Erasmuse projekti taga olnud muutuste juhtimise ekspert Kadi Kenk ning hariduse- ja programmijuht Kadri Kalle Teeme Ära sihtasutusest. Teeme Ära ei olnud koolitusorganisatsioon, kuid kasutas just Erasmuse rahastust selleks, et koolitusorganisatsiooniks saada. Külalised arutlevad ka, kas ja mida nad teeks nüüd teisiti ning jagavad soovitusi teistele organisatsioonidele, mis Erasmuse võimalusi kasutada soovivad. Juttu tuleb ka sellest, milleks sihtasutus Erasmust edaspidigi kasutada tahaks.

Selle taskuhäälingu osa külaline on Minni Tang, kelle töö on süvatehnoloogiate tööprotsesside juhtimine. Lõpetanud on ta aga hoopis Eesti Kunstiakadeemia, kus õppis muinsuskaitset ja arhitektuuri konserveerimist. Taskuhäälingu osas räägib Tang sellestki, kuidas jõudis muinsuskaitse juurest idufirmade maailma.

Lauri Lugna on mees, kes on juba lapsest peale ettevõtlik – ta täitis klassivanema rolli juba algkoolis, hiljem alustas ja juhtis ta Tallinna Reaalkoolis koolilehe väljaandmist ja oli ka õpilasomavalitsuse president. Tema käsi oli mängus ka kesklinnakoolide ühenduse G5 loomisel. Tänasel päeval on ta Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse liige ja vastutab hanke- ja haldusvaldkonna eest. Et teada saada, millised on Lugna mõtted avaliku ja erasektori võludest-valudest, ühistranspordist ja ebamugavatest olukordadest, kuula taskuhäälingut!

TalTechi ettevõtluskeskuse juht Kaisa Hanseni sõnul on tema praegune töö mitmeti selle tulem, et ta aastal 2016 läks Saksmaale Kieli Erasmuse programmiga õppima.

Miks peaks üks kool üldse Erasmuse projekti tegema? Kui palju see õpetajate töökoormust suurendab ja kas kaasa peaks võetama ainult hea õppeedukusega noored? Sellest ja paljust muust räägib täna Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht Liis Raal-Bilal.

Reigo Ahven on ilmselt pea igale eestlasele tuttav, olgu see siis muusiku, ettevõtja, õpetaja või kalamehena. Kuidas ta aga Erasmusega seotud on ja millist rolli see tema elus mängib, saad teada Erasmuse taskuhäälingust!

Karl-Erik Kotka sõnul aitas vahetusaasta Saksamaal viia teda sinna, kus ta praegu oma elus on: ta juhib oma enda loodud taaskasutatud moekaupade müügiplatvormi Yaga.

Kas teadsid, et Koplis tegutsesid aiandid juba keskajal ja 14. sajandi Tallinna roosiaia roosid kasvatati just seal? Koplist, Pärnust, Viljandist, Šotimaast, Soomest ja paljust muust põnevast räägib kultuurikorraldaja ja endine erasmuslane Hannele Känd.

Vahetussemester Pariisis on haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvahelise koostöö peaeksperdi Jaanika Lillemaa sõnul aeg, kus ta avanes ja leidis oma julguse. Ka tema edasised valikud töises elus on paljuski mõjutatud just sellest perioodist, leiab ta.

Kui uurida Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaatorilt Ave Leegilt ja õpirände koordinaatorilt Anneli Tartolt, millega Tartu Kunstikool tegeleb, on vastuseks kujundajate õpetamine – kujundatud saavad nii ruumid, inimesed, logod ja viidad kui ka 3D-maailm. Erasmusega on koolil kokkupuude juba 2004. aastast ja koostegemise kogemusi on saadud näiteks Islandilt, Berliinist ja Veneetsiast. Saatejuht on Sabina Sägi, külalisteks Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator Ave Leek ja õpperände koordinaator Anneli Tarto.

Taskuhäälingu külaline on MTÜ Koolitus- ja nõustamiskeskus HARED juhatuse liige Sirje Aher, kes võitis oma Erasmus+ koostööprojektiga “HOB’s adventure - Hands on Biodiversity” Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna. Saadet juhib Sabina Sägi.

Mida on ühist maakooli ümbritseva looduse kasutamisel õppetegevuses ning digipedagoogikal õpetajakoolituses? Erasmuse taskuhäälingus on külas Kernu kooli inglise keele õpetaja Reet Noormaa ja Tartu Ülikooli haridustehnoloogia kaasprofessor Mario Mäeots, kes räägivad Euroopa Innovatiivse Õpetamise Auhinna võitnud projektidest.

Milliseid muresid ja rõõme on Erasmus+ endaga kaasa toonud selle eestvedajatele ning mis koht on sellel ühiskonnas aastal 2022? Sellel ja teistel teemadel arutlevad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri praegused ning endised juhid Rait Toompere, Reet Kost ja Anne Hütt.

Caater, Club Hollywood ja külm bürokraatia ehk 25 aastat Erasmust Eestis. I osa

Tänavu 35. aastapäeva tähistav Erasmuse programm on algusaegadega võrreldes oluliselt tiibu sirutanud ning pakub praeguseks võimalusi kõikide inimeste jaoks, ütles meie värskes taskuhäälingus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rahvusvaheliste suhete projektijuht Eve Epner. Temaga vestles saatejuht Sabina Sägi.

Kuidas saab Erasmus aidata kaasa sellele, et ukrainlased end Eestis oodatuna tunneksid? Millised on organisatsiooni jaoks parimad viisid, kuidas    muuta rahvusvahelise vabatahtliku kohanemine võimalikult sujuvaks? Nendele ja veel paljudele küsimustele saame vastuse värskest Erasmuse taskuhäälingust.

Vahetusaasta Hispaanias ajendas teekonnale, mis viis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, seejärel New Yorki ja praeguseks Eesti suurima startup- ja tehnoloogiakonverentsi Latitude59 tegevjuhiks. Seekordses taskuhäälingus on külas endine erasmuslane Liisi Org.

Täiskasvanutele mõeldud õpiränne andis oma tööks rohkelt inspiratsiooni ja aitas vältida teiste tehtud vigu, ütleb Kumu hariduskeskuse juhataja Sandra Lääne-Velt. Seekordses taskuhäälingus uurime, mida õppisid muuseumi töötajad Erasmuse abiga oma Euroopa kolleegidelt. Saatejuht on Sabina Sägi.

Kas te teadsite, et maailmas tekib igal aastal juurde 5500 Eiffeli torni jagu elektroonika romusid? Probleemi on käsile võtnud Eesti ringmajandusidu Ringy. Ettevõtte tegevjuht Kristo Kraft jagab seekordses Erasmuse taskuhäälingus oma kogemusi õpingutest ühes maailma vanimas ülikoolis ning teekonnast seadmeringluse startupi juhi kohale.

Mida on ühist haavahooldusel, laborivorstil ja Latitude 59-l? Neid ühendab taskuhäälingu seekordne külaline, iduettevõtte Gelatex kaasasutaja ja endine erasmuslane Mari-Ann Meigo Fonseca, kelle teekond Portugalis veedetud Erasmuse semestrist on praeguseks viinud välja eduka roheettevõtte asutamiseni.

Me kõik püüdleme eduka karjääri poole. Aga tööelu kõrval on paljudel juba pere, oma kodu ja muud kohustused ning vastutused. Miks siis ikkagi õpirändele minnakse? Mis on selle juures suurimad takistused? Stuudios on külas intensiivõenduse magister Liina Ilves ja dramaturg Piret Jaaks, kes oma kodumaistele kohustustele vaatamata leidsid, et Erasmusega välismaal õppimine on väärt kõiki kadalippe, mis teele sattuda võivad.

Tänases ingliskeelses taskuhäälingu osas avaldame ühe Tallinna hästi hoitud saladuse. Külas on armastuse tõttu Šotimaalt Eestisse kolinud Joseph Dunnigan, kes õppis siin Tallinna Ülikoolis sotsiaalset ettevõtlust ning avas seejärel Tallinna vanalinnas Püha Katariina kiriku kõrval keelatud kirjanduse muuseumi.

Seekordses ingliskeelses Erasmuse taskuhäälingu osas saame rohkem tuttavaks Ukraina rikkaliku kultuuriga ja räägime sealsest keelest, köögist ja kommetest. Saates on külas Eestis elavad ukrainlased, Tartu ülikooli mordva keelte teadlane Denys Teptiuk ja rahvusvahelise turunduse peaspetsialist Anna Branets.

Mis täpselt on DiscoverEU ja kuidas iga noor Eesti eri nurgast võib lunastada endale reisipassi, millega avastada just neid Euroopa riike, mida ta soovib? Ja nii, et see ei söövita auku pere rahakotti? Seekordses taskuhäälingu osas võõrustab saatejuht Sabina Sägi kahte säravat noort, Kaisa Ülvistet ja Mariel Soppi, kes käisid DiscoverEUga Euroopat avastamas.

Seekordse taskuhäälingu episoodi külaline Anett Numa on tutvustanud meie väikese riigi digiedulugu presidentidele, aadlikele ja tippjuhtidele ning aitab nüüd kaitseministeeriumi nõunikuna kujundada Eesti küberpoliitikat. Samas on ta alati öelnud, et just Erasmuse õpiränne Sloveenias pani tema karjäärile alguse.

Karjääriteenuste valdkonna arengusse panustavad Eestis mitu organisatsiooni, näiteks töötukassa, Euroguidance’i keskus ja Rajaleidja. Tänu nende ühisele soovile uurida Eesti karjääriteenuste olukorda, sattus seda teemat uurima Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogikadotsent Larissa Jõgi. Koos kolleegidega Tallinna ülikoolist viisid nad läbi põhjaliku uuringu ning visandasid selle tulemusel selge sõnumi: karjääriteenuseid ei vaja mitte ainult noored ja õppurid, vaid ka väga paljud täiskasvanud.

Kuidas luua sildu noorema ja vanema põlvkonna vahel? Mida saab igaüks meist teha, kui kahtlustame, et eakas on langenud kehalise väärkohtlemise ohvriks? Mil moel toetavad meie eakaid Erasmuse programmid? Taskuhäälingu külalised, naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan ja Jututaja idee maaletooja ning eestvedaja Mari-Liis Sööt avavad nende küsimuste tagamaid.

Kui vanasti levitati valeinfot näiteks lennukist lendlehti alla puistates, siis tänapäeval käib see palju kiiremini ning kandub edasi üha rohkemate inimesteni. Miks on väärinfo riigile ja selles elavatele inimestele nii ohtlik, et politsei peab aktiivselt tegelema inimeste infopädevuse tõstmisega? Taskuhäälingus on külas politsei- ja piirivalveameti vanemkommunikatsiooniametnik Maarja Punak, kelle töö üks osa on õpetada inimesi end internetis peituvate ohtude eest kaitsma.

Kui rikas peaks inimene olema, et ta saaks end tõeliseks keskkonnasõbraks kuulutada? Kas igal ühel meist on raha, et päästa maailm? Erasmuse taskuhäälingu külaline Triin Hertmann väidab, et rohelisi investeerimisvalikuid tehes on võimalik keskkonda säästa oluliselt rohkem kui prügi sorteerides ning investeerimisega alustamiseks ei pea pangakontol hunnikus vaba raha vedelema.

Kui kaua läheb aega, et koodimisoskus muutuks vajalikuks igas valdkonnas töötades? Kas erasektor peaks sekkuma haridusse, et koolilõpetajatest saaks vajalike oskustega tööjõud? Kood/Jõhvi on uutmoodi programmeerimiskool, kus ei ole õpetajaid ega klassitunde, vaid kogu töö tehakse ära iseseisvalt. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab Erasmus+ taskuhäälingu seekordne külaline, Kood/Jõhvi kaasjuht Karin Künnapas.

Kumb oli enne, kas muna või kana? Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas küsime, kumb oli enne, kas innovaatiline ja pühendunud õpetaja või projekt, mis tõi talle teenitud tähelepanu. Euroopa innovaatiliste õpetamisviiside auhinna võitjad juba teavad selle küsimuse vastust. Saates on külas Paide Hillar Hanssoo põhikooli saksa keele õpetaja Ellen Rosimannus ja Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja Merit Karise, kelle eest veetud uuenduslikke Erasmuse projekte tunnustas Euroopa komisjon mõne nädala eest eraldi auhinnaga, mis on mõeldud just õpetajate töö esile tõstmiseks.

Küllalt vähe on Eestis selliseid taristu osasid, mis on küll vajalikud, ent näevad seejuures välja nii ägedad, et on saavutanud maamärgi staatuse. Just säärane on Läänemaal Rõuma külas asuv Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane. Seekordses taskuhäälingu osas teemegi juttu Soorebase ühe autori, arhitekti ja Erasmuse vilistlase Sille Pihlakuga.

Keskkonnasõbralikkus pole vaid Rootsi aktivisti või valimiste eelse poliitiku unistus. Siin samas Eestis on ettevõtmisi, mis aitavad keskkonnaprobleeme lahendada taskukohasel ja maitsval moel. Erasmuse taskuhäälingu seekordses toidu raiskamisele keskenduvas osas on külas Fudleri tegevjuht Rudolf Stenar Saluoks, Tartu Toidujagamise toidupäästja Sille Alabert ja ringkarbiidee autor ning edasiviija Katarina Papp.

Eesti keelt kõneleb maailmas vaid veidi üle miljoni inimese. Nende seas on muidugi Eestis sündinud või kasvanud inimesed, ent siiski leidub nii mõnigi välismaalane, kes on otsustanud selle keerulise 14 käändega keele endale selgeks teha. Erasmuse taskuhäälingus on külas eesti keelt õppivad vahetustudengid Dorothea Müller Saksamaalt ja prantsuse päritolu Diogo Manuel Rente Nogueira, lisaks Marilyn Riisimäe, kes Eesti Kunstiakadeemias ESTILCi kursuseid veab.

Kaasaegne kooliharidus pakub õpilasele palju enamat, kui pelgalt raamatu uurimine ja üks õpetaja klassi ees loengut pidamas. Erasmuse taskuhäälingus teeme sel korral juttu inimestega, kes tegutsevad selle nimel, et iga Eesti laps saaks koolist teadmiste kõrval kaasa ka võimalikult palju oskusi ja kogemusi. Saatejuhi Sabina Sägi vestluskaaslased on põhikoolilaste loovuskiirendi Vivita juht Mari-Liis Lind ja algatuse Tagasi Kooli juht Teibi Torm.

Mis saab siis, kui elu toob Eestisse inimese, kellel ei ole siin ühtegi kontakti ega tugivõrgustikku? Kes ja kuidas saab aidata tal uues keskkonnas sisse elada? Selliste inimeste kaasamisega tegelevad Erasmuse taskuhäälingu seekordsed külalised Eesti Rahvusvahelise maja juht Leonardo Ortega ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige ning tugiteenuste juht Anu Viltrop.

Kunstnik Islandil ja kokk Belgias ei ole mitte anekdoodi algus, vaid kaks erasmuslast, kes on kumbki osalenud juba kahes õpirändes. Pärnu kutsehariduskeskusest kokahariduse saanud Carlo Fogelberg läks 2019. aastal Belgiasse ja peale seda Hispaaniasse. Mõlemal korral töötas Carlo Michelini tärniga restoranis. Tartu kunstikooli lõpetanud Liisa Nurme saabus hiljuti tagasi Islandilt, aga on enne seda õppinud veel Edinburghis.

Uuel Erasmuse perioodil väärtustame nii Euroopas kui ka siin Eestis projekte ja algatusi, mis aitavad kaasata kõiki neid, kel on mingil põhjusel vähemad võimalused. Kaasamise ühest tahust räägivad taskuhäälingu seekordsed külalised Heidi Maiberg, kes arendab Tartu ülikoolis õpetajatele ja õppejõududele materjale, mis aitavad neil klassiruumis tundlikel teemadel rääkida. Teine külaline on MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde tegevjuht Maari Ernits, kes tegutseb selle nimel, et igal lapsel oleks sõber.

Erasmus tähendab enamat kui seljakoti ja päikesepõletusega välistudeng, sinna kuuluvad ka töötajad, kes võtavad naerulsui noori vastu ja soovivad minejatele tuult tiibadesse. Just nemad teevad enne minekut kindlaks, et partnerkoolid on valmis ja ettevõtted teavad, mida praktikantidega peale hakata.