Selle taskuhäälingu osa külalised on Erasmus Student Network Tallinn vabatahatlikud Oleksandra Leonovych ja Taissija Malinovskaja. Saatejuht Sabina Sägi uurib, kellele see organisatsioon mõeldud on, kust tuleb Eestisse keskmiselt kõige rohkem vahetusõpilasi ja miks nad just selle valiku teevad.
Inglismaa, Swedbank ja pimedad ööd. Või hoopis Rootsi, kindlustus ja kommunikatsioon. Saatejuht Sabina Sägil on külas idufirma Cachet kaasasutaja ja tegevjuht Hedi Mardisoo.
„Olin ühel sombusel sügispäeval Tallinna Ülikoolis anatoomiaklassi ukse taga – äsja töölt ära tulnud ja üürikorteri lepingu üles öelnud. Juhuslikult jalutas vastu sõbranna, kes küsis, kuidas läheb, ja viskas nii muuseas nalja, et kui sa töötu ja kodutu oled, kasuta Erasmuse programmi – siin ju miski enam kinni ei hoia. Selsamal hetkel sain aru, et enam õigemat hetke selleks ei tule – otsus oli langetatud. Olin parasjagu bakalaureuse teisel kursusel.“Nii kirjutas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Liisbet Estra aprillikuises loos „Erasmuse kogemus ületab kõik ülikooliaastad.“
Saatejuht Sabina Sägi vestleb sel korral Iduinvestor Herty Tammoga, muuhulgas meenutavad mõlemad enda tudengielu kogemusi Glasgows.
Mida teeks Tammo teisiti nüüd, kui ta saaks sama rännaku ette võtta?
Mis on Eesti sõnum? Kes leiutas jalgrattaga? Kuidas peaks rakendama kriisiolukorras vabatahtlikke? Saatejuht Sabina Sägi külaline on sel korral Eesti brändi sõnumiloomejuht Carl-Ruuben Soolep, kellega eelnevaid küsimusi ka arutatakse.
Eelmine aasta oli esimene, mil Eestis eraldati raha sporditöötajate Erasmus+ õpirände projektide tarvis. Ja see oli kohe väga edukas. Saatejuht Sabina Sägil on stuudios külas Tartumaa Spordiliidu tegevdirektor Martin Thomson ning Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse spordiprojektide koordinaator Markus Jõgi, kes avavad meetme kasutamise tagamaid.
Selle taskuhäälingu osa külaline on Narva Eesti Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kätlin Jürna. Saatejuht Sabina Sägi vestleb temaga sellest, kuidas sünnib rahvusvahelise projektijuhtimise valikainest Euroopa Solidaarsuskorpuse jaoks sobilik projektiidee.
Kuidas ära tunda, kas keegi vajab elustamist? Seekordsed taskuhäälingu külalised, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu ning õenduse ja ämmaemanduse osakonna õppejõud-vanemõpetaja Katre Tombu selgitavad.
Seekord on taskuhäälingu külaline Kiusamisvaba Kooli SA tegevjuht Ingi Mihkelsoo. Loomulikult avab ta, mida peab süsteemselt tegema, et kiusamist vähendada ning mida Eestis selleks praegu tehakse.
Selles taskuhäälingus vestleb saatejuht Sabina Sägi välisministeeriumi teadusnõuniku Imar Koutchoukaliga. Juttu tuleb sellest, kuidas Hollandis sündinud ning õigupoolest arabistikat õppima läinud Koutchoukali jõudis eesti keele ning Eestini. Vihjeks: olulist rolli on mänginud muusika. „Mõtlesin, kes küll räägib sellist keelt,“ meenutab ta.
Selles taskuhäälingu osas on külas karjäärispetsialistid Fergal Scully Iirimaalt ja Katrin Reiter Austriast. Külalised arutlevad selle üle, mis üldse on karjäärinõustamine, kellel seda vaja läheb ning mis on erinevate riikide poliitikad seoses karjääriteenustega.
Selle taskuhäälingu osa külaline Maikel Mõttus on mees kui orkester – sportlane, raadiosaate juht, ühiskondlik aktivist ja luuletaja. Ta selgitab ka, kuidas ta on neid erinevaid rolle täitma sattunud ning tutvustab enda panust liikumispuudega inimeste hääle kuuldavaks tegemisel.
Tänase taskuhäälingu külaline Kreet Maurer tegi mõned aastad tagasi midagi sellist, mida paljud ihkavad, aga kardavad. Kannapöörde oma karjääris. Tartu Ülikooli õigusteaduste magistrikraad ja väga head töökohad personalijuhtimise valdkonnas polnud see, millega Maurer saanuks päriselt kinnitada oma lapsele, et ta püüdleb oma unistuste poole. „Mõistsin, et minu kohus emana on lapsele näidata eeskuju,“ ütleb ta. Ja just selleteemaline vestlus lapsega andis talle julguse, et teha sisseastumiskatsed EKA-sse. Ja õppida moodi.
Vabatahtlik Kolumbias, vahetustudeng Prantsusmaal, podcasti-tegija ja ajakirjanik – tänase taskuhäälingu külalise Siiri Liiva teekond võib näida ootamatu, aga tagantjärele siiski väga loogiline. Selles osas kuidas Erasmus tema teekonnale kaasa on aidanud.
