Bordeaux’st alguse saanud vaadimüük on tänaseks levinud ka muudesse Prantsusmaa piirkondadesse nagu Burgundia ja Rhone’i org. Aga ka Itaaliasse. En primeur tähendab otsetõlkes küll esilinastust, kuid veinimaailma jaoks on see igakevadine aktsioon, kus oksjonile pannakse vaid kuus kuud vaadis veetnud noored veinid.

Eestlanna Kaja Kohvi seiklused maailma erinevates veinipiirkondades on Eesti lugejateni jõudnud sellest ajast, kui naine Austraalias veinikeldris tööle asus. Ajakirjas Gurmaan ilmus aasta tagasi pikem ülevaade, miks Kaja veinivalmistajaks hakkas ja seda kõikidest kohtadest just Luxembourgis teeb.

Brittidel on maailma veiniarengus suur osa. Tõsi, enamasti tarbijate poolt vaadates. Inglismaa kuninga alamad on läbi ajaloo suurtes kogustes joonud nii Bordeaux’, Porto, Jerez’i kui paljude muude piirkondade veine. Vähem teame sellest, milliseid viinamarjaveine britid ise toodavad. Ja et nii mõnedki neist on šampanjaga võrreldavad!

Sel korral valame klaasidesse kokteilid. Uurime Risto Säinaselt ja Diana Tšistjakovalt veidi selle kohta, millised ülesanded ootavad tippbaarmene Diageo World Class võistlustel. Peamiselt keskendume aga sellele, millised on praegused mõnusad ja jaburad kokteilitrendid, milliseid kokteili-influencereid jälgida ning mida kodusesse baarikappi varuda.

Seitse aastat tagasi mõtiskles pikalt baare ja ööklubisid juhtinud Alan Adojaan, mis võiks olla järgmine väljakutse. Sõbraga koos hakkas tasapisi arenema mõte, kuidas baaris võiks jooke segada inimese asemel robot. Nüüd lööb maailmas laineid sellest istumisest välja kasvanud Yanu nimeline baarirobot.

Mai alguses toimub Tallinna Kultuurikatlas 7ndat korda Baltimaade suurim käsitööõllede festival Tallinn Craft Beer Weekend. “Vala välja” saates valavad põnevad õlled välja festivali projektijuht Hans Üürike ja Põhjala peapruulmeister Martin Vahtra.

Kodumaiste veinide otsinguil on joogisaate seltskond sedapuhku võtnud ette pikema reisi ja jõudnud Muhusse. Muhu veinitalu peremees Peke Eloranta on veendunud, et Eesti on viinamarjamaa ja selle tõestuseks pakub ta meile kodumaist Pinot Noiri.

Pärnust vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Allikukivi veinimõis, kust leiab nii mõndagi Eesti Joogi festivalil pärjatut. Enne kuulsa Tihemetsa Tiina juurde jõudmist tulebki astuda sisse Allikuikivi Raili juurde. Väike mõis Pärnumaal on ühtlasi joogisaate seltskonna järgmine sihtpunkt Eesti veinitee seiklusel.

Järgmine punkt Eesti rikkalikul veinimaastikul, kuhu joogisaate seltskond kohale põrutas asub Valgerannas, looduslikult ühes kaunimas punktis, mis meie kandist leida. Sealses vanas mõisa hobusetallis on löönud juba mitmendad uksed lahti Pärnus asutatud Mamm&Frukt veinimaja. Mekime, räägime ja avaldame saladusi.

Joogisaate seitsmendas peatuses kohtume Veinimäe veini- ja siidrimeeste Roman Šarini ja Ilja Šarapoviga. Sedapuhku ei ole me aga mitte viinapuude vahel, vaid hoopis Tartus Ropka tööstusaladel, kus veinid Pühaste metsikute õllede kõrval valmivad. Veinimäe talule pani 2014. aastal alguse Roman Šarin, kelle agronoomiharidus suunas tema uudishimuliku meele viinamarjade kasvatamise juurde. Praeguseks kasvab Veinimäel üle 75 viinamarjasordi. Teine Veinimäel asendamatu inimene on selle tegevjuht Ilja Šarapov, kes veinimaailma kõrval on inimestele tuttav hoopis muusikuna (ja võib-olla olete teda kohanud näiteks Vanemuise teatris?).

Joogisaate kuues peatuspaik Eesti Veiniteel asub juba sügaval Võrumaal. Meid ootab maalilise järvekese ääres asuv Uue-Saaluse veinitalu, kus lisaks veinidele saab mekutada ka esimest täitsa kohalikku vermutit. Ei saa salata, et sedapuhku pani just see 9. retsepti järgi pudelisse saanud vürtsvein meie saatetiimi silmad eriliselt särama.

Joogisaade „Vala välja!“ on veiniotsingute käigus sedapuhku jõudnud üsna alumisse Eesti nurka. Pindi Veinitalu on pruulikoda Võrumaal, mille paremaid palasid tutvustab meile koha perenaine Kadi Täht.

Austrid on näide sellest, kuidas aeg ja trendid võivad muuta aastasadu vaeste toiduks peetud roa gastronoomse kõrgkultuuri sünonüümiks ja tõsta kõrgustesse ka selle hinnad.

Oleme tutvustanud juba üksjagu viinamarjasorte, sel korral räägime aga lähemalt hoopis ühest Prantsusmaa veinipiirkonnast. Külas on perefirma LeVignoble’i üks asutaja Rünno Lumiste, kes tutvustab lähemalt Rhône’i.

Järiste Veinitalu tooteid saab iga ilmaga. Külla minna, marju lähemalt vaadata, veine degusteerida ja kõrvale pitsat haugata on kõige mõnusam siiski soojal ajal.

Pikalt erinevates Eesti restoranides sommeljee ja teenindajana töötanud Robert Põld on esimene kohalik veinitundja, kellele maailmakuulus restoranigiid Michelin omistas kevadel Eesti parima saalis töötava sommeljee tiitli. Auväärse tunnustuse kätte saamise ajaks oli aga mehel jäänud NOA Chef’s Hallis töötada vähem kui nädal.

Elu on täis pisikesi liblika tiivalöögi efekte: kui kuldne labrador Muri poleks soovinud ühelt väljasõidul Vidrike kanti põõsasse joosta, et otsida endale kohta, kus ujuda, poleks ehk olemas Murimäe Veinikeldrit. Poleks olemas Janika Ilvese suurepäraseid veine, suveõhtuid täitvaid mõnusaid õhtusööke ega üldse uut põnevat paika, kus Eestimaa looduse ilu avastada.

Tallinnast lõuna suunas põrutades jääb üsna kohe – täpsemalt Kose kandis – ette end vanasse Habaja viinavabrikusse sisse seadnud veinimaja. Veinitootmist alustati siin rabarberist, sest eluasemeks saanud viinaköögi tagaaias vohavat maltsa oli vaja kuidagi kontrolli alla saada.

Kui muidu kutsume joogieksperdid stuudiosse, siis sedapuhku oleme „Vala välja!“ saatega mööda Eesti Veiniteed tiirutamas. Esimene sihtpuhkt on Valgejõe veinivilla, kus meid võtavad vastu Tiina Kuuler ja Gregor Alaküla.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Rindejoone lähistel paikneva Beykush Winery juht Svetlana Tsybak räägib loo sellest, kuidas Harkivi oblastis jõid okupantide matslikud väed tühjaks kogu ühe Ukraina vanima veinimaja keldri. Kui kõiki 100 aasta vanuseid veine ära juua ei jaksanud, peksti need lihtsalt puruks. Tagatipuks pandi veinimaja ka põlema ja sõideti viinapõldudest tankidega üle.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Odessa. Ukraina pärl Musta mere ääres. Paik, mis on kõlanud vägagi ahvatlevalt vägagi erinevatel ajastutel. Odessa toidulaual kohtuvad ukraina, juudi, vene, prantsuse, gruusia, moldova, bulgaaria, armeenia ja veel mitmed toidukultuurid, millest on sündinud kohapealne fusioon-ime. Ning muidugi on sealsest sadamast läbi aegade voolanud veini ja isegi šampanjat tsaaridele!

Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage’i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux’st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Pruunid klõbisevad kohvioad, lõhnav puru ja tassis loksuv tume vedelik on Eestis täiesti harilik osa päevast. Kohvi kodu on aga meist tuhandete kilomeetrite kaugusel paikades, kus see pole teps mitte igapäevane rüübe. Kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa juhtimisel rändame seekord paikadesse, kus kohv kasvab ja uurime, mida kõike tuleb teha enne seda, kui kohvioad meieni jõuavad. Möödunud suvel veetis Mihkel koroona kiuste kuu Tansaanias ja töötas seal vabatahtlikuna kohviistanduses, kus ootas teda sadakond kohvitaime ja taamal paistev lumine Kilimanjaro tipp. Mai lõpus, mil ta istandusse saabus, tehti ettevalmistusi saagikoristuseks ning Mihkel sai kohtuda valmivate kohvimarjadega, mis on midagi hoopis muud, kui meile harjumuspärased pruunid kohvioad - ohvipõõsastel siravad punased lihavad ja magused marjad ning nende südames peituvad esialgu rohelised oad. Kuidas hoolitsetakse kohvitaimede eest ja kuidas nopitakse kohvimarju? Mis neist edasi saab? Kas kohvikasvataja ise ka kohvi joob? Kas kliimamuutused ohustavad ka meie hommikurituaale? Vastused neile ja veel paljudele küsimustele leiate saatest. Mihkel on saates ka varem käinud ja juba siis muretsesime kas, kohv saab aastaks 2080 otsa. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Liisa Tagel. Küsimused, selgitused, lisandused, parandused ja joogid saatke meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esimene mõte, mis käib peast läbi, kui tugevat rõhku kannatavast pudelist valgub veinipokaali rohkelt kihisev tumelilla vedelik on, et keegi on lasknud noore Primitivo täiuslikult käest ära. Kui aga aju harjub mõttega, et välja valati kuiv Lambrusco, tuleb naeratus näole. Joogipodcast’i Vala välja! jätkuv traditsioon on võtta lõppeva aasta tegemised kokku ühe harivalt maitsva vahuveinisaatega. Kui üldse esimene joogisaade 2018. aasta lõpus rääkis laiemalt neist põnevatest võimalustest, kuidas aasta vahuselt ära saata (kuula seda saadet SIIT!), siis eelmisel aastal seiklesime aastakäigušampanjade kirevas maailmas (kuula seda saadet aga SIIT!). 2021. aasta võtame kokku aga üsna unikaalse ja enamikele tundmatute punaste vahuveinidega. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii tõi stuudiosse kaasa neli väga põnevat ja silmiavavat jooki. Kui enamasti Lombardiast pärit Lambruscot on paljud kui mitte mekkinud siis vähemalt sõnana kuulnud, siis Sparkling Shiraz võib olla ikkagi üsna tundmatu vein. Samuti Portugalist pärit Baga viinamarjast valmistatud, oksüdeerunud noodiga vahukas või teine Itaalia leid ehk Brachetto marjast magus dessertvein, mis pigem frizzante vahuastmes. “Punastest viinamarjadest on vahuveine toodetud vahuste veinide sünnist saati, kuid enamasti on need klassi valades ikkagi valged veinid. Pinot Noir marjast šampanjad on ikka kirkalt heledad. Samas tunneb maailm laia valikut punaseid vahuveine, mis Eesti tarbijateni enamasti ei jõua. Kuid kui hästi avatud silmadega ringi liikuda ja teda, mida otsida, siis on võimalik täitsa põnev valik ka meie kaubandusest kokku koguda,” annab Markii joojatele infot ja mõtteid. Nagu öeldakse, siis on igale joogile siin maailmas aega ja koht, samasugune lugu on ka punaste vahuveinidega. Lambrusco tuleb nii kuivas kui magusas vormis, sobides siis vastavalt, kas hea lihatüki või hoopis magustoidu kõrvale. Vanemad aastakäigud pakuvad aga võrreldes noorte veinidega täiesti teistsugust elamust. Sarnaselt siis vaiksete veinidega. Kui peaks aga tõstma esile ühe joogi neist punastest vahuveinidest, siis selleks on Peter Lehmanni toodetud Sparkling Shiraz nimega Black Queen. 2012. aastakäik pakub elamuse, mis ka üsna kogenud veinisõbra kõrvad liikuma paneb. Vahusus on äärmiselt unikaalne lisand, mida enamasti punasest veinist leitud nüansside kõrvale ei ootaks. Kuid sobib see siia ideaalselt. Mekkisime neid nelja põnevat punast vahuveini: Ca de Medici Remigio 100 Lambrusco Grasparossa (Veinisõber) - https://veinisober.ee/vahuvein/5968-ca-de-medici-remigio-100-lambrusco-grasparossa-75cl-11-8000768901207.html Peter Lehmann Black Queen Sparkling Shiraz 2012 (Restoran Dominic) - https://www.restoran.ee/joogikaart/vahuveinid/ Quinta dos Termos Espumante Tinto Bruto 2008 (MilVinhos) - https://milvinhos.com/toode/quinta-dos-termos-espumante-tinto-bruto-2008-vahuvein/ Alasia Brachetto D´Acqui DOCG (Bestwine) - https://www.bestwine.ee/et/a/brachetto-d%C2%B4acqui-docg-alasia Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux’ segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc’i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux’ piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire’i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux’ segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Kuidas saada parimaks noorsommeljeeks? Mismoodi käib veinidesse investeerimine? Kaks erinevat küsimust, millele vastamiseks piisab täiesti ühest inimesest. Selleks on saatekülaline Kevin Lilleleht. “Vala välja” seekordne saatekülaline Kevin Lilleleht ei ole tulnud veinimaailma nalja tegema. Trophée Château Mukhrani Eesti Parim Sommeljee 2021 juuniorkategooria parima osalejana pääses ta otse sommeljeede kategooria finaali Eesti proffidega võistlema. 2021. aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pälvis ta aga parima Noorsommeljee tiitli. Kevini põhitöökoht on Tallinna lennujaama veinibaaris Rosin, ent tema teiseks tööks on MyWineFortune (endine LeVinum) ehk koht, mis aitab inimestel veinidesse investeerida, sealhulgas veine valida ja hoiustada. Saates on juttu Kevini teekonnast sommeljeeks, mis sai alguse õigupoolest hoopis ... mänguasjapoest. Saate teises pooles arutame aga üksipulgi läbi selle, kuidas võiks investeerimisega tegeleda inimene, kellel isiklikku veinikeldrit pole, aga alustuseks näiteks 50 eurot vaba raha on. Põhilised küsimused alates sellest, kui rikas peab olema, et investeerides veel rikkamaks saada ning milliseid veine oma portfelli valida, saavad vastuse saates. Ent üks, mille ise kõrva taha panime: isegi, kui veinidesse investeerides rikkaks ei saa, on sul ka kõige halvemal juhul olemas mõned igavesti mõnusad veinipudelid. P.S. Saade on salvestatud novembris, nii et ärge pange tähele, Martini keravälk-nina töötamise ja mittetöötamise tähelepanekud pärinevad sellest ajast. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Gamay viinamari seostub enim Beaujolais’ kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Gamay’ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais’ piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud. Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt. Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay’d leiab näiteks Prantsusmaal Loire’is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay’d Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis. Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb! Veinid, mida saates mekkisime: Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/) Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Võtame veinikoolis lähema uurimise alla ühe šikima viinamarjade hulgast, Pinot Noiri. Sel teekonnal on Martinile ja Keiule abiks Pinot Noiri austaja, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee Igor Sööt. Pinot Noir kipub olema mari, millest tehtud veine hakatakse hindama ja mõistma, kui ollakse juba arenenud veinitundja. “Sex in the glass” on üks väljendeid, mida selle puhul kasutatakse. Aga alustame ikka algusest - kolm fakti Pinot Noiri kohta: Pinot Noir on üks tähtsamaid vahuveinide tooraineid. Kõige kuulsam neist on šampanja. 38% Champagne piirkonnas kasvavatest viinapuudest on just Pinot Noir. Enamasti on need vahuveinid valged. Nagu enamiku vitis vinifera viinamarjade puhul, on ka Pinot Noiri kest küll punane (ja vastavalt tehakse sellest palju punaveine), aga sisu valge. Pinot Noir on paljude tuntud viinamarjade üheks esivanemaks ja sel on mitmeid mutatsioone. Pinot Noir on üks nii-öelda ürgsetest marjadest, mille esivanematest ei tea me tänapäeval midagi, küll aga teame tema tuntud järeltulijaid. Näiteks Chardonnay, Auxerrois, Aligote, Melon de Bourgogne, Gamay ja veel üle kümne muu sordi. Mutatsioonide hulka, millel on Pinot Noir’ga sama DNA, kuuluvad nii roosakas-hallika kestaga Pinot Gris kui hele Pinot Blanc. “Cabernet Sauvignon on loodud jumala poolt, Pinot Noir on loodud saatana poolt.” Nii on öelnud Vene juurtega legendaarne USA veinimeister André Tchelistcheff. Ehk siis Cabernet Sauvignoni on teatud klimaatilistes tingimustes üsna lihtne kasvatada. Ta on paksu kestaga mari, mis ei haigestu kuigi kergesti ja mis kasvab üsna lihtsalt välja. Pinot Noir on kapriisne, võtab kergesti külge hallitust ja haiguseid, tahab palju päikest ja ei kipu väga hästi välja küpsema. Erinevatel pinnastel annab ta väga erinevat tulemust. Ajaloost on teada, et nii kaua, kui Burgundias on viinamarju kasvatatud, on seal olnud ka Pinot Noir. Esimesed kirjeldused tulevad juba 9. ja 10. sajandist. Tõuke populaarsusele sai ta 14. sajandil, kui Burgundia hertsog Philippe Vapper andis käsu välja juurida Pinot Noir ja Gamay ning istutada kõik täis Chardonnay’d ja Pinot Noir’i. Prantslased teadupärast paremate veinide puhul (väljaspool Alsace’i) viinamarjade nimesid mainima ei kipu. Aga kui punasel Burgundia veinil on mainitud küla nime, võib olla üsna kindel, et tegemist on Pinot Noiriga. Mujal maailmas on Pinot Noir enamasti uhkusega sildil. Kasvatatakse lisaks Prantsusmaale veel peamiselt Šveitsis, Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Hispaanias (enamasti cava valmistamiseks), Moldaavias, Venemaal, Uus-Meremaal (seal on ta enimkasvatatud punane sort), Austraalias, USAs, Tšiilis, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Pinot Noiriga seostub populaarkultuuris nn Sideways Effect. Selle taustal on 2004. aastal välja tulnud raamat (autor Rex Pickett) ja film (režissöör Alexander Payne) “Sideways”. Kuna filmis materdatatakse Merlot’d ja kiidetakse Pinot Noiri, siis langes pärast seda mõnevõrra Merlot’ ja tõusis kõvasti Pinot Noiri müük. Veinid, mida saates proovisime: Pommard, 2015, Louis Max, Burgundia, Prantsusmaa, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/louis-max-pommard) Pinot Noir, Under den Terrassen, 2016, Umathum, Burgenland, Austria, Manipenny (https://www.umathum.at/en/shop/red-wines/unter-den-terrassen-zu-jois-2017) Pinot Noir, 2018, Saint-Clair, Marlborough, Uus-Meremaa, Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/saint-clair-pinot-noir/) Pinot Noir, Single Vineyard Las Brisas, 2018, Leyda, Valle de Leyda, Tšiili, Balmerk (https://dunker.ee/toode/leyda-single-vineyard-las-brisas-pinot-noir-75cl/) Pinot Noir "Heritage", 2017, Edoardo Miroglio, Nova Zagora, Bulgaaria, Liviko (https://www.livikostore.ee/product/edoardo-miroglio-pinot-noir/) Champagne Blanc de Noirs, 1-er Cru, Brut, NV, Gonet-Medeville, Prantsusmaa, Vins de France (https://vinsdefrance.ee/gonet-m%C3%A9deville%20champagne%20blanc%20de%20noirs%20brut%201er%20cru%20nv-gonet02.html)

Kaks sõpra nägid turul tühimikku ja kutsusid ellu teenuse, mille kaudu saavad veinisõbrad tellida veini kasti kaupa. Algas kõik aga nagu paljud asjad isiklikust veinijanust ja huvist uute, väiksemate, põnevamate veinimajade vastu. Räägime, miks ja kuidas algas Veiniekspressi teekond. Joogisaate stuudiosse astusid sisse kaks kastiveiniäri asutajat Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Kadunud on tõdemus, et millegi – eriti alkoholi – kastiga ostmine viitab kas suurele joomahimule või mõnele suuremale kogunemisele. Veini kastiga ostmine on tark, kokkuhoidlik ja pigem arukuse märk. Veiniekspress saigi alguse sõpruskonna soovist tellida veine neid toona huvitanud Portugali väiketootjatelt. Nii avastati, et kui tellida koos, poole või terve aluse kaupa, siis on transpordikulu „väga mõistlik”. „Ka täna nimetame me Veiniekspressi kogukonnaäriks, kuna me jätkame ju samadel alustel, kuid nüüd natukene laiemalt. Kui alguses tellisime koos suurema ringi sõpradega veine iseendale tarbimiseks, siis nüüd teeme seda kõikide soovijatega koos. Meil on palju selliseid kliente, kes ostavad veine koos sõprade, perekonna või kolleegidega. Koos panevad valiku kokku ja jagavad siis hiljem kuue pudeligakasti omavahel ära,” räägib Laats, kellele meeldib selle juures võimalus pakkuda paljudele täiesti uusi veinikogemusi. Nii nimetavad mehed oma äri ka naljatlemisi reisi- ja seiklusäriks – inimesed saavad põnevate veinidega kodust lahkumata erinevates piirkondades ringu uidata. Pärn lisab sellele, et Veiniekspressi peamine soov on ikkagi leida ja tuua Eestisse põnevaid veine, selliseid mida valmistavad väiketootjad, kelle veine meil saada ei ole. „Veinimajad, millega meie tegeleme on sellised, kes pole Eestisse müügist kunagi mõelnud. Pole neil selleks ei vajadust, raha ega ka aega. Kuid kui meie neile helistame ja soovime koostööd teha, siis suhtumine on positiivne ja soov oma veini laiemalt tutvustada suur,” ütleb Pärn. Varasemalt on mehed toonud kastiveini nii Prantsusmaalt Rhone orust kui Hispaania kuulsast piirkonnast Rioja, aga ka tundmatumast nimega Manchuela. Samuti kolmest Portugali piirkonnast: Bairrada, Douro ja Vinho Verde. Uusim piirkond, millest täna (loe just nüüd, hetkel) kõik huvilised omale veine saavad valida asub Itaalias – piirkonnaks kuulus Venetto, Veneetsia kant. Valida saab tervelt 14 erineva Venettost pärit veini vahel. Uurige järele, mida Veiniekspress Venettost pakub: www.veiniekspress.ee Stuudios käisid oma tegemistest rääkimas kastiveinimehed Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Saatejuhid olid sellel korral Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage’iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche’i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

“Vala välja veinikool: viinamarjad” seekordseks teemaks on Pinot Gris/Pinot Grigio. Viinamarjast, selle ajaloost ja parimatest näidetest räägib tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Nagu veinikooli eelmistes osades, palusime ka nüüd meie külaliselt esmalt peategelase kohta kolme põnevat fakti. Niisiis: Face-off Pinot Gris ja Pinot Grigio nimetuste vahel ei kõnele mitte niivõrd asukohamaast, kuivõrd stiilist. Nii mõneski riigis on sestap mõlemad nimetused paralleelselt kasutusel. Värskem, kergem ja neutraalsem stiil on Pinot Grigio. Tekstuursem, vürtsikam ja sageli puuviljasem on Pinot Gris. Vahemikus 1990-2000 suurenes Pinot Gris/Pinot Grigio istutamise ala Põhja-Itaalias kahekordselt. Kasvualad jätkavad laienemist ja tänaseks laiutavad need juba 27 000 hektaril. Nii et umbes... Tallinn + kaks Tartut? Seda veini tahavad tänapäeval tarbida nii itaallased kui kogu maailm. Ungari vs Prantsusmaa. Prantsusmaal Alsace’i piirkonnas nimetati selle marja magusamaid stiile ajalooliselt Tokaji’ks. Ungarlased hakkasid 1984. aastal selle peale aga kõva häält tegema ja nii jõuti kokkuleppele, et nimetuseks saab Tokaji Pinot Gris. Ungarlased lõpetasid omamoodi vahetuskaubana Medoci nimetuse kasutamise. Pinot Gris on õigupoolest Pinot Noir’i isetekkeline mutatsioon. Seejuures on sellel sordil küll roosa marjakest, ent nimi tähendab prantsuse keeles „halli marja“. Seda teatakse 12. sajandist. Väidetavalt oli tegemist näiteks ühe Charles IV suure lemmikuga. 1711. aastal (taas)avastas marja Johann Ruland, kes selle tagasihoidliku mehena (või siis mitte nii väga) selle Ruländeriks nimetas. Oma nime ehk Pinot Gris’na mainiti marja esmakordselt 1783. aastal Côte d’Oris. Pinot Gris on saanud omamoodi peksupoisiks, paljuski põhjuseta. Selle viinamarja tippveinid on väga komplekssed. Pinot Gris’d (aga mitte Pinot Grigiot!) iseloomustavad aromaatsed ürdid, rafineeritud vihjed jõuludega seonduvatele lõhnadele ja maitsetele. Head eksemplarid avavad tee toiduga paaritamise imedemaale. Pinot Gris suudab tekitada palju alkoholi ja palju suhkruid. Kui näeme madalamat alkoholitaset kuivas veinis, siis üks, mida sellest välja lugeda saab, on see, et lihtsamad Põhja-Itaalia hulgitootmiseks mõeldud viinamarjad korjatakse ära nii vara, et see ei võimaldagi marjale omaste nüansside tekkimist. Maitselt jääb ta seejuures ometi värskeks. Paremad näited Pinot Grigiost on pärit Trentino-Alto Adige'ist ja Friuli Venezia-Giuliast. Pinot Gris osas aga: Alsace, Oregon, Baden ja Pfalz, Uus-Meremaa Lõunasaar. Lähemalt ja detailsemalt aga juba saates! Veinid, mida maitsesime: Leon Beyer Pinot Gris Alsace, 2017, Nautimus Josmeyer, Grand Cru Brand, 2014, Vinorama Livon Pinot Grigio, 2020, Bestwine Villa Sandi Pinot Grigio, 2020, Dunker Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Sõnaühend “Eesti (marja)vein” omas veel mõned aastad tagasi tähendust “kodune, keskpärane, huvitav”. Vaid paari aastaga on kohalik veinitootmine arenenud tasemel, millega on võimalik meelitada veinihuvilisi Eestisse reisima ja panna kohalikke mõistma meie potentsiaali just marjaveinide vallas. Kuid nüüd valmistame me ka viinamarjaveine. Juuli alguses toimus Balti Jaama Turu väljakul järjekordne Eesti Väikepruulijate Festival, kus lisaks erinevatele esmaesitlustele, uute maitsete tutvustustele, pruulikodadele olid kohal ka erinevad siidi- ja veinimajad. Kõikide ürituste vahel toimus ka paar Eesti joogi teemalist diskussiooni. Festivali esimesel päeval istusid üheks aruteluks laval (veini)eksperdid, et mõtiskleda Eesti viinamarjaveinide oleviku ja tuleviku osas. Festivali peakorraldaja Mari-Liis Tohver oli kutsunud lavale neli eksperti, kellel kõigil oma selge seisukoht. Laval arutasid Eesti viinamarjaveinide teemal Eesti veini “ema” ja Veinivilla veinimeister Tiina Kuuler, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii, toidu- ja veiniajakirjanik, saate “Vala välja!” üks juhtidest Martin Hanson ja “noor” viinamarjakasvataja Janek Uiboupin. NB! Kui ajakirjanik arutelule kohale jõudis tekkis tunne, et seda vestlust peaks ka salvestama. Nagu ikka sellistel puhkudel tuli kasutada arhailist viisi: lindistav mobiiltelefon kõlari ees. Seetõttu on vestluse helikvaliteet pisut “kahtlane”, kuid usun, et enamus sõnadest on kenasti aru saada. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt. Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”. Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis. Milleks on Venemaal vaja kiusata? „Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine’i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis. Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne’s toodetuga vabalt võistelda suudavad. „Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud. Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus! Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange’i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja’ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine’i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine’i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine’i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine’i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega. Välja näevad need piimad üsna sarnased sellele, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga vägagi omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist? Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi. Eesti oma kaerapiimad Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd? “Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist. Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke. Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega. “Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi. Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid (https://www.janekaerajook.ee/) ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel (https://www.tere.eu/tooted/taimsed-tooted/tere-varske-kaerajook). Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Joogisaade “Vala välja!” võtab oma järjekordses “Veinikool: viinamarjad” salvestuses lähivaatluse alla marja nimega Shiraz/Syrah. Mis marjaga on täpsemalt tegemist ja mis peitub marja erinevate nimekujude taga? Sellest kõigest räägib kahele “suurele kõrvale” – saatejuhid Martin ja Keiu – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, koolitaja ja veinikaupmees Igor Sööt. Suur suvi on küll käes, ent me ei pelga sel puhul vahelduseks valgetele viinamarjadele rääkida ka ühest tummisest punasest. Vanas Maailmas tuntakse seda marja enamasti kui Syrah’ ja Uues-Maailmas aga hoopis Shirazi nime all. Mõnikord läheb marja nimetamine ka stiilipidi. Kuidas need jaotused täpsemalt käivad, sellest räägib Igor Sööt juba saates lähemalt. Nagu ka kahes varasemas saates palusime ka Igoril tuua välja kolm lõbusat fakti meie saate peategelase kohta: 1. Shiraz, räägime siinkohal Austraaliast, on üks vähestest punastest viinamarjasortidest, millest tehakse traditsioonilisel meetodil punast vahuveini. Sparkling Shiraz tuleb Barossa Valley’st ja on saadavad ka Eestis. See on ühtlasi populaarne vein austraallaste jõululaual. 2. Kaks legendaarset Syrah’ kasvatamise kohta Prantsusmaal on Rhone’i orus asuvad Côte Rôtie ja Hermitage. Kui Bordeaux’s oli 18. sajandi lõpul külmem periood, kus sealsed klaretid ehk punased veinid tulid kehvakesed, hakkasid veinitegijad just Põhja-Rhone’i poole kiikama. Nii osteti Hermitage’ist Syrah veini, segati kohalikuga ja müüdi ikka Bordeaux’ nime all. Seda hakati nimetama hermitažeerimiseks. Kui pättus välja tuli, oli tegemist muidugi skandaaliga, ent tegelikult armastavad garaaživeinide valmistajad taolisi segusid siiani. Lihtsalt neid veine saab nüüd müüa oluliselt ausama näoga ja Vin de France’i nime all. 3. Üks isiklikum lugu ka. Enne, kui Igor veinimaailma põhjalikumalt sukeldus, sattus ta Shiraziga kokku küll, ainult et Austraaliast pärit Yellow Tail’i ja BIN 555 kujul. Toona tundus igati kena kraam. Nüüd tundub, et alustamiseks ongi ehk hea kraam, aga tõeliselt maitsev vein tuleb ikkagi mujalt. (Võib juhtuda, et saate käigus saab selles osas lähemat selgust.) Veinid, mida saates mekkisime (iga veini kõrvale soovitab Igor saates ka sobilikke sööke): · Tardieu-Laurent Saint-Joseph Vieilles Vignes, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2013 – Vins de France (https://vinsdefrance.ee/tardieu-laurent-rouge-saint-joseph-vieilles-vignes-2013-tardieup16.html) · Gabriel Meffre Côtes du Rhône Villages, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2016 – Pernod Ricard Estonia (https://webshop.pernod-ricard-estonia.com/pood/gabriel-meffre-laurus-cotes-du-rhone-village-14-5-0-75l-2016-800406) · Chateau Ste. Michelle Syrah Columbia Valley, Washington State, USA, 2014 – Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/chateau-ste-michelle-syrah/) · Peter Lehmann Stonewell Shiraz, Barossa Valley, South Australia, 2013 – Tridens (https://tridens.ee/toode/peter-lehmann-stonewell-shiraz/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Igor Sööt, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire’i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc’i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates! Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire’i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc’i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc’ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”. Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling’i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima! Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre’i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)! Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc’i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine. Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc’i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc’iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates. Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini: 1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/) 2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8) 3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/) 4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre. Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta: Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul. Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne. 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay’st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay. Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir’ ja Gouais Blanc’i ristandiga. Niisiis, Pinot’ perekonna võsuke! Veinid, mida saates maitsesime: Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/) Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/) Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay) Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/) Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Ees on ootamas ilmselt “Vala välja” ajaloo kõige eksklusiivseim saade! Asume nimelt nuusutama parfüüme ja mekkima nendega spetsiaalselt kokku sobitatud kokteile. “Vala välja” meeskond on mikrofonidega külas Odeon baaris, kus oma isiklikust teekonnast lõhnade juurde räägib parfüümimaag Kai Laidla. Koos Odeoni kokteilimeister Kadrian Possuliga on nad sobitanud kokku viis suurepärast aroomi, viie imelise kokteiliga. Kes on kunagi erinevaid kohvi-, napsi- või veinikoolitusi läbi teinud, on ilmselt sattunud ka ülesandele, kus demonstreeritakse, kuidas lõhnataju eemaldamine võib muuta oluliselt mõnda tuttavat maitset, näiteks kaneeli maitset. Antud juhul saime aga selgeks, kuidas lisatud aroom võib maitset muuta, tugevdada, painutada. Kuidas neutraalse muutub magusaks, magus mõrudamaks, hapu happelisemaks. Kõik see toimub aga meie peas! Toitude ja erinevate jookide – veinide, kokteilide, õllede jne. – paaritamine pole midagi uut, küll aga olukord, kus ühiseid elamusi on pandud paralleelselt jahtima kokteilid ja puhtad, kokku komponeeritud lõhnasegud. Võiks soovitada, et laske oma meeled valla ja võtke uus kogemus vastu, kuid seda pole vaja - see uudne kogemus muukis meeled ja tajud ise üsna kiiresti avali! Kellel on huvi saada rohkem teada parfüümide võime kohta enesetunnet mõjutada, tuju parandada, külastage Kai parfüümistuudiot Ambra (https://shopambra.com) ja uurige lähemalt ruumilõhnade brändi NUHE kohta (https://instagram.com/nuhestudio?utm_medium=copy_link). Saates joodud kokteile võib Odeoni baarist küsida aga iga päev – kui Kadrian tööl juhtub olema, valmistab ta need unikaalsed joogid rõõmuga meie kuulajatele maitsta! Kokteilide ja parfüümide kokkusegamisel tekkinud emmotsioone kogesid saatejuhid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro. Külalisteks olid uusimas saates, nagu juba ka mainitud, parfüümimaag Kai Laidla ja Odeon baari kokteilmeister Kadrian Possul. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Meil on juubelisaade! Kõik kolm saatejuhti - Kaiu, Liisa ja Martin - on üle pika aja ühes saates koos, külalisi pole, juttu aga palju. Seega oleme nostalgialainel ja meenutame, kuidas “Vala välja” joogisaade alguse sai, mida põnevat oleme 50 saate ja ligi 2,5 aasta jooksul kogenud ning mekkinud. Et aga mitte liigselt saate jooksul mälestustesse uppuda, võtame ette ka kolm toredat või vähemasti väga huvitavat uudist joogimaailmast. Räägime ka oma lemmiksaadetest nende salvestatud poolesaja hulgast ja teeme üksteisele mõnusa pimetesti põnevate leidjookide näol. Ees ootab põnev kuulamine! Anosmia ja pimetest Eelmises saates rääkisime kosmoses käinud Petrusest, nüüd aga tuleme maa peale tagasi. Praeguseks on olemas esimesed uuringud selle kohta, kuidas on koroonaviirus mõjutanud lõhna- ja maitsetajusid. Anosmia on üks erakordselt tüütu asi ükskõik kellele, aga sommeljeedele ja teistele veinitundjatele on see puhas äng ja õnnetus. Ent kõik pole kadunud, sellest kiiremaks välja tulemiseks on olemas ka omad nipid. Keiu ja Martin võtsid saatesse kaasa ka mõned joogid, et teised neid pimesi proovida saaksid. Mida arvavad Liisa ja Martin näiteks Vana Tallinna uusimast tootest ja kas nad tunnevad üldse ära, millega umbkaudu tegemist võiks olla? Aga kuidas on kodumaiste marjaveinidega, mille Martin välja valab? Mis oli parim saade? Meenutame põnevamaid teadmisi ja maitseid, millega alates 2019. aasta lõpust kohtunud oleme ja tunnistame ausalt üles, mis sellest meie endi kodusesse baari- ja külmkappi jõudnud on. Samuti arutame, mis võisid olla meie igaühe lemmiksaated ja miks. Sellest vestlusest tuli välja nii mõnigi üllatus. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Eestis liigub sellest suvest ringi üks õige iseäralik veinibaar. Jah, lugesite õigesti, liigub. Räägime ägeda paariga, kes ehitasid veinikaravani nimega Korgitser. Stuudios on Keijo Greim ja Marilin Tetsmann. Nad on ühiselt veinikooli kursused läbi teinud ja nüüd, pärast toreda pisipõnni vanemateks saamiseks, otsustasid nad oma teadmised ja veiniarmastuse rakendada veinikaravani ehitamiseks käiku saamiseks. Kuidas on kesk metsa veinikaravaniga sünnipäeva pidada? Marilin teab ja räägib. Kõneleme ka nende veiniarmastuse ajaloost ja sellest, milliseid veine võiks tulevikus Korgitserist otsima minna. Vaata lähemalt: https://www.facebook.com/veinratastel Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Õunapuudega on eestlastel head suhted. Sööme õunu, teeme õunajooke (ja -kooke!) mõnuga. Ent nüüd on võimalik õunade võlu avastada ühe uue nurga alt. Nimelt on turul juba mõnda aega Tallinn Distillery apple jackid ehk õunabrändid. Prantsusmaalt pärit calvados, naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, on tuttav paljudele. Aga kuidas on teiste samalaadsete toodetega? Koloniaal-Ameerikas valmistati mõnuga apple jacki, mis sai armastatud tooteks nii mõnegi hilisema USA presidendi laual. George Washington, Abraham Lincoln, Franklin D. Roosevelt, Lyndon B. Johnson. Aga ega meiegi kehvemad ole! Tallinn Distillery mehed toodavad nimest hoolimata häid jooke küll hoopis Paldiskis (ehkki plaanivad peagi nimele kohaselt Tallinnase liikuda). Meie lauale jõudsid need ka sealt. Räägime Tallinn Distillery saamisloost, apple jackist ja mekime jooke. Mida jooks ise, mida pakuks sõpradele, mis on parim jook kokteili sisse? Stuudios olid kohalike uute napside teemal rääkimas Tallinn Distillery üks asutaja Uku-Mats Peedosk ja saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!