Vala välja!
Delfi Tasku joogisaade “Vala välja!”. Ajakirjanikud ning amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro valavad edaspidi kahel-kolmel korral kuus välja parimad joogid, kutsuvad külla kohalikud napsiheerosed, baristad, baarmenid ja joogikeetjad ning üritavad saates leida vastust küsimusele “milline on kõige õigem ja parem maitse?”. Saates võtame järgmiste nädalate ja kuude ja aastate jooksul lähivaatluse alla (otseses mõttes: klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame kuulajatega joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise ja kuulajate teadmised ning kutsume külla joogieksperdid. Mõistagi soovitame parimaid leide veinirestilt, õllekastist ja kärakariiulilt, aga ka mittealkohoolsete jookide maailmast.
Saatejuhid
Martin Hanson, Keiu Virro, Liisa Tagel
Episoodid
Uudishimulikud mungad, kes lükkasid käima Belgia õllekultuuri
Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänast õlut peegeldavad joogid pruuliti aga 3500 aastat enne Kristus Iraanis, Vanas-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vanas-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust. Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja täpsemalt sealsetesse kloostritesse. 1040. aastal asutati aga Baierimaal maailma vanim siiani toimiv ​​Weihenstephan’i pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot kvaliteedireeglid. Mainitud kloostritest algab ka Belgia õlle ajalugu: mungad kasutasid nende käes olevaid teadmisi, piiramatut ajaressurssi ja puutumatust selleks, et arendada õllest välja tõeline teadus.
06.02.2024 1h 38 m
Lükkame probiootiliste Raw Edge jookidega aasta mühinal käima
Aastat on alati hea pisut kergemalt alustada, pisut tervislikumalt oma organismiga ringi käia. Nii ongi joogisaate “Vala välja!” 2024. aasta esimesteks külalisteks Eestis toodetud probiootilised joogid Raw Edge. Kohalikust mahlast, ülikoolitarkustest ja kirest kokku segatud jooke tutvustavad brändi asutajad Mariliis Mia Topp ja Kristel Vene.
19.01.2024 1h 10 m
Vala välja! Aastalõpp: kuhu küll kõik mullid jäid, mis on neist küll saanud? Stuudios on kuus vahuveini Methode Cap Classique
On aeg üheks eriti meeldivaks episoodiks: on aasta lõpp ja “Vala välja!” lõpetab selle oma traditsioonilise vahuveinisaatega. Seekord rändame ühes sommeljee Ketri Leisiga mõtteis kaugesse Lõuna-Aafrikasse ja avastame Cap Classique’ide (MCC) ehk sealsete traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide võlumaailma.
28.12.2023 1h 31 m
Kokteilimeister Erik Tammeleht, kes tõusis diskokokteiliga Brasiilias maailma tippude hulka
Nädala jooksul Sao Pãulos toimunud World Classi nimelisel kokteilivõistlusel maailma parimate kokteilisegajatega rinda pistnud Erik Tammeleht tunnistab, et tasemelt on meie joogisegamiskunst maailma tipus, võidu hind on teinekord vaid kogemus ja ettevalmistava meeskonna suurus. Erik aga ei tule tagasi tühjade kätega, sest võitis ühe osavõistluse viiest. Olgugi et finaaliuks jäi suletuks, on mees ülirahul, et sai sellise renomee ja mõjuga üritusel osaleda.
22.12.2023 57 m
Veinikool: alati särtsakas, vahel unustatud, Alvarinho/Albariño
Veinikoolis vaatame külma aja kiuste soojade riikide poole. Seekordne veinikooli peategelane Alvarinho/Albariño kasvab peamiselt Portugalis ja Hispaanias (vastavas järjekorras on nimekujud). Sellest särtsakast tegelasest räägib Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.
20.12.2023 1h 6 m
Eesti “esimene” õunaveinist vermut Rävala Nordic
Kuidas muudmoodi muuta maailmas kuulsad asjad eestipäraseks, kui mitte valmistada need meile tuntud ja legendaarsetest toorainetest. Nii pruulitigi Rävala Nordic Vermouth kohalikust õunaveinist koos 22 erineva nii klassikalise kui Maarjamaale eriomase ürdiga. Stuudios räägib vermuti eestvedaja Indiedrinks veebipoe juht Rasmus Uusküla, kuidas Eesti “esimene” vermut pudelisse sai.
12.12.2023 36 m
Veinikool: Austria on mõnus. Ja Grüner Veltliner veel eriti ...
(Hoiatus, saate algusosas võib kuulda joodeldamist!) Tänases saates keskendume ühele mõnusalt särtsakale ürdisele valgele marjale. Grüner Veltlinerist räägib Eesti tippsommeljee Karoline Reinhold.
04.12.2023 1h 20 m
Veinikool: noobel Nebbiolo
Itaalia parimate veinidega seostub Nebbiolo viinamari, kes on peategelaseks näiteks veinide kuningaks nimetatud Barolos ja kuninganna tiitlit kandev Barbarescos (aga et ikka meeles oleks, siis lähikandis kasvav Barbera on omakorda viinamarjasort!) on teemaks ja seda tutvustab sel aastal Baltimaade parimaks sommeljeeks tituleeritud Aleksei Pogrebnoi.
21.11.2023 1h 15 m
Kõik armastavad nüüd Kreeka veini
Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti koos ja ülejala paremale, kniks … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko.
24.10.2023 1h 19 m
Veinikool: I am not drinking any fucking Merlot!*
Merlot on üks tuntumaid punaseid veiniviinamarju maailmas. Temast räägib sommeljee Marko Mägi, kes leiab, et tegemist on tõelise smooth operator’iga, mille kvaliteetsemad versioonid on unistuste lõuendiks igale veinimeistrile.
11.10.2023 1h 27 m
En primeur ehk miks osta Bordeaux’st veini vaadiga?
Bordeaux’st alguse saanud vaadimüük on tänaseks levinud ka muudesse Prantsusmaa piirkondadesse nagu Burgundia ja Rhone’i org. Aga ka Itaaliasse. En primeur tähendab otsetõlkes küll esilinastust, kuid veinimaailma jaoks on see igakevadine aktsioon, kus oksjonile pannakse vaid kuus kuud vaadis veetnud noored veinid.
15.09.2023 1h 5 m
Kohv valmistab veini ehk kuidas eestlanna Luxembourgis viinavääte vaigistab
Eestlanna Kaja Kohvi seiklused maailma erinevates veinipiirkondades on Eesti lugejateni jõudnud sellest ajast, kui naine Austraalias veinikeldris tööle asus. Ajakirjas Gurmaan ilmus aasta tagasi pikem ülevaade, miks Kaja veinivalmistajaks hakkas ja seda kõikidest kohtadest just Luxembourgis teeb.
01.09.2023 1h 23 m
Inglismaa mullivein astub maailma parimatele jõuliselt kandadele
Brittidel on maailma veiniarengus suur osa. Tõsi, enamasti tarbijate poolt vaadates. Inglismaa kuninga alamad on läbi ajaloo suurtes kogustes joonud nii Bordeaux’, Porto, Jerez’i kui paljude muude piirkondade veine. Vähem teame sellest, milliseid viinamarjaveine britid ise toodavad. Ja et nii mõnedki neist on šampanjaga võrreldavad!
16.06.2023 54 m
Eesti parimad kokteilimeistrid tutvustavad trende, ka neid jaburaid
Sel korral valame klaasidesse kokteilid. Uurime Risto Säinaselt ja Diana Tšistjakovalt veidi selle kohta, millised ülesanded ootavad tippbaarmene Diageo World Class võistlustel. Peamiselt keskendume aga sellele, millised on praegused mõnusad ja jaburad kokteilitrendid, milliseid kokteili-influencereid jälgida ning mida kodusesse baarikappi varuda.
15.05.2023 1h 9 m
Kas baarirobot Yanu jätab kokteilisegajad tööta?
Seitse aastat tagasi mõtiskles pikalt baare ja ööklubisid juhtinud Alan Adojaan, mis võiks olla järgmine väljakutse. Sõbraga koos hakkas tasapisi arenema mõte, kuidas baaris võiks jooke segada inimese asemel robot. Nüüd lööb maailmas laineid sellest istumisest välja kasvanud Yanu nimeline baarirobot.
08.05.2023 59 m
Mekime ja tutvustame õlletrende Tallinn Craft Beer Weekendi eel
Mai alguses toimub Tallinna Kultuurikatlas 7ndat korda Baltimaade suurim käsitööõllede festival Tallinn Craft Beer Weekend. “Vala välja” saates valavad põnevad õlled välja festivali projektijuht Hans Üürike ja Põhjala peapruulmeister Martin Vahtra.
15.03.2023 1h 8 m
“Vala välja!” sõidab Eesti Veiniteel. Kümnes peatus: Muhu veinitalu
Kodumaiste veinide otsinguil on joogisaate seltskond sedapuhku võtnud ette pikema reisi ja jõudnud Muhusse. Muhu veinitalu peremees Peke Eloranta on veendunud, et Eesti on viinamarjamaa ja selle tõestuseks pakub ta meile kodumaist Pinot Noiri.
22.02.2023 50 m
“Vala välja!” sõidab Eesti Veiniteel. Üheksas peatus: Allikukivi Veinimõis
Pärnust vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Allikukivi veinimõis, kust leiab nii mõndagi Eesti Joogi festivalil pärjatut. Enne kuulsa Tihemetsa Tiina juurde jõudmist tulebki astuda sisse Allikuikivi Raili juurde. Väike mõis Pärnumaal on ühtlasi joogisaate seltskonna järgmine sihtpunkt Eesti veinitee seiklusel.
30.01.2023 1h 8 m
Vala välja! sõidab Eesti Veiniteel. Kaheksas peatus: Mamm&Frukt
Järgmine punkt Eesti rikkalikul veinimaastikul, kuhu joogisaate seltskond kohale põrutas asub Valgerannas, looduslikult ühes kaunimas punktis, mis meie kandist leida. Sealses vanas mõisa hobusetallis on löönud juba mitmendad uksed lahti Pärnus asutatud Mamm&Frukt veinimaja. Mekime, räägime ja avaldame saladusi.
24.01.2023 1h 7 m
Vala välja! sõidab Eesti Veiniteel. Seitsmes peatus: Veinimäe
Joogisaate seitsmendas peatuses kohtume Veinimäe veini- ja siidrimeeste Roman Šarini ja Ilja Šarapoviga. Sedapuhku ei ole me aga mitte viinapuude vahel, vaid hoopis Tartus Ropka tööstusaladel, kus veinid Pühaste metsikute õllede kõrval valmivad. Veinimäe talule pani 2014. aastal alguse Roman Šarin, kelle agronoomiharidus suunas tema uudishimuliku meele viinamarjade kasvatamise juurde. Praeguseks kasvab Veinimäel üle 75 viinamarjasordi. Teine Veinimäel asendamatu inimene on selle tegevjuht Ilja Šarapov, kes veinimaailma kõrval on inimestele tuttav hoopis muusikuna (ja võib-olla olete teda kohanud näiteks Vanemuise teatris?).
03.01.2023 1h 27 m
Vala välja! Aastalõpp: vahuveinid kaugematelt maadelt ehk mida panna 31.12 lauale Kanadast, Inglismaalt, Portugalist ja mujalt
leme pühade-meeleolus ja selle meeleoluga sobib mõistagi üks mõnus mull. Või kuus. Saates on külas, nagu meil aastalõpus ikka kombeks, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ja laual on veinid Ukrainast, Kanadast, Inglismaalt, Austriast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Portugalist. Räägime lähemalt sellest, kuidas neis riikides vahuveine valmistatakse ja milliseid märksõnasid tasuks neid valides meeles hoida.
27.12.2022 1h
“Vala välja!” sõidab Eesti Veiniteel. Kuues peatus: Uue-Saaluse Veinitalu
Joogisaate kuues peatuspaik Eesti Veiniteel asub juba sügaval Võrumaal. Meid ootab maalilise järvekese ääres asuv Uue-Saaluse veinitalu, kus lisaks veinidele saab mekutada ka esimest täitsa kohalikku vermutit. Ei saa salata, et sedapuhku pani just see 9. retsepti järgi pudelisse saanud vürtsvein meie saatetiimi silmad eriliselt särama.
21.12.2022 1h 8 m
„Vala välja!“ sõidab ikka Eesti Veiniteel. Viies peatus: Pindi Veinitalu
Joogisaade „Vala välja!“ on veiniotsingute käigus sedapuhku jõudnud üsna alumisse Eesti nurka. Pindi Veinitalu on pruulikoda Võrumaal, mille paremaid palasid tutvustab meile koha perenaine Kadi Täht.
15.12.2022 53 m
“Vala välja!”: lugu sellest, kuidas vein ja austrid on peaaegu nagu vennad
Austrid on näide sellest, kuidas aeg ja trendid võivad muuta aastasadu vaeste toiduks peetud roa gastronoomse kõrgkultuuri sünonüümiks ja tõsta kõrgustesse ka selle hinnad.
07.12.2022 1h 29 m
Uus alasari “Veinipiirkonnad”: Prantsusmaa uusim trendija on Rhône
Oleme tutvustanud juba üksjagu viinamarjasorte, sel korral räägime aga lähemalt hoopis ühest Prantsusmaa veinipiirkonnast. Külas on perefirma LeVignoble’i üks asutaja Rünno Lumiste, kes tutvustab lähemalt Rhône’i.
02.12.2022 1h 23 m
“Vala välja!” sõidab Eesti Veiniteel. Neljas peatus: Järiste Veinitalu
Järiste Veinitalu tooteid saab iga ilmaga. Külla minna, marju lähemalt vaadata, veine degusteerida ja kõrvale pitsat haugata on kõige mõnusam siiski soojal ajal.
08.11.2022 38 m
Vala välja!: Michelini tärniga sommeljee Robert Põld räägib, mis on hea teenindus
Pikalt erinevates Eesti restoranides sommeljee ja teenindajana töötanud Robert Põld on esimene kohalik veinitundja, kellele maailmakuulus restoranigiid Michelin omistas kevadel Eesti parima saalis töötava sommeljee tiitli. Auväärse tunnustuse kätte saamise ajaks oli aga mehel jäänud NOA Chef’s Hallis töötada vähem kui nädal.
21.10.2022 1h 23 m
“Vala välja!” sõidab Eesti Veiniteel edasi. Kolmas peatus: Murimäe Veinikelder
Elu on täis pisikesi liblika tiivalöögi efekte: kui kuldne labrador Muri poleks soovinud ühelt väljasõidul Vidrike kanti põõsasse joosta, et otsida endale kohta, kus ujuda, poleks ehk olemas Murimäe Veinikeldrit. Poleks olemas Janika Ilvese suurepäraseid veine, suveõhtuid täitvaid mõnusaid õhtusööke ega üldse uut põnevat paika, kus Eestimaa looduse ilu avastada.
21.10.2022 1h 5 m
“Vala välja!” sõidab ikka Eesti Veiniteel. Teine peatus: Habaja Viinavabrik
Tallinnast lõuna suunas põrutades jääb üsna kohe – täpsemalt Kose kandis – ette end vanasse Habaja viinavabrikusse sisse seadnud veinimaja. Veinitootmist alustati siin rabarberist, sest eluasemeks saanud viinaköögi tagaaias vohavat maltsa oli vaja kuidagi kontrolli alla saada.
21.10.2022 49 m
„Vala välja!“ sõidab Eesti Veiniteel. Esimene peatus: Valgejõe Veinivilla
Kui muidu kutsume joogieksperdid stuudiosse, siis sedapuhku oleme „Vala välja!“ saatega mööda Eesti Veiniteed tiirutamas. Esimene sihtpuhkt on Valgejõe veinivilla, kus meid võtavad vastu Tiina Kuuler ja Gregor Alaküla.
12.10.2022 1h 6 m
Vala välja! Veinikool: viinamarjade kroonimata kuninganna Riesling
Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.
27.09.2022 1h 15 m
"Vala välja!": “Veini ei suuda isegi sõda tappa!” Ukraina veinitootja räägib vastupanust okupantidele
Rindejoone lähistel paikneva Beykush Winery juht Svetlana Tsybak räägib loo sellest, kuidas Harkivi oblastis jõid okupantide matslikud väed tühjaks kogu ühe Ukraina vanima veinimaja keldri. Kui kõiki 100 aasta vanuseid veine ära juua ei jaksanud, peksti need lihtsalt puruks. Tagatipuks pandi veinimaja ka põlema ja sõideti viinapõldudest tankidega üle.
11.09.2022 54 m
"Vala välja!" Veinikool: viinamarjade kroonimata kuninganna Riesling
Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.
11.09.2022 1h 15 m
Vala välja #75: Kohe kui sõda läbi saab, põrutame Odessasse!
Odessa. Ukraina pärl Musta mere ääres. Paik, mis on kõlanud vägagi ahvatlevalt vägagi erinevatel ajastutel. Odessa toidulaual kohtuvad ukraina, juudi, vene, prantsuse, gruusia, moldova, bulgaaria, armeenia ja veel mitmed toidukultuurid, millest on sündinud kohapealne fusioon-ime. Ning muidugi on sealsest sadamast läbi aegade voolanud veini ja isegi šampanjat tsaaridele!
31.05.2022 1h 14 m
Vala välja! #74: Ma käisin Ukrainas … veini toomas
Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage’i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux’st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
05.05.2022 1h 4 m
Vala välja! #73: Mõni mees oskab veini võluda ka kasemahlast ja kõrvitsast
Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
29.03.2022 56 m
Vala välja! #72: Kas sa tead, mis toimub kohviga enne tassi jõudmist?
Pruunid klõbisevad kohvioad, lõhnav puru ja tassis loksuv tume vedelik on Eestis täiesti harilik osa päevast. Kohvi kodu on aga meist tuhandete kilomeetrite kaugusel paikades, kus see pole teps mitte igapäevane rüübe. Kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa juhtimisel rändame seekord paikadesse, kus kohv kasvab ja uurime, mida kõike tuleb teha enne seda, kui kohvioad meieni jõuavad. Möödunud suvel veetis Mihkel koroona kiuste kuu Tansaanias ja töötas seal vabatahtlikuna kohviistanduses, kus ootas teda sadakond kohvitaime ja taamal paistev lumine Kilimanjaro tipp. Mai lõpus, mil ta istandusse saabus, tehti ettevalmistusi saagikoristuseks ning Mihkel sai kohtuda valmivate kohvimarjadega, mis on midagi hoopis muud, kui meile harjumuspärased pruunid kohvioad - ohvipõõsastel siravad punased lihavad ja magused marjad ning nende südames peituvad esialgu rohelised oad. Kuidas hoolitsetakse kohvitaimede eest ja kuidas nopitakse kohvimarju? Mis neist edasi saab? Kas kohvikasvataja ise ka kohvi joob? Kas kliimamuutused ohustavad ka meie hommikurituaale? Vastused neile ja veel paljudele küsimustele leiate saatest. Mihkel on saates ka varem käinud ja juba siis muretsesime kas, kohv saab aastaks 2080 otsa. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Liisa Tagel. Küsimused, selgitused, lisandused, parandused ja joogid saatke meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
08.03.2022 53 m
Vala välja! #71: Eesti on nüüd (viinamarja)veinimaa – mida see kaasa toob?
Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
24.02.2022 59 m
Vala välja! #70: Iidne meejook mõdu ja selle uus tootja Nöösker
Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
16.02.2022 1h 19 m
Vala välja! #69: lubage endale aasta lõpetuseks pokaal punast vahuveini!
Esimene mõte, mis käib peast läbi, kui tugevat rõhku kannatavast pudelist valgub veinipokaali rohkelt kihisev tumelilla vedelik on, et keegi on lasknud noore Primitivo täiuslikult käest ära. Kui aga aju harjub mõttega, et välja valati kuiv Lambrusco, tuleb naeratus näole. Joogipodcast’i Vala välja! jätkuv traditsioon on võtta lõppeva aasta tegemised kokku ühe harivalt maitsva vahuveinisaatega. Kui üldse esimene joogisaade 2018. aasta lõpus rääkis laiemalt neist põnevatest võimalustest, kuidas aasta vahuselt ära saata (kuula seda saadet SIIT!), siis eelmisel aastal seiklesime aastakäigušampanjade kirevas maailmas (kuula seda saadet aga SIIT!). 2021. aasta võtame kokku aga üsna unikaalse ja enamikele tundmatute punaste vahuveinidega. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii tõi stuudiosse kaasa neli väga põnevat ja silmiavavat jooki. Kui enamasti Lombardiast pärit Lambruscot on paljud kui mitte mekkinud siis vähemalt sõnana kuulnud, siis Sparkling Shiraz võib olla ikkagi üsna tundmatu vein. Samuti Portugalist pärit Baga viinamarjast valmistatud, oksüdeerunud noodiga vahukas või teine Itaalia leid ehk Brachetto marjast magus dessertvein, mis pigem frizzante vahuastmes. “Punastest viinamarjadest on vahuveine toodetud vahuste veinide sünnist saati, kuid enamasti on need klassi valades ikkagi valged veinid. Pinot Noir marjast šampanjad on ikka kirkalt heledad. Samas tunneb maailm laia valikut punaseid vahuveine, mis Eesti tarbijateni enamasti ei jõua. Kuid kui hästi avatud silmadega ringi liikuda ja teda, mida otsida, siis on võimalik täitsa põnev valik ka meie kaubandusest kokku koguda,” annab Markii joojatele infot ja mõtteid. Nagu öeldakse, siis on igale joogile siin maailmas aega ja koht, samasugune lugu on ka punaste vahuveinidega. Lambrusco tuleb nii kuivas kui magusas vormis, sobides siis vastavalt, kas hea lihatüki või hoopis magustoidu kõrvale. Vanemad aastakäigud pakuvad aga võrreldes noorte veinidega täiesti teistsugust elamust. Sarnaselt siis vaiksete veinidega. Kui peaks aga tõstma esile ühe joogi neist punastest vahuveinidest, siis selleks on Peter Lehmanni toodetud Sparkling Shiraz nimega Black Queen. 2012. aastakäik pakub elamuse, mis ka üsna kogenud veinisõbra kõrvad liikuma paneb. Vahusus on äärmiselt unikaalne lisand, mida enamasti punasest veinist leitud nüansside kõrvale ei ootaks. Kuid sobib see siia ideaalselt. Mekkisime neid nelja põnevat punast vahuveini: Ca de Medici Remigio 100 Lambrusco Grasparossa (Veinisõber) - https://veinisober.ee/vahuvein/5968-ca-de-medici-remigio-100-lambrusco-grasparossa-75cl-11-8000768901207.html Peter Lehmann Black Queen Sparkling Shiraz 2012 (Restoran Dominic) - https://www.restoran.ee/joogikaart/vahuveinid/ Quinta dos Termos Espumante Tinto Bruto 2008 (MilVinhos) - https://milvinhos.com/toode/quinta-dos-termos-espumante-tinto-bruto-2008-vahuvein/ Alasia Brachetto D´Acqui DOCG (Bestwine) - https://www.bestwine.ee/et/a/brachetto-d%C2%B4acqui-docg-alasia Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
28.12.2021 1h 9 m
Vala välja! #68: miks leotas Moe setode rahvusjooki pihlaka ja musta küüslaugu?
Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
21.12.2021 1h
Vala välja! Veinikool #67: Cabernet Franc, mitte ainult segude mari
Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux’ segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc’i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux’ piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire’i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux’ segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!
14.12.2021 1h 11 m
Vala välja! #66: Raha pole kuhugi panna? Õpetame, millised veinid toovad suurimat investeerimistulu
Kuidas saada parimaks noorsommeljeeks? Mismoodi käib veinidesse investeerimine? Kaks erinevat küsimust, millele vastamiseks piisab täiesti ühest inimesest. Selleks on saatekülaline Kevin Lilleleht. “Vala välja” seekordne saatekülaline Kevin Lilleleht ei ole tulnud veinimaailma nalja tegema. Trophée Château Mukhrani Eesti Parim Sommeljee 2021 juuniorkategooria parima osalejana pääses ta otse sommeljeede kategooria finaali Eesti proffidega võistlema. 2021. aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pälvis ta aga parima Noorsommeljee tiitli. Kevini põhitöökoht on Tallinna lennujaama veinibaaris Rosin, ent tema teiseks tööks on MyWineFortune (endine LeVinum) ehk koht, mis aitab inimestel veinidesse investeerida, sealhulgas veine valida ja hoiustada. Saates on juttu Kevini teekonnast sommeljeeks, mis sai alguse õigupoolest hoopis ... mänguasjapoest. Saate teises pooles arutame aga üksipulgi läbi selle, kuidas võiks investeerimisega tegeleda inimene, kellel isiklikku veinikeldrit pole, aga alustuseks näiteks 50 eurot vaba raha on. Põhilised küsimused alates sellest, kui rikas peab olema, et investeerides veel rikkamaks saada ning milliseid veine oma portfelli valida, saavad vastuse saates. Ent üks, mille ise kõrva taha panime: isegi, kui veinidesse investeerides rikkaks ei saa, on sul ka kõige halvemal juhul olemas mõned igavesti mõnusad veinipudelid. P.S. Saade on salvestatud novembris, nii et ärge pange tähele, Martini keravälk-nina töötamise ja mittetöötamise tähelepanekud pärinevad sellest ajast. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!
07.12.2021 1h 17 m
Vala välja! Veinikool #65: Gamay ehk viinamari, millest valmib muu hulgas kuulus Nouveau Beaujolais
Gamay viinamari seostub enim Beaujolais’ kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Gamay’ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais’ piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud. Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt. Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay’d leiab näiteks Prantsusmaal Loire’is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay’d Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis. Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb! Veinid, mida saates mekkisime: Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/) Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
18.11.2021 53 m
Vala välja! Veinikool #64: sommeljeede lemmik, noobel Pinot Noir
Võtame veinikoolis lähema uurimise alla ühe šikima viinamarjade hulgast, Pinot Noiri. Sel teekonnal on Martinile ja Keiule abiks Pinot Noiri austaja, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee Igor Sööt. Pinot Noir kipub olema mari, millest tehtud veine hakatakse hindama ja mõistma, kui ollakse juba arenenud veinitundja. “Sex in the glass” on üks väljendeid, mida selle puhul kasutatakse. Aga alustame ikka algusest - kolm fakti Pinot Noiri kohta: Pinot Noir on üks tähtsamaid vahuveinide tooraineid. Kõige kuulsam neist on šampanja. 38% Champagne piirkonnas kasvavatest viinapuudest on just Pinot Noir. Enamasti on need vahuveinid valged. Nagu enamiku vitis vinifera viinamarjade puhul, on ka Pinot Noiri kest küll punane (ja vastavalt tehakse sellest palju punaveine), aga sisu valge. Pinot Noir on paljude tuntud viinamarjade üheks esivanemaks ja sel on mitmeid mutatsioone. Pinot Noir on üks nii-öelda ürgsetest marjadest, mille esivanematest ei tea me tänapäeval midagi, küll aga teame tema tuntud järeltulijaid. Näiteks Chardonnay, Auxerrois, Aligote, Melon de Bourgogne, Gamay ja veel üle kümne muu sordi. Mutatsioonide hulka, millel on Pinot Noir’ga sama DNA, kuuluvad nii roosakas-hallika kestaga Pinot Gris kui hele Pinot Blanc. “Cabernet Sauvignon on loodud jumala poolt, Pinot Noir on loodud saatana poolt.” Nii on öelnud Vene juurtega legendaarne USA veinimeister André Tchelistcheff. Ehk siis Cabernet Sauvignoni on teatud klimaatilistes tingimustes üsna lihtne kasvatada. Ta on paksu kestaga mari, mis ei haigestu kuigi kergesti ja mis kasvab üsna lihtsalt välja. Pinot Noir on kapriisne, võtab kergesti külge hallitust ja haiguseid, tahab palju päikest ja ei kipu väga hästi välja küpsema. Erinevatel pinnastel annab ta väga erinevat tulemust. Ajaloost on teada, et nii kaua, kui Burgundias on viinamarju kasvatatud, on seal olnud ka Pinot Noir. Esimesed kirjeldused tulevad juba 9. ja 10. sajandist. Tõuke populaarsusele sai ta 14. sajandil, kui Burgundia hertsog Philippe Vapper andis käsu välja juurida Pinot Noir ja Gamay ning istutada kõik täis Chardonnay’d ja Pinot Noir’i. Prantslased teadupärast paremate veinide puhul (väljaspool Alsace’i) viinamarjade nimesid mainima ei kipu. Aga kui punasel Burgundia veinil on mainitud küla nime, võib olla üsna kindel, et tegemist on Pinot Noiriga. Mujal maailmas on Pinot Noir enamasti uhkusega sildil. Kasvatatakse lisaks Prantsusmaale veel peamiselt Šveitsis, Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Hispaanias (enamasti cava valmistamiseks), Moldaavias, Venemaal, Uus-Meremaal (seal on ta enimkasvatatud punane sort), Austraalias, USAs, Tšiilis, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Pinot Noiriga seostub populaarkultuuris nn Sideways Effect. Selle taustal on 2004. aastal välja tulnud raamat (autor Rex Pickett) ja film (režissöör Alexander Payne) “Sideways”. Kuna filmis materdatatakse Merlot’d ja kiidetakse Pinot Noiri, siis langes pärast seda mõnevõrra Merlot’ ja tõusis kõvasti Pinot Noiri müük. Veinid, mida saates proovisime: Pommard, 2015, Louis Max, Burgundia, Prantsusmaa, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/louis-max-pommard) Pinot Noir, Under den Terrassen, 2016, Umathum, Burgenland, Austria, Manipenny (https://www.umathum.at/en/shop/red-wines/unter-den-terrassen-zu-jois-2017) Pinot Noir, 2018, Saint-Clair, Marlborough, Uus-Meremaa, Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/saint-clair-pinot-noir/) Pinot Noir, Single Vineyard Las Brisas, 2018, Leyda, Valle de Leyda, Tšiili, Balmerk (https://dunker.ee/toode/leyda-single-vineyard-las-brisas-pinot-noir-75cl/) Pinot Noir "Heritage", 2017, Edoardo Miroglio, Nova Zagora, Bulgaaria, Liviko (https://www.livikostore.ee/product/edoardo-miroglio-pinot-noir/) Champagne Blanc de Noirs, 1-er Cru, Brut, NV, Gonet-Medeville, Prantsusmaa, Vins de France (https://vinsdefrance.ee/gonet-m%C3%A9deville%20champagne%20blanc%20de%20noirs%20brut%201er%20cru%20nv-gonet02.html)
10.11.2021 1h 47 m
Vala välja! #63: Kastiga veini tellimine pole joodiku tunnus, vaid selles on tarkust
Kaks sõpra nägid turul tühimikku ja kutsusid ellu teenuse, mille kaudu saavad veinisõbrad tellida veini kasti kaupa. Algas kõik aga nagu paljud asjad isiklikust veinijanust ja huvist uute, väiksemate, põnevamate veinimajade vastu. Räägime, miks ja kuidas algas Veiniekspressi teekond. Joogisaate stuudiosse astusid sisse kaks kastiveiniäri asutajat Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Kadunud on tõdemus, et millegi – eriti alkoholi – kastiga ostmine viitab kas suurele joomahimule või mõnele suuremale kogunemisele. Veini kastiga ostmine on tark, kokkuhoidlik ja pigem arukuse märk. Veiniekspress saigi alguse sõpruskonna soovist tellida veine neid toona huvitanud Portugali väiketootjatelt. Nii avastati, et kui tellida koos, poole või terve aluse kaupa, siis on transpordikulu „väga mõistlik”. „Ka täna nimetame me Veiniekspressi kogukonnaäriks, kuna me jätkame ju samadel alustel, kuid nüüd natukene laiemalt. Kui alguses tellisime koos suurema ringi sõpradega veine iseendale tarbimiseks, siis nüüd teeme seda kõikide soovijatega koos. Meil on palju selliseid kliente, kes ostavad veine koos sõprade, perekonna või kolleegidega. Koos panevad valiku kokku ja jagavad siis hiljem kuue pudeligakasti omavahel ära,” räägib Laats, kellele meeldib selle juures võimalus pakkuda paljudele täiesti uusi veinikogemusi. Nii nimetavad mehed oma äri ka naljatlemisi reisi- ja seiklusäriks – inimesed saavad põnevate veinidega kodust lahkumata erinevates piirkondades ringu uidata. Pärn lisab sellele, et Veiniekspressi peamine soov on ikkagi leida ja tuua Eestisse põnevaid veine, selliseid mida valmistavad väiketootjad, kelle veine meil saada ei ole. „Veinimajad, millega meie tegeleme on sellised, kes pole Eestisse müügist kunagi mõelnud. Pole neil selleks ei vajadust, raha ega ka aega. Kuid kui meie neile helistame ja soovime koostööd teha, siis suhtumine on positiivne ja soov oma veini laiemalt tutvustada suur,” ütleb Pärn. Varasemalt on mehed toonud kastiveini nii Prantsusmaalt Rhone orust kui Hispaania kuulsast piirkonnast Rioja, aga ka tundmatumast nimega Manchuela. Samuti kolmest Portugali piirkonnast: Bairrada, Douro ja Vinho Verde. Uusim piirkond, millest täna (loe just nüüd, hetkel) kõik huvilised omale veine saavad valida asub Itaalias – piirkonnaks kuulus Venetto, Veneetsia kant. Valida saab tervelt 14 erineva Venettost pärit veini vahel. Uurige järele, mida Veiniekspress Venettost pakub: www.veiniekspress.ee Stuudios käisid oma tegemistest rääkimas kastiveinimehed Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Saatejuhid olid sellel korral Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
28.10.2021 57 m
Vala välja! #62: Lõhnameeled taas üles leidnud sommeljee Kadri Kroon
Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
13.10.2021 49 m
Vala välja! Veinikool #61: Alahinnatud, ent mitmekülgne Chenin Blanc
Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage’iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche’i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
23.09.2021 50 m
Vala välja! Veinikool #60: Pinot Gris ja Pinot Grigio. Sama mari, aga täiesti erinevad veinid
“Vala välja veinikool: viinamarjad” seekordseks teemaks on Pinot Gris/Pinot Grigio. Viinamarjast, selle ajaloost ja parimatest näidetest räägib tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Nagu veinikooli eelmistes osades, palusime ka nüüd meie külaliselt esmalt peategelase kohta kolme põnevat fakti. Niisiis: Face-off Pinot Gris ja Pinot Grigio nimetuste vahel ei kõnele mitte niivõrd asukohamaast, kuivõrd stiilist. Nii mõneski riigis on sestap mõlemad nimetused paralleelselt kasutusel. Värskem, kergem ja neutraalsem stiil on Pinot Grigio. Tekstuursem, vürtsikam ja sageli puuviljasem on Pinot Gris. Vahemikus 1990-2000 suurenes Pinot Gris/Pinot Grigio istutamise ala Põhja-Itaalias kahekordselt. Kasvualad jätkavad laienemist ja tänaseks laiutavad need juba 27 000 hektaril. Nii et umbes... Tallinn + kaks Tartut? Seda veini tahavad tänapäeval tarbida nii itaallased kui kogu maailm. Ungari vs Prantsusmaa. Prantsusmaal Alsace’i piirkonnas nimetati selle marja magusamaid stiile ajalooliselt Tokaji’ks. Ungarlased hakkasid 1984. aastal selle peale aga kõva häält tegema ja nii jõuti kokkuleppele, et nimetuseks saab Tokaji Pinot Gris. Ungarlased lõpetasid omamoodi vahetuskaubana Medoci nimetuse kasutamise. Pinot Gris on õigupoolest Pinot Noir’i isetekkeline mutatsioon. Seejuures on sellel sordil küll roosa marjakest, ent nimi tähendab prantsuse keeles „halli marja“. Seda teatakse 12. sajandist. Väidetavalt oli tegemist näiteks ühe Charles IV suure lemmikuga. 1711. aastal (taas)avastas marja Johann Ruland, kes selle tagasihoidliku mehena (või siis mitte nii väga) selle Ruländeriks nimetas. Oma nime ehk Pinot Gris’na mainiti marja esmakordselt 1783. aastal Côte d’Oris. Pinot Gris on saanud omamoodi peksupoisiks, paljuski põhjuseta. Selle viinamarja tippveinid on väga komplekssed. Pinot Gris’d (aga mitte Pinot Grigiot!) iseloomustavad aromaatsed ürdid, rafineeritud vihjed jõuludega seonduvatele lõhnadele ja maitsetele. Head eksemplarid avavad tee toiduga paaritamise imedemaale. Pinot Gris suudab tekitada palju alkoholi ja palju suhkruid. Kui näeme madalamat alkoholitaset kuivas veinis, siis üks, mida sellest välja lugeda saab, on see, et lihtsamad Põhja-Itaalia hulgitootmiseks mõeldud viinamarjad korjatakse ära nii vara, et see ei võimaldagi marjale omaste nüansside tekkimist. Maitselt jääb ta seejuures ometi värskeks. Paremad näited Pinot Grigiost on pärit Trentino-Alto Adige'ist ja Friuli Venezia-Giuliast. Pinot Gris osas aga: Alsace, Oregon, Baden ja Pfalz, Uus-Meremaa Lõunasaar. Lähemalt ja detailsemalt aga juba saates! Veinid, mida maitsesime: Leon Beyer Pinot Gris Alsace, 2017, Nautimus Josmeyer, Grand Cru Brand, 2014, Vinorama Livon Pinot Grigio, 2020, Bestwine Villa Sandi Pinot Grigio, 2020, Dunker Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
09.09.2021 1h
Vala välja! #59: Eesti viinamarjaveinide tulevik, nelja eksperdi vaade
Sõnaühend “Eesti (marja)vein” omas veel mõned aastad tagasi tähendust “kodune, keskpärane, huvitav”. Vaid paari aastaga on kohalik veinitootmine arenenud tasemel, millega on võimalik meelitada veinihuvilisi Eestisse reisima ja panna kohalikke mõistma meie potentsiaali just marjaveinide vallas. Kuid nüüd valmistame me ka viinamarjaveine. Juuli alguses toimus Balti Jaama Turu väljakul järjekordne Eesti Väikepruulijate Festival, kus lisaks erinevatele esmaesitlustele, uute maitsete tutvustustele, pruulikodadele olid kohal ka erinevad siidi- ja veinimajad. Kõikide ürituste vahel toimus ka paar Eesti joogi teemalist diskussiooni. Festivali esimesel päeval istusid üheks aruteluks laval (veini)eksperdid, et mõtiskleda Eesti viinamarjaveinide oleviku ja tuleviku osas. Festivali peakorraldaja Mari-Liis Tohver oli kutsunud lavale neli eksperti, kellel kõigil oma selge seisukoht. Laval arutasid Eesti viinamarjaveinide teemal Eesti veini “ema” ja Veinivilla veinimeister Tiina Kuuler, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii, toidu- ja veiniajakirjanik, saate “Vala välja!” üks juhtidest Martin Hanson ja “noor” viinamarjakasvataja Janek Uiboupin. NB! Kui ajakirjanik arutelule kohale jõudis tekkis tunne, et seda vestlust peaks ka salvestama. Nagu ikka sellistel puhkudel tuli kasutada arhailist viisi: lindistav mobiiltelefon kõlari ees. Seetõttu on vestluse helikvaliteet pisut “kahtlane”, kuid usun, et enamus sõnadest on kenasti aru saada. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!
24.08.2021 31 m