Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänast õlut peegeldavad joogid pruuliti aga 3500 aastat enne Kristus Iraanis, Vanas-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vanas-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust. Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja täpsemalt sealsetesse kloostritesse. 1040. aastal asutati aga Baierimaal maailma vanim siiani toimiv ​​Weihenstephan’i pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot kvaliteedireeglid. Mainitud kloostritest algab ka Belgia õlle ajalugu: mungad kasutasid nende käes olevaid teadmisi, piiramatut ajaressurssi ja puutumatust selleks, et arendada õllest välja tõeline teadus.

Aastat on alati hea pisut kergemalt alustada, pisut tervislikumalt oma organismiga ringi käia. Nii ongi joogisaate “Vala välja!” 2024. aasta esimesteks külalisteks Eestis toodetud probiootilised joogid Raw Edge. Kohalikust mahlast, ülikoolitarkustest ja kirest kokku segatud jooke tutvustavad brändi asutajad Mariliis Mia Topp ja Kristel Vene.

On aeg üheks eriti meeldivaks episoodiks: on aasta lõpp ja “Vala välja!” lõpetab selle oma traditsioonilise vahuveinisaatega. Seekord rändame ühes sommeljee Ketri Leisiga mõtteis kaugesse Lõuna-Aafrikasse ja avastame Cap Classique’ide (MCC) ehk sealsete traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide võlumaailma.

Nädala jooksul Sao Pãulos toimunud World Classi nimelisel kokteilivõistlusel maailma parimate kokteilisegajatega rinda pistnud Erik Tammeleht tunnistab, et tasemelt on meie joogisegamiskunst maailma tipus, võidu hind on teinekord vaid kogemus ja ettevalmistava meeskonna suurus. Erik aga ei tule tagasi tühjade kätega, sest võitis ühe osavõistluse viiest. Olgugi et finaaliuks jäi suletuks, on mees ülirahul, et sai sellise renomee ja mõjuga üritusel osaleda.

Veinikoolis vaatame külma aja kiuste soojade riikide poole. Seekordne veinikooli peategelane Alvarinho/Albariño kasvab peamiselt Portugalis ja Hispaanias (vastavas järjekorras on nimekujud). Sellest särtsakast tegelasest räägib Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Kuidas muudmoodi muuta maailmas kuulsad asjad eestipäraseks, kui mitte valmistada need meile tuntud ja legendaarsetest toorainetest. Nii pruulitigi Rävala Nordic Vermouth kohalikust õunaveinist koos 22 erineva nii klassikalise kui Maarjamaale eriomase ürdiga. Stuudios räägib vermuti eestvedaja Indiedrinks veebipoe juht Rasmus Uusküla, kuidas Eesti “esimene” vermut pudelisse sai.

(Hoiatus, saate algusosas võib kuulda joodeldamist!) Tänases saates keskendume ühele mõnusalt särtsakale ürdisele valgele marjale. Grüner Veltlinerist räägib Eesti tippsommeljee Karoline Reinhold.

Itaalia parimate veinidega seostub Nebbiolo viinamari, kes on peategelaseks näiteks veinide kuningaks nimetatud Barolos ja kuninganna tiitlit kandev Barbarescos (aga et ikka meeles oleks, siis lähikandis kasvav Barbera on omakorda viinamarjasort!) on teemaks ja seda tutvustab sel aastal Baltimaade parimaks sommeljeeks tituleeritud Aleksei Pogrebnoi.

Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti koos ja ülejala paremale, kniks … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko.

Merlot on üks tuntumaid punaseid veiniviinamarju maailmas. Temast räägib sommeljee Marko Mägi, kes leiab, et tegemist on tõelise smooth operator’iga, mille kvaliteetsemad versioonid on unistuste lõuendiks igale veinimeistrile.

Bordeaux’st alguse saanud vaadimüük on tänaseks levinud ka muudesse Prantsusmaa piirkondadesse nagu Burgundia ja Rhone’i org. Aga ka Itaaliasse. En primeur tähendab otsetõlkes küll esilinastust, kuid veinimaailma jaoks on see igakevadine aktsioon, kus oksjonile pannakse vaid kuus kuud vaadis veetnud noored veinid.

Eestlanna Kaja Kohvi seiklused maailma erinevates veinipiirkondades on Eesti lugejateni jõudnud sellest ajast, kui naine Austraalias veinikeldris tööle asus. Ajakirjas Gurmaan ilmus aasta tagasi pikem ülevaade, miks Kaja veinivalmistajaks hakkas ja seda kõikidest kohtadest just Luxembourgis teeb.

Brittidel on maailma veiniarengus suur osa. Tõsi, enamasti tarbijate poolt vaadates. Inglismaa kuninga alamad on läbi ajaloo suurtes kogustes joonud nii Bordeaux’, Porto, Jerez’i kui paljude muude piirkondade veine. Vähem teame sellest, milliseid viinamarjaveine britid ise toodavad. Ja et nii mõnedki neist on šampanjaga võrreldavad!

Sel korral valame klaasidesse kokteilid. Uurime Risto Säinaselt ja Diana Tšistjakovalt veidi selle kohta, millised ülesanded ootavad tippbaarmene Diageo World Class võistlustel. Peamiselt keskendume aga sellele, millised on praegused mõnusad ja jaburad kokteilitrendid, milliseid kokteili-influencereid jälgida ning mida kodusesse baarikappi varuda.

Seitse aastat tagasi mõtiskles pikalt baare ja ööklubisid juhtinud Alan Adojaan, mis võiks olla järgmine väljakutse. Sõbraga koos hakkas tasapisi arenema mõte, kuidas baaris võiks jooke segada inimese asemel robot. Nüüd lööb maailmas laineid sellest istumisest välja kasvanud Yanu nimeline baarirobot.

Mai alguses toimub Tallinna Kultuurikatlas 7ndat korda Baltimaade suurim käsitööõllede festival Tallinn Craft Beer Weekend. “Vala välja” saates valavad põnevad õlled välja festivali projektijuht Hans Üürike ja Põhjala peapruulmeister Martin Vahtra.

Kodumaiste veinide otsinguil on joogisaate seltskond sedapuhku võtnud ette pikema reisi ja jõudnud Muhusse. Muhu veinitalu peremees Peke Eloranta on veendunud, et Eesti on viinamarjamaa ja selle tõestuseks pakub ta meile kodumaist Pinot Noiri.

Pärnust vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Allikukivi veinimõis, kust leiab nii mõndagi Eesti Joogi festivalil pärjatut. Enne kuulsa Tihemetsa Tiina juurde jõudmist tulebki astuda sisse Allikuikivi Raili juurde. Väike mõis Pärnumaal on ühtlasi joogisaate seltskonna järgmine sihtpunkt Eesti veinitee seiklusel.

Järgmine punkt Eesti rikkalikul veinimaastikul, kuhu joogisaate seltskond kohale põrutas asub Valgerannas, looduslikult ühes kaunimas punktis, mis meie kandist leida. Sealses vanas mõisa hobusetallis on löönud juba mitmendad uksed lahti Pärnus asutatud Mamm&Frukt veinimaja. Mekime, räägime ja avaldame saladusi.

Joogisaate seitsmendas peatuses kohtume Veinimäe veini- ja siidrimeeste Roman Šarini ja Ilja Šarapoviga. Sedapuhku ei ole me aga mitte viinapuude vahel, vaid hoopis Tartus Ropka tööstusaladel, kus veinid Pühaste metsikute õllede kõrval valmivad. Veinimäe talule pani 2014. aastal alguse Roman Šarin, kelle agronoomiharidus suunas tema uudishimuliku meele viinamarjade kasvatamise juurde. Praeguseks kasvab Veinimäel üle 75 viinamarjasordi. Teine Veinimäel asendamatu inimene on selle tegevjuht Ilja Šarapov, kes veinimaailma kõrval on inimestele tuttav hoopis muusikuna (ja võib-olla olete teda kohanud näiteks Vanemuise teatris?).

leme pühade-meeleolus ja selle meeleoluga sobib mõistagi üks mõnus mull. Või kuus. Saates on külas, nagu meil aastalõpus ikka kombeks, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ja laual on veinid Ukrainast, Kanadast, Inglismaalt, Austriast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Portugalist. Räägime lähemalt sellest, kuidas neis riikides vahuveine valmistatakse ja milliseid märksõnasid tasuks neid valides meeles hoida.

Joogisaate kuues peatuspaik Eesti Veiniteel asub juba sügaval Võrumaal. Meid ootab maalilise järvekese ääres asuv Uue-Saaluse veinitalu, kus lisaks veinidele saab mekutada ka esimest täitsa kohalikku vermutit. Ei saa salata, et sedapuhku pani just see 9. retsepti järgi pudelisse saanud vürtsvein meie saatetiimi silmad eriliselt särama.

Joogisaade „Vala välja!“ on veiniotsingute käigus sedapuhku jõudnud üsna alumisse Eesti nurka. Pindi Veinitalu on pruulikoda Võrumaal, mille paremaid palasid tutvustab meile koha perenaine Kadi Täht.

Austrid on näide sellest, kuidas aeg ja trendid võivad muuta aastasadu vaeste toiduks peetud roa gastronoomse kõrgkultuuri sünonüümiks ja tõsta kõrgustesse ka selle hinnad.

Oleme tutvustanud juba üksjagu viinamarjasorte, sel korral räägime aga lähemalt hoopis ühest Prantsusmaa veinipiirkonnast. Külas on perefirma LeVignoble’i üks asutaja Rünno Lumiste, kes tutvustab lähemalt Rhône’i.

Järiste Veinitalu tooteid saab iga ilmaga. Külla minna, marju lähemalt vaadata, veine degusteerida ja kõrvale pitsat haugata on kõige mõnusam siiski soojal ajal.

Pikalt erinevates Eesti restoranides sommeljee ja teenindajana töötanud Robert Põld on esimene kohalik veinitundja, kellele maailmakuulus restoranigiid Michelin omistas kevadel Eesti parima saalis töötava sommeljee tiitli. Auväärse tunnustuse kätte saamise ajaks oli aga mehel jäänud NOA Chef’s Hallis töötada vähem kui nädal.

Elu on täis pisikesi liblika tiivalöögi efekte: kui kuldne labrador Muri poleks soovinud ühelt väljasõidul Vidrike kanti põõsasse joosta, et otsida endale kohta, kus ujuda, poleks ehk olemas Murimäe Veinikeldrit. Poleks olemas Janika Ilvese suurepäraseid veine, suveõhtuid täitvaid mõnusaid õhtusööke ega üldse uut põnevat paika, kus Eestimaa looduse ilu avastada.

Tallinnast lõuna suunas põrutades jääb üsna kohe – täpsemalt Kose kandis – ette end vanasse Habaja viinavabrikusse sisse seadnud veinimaja. Veinitootmist alustati siin rabarberist, sest eluasemeks saanud viinaköögi tagaaias vohavat maltsa oli vaja kuidagi kontrolli alla saada.

Kui muidu kutsume joogieksperdid stuudiosse, siis sedapuhku oleme „Vala välja!“ saatega mööda Eesti Veiniteed tiirutamas. Esimene sihtpuhkt on Valgejõe veinivilla, kus meid võtavad vastu Tiina Kuuler ja Gregor Alaküla.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Rindejoone lähistel paikneva Beykush Winery juht Svetlana Tsybak räägib loo sellest, kuidas Harkivi oblastis jõid okupantide matslikud väed tühjaks kogu ühe Ukraina vanima veinimaja keldri. Kui kõiki 100 aasta vanuseid veine ära juua ei jaksanud, peksti need lihtsalt puruks. Tagatipuks pandi veinimaja ka põlema ja sõideti viinapõldudest tankidega üle.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Odessa. Ukraina pärl Musta mere ääres. Paik, mis on kõlanud vägagi ahvatlevalt vägagi erinevatel ajastutel. Odessa toidulaual kohtuvad ukraina, juudi, vene, prantsuse, gruusia, moldova, bulgaaria, armeenia ja veel mitmed toidukultuurid, millest on sündinud kohapealne fusioon-ime. Ning muidugi on sealsest sadamast läbi aegade voolanud veini ja isegi šampanjat tsaaridele!

Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage’i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux’st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Pruunid klõbisevad kohvioad, lõhnav puru ja tassis loksuv tume vedelik on Eestis täiesti harilik osa päevast. Kohvi kodu on aga meist tuhandete kilomeetrite kaugusel paikades, kus see pole teps mitte igapäevane rüübe. Kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa juhtimisel rändame seekord paikadesse, kus kohv kasvab ja uurime, mida kõike tuleb teha enne seda, kui kohvioad meieni jõuavad. Möödunud suvel veetis Mihkel koroona kiuste kuu Tansaanias ja töötas seal vabatahtlikuna kohviistanduses, kus ootas teda sadakond kohvitaime ja taamal paistev lumine Kilimanjaro tipp. Mai lõpus, mil ta istandusse saabus, tehti ettevalmistusi saagikoristuseks ning Mihkel sai kohtuda valmivate kohvimarjadega, mis on midagi hoopis muud, kui meile harjumuspärased pruunid kohvioad - ohvipõõsastel siravad punased lihavad ja magused marjad ning nende südames peituvad esialgu rohelised oad. Kuidas hoolitsetakse kohvitaimede eest ja kuidas nopitakse kohvimarju? Mis neist edasi saab? Kas kohvikasvataja ise ka kohvi joob? Kas kliimamuutused ohustavad ka meie hommikurituaale? Vastused neile ja veel paljudele küsimustele leiate saatest. Mihkel on saates ka varem käinud ja juba siis muretsesime kas, kohv saab aastaks 2080 otsa. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Liisa Tagel. Küsimused, selgitused, lisandused, parandused ja joogid saatke meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esimene mõte, mis käib peast läbi, kui tugevat rõhku kannatavast pudelist valgub veinipokaali rohkelt kihisev tumelilla vedelik on, et keegi on lasknud noore Primitivo täiuslikult käest ära. Kui aga aju harjub mõttega, et välja valati kuiv Lambrusco, tuleb naeratus näole. Joogipodcast’i Vala välja! jätkuv traditsioon on võtta lõppeva aasta tegemised kokku ühe harivalt maitsva vahuveinisaatega. Kui üldse esimene joogisaade 2018. aasta lõpus rääkis laiemalt neist põnevatest võimalustest, kuidas aasta vahuselt ära saata (kuula seda saadet SIIT!), siis eelmisel aastal seiklesime aastakäigušampanjade kirevas maailmas (kuula seda saadet aga SIIT!). 2021. aasta võtame kokku aga üsna unikaalse ja enamikele tundmatute punaste vahuveinidega. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii tõi stuudiosse kaasa neli väga põnevat ja silmiavavat jooki. Kui enamasti Lombardiast pärit Lambruscot on paljud kui mitte mekkinud siis vähemalt sõnana kuulnud, siis Sparkling Shiraz võib olla ikkagi üsna tundmatu vein. Samuti Portugalist pärit Baga viinamarjast valmistatud, oksüdeerunud noodiga vahukas või teine Itaalia leid ehk Brachetto marjast magus dessertvein, mis pigem frizzante vahuastmes. “Punastest viinamarjadest on vahuveine toodetud vahuste veinide sünnist saati, kuid enamasti on need klassi valades ikkagi valged veinid. Pinot Noir marjast šampanjad on ikka kirkalt heledad. Samas tunneb maailm laia valikut punaseid vahuveine, mis Eesti tarbijateni enamasti ei jõua. Kuid kui hästi avatud silmadega ringi liikuda ja teda, mida otsida, siis on võimalik täitsa põnev valik ka meie kaubandusest kokku koguda,” annab Markii joojatele infot ja mõtteid. Nagu öeldakse, siis on igale joogile siin maailmas aega ja koht, samasugune lugu on ka punaste vahuveinidega. Lambrusco tuleb nii kuivas kui magusas vormis, sobides siis vastavalt, kas hea lihatüki või hoopis magustoidu kõrvale. Vanemad aastakäigud pakuvad aga võrreldes noorte veinidega täiesti teistsugust elamust. Sarnaselt siis vaiksete veinidega. Kui peaks aga tõstma esile ühe joogi neist punastest vahuveinidest, siis selleks on Peter Lehmanni toodetud Sparkling Shiraz nimega Black Queen. 2012. aastakäik pakub elamuse, mis ka üsna kogenud veinisõbra kõrvad liikuma paneb. Vahusus on äärmiselt unikaalne lisand, mida enamasti punasest veinist leitud nüansside kõrvale ei ootaks. Kuid sobib see siia ideaalselt. Mekkisime neid nelja põnevat punast vahuveini: Ca de Medici Remigio 100 Lambrusco Grasparossa (Veinisõber) - https://veinisober.ee/vahuvein/5968-ca-de-medici-remigio-100-lambrusco-grasparossa-75cl-11-8000768901207.html Peter Lehmann Black Queen Sparkling Shiraz 2012 (Restoran Dominic) - https://www.restoran.ee/joogikaart/vahuveinid/ Quinta dos Termos Espumante Tinto Bruto 2008 (MilVinhos) - https://milvinhos.com/toode/quinta-dos-termos-espumante-tinto-bruto-2008-vahuvein/ Alasia Brachetto D´Acqui DOCG (Bestwine) - https://www.bestwine.ee/et/a/brachetto-d%C2%B4acqui-docg-alasia Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux’ segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc’i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux’ piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire’i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux’ segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Kuidas saada parimaks noorsommeljeeks? Mismoodi käib veinidesse investeerimine? Kaks erinevat küsimust, millele vastamiseks piisab täiesti ühest inimesest. Selleks on saatekülaline Kevin Lilleleht. “Vala välja” seekordne saatekülaline Kevin Lilleleht ei ole tulnud veinimaailma nalja tegema. Trophée Château Mukhrani Eesti Parim Sommeljee 2021 juuniorkategooria parima osalejana pääses ta otse sommeljeede kategooria finaali Eesti proffidega võistlema. 2021. aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pälvis ta aga parima Noorsommeljee tiitli. Kevini põhitöökoht on Tallinna lennujaama veinibaaris Rosin, ent tema teiseks tööks on MyWineFortune (endine LeVinum) ehk koht, mis aitab inimestel veinidesse investeerida, sealhulgas veine valida ja hoiustada. Saates on juttu Kevini teekonnast sommeljeeks, mis sai alguse õigupoolest hoopis ... mänguasjapoest. Saate teises pooles arutame aga üksipulgi läbi selle, kuidas võiks investeerimisega tegeleda inimene, kellel isiklikku veinikeldrit pole, aga alustuseks näiteks 50 eurot vaba raha on. Põhilised küsimused alates sellest, kui rikas peab olema, et investeerides veel rikkamaks saada ning milliseid veine oma portfelli valida, saavad vastuse saates. Ent üks, mille ise kõrva taha panime: isegi, kui veinidesse investeerides rikkaks ei saa, on sul ka kõige halvemal juhul olemas mõned igavesti mõnusad veinipudelid. P.S. Saade on salvestatud novembris, nii et ärge pange tähele, Martini keravälk-nina töötamise ja mittetöötamise tähelepanekud pärinevad sellest ajast. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!