Keskerakonna nägu on pöördunud ja lahkujaid tuleb juurde. Kui ebainimlikes tingimustes elavad Eesti kanad.

Keskerakonna uue esimehe Mihhail Kõlvarti valikud aseesimeeste ja peasekretäri osas annavad tunnistust, et ta liigselt vastasleeriga lepitust ei otsi. Kõlvarti prioriteetideks on Tallinn, venekeelne tiib ja lojaalsus. Värskes Päevakorras on lisaks Kõlvartile ja Keskerakonnale juttu ka Riigikogu sügishooaja algusest, Kaja Kallase idavedude skandaalist, Narva võimupöördest ning tuleva aasta riigieelarve puudustest. Stuudios olid Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ning Hindrek Riikoja Maalehest ja Urmas Jaagant samuti Eesti Ekspressist.

Keskerakonna uus esimees Mihhail Kõlvart võib olla siiras oma soovis taastada erakonna kodurahu ja teha vastaspoolega koostööd, kuid edasise tegevuse määravad tema toetajad. Ja nemad on märksa kättemaksuhimulisemad. Mis tõi Mihhail Kõlvartile Keskerakonna esimehe koha ja mis sai Tanel Kiigele saatuslikuks? Kelle pilli järgi hakkab erakond tantsima? Kas Keskerakonnal on uue juhiga valitsusse asja? Kellest saab Keskerakonna eurovalimiste esinumber? Päevakorra erisaates tõdesid Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja, et Kõlvarti ja tema juhatuses olevate toetajate käekiri saab selgemaks aasta lõpuks.

Keskerakonna võimuvõitlus jõuab kulminatsioonini - kes saab uueks esimeheks, Tanel Kiik või Mihhail Kõlvart? Merili Nikkolo ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ning Hindrek Riikoja Maalehest teevad oma tänamatud ennustused. Aga seda, mille üle otsustada, on keskerakondlastel palju. “Kui esimeheks saab Kõlvart, siis millised on need erakonnad, kes on valmis tegema valitsust mehega, kelle puhul kaitsepolitsei on viidanud tema vene sidemetele,” küsis Riikoja. Kiigel on oma miinused. “Aga me võime ka küsida, et kui erakond vajab muutust, siis mis Kiigega muutub? Ta on olnud senise esimehe Jüri Ratase lähedane kaasvõitleja. Kindlasti on neil erinevusi, aga mis ja kui palju Kiigega muutuks?” ütles Jaagant. Merili Nikkolo ei usu samuti, et Kiik tooks suuri muutusi, ta on olnud nõus sellega, kuidas Ratas on erakonda juhtinud. “Aga mis on Kõlvarti visioon? Milliseks erakond temaga muutub? Ta on väga hea kritiseerija, toob välja nurki, mis valesti tehtud,” leidis ta. Saates vaieldakse veel selle üle, kas Kallase abikaasa vene sidemeid puudutav skandaal on maha vaibumas või ei ole ning kes peaks päästma hädas omavalitsusi, riik või nad ise. Jutuks tuleb ka erakonna KOOS üks esindusfiguure Aivo Peterson, kes sai äsja süüdistuse riigireetmises.

Värskes „Päevakorras“ üritatakse aru saada, kas Kaja Kallase ümber lahvatanud skandaal on oma haripunkti saavutanud ning ta on hullema üle elanud või kestab kõik edasi. Üksmeelt selles osas ei leitud. Kuidas valitsus riigieelarvet plaanib kokku hoida? Kuidas leida koolidesse kümned puuduvad õpetajad? Kas sündimuse langus on pidurdumatu?

Kaja Kallase reaktsioon ja kriisihaldus tema abikaasa ettevõtte Venemaal tegutsemisest on olnud halb ja kurb. Päevakorras veel: Eesti 200 suur krahh (jälle), 400 miljonit eurot nagu maast leitud, kiidame president Alar Karise 20. augusti kõnet, abistatud enesetapu ja eutanaasia seadustamine tuleb arutlusele võtta.

Päevakorras seekord: Vene ja Valgevene kodanikelt on plaan võtta õigus KOV-valimistel hääletada; Narva võimuvahetuse perspektiiv ja poliitilise kultuurivahetuse ootus; lastetute naiste uuringu tormiline lahendus ja ootamatu paus; millal ja kes ometi paneb punkti Toomas Sildami ja rahandusministeeriumi vahelisele jagelemisele?

Presidendi sisenõunik Toomas Sildami vestlused rahandusministeeriumi kantsleri ja ministriga on olnud inetu lugu. Riigimehelik oleks Kadriorust taanduda, aga seda tehes tunnistaks ta süüd. Veel saates: Hussar üritab parlamendi töörahu taastada, kuid pall on hoopis Kaja Kallase käes. Jälle torm, milleks poldud valmis? Mida hakata pihta EISA-ga, mida keegi isegi juhtida ei taha? Slava Ukraini uurimine vajab uut peatükki.

See kriis kõlab tuttavalt: riikliku lennufirmaga on jama, mille nimi on äkiline suur kahjum. Kuidas ometi tuleb see nõukogule üllatusena? Päevakorras veel: vaeste patuste tänav Kadriorus ehk presidendi tühi kukkur ja laetud arvamused; automaks; "kommunist" Läänemets; Tsahnka valikud ministri ja ärimehena.

„See idee ei ole võibolla suurem asi, aga ma ei tea, kas see on nii suur raiskamine,“ tõdes Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant saates „Päevakord“. „Printsiibis on õige, et inimesi tuleks riigiga rohkem suhtlema panna. Veebileht aga kõlab nagu 2007. aasta, kus lähed veebilehele...ma ei tea, kas mingi noor avab brauseli et toksida sisse veebiaadress, et minna sinna jagama ideed, et teeks külaplatsi korda,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu. tema sõnul pole mõtet oodata, et mingi korralik veebileht läheks maksma vähem kui see summa, mida Norra maksumaksja raha eest selle projekti jaoks kulutada plaanitakse. „Igasugust sihtrühma tuleb püüda sealt, kus nad on,“ tõdes Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „Riik peab olema julgem palkama spetsialiste. Liiga tihti põrkume sellele, et riik teeb turunduse, aga sellega tegelevad ametnikud on selles valdkonnas kogemuseta.“ Veel tuli saates juttu RMK puidumüügi kestvuslepingutest, erakondade suvistest reitingutest, puuetega laste ning nende hooldajate kohtlemisest ning vihmavee uputustest Tallinnas.

Kas asi on koalitsioonipartneri viisakuses või suures soojas suves, aga automaksu plaan on kaugel sellest, mida sotsid oma valijatele lubanud on. Miks me sellest ei kuule? Päevakorras veel: Pruunsilla õnnetu annetus Metsküla koolile, raudteeülesõitude lõputu turvamine, Aadu Musta pärand Eesti poliitikas.

„Üritatakse välja mäelda justkui võimalikult keerulist süsteemi, mis oleks samal ajal lollikindel, et ei tekiks olukorda, kus inimesed registreeriksid lihtsalt oma autod kuskile mujale, et pääseda väiksemate maksudega,“ nentis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja saates „Päevakord“. Saates osalenud Urmas Jaagant ja Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdesid, et esmalt on vaja aru saada, millist probleemi valitsus üldse lahendada tahab. Praegu paistab, et vähemalt osaliselt soovib koalitsioon kehtestada varamaksu. Saates on juttu veel Keskerakonna sisevõitlustest, mille kohta teevad saateosalised ka oma ennustused.

Seekord "Päevakorras": Keskerakonna tormilised päevad, TTJA plaanid meediaruumi tõeväärsuse hindamisest, sahinad erakorraliste valimiste esilekutsumisest, kirikute nõukogu võimalik abielublokk

Kas Alar Karise ähvardus tulevikus usaldushääletusega eelnõude vastu võtmist mitte aktsepteerida ka tegelikult midagi maksab? Miks valitsus kärpimisel lati alt läbi jookseb? Hooldereformi start on konarlik, kui kiiresti riigipiir välja tuleks ehitada ning milliseid väikekoole meil vaja on.

Opositsioon ei seljatanud Riigikohtus koalitsiooni – kellele sellest kasu on? Miks tuli Kaja Kallast umbusaldada just praegu mitte juulis või augustis, kes muretseb erakondade reitingute pärast, kuidas eksamitulemusi parandada, mis päästaks Eesti majanduse.

Idapiiril juhtunud intsidendis on küsimusi jätkuvalt rohkem kui vastuseid, sest kahe politsei töötaja sattumine kogemata Vene poolele tundub praegusel ajal lihtsalt uskumatu. Värskes Päevakorras arutleti veel, milline on vastvalitud juhtide käe alla EKRE ja Isamaa saatus, miks põhikooli matemaatikaeksami tulemused tänavu tagasihoidlikud olid, kas Eesti 200 suudab uutest skandaalidest välja ujuda ning kuidas mõjutab pikk kuivus toidu hindu ja inimeste rahakotti. Stuudios olid Karoliina Vasli Delfist, Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Hindrek Riikoja Maalehest.

Ajakirjanikud Urmas Jaagant, Hindrek Riikoja ja Karoliina Vasli ennustasid, et Peeter Ernits kogub EKRE esimeheks kandideerides vastavalt 15, 25 ja 20 protsenti häältest. Kes täppi paneb, selgub homme, aga see ei muuda asjaolu, et EKRE valib esimeheks tagasi Martin Helme. Kui Ernitsa kandideerimise selgudes paistis, et tal ei ole peaaegu midagi kriitilist öelda praeguse partei juhtkonna kohta, siis nüüdseks on ta sõnastanud juba mitu olulist aspekti, mida erakond on teinud seniste juhtide vedamisel kehvasti. Juhti valib homme ka Isamaa ning seal on juba selge, et erakond saab uue esimehe. Aga kas see on Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas või Lea Danilson-Järg? Saates jõutakse järeldusele, et võitja pole enam nii kindel kui võis arvata nädal tagasi ning ei saa välistada, et hääletamise teise vooru jõuab ühe vana olija kõrval ka Danilson-Järg. Veel on saates juttu intriigidest kultuuriministeeriumis ning vaibumatust lärmist ümber ühenduse Salk.

Tõenäoliselt ei tea me kõiki asjaolusid, miks prokuratuur kahele Isamaa liikmele, ärimees Parvel Pruunsillale ja endisele Tartu abilinnapea Priit Humalale kahtlustuse esitas. Küll aga panevad seni teada olevad detailid küsima: ega ei juhtu taas nii, et lõpuks kohtus asi vett ei pea?

EKREst sai napilt Eesti populaarseim erakond, kuid mis sellest ka kasu on? Lea Danilson Järgil on lootust Isamaa esinaiseks saada pigem kahe aasta pärast. Kas abieluvõrdsus tuleb jõuga läbi suruda või peaks esmalt ühiskonna hoiakuid muutma ning kas lapsendamine tuleks praegusest seadusest välja võtta. Pisut räägime sellestki, kas palliplatsil on keelatud vaid rassistlik solvamine või kõik halvad sõnad.

Opositsiooni murdmine oli koalitsioonile väike võit. Miks Kaja Kallas ei mõtle, mida ta ütleb? Millal Johanna -Mariia Lehtme Riigikogu kohast loobub? Kas valitsus tõesti arvab, et ääremaal asuvad nii rikkad vallad, et neilt võib raha ära võtta ehk kas KOVide vahel raha ümberjagamisest tõuseb tulu?

„Vanemuise juhi kohale oli konkurss, kus lõppvoorus kolm kandidaati, aga Aivar Mäe enda sõnul konkursil ei osalenud,“ ütles Urmas Jaagant saates „Päevakord“. „Aga kui pärast konkursi luhtumist oli võimalik teha otsepakkumisi, oli Mäe sellest ametis huvitatud ja võttis selle vastu. Mis mulje see jätab?“ Greete Lehepuu sõnul peaks üldse esmalt küsima, kas pärast Estonia teatris sealt lahkumisega lõppenud skandaali võiks Vanemuise nõukogu leida, et Mäe sellesse ametisse sobib. Isegi kui Mäed milleski süüdi ei mõistetud. Veel arutatakse saates riigikogus kujunenud olukorda, kus opositsioon on pea täielikult halvanud parlamendi töö. Kes on süüdi ja miks seda kõike üldse tehakse? Saates tuleb juttu ka Saaremaast, mis pärast koroonaviirust ja elektrikatkestusi on nüüd kimpus joogivee reostusega. Samuti arutatakse, miks on alkoholisurmade hulk hakanud jälle kiires tempos kasvama ning kas poleks aeg ikkagi tõsta alkoholiaktsiisi järsult palju kõrgemale.

Tänases „Päevakorra“ saates tõdesid Hindrek Riikoja, Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant, et EKRE sisemise arutelu jõudmine avalikkuse ette näitab, et ka selles parteis ei püsi kõik lõplikult vaka all. Küll peavad praegu EKRE valimissõnumeid ja juhtimist kritiseerivad noored ekrelased peavad esmalt mõtlema, kas nad ise tegid piisavalt, et erakonnale tugev tulemus tuua. Samuti on kummaline kritiseerida erakonna valimissõnumeid nüüd kui valimised on läbi, aga valimistel nendega valijaid püüda kannatas küll. Veel räägitakse saates, kuidas heast riigivalitsemisest pole juttugi kui valitsus jätab suuele maksueelnõude kobarale ning vastuolulisele abieluvõrdsuse eelnõule arvamuse avaldamiseks aega vähem kui viis tööpäeva. Arutatakse ka, kas vene üliõpilastel peaks lubama Eestis nüüd õpinguid jätkata, nii nagu on soovinud Eesti ülikoolid.

Esimese hooga saavad Riigikogus kinnitatud kooseluseaduse rakendusaktid, abieluvõrdsuse kehtestamine jääb esialgu tõenäoliselt aga ootele, sest täit üksmeelt koalitsioonis selle osas veel ei ole, ennustatakse värskes Päevakorras.

Päevakorra saatejuhid ei jõudnud ühisele meelele, kelle elu uue valitsuse koalitsioonilepe halvemaks või paremaks teeb. Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu leidis, et tervikuna kirjeldavad valitsuse plaanid sellist Eestit milles tema tahaks küll elada. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja on veendunud, et uus valitsus ütles kokkuleppega selgesti - suuremaid peresid, kus kolm ja rohkem last, nad Eestisse ei soovi. Seda põhjusel, et kõiksugu muudatused teevad otseselt või kaudselt enim haiget just neile, kus peres rohkem lapsi kui kaks ning kelle sissetulekud on Eesti keskmise juures.

Maksutõusudest uus valitsus tõenäoliselt ei pääse, Kuhu on kadunud Eesti 200 juht Lauri Hussar, sest läbirääkimistel kipub tooni andma erakonna eelmine juht Kristika Kallas. Kas rahvakohtunike süsteem tuleks Eestis ringi vaadata, mis Yana Toomilt nii pentsikud avaldused. Kas Sandra Särava passib Majandusministeeriumi asekantsleriks sobivust oma ametisse. Stuudios olid Hindrek Riikoja Maalehest ning Urmas Jaagant ja Grete Lehepuu Eesti Ekspressist. Värske Päevakord tuleb välja igal reedel.

Värskes „Päevakorra“ saates leidsid Hindrek Riikoja Maalehest ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, et Eesti Energia juhtidele makstavate tulemustasude ning konkurentsikeelu hüvitiste puhul tuleb vaadata mitte nende poole, kes need summad saavad, vaid nende poole, kes neid maksavad. Selleks on Eesti Energia nõukogu. Saates tuleb veel juttu ägenevast võitlusest Keskerakonna esimehe kohale, Isamaa järeldustest, mis läks valimistel valesti ja kuidas süüdi olid kõik teised peale erakonna juhtide ning kuidas sotsid vaatavad oma sõnumites ja tegudes keskkonnateadlike tulevaste valijate poole.

Elmar Vaheri ja Eerik Heldna ümber lahvatanud tööstaaži ja pensioniskandaal on juriidiline sasipundar, millest mehed võivad veel võitjatena väljuda. Värskes Päevakorras räägivad Hindrek Riikoja ja Urmas Jaagant veel, kas prokuratuur mõõdab kõik ühe puuga, kas Mihhail Kõlvartil on lootust saada Keskerakonna juhiks, kuidas on nädalaga edenenud valitsuskõnelused ning milliseid väikekoole tuleks sulgeda.

Delfi uues poliitpodcastis Päevakord tõdesid Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja Maalehest, et voliniku teema justkui juhuslik üles kerkimine on tegelikult osa koalitsioonikõnelustest, kus Reformierakond edastab partneritele sõnumeid ka kaude. „Nende positsioon on tänu 37 parlamendikohale lihtsalt väga tugev,“ ütles Jaagant. Hindrek Riikoja sõnul võiks Reformierakond aga meenutada ka Edgar Savisaart, kellele tundus samuti pikka aega, et nad on võitjad ja ülitugevad. „Kuidas see kõik Savisaarele ja Keskerakonnale lõppes, teame me aga kõik,“ lausus ta. Päevakorras vaadati otsa ka koalitsioonikõneluste käigule, kus sprindi asemel joostakse praegu maratoni. Jutuks oli ka Tallinki suuromaniku Infortari võimalik börsile minek, Euroopa Liidu suur majade renoveerimisplaan ning riigiametnike palkade tõus ja avalikustamine. Uus Päevakord jõuab kuulajateni igal reedel. Saatejuhtideks on Hindrek Riikoja Maalehes ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist.

Enne valimisi maha vaikitud riigieelarve puudujäägi katmiseks võiks hakata taas mõtlema ettevõtete tulumaksu kehtestamisele, sest alternatiivideks on inimeste toetuste kallale minek või ulatuslikud kärped riigiautustest. Inimeste rahakoti kallale ei laseks valitsusel minna opositsioon, riigireformi pärsib aga pealiskaudsus. Delfi uues poliitipodcastis Päevakord otsisid Eesti ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja Maalehest kohti, kuidas Riigieelarve miinust vähendada. Jaaganti sõnul võib Reformierakond küll rääkida tasakaalus eelarvest, kuid sellest hoolimata tuleb riigil veel mõnda aega loota ka laenurahale. Hindrek Riikoja sõnul peab valitsus arvestama, et mitmed kärpeplaanid võid opositsioon venitamistaktikat kasutades nullida ja seetõttu tuleb hoolikalt valida, kust kokku hoida. „valida on kas inimeste toetuste, riigi kulude või ettevõtluse vahel,“ rääkis Riikoja. Urmas Jaagant ennustas, et järgmisel neljal aastal näeme me tavapärasest enam, et eelnõusid surutakse läbi valitsuse usaldushääletust kasutades, sest nii saab asju kiiremini teha. Opositsioon oma tema hinnangul kindlasti hääleks ja see teeb valitsuse elu raskemaks. Saates analüüsiti veel, miks sai Isamaast nende valimiste suurim kaotaja, kas elulootust on EKRE püüul e-valimisi vaidlustada, kuidas peaks Riigikogu minema edasi punamonumentide seadusega ning miks küll Euroopa Komisjon Henrik Hololei lennupiletitesse nii jahedalt suhtub.