„Päevakorra“ lõppemine ei tähenda, et viimane saade tihkelt poliitanalüüsi täis poleks. Täna päevakorras: riigifirmade nõukogud, alkoholipoliitika, Olerexi trahv, valimisringkonnad ning ähvardavalt kallis Narva kodusoojus. Ja muidugi eluloterii!

Teadaanne kuulajatele. Pilgud tagasi Narvale. Kolm peotäit mulda Nordicale. Eesti Energia suur mädapaise. Kuluhüvitiste kärbe.

„On absurdne, et Narva koalitsioonileppes peab ühele osapoolele üle kordama, et linnas aetakse asju Eestis kehtivate seaduste alusel,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Samas tõdes ta, et poliitilisest pragmaatikast lähtudes tegi Raik ainuvõimaliku käigu – poliitiku eesmärk on saada võimule ja kui see võimalus avaneb, tuleb seda kasutada.

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei kaalu see üle asjaolu, et Raik on valmis minema koostööle inimesega, kelle vaated on väga lähedased Venemaa omadele ning kes oma seisukohtade tõttu ka Keskerakonnast välja heidetud.

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et mõeldes eelolevatele valimistele on siin kaks vaadet. „On hea, et on linnapea keegi, kes ei ole Stalnuhhin või ka Jaan Toots, kes ei suutnud seal mägesid liigutada. Raiki eestimeelsuses ja suutlikkuses seal Narva poliitikas ujuda pole kahtlust,“ ütles ta. „Negativne pool – Stalnuhhiniga koalitsiooni tehes ehitab Raik talle pjedestaali, kus ta Stalnuhhin saab enne valimisi särada."

Kuidas toimetati Swedbankis Venemaa rahaga? Kas Martin Helme teab tõde nii sõja kui valimisõiguse kohta? Hundid ja ilvesed möllutavad vabalt. Kuidas reageerisid Eesti poliitikud Donalt Trumpi võidule?

Jätkud vene valijatega. Isamaa “alternatiivne eelarve”. Konjunktuuriinstituudi uuring ja valitsuse solvumine. Hotelli ja restoäride protest. Tallinna müstilised prügikastid. Eluloterii eriväljaanne: miljonipeldik, adjöö!

Siseminister Lauri Läänemets on pakkunud idee, et kohalikel valimistel eelregistreerimise kaudu valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes deklareerivad, et mõistavad Venemaa algatatud sõja Ukrainas hukka ja tunnustavad Eesti suveräänsust. Lisaks saaks jõustruktuurid neist nimekirjadest teatud meelsusega inimesi välja noppida.

See idee võib olla aga pikas vaates ohtlik, leidsid „Päevakorra“ saate osalised.

Riigieelarve esimene lugemine riigikogus. Põllumehed riigikaitsesse! Kas paistabki tasuta kõrghariduse lõpp? Kuluhüvitiste lõppematu arutelu. Põlva nutitee – ohutu Eesti tulevik?

Annetuste mõiste kipub väga laiaks. Mis toimub riigikaitsekomisjonis? Eksamite infosüsteemis jälle jamad. Prokuratuur ei saa enam sideandmeid kasutada. Palju õnne, EOK president Kersti Kaljulaid!

Kas ametnikud puhkavad liiga palju? Sisserände piirarvu tõstmine. Nursipalu elanikele antakse liiga vähe raha? Kas Läänemets pööras majanduspõhimõtted ringi või antakse talle põhimõtte pärast pasunasse? Uut Ida-Viru eriesindajat ei tule. Mis asi see sutsakas siis üldse oli?

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et idee koolis nutitelefonid keelata või kasutust piirata on iseenesest hea idee, kuigi miks lastelt samal ajal nõuda siis aina enam e-kooli ja muude digilahenduste kasutamist. „Liiga vara surutakse lastele nutitelefone kätte,“ tõdes ta.

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Greete Lehepuu arvates oleks pigem hea, kui niigi piiratud tähelepanu- ja keskendumisvõimega lastelt võetaks üks stimulant vähemaks. „Mida laps oma nutitelefonis teeb? Istub kael konksus TikTokis ja rullib videosid. Kas nutitelefonide piirang koolides peab olema seaduses kirjas, on iseküsimus.“

Kooli põhikirjas või sisekorras võiks olla üsna lihtne telefonide kasutus ära reguleerida, aga miskipärast soovitakse just seaduse muutmist, märkis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Mulle tundub, et selle põhjus ei ole koolides, õpetajates või lastes, vaid hoopis lapsevanemates. Mul pole fakte, aga kõik viitab, et nõudlike lapsevanematega toimetulekuks on koolidel vaja seaduse jõudu, omaenda sisekorra eeskirjadest jääb väheks,“ pakkus ta.

Eesti 200 esinaine Kristina Kallas teatas sellel nädalal, et 2028. aastast muutuvad sotsiaaltoetused Eestis vajaduspõhisteks. Teda ei seganud tõsiasi, et tänaselt valitsusel on väga napilt võimalusi päris elus sellist lubadust teoks teha.

Midagi pole parata: äri ja poliitika ristumiskoht nõuab alati avalikkuse kõrgendatud tähelepanu. Poliitikasse suunduvad ettevõtjad peavad sellega arvestama. Riigikogulaste Hiina visiidist, mis näeb üha halvem välja. Eesti otsib ettevõtlusmaksu ja kompab kärpeid. Kallas vs. Michal. Kas vanglaid peaks rendile andma?

Riigikogu liikmetele peaks olema päevselge, milliseid poliitilisi ja julgeolekuriske hiinlaste kutsel ja nende kulul Pekingisse sõitmine kaasa toob. Saates veel: jälle uued kärped, eestikeelse hariduse algus, jahtumisaeg tippjuhtidele, Lihula monumendi saaga.

Uus Lasnamäe linnaosavanem on probleemidest hoolimata trump sotsidele. Eelarvekõnelused ja majandusprognoos. Eesti riigi võlakirjad või võlukirjad? President Kersti Kaljulaid mõtleb EOK juhiks saamisele. Kellest saab Eesti200 uus juht? Eluloterii!

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant märkis, et rIigikogu aseesimees Toomas Kivimägi heitis kohtule ette, et kohus on aravõitu ja otsustas mitte kaalutleda seaduse mõtte kõrval Repinskile ette heidetud tegusid. „Aga kohus saab lähtuda seadusest. Kui selle järgi ei saa öelda, et miski on rikkumine, siis nii on,“ ütles ta.

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja arvates on Kivimägi silmakirjalik – parlamendil on olnud aastakümneid aega seaduseid korda teha. „Aga probleem on, et riigikogu liikmel ei ole mundriau. Rikkujad ei satu oma kolleegide pahameele alla. Seda suhtumist ei ole,“ möönis ta.

„Eraldi tahan rõhutada, et riigikogu liikmed võtku õppust sellest, mis reeglid on kehtestatud eraettevõtetele,“ märkis RIikoja. „Miks riigikogu liige ei võiks pidada sõidupäevikut nii nagu see eraettevõtluses käib?“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et Kõlvarti ja Madisoni ühisavalduse taga pole muud kui tähelepanuvajadus. „Mihhail Kõlvartil on erakonnas halb seis, milline on reiting, hädasti on tarvis silma paista, aga Isamaa ei taha neist riigikogus midagi kuulda. EKREga ei taha Keskerakond ise midagi koos teha,“ selgitas ta. „Jaak Madison on hädas. Temani on jõudnud arusaamine, et ta on silmapaistev europarlamendisaadik, kuid EKREsse kuulumine on olnud selles väga olulise tähtsusega. Viimastel kuudel on ta tajunud, et nüüd kus ta EKRE liige pole, on keerulisem silma paista.“

Grete Põlluste Delfist ütles, et Madison on seni olnud EKRE-sinine, siis mis teeb tema profiilile Keskerakonna-roheline. „Jana Toomi siunamist ja vaadetes justkui pehmenemist on Madisoni endised erakonnakaaslased nina alla hõõrunud kõvasti,“ märkis ta. „Head see ühisavaldus tema kuvandile ei pruugi teha.“

„Mida siis sotsid teinud on?“ küsis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Sotsite toetus on tõusnud Reformierakonnast mööda ja on nüüd 17,4%. Sellega on nad toetuselt teine partei Eestis Isamaa järel. „Teinud pole sotsid ju midagi. Kui vaatame uut koalitsioonilepet, siis seal on ridamisi punkte, millele nad on käe alla pannud, aga mis neile ilmavaateliselt sobida ei tohiks.“

Riikoja arvates ei ole sotsidel ühtegi töövõitu ette näidata, mille eest neile vahefiniši punkte anda.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et ka poliitikas kehtiv vana hea nn sõjaseadus: ära mingil juhul sega vastast, kui ta teeb parajasti vigu. „Sotsid seda teevadki. Nad näevad, et kõik mida Reformierakond teeb, on neile endile mingil määral kahjulik ja seal ei tohi neid selles segama minna,“ ütles ta. „Tulemus on see, et Reformierakond on pikemas trendis toetuselt langenud ja sellest on sotsidele piisanud selleks, et reitingutes kõrgemale tõusta.“

Läks kaks nädalat ning välja tuli esimene minister, kes küsib kärpevabastust. Vastu ootust ei ole selleks aga mõni sots – hoopis Eesti 200 esindav justiitsminister Liisa Pakosta. Ei häiri teda tõsiasi, et just tema koduerakond rääkis kõige valjemalt karmide kärbete vajadusest.

Päevakorras veel:

Kui hukas meie majandus on?
Kes mõistab haridusministeeriumi visiooni keskharidusest?
Keskerakonna järgmine jooksulaine
Prügikastiskandaal Tallinnas?
Viimane Eluloterii enne Greete puhkust

Maksud ja nende muudatused. Vladimir Svet. Automaks läheb Riigikogus uuele katsele. Kas Pevkur on siis minister või ei ole? Törts olümpiajuttu. Eluloterii

Poliitikasaates „Päevakord“ tõdesid Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja, et Reformierakond on tõmmanud paarinädalastest kõnelustest kõige pikema kõrre.

Kõik, mis puudutab rahandust, majandust ja riigikaitset, on uues valitsuses Reformierakonna kätes.

Seekord päevakorras: ERJK käsib erakondadel SALGA abi eest arved maksta; mis seis on koalitsiooniläbirääkimistel; Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar ja tema päevikud; kas Eesti paneb haridusraha liialt betooni? Eluloterii olümpia eri!

Saates veel: on meil põhjust karta politseiriiki? Kuidas püsivad meie ülikoolides putinistid? Miks HARNO-l küll häbi ei ole? Kus võiks edendada soolist tasakaalu?

Päevakorras veel: Miks ei tohiks lasta end kaitsemaksu nimest lollitada lasta? Mart Võrklaeva kaks stsenaariumit rahandusministrina. Peatume korraks uue Helmete-vaba EKRE loomise seisul. Sobrame Tartu rahakotis. Ega see laenuandjate pantvangi pole langemas? Rõõmustame elektri võrgutasude suurenemise üle (ilma igasuguse irooniata!).

Reformierakond pani Kristen Michali ametisse. President kaitses automaksuga seoses puuetega inimesi, Signe Riisalo keeras neile selja. Kes on Tallinna Sadama protsessi venimises süüdi? Koolilõpetajad kannatasid ametnike tõttu. Arnold Rüütel lahkus EKREst.

„Eestile tähendab see, et meil on üks eestlane, keda teab kogu maailm,“ ütleb Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson „Päevakorra“ saates pärast eile öösel Brüsselis langetatud otsust, et Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaat.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ehk ERK on seni veel vaid hoiatus. Erakonda pole sellest seni saanud ega tea, kas saabki. Ja isegi kui saab, on neil üsna raske püsima jääda, rääkimata EKREst populaarsemaks kerkimisest.

Kusti Salm paneb ootamatult ameti maha; EKRE pereheitmine; Riigikontrollid lasid Rail Balticu põhja; Eesti rahvaarvu prognoos on tume; kes võitis valimisennustuse?

Eesti 200 hävis valimistel nii suurelt, et sisulist toetust tal Eesti valijate seas enam ei ole.

Europarlamendi valimiste kampaaniates seekord keskset diskussiooniküsimust ei tekkinud, tõdesid „Päevakorra“ saates Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Jaaganti sõnul on meediamajad küll kõvasti pingutanud, et teha selgeks, mis on kandidaatidel vahet, mis on nende ideed. „Aga üldist aruteluteemat, mis europarlamendivalimistega haakuks, ei ole. Sõda Ukrainas on küll keskne küsimus ja see mõjutab ka valimistulemust, aga tiksub siiski taustal ja pole debatti tekitanud,“ ütles ta.

Riikoja arvates tasub tähele panna, et mujal Euroopas on teisi teemasid, mis julgeolekust rohkem kõneainet pakuvad. „Neis on migratsiooniteema palju suuremalt üleval. Keskmise eurooplase jaoks on see olulisem kui sõda Ukrainas,“ märkis ta. „Ja miks me üldse ootame, et need valimised peaksid Eesti inimesi kuidagi erutama? Väga palju üle 30 protsendi pole Eestis valimisaktiivus eriti olnud.“

Lehepuu tõdes, et ta oleks oodanud, et julgeolekuteema tõttu need valimised siiski kõnetaks Eesti inimesi varasematest kordadest rohkem.

Johanna-Maria Lehtme ning Slava Ukraini raha kasutamise uurimises jõuti viimaks kahtlustuseni. Tiit Riisalo armastab kallilt lennata ja ikka riigi kulul. Riigieelarve kärpimine VOL 27 – kas viimaks on edenemist? Metsaomanikud tulid Toompeale protestima aga kas ka asjapärast? Eestis soovitatakse tõsta alkoholiaktsiisi ja piirata selle kättesaadavust. Esmaspäeval algavad Euroopa Parlamendi valimised. Kas see inimesi tegelikult ka huvitab?

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nentis saates „Päevakord“, et ERJK otsus Margus Tsahkna suhtes on väga huvitav pretsedent. „Et poliitikud ees ja ministeeriumid taga üritavad uusi suhtluskanaleid leida, kuidas noorte inimesteni jõuda, on hea. Kust jookseb piir ministri kui poliitiku ja ministri kui ühe ministeeriumi juhu promo vahel, on keeruline öelda,“ tõdes ta. „Samuti, et kas erakondade rahastamise järelevalve komisjon on selle õige piiri üles leidnud.“

Riikoja leidis, et kõik oleks hoopis teistmoodi, kui kõnealune Tsahkna India-visiit oleks toimunud tänavu juulikuus. „Sel oli selge eesseisvate valimiste pitser peal,“ ütles ta.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et lugu ongi alati parem jutustada läbi inimese, eriti kui teema ise on keeruline. „Kui teha mõni postitus, kus anonüümne maja, ministeerium midagi teeb, arendab mingeid suhteid, siis see ei huvita paraku eriti kedagi,“ ütles ta. „Kui on aga persoon, kelle kaudu neid asju rääkida, on see isiklikum ja mõjub kohe teistmoodi.“

Jaaganti arvates saab piiri tõmmata sealt, mida klipis näidatakse ja räägitakse, kas midagi ütleb või arvab konkreetne poliitik või on ütlejaks ministeerium läbi oma juhi.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu avaldas lootust, et see juhtum ei heiduta teisi ministeeriume ikkagi proovima ja mõtlema, kuidas erinevates keeltes oma tööst kõneleda. „On õige, et seda tehakse, me peame teada saama, mida riik teeb ja milline see on,“ ütles ta.

Tsahkna käis Gruusias. McDonalds hakkas eestikeelseks. Kuidas kärbitakse? Valusalt! (Ennustame riigikaitsemaksust teatamise aega). Riigikohus lubas rohelised suurema nimekirjaga valimistele. Kas Tallinna võimuliit laguneb?Vene varade konfiskeerimine võib olla põhiseadusega vastuolus. Eluloterii

01:48. Eelvaade tulevasele kliimaseadusele. 17:30. Võrklaev teeb tööd. 27:28. Meid jälgitakse! Õiguskantsler ütleb, et juba üle piiri palju. 35:20. E-riigi arenguhüpe? 42:29. HARNO ostab end roheliseks. 50:16. Eluloterii

Eelmisel suvel kui toonane EKRE liige Peeter Ernits teatas kandideerimisest partei juhiks Martin Helme vastu, kõlas „Päevakorras“ mitu ennustust. Ühe järgi ootab Ernitsat EKREst lahkumine kolm nädalat pärast üldkogu, teise järgi kulub selleks ehk pool aastat.

Läks nii, et kulus isegi peaaegu aasta. Aga nüüd see juhtus, Ernits lahkus ja veelgi valjema kriitika saatel. 

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei muuda see EKREs midagi, vanker läheb edasi nii nagu see seni on liikunud. „EKRE on pereäri, näpuotsaga antakse sõnaõigust ka mõnele teisele liikmele,“ ütles ta. „Üks ja teine partei juhtliige on küll öelnud, et eks Ernitsal oli ühes-teises asjas ju õigus ka.“

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et eristada tuleb kaht asja: Ernitsa kriitika sisu ning selle välja ütlemise ajastust ja ajendit. „Ernits kandideeris eelmisel suvel erakonna juhiks ja osa tema toonaseid etteheiteid on tal ka praegu. Aga kriitika ajastusel näib oma tagamõte, sest kas ta tõesti on pea aasta aega vaevelnud nende mõtetega, mis tema arvates kõik erakonnas valesti on?“ küsis Jaagant.

Kuna Ernits on öelnud, et keegi võiks Helme kõrval veel esimeheks kandideerida, siis küllap on tal ka soosik, näiteks Jaak Madison, keda Ernitsa praegune kriitika võiks toetada.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul on loomulik, et nüüd kerkib kriitika. „Enne ehk oligi toerdam erakonnas olla, mil oli tõusulaine. Kui valimised ei läinud nii nagu loodeti, tuleb mõelda, kas me arutame seda, kuidas me asju parandame,“ ütles Nikkolo.

Tema arvates võiks Helmed endale natuke otsa vaadata, aga sisekaemust pole kuskilt välja paista, samuti tunnistamist, et kuskil tehti vigu. „On võetud suund, et kõik läks hästi, süüdi olid e-valimised. Küllap aga erakonnas on neid, kes mõtlevad, et olgu, tulemus polnud see, mida ootasime, teeme muutusi. Praegu ei paista, et selleks valmis oldaks, välja seda vähemalt ei räägita,“ leidis ta.

Sel nädalal tuli avalikuks, et Eesti suurettevõte Bolt on püüdnud Eesti majandusministeeriumi kaudu survestada muutma Bolti tegevust mõjutava EL-i direktiivi firmale soodsamaks.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates on igati õige, et Bolt tegutseb enda huvides - nii see asi peabki käima, sama teevad ka teised asutused ja ettevõtted. „Küsimus on, kas lobitöö registreerimata jätmine oli sihilik või lihtsalt väike lohakus. Kas asekantsler töötas kuidagi Bolti huvides? Ma ei näe tõendeid, et ta ise oleks väga aktiivselt sekkunud,“ ütles Nikkolo. „Ega Bolt pole ju andnud kellelegi raha, et siin on eelnõu mustand, viige see ellu.“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja eristab Bolti juhtumis kolme aspekti: esiteks Bolti õigus ja isegi kohustus oma huvide eest seista, teiseks riigi võimekus Bolti huvisid arvestada laiemas kontekstis kui vaid ühe firma nägemus maailmast ning kolmandaks - kuidas Euroopa tahaks platvormitööd reguleerida.

„Bolt on käitunud nii nagu ta peab käituma. Aga on vaks vahet, kas riik lihtsalt kuulab oma ettevõtjaid või teeb asju täpselt nii nagu ettevõte ütleb, sest riigil pole väga täpset arusaama, kuidas mingi valdkond toimib,“ ütles Riikoja. „Siin see, kuidas riigi poolt oli valmisolek külma kõhuga ühe ettevõtte huvisid esindada, on kurb.“

Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et uurim kahju selles juhtumis on löök usaldusväärsusele, et lobitöö on avalik ja kontaktidest ametnike ja ettevõtjate vahel jääb jälg maha. „Lobi on täiesti normaalne, aga kui kujuneb Eesti riigi seisukoht, siis ma tahaks näha, kes on selle kujunemisse panustanud, kuidas seda on tehtud ja kui palju selleks on raha kulutatud,“ ütles ta. „Kui ikka ja jälle juhtub, et kuskil pole mõnd kirjavahetust registreeritud, siis tekib aga küsimus, kus ja kui palju veel on lobitööd, mida pole avalikustatud.“

Obstruktsiooni kui tööriista ei tohiks opositsioonilt ära võtta, ükskõik, kui jaburalt seda ei kasutata. Saates veel: Tallinna võimuliit alustas rabinaga; Madis Kallas tahab koju; Repsi tõetund läheneb; Parmase järelevalve lõppes eikuskil; miks kohus Ekspressi valmimata loo keelas; mini-eluloterii.

Kas Vene kiriku keelamisel on mõtet? Kes Tallinna võimukõnelustel järgi annab? E-eksamite e-käkk, Eesti Energias tehakse audit, mida Konstantin Vassiljev valesti tegi, kärpejutud on tagasi.

Tallinna võimukõneluste edenemine. Riigikogu sai uue juhatuse. Magnumi andmed läksid jalutama. Majanduskasv on ümmargune 0. Mida teha Vene õigeusukirikuga Eestis? Operail müüdi maha ja ikka on paha.

Tallinna praeguse linnavõimu kukkumise üle arutlenud Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidsid, et sotsid tegid julge sammu kui aitasid maha võtta senise linnapea Mihhail Kõlvarti. Uuest neljapealisest võimuliidust ei ole aga linnakodanikel just palju võita.

Jaagant ütles saate alguses „läbirääkimismeeskondade“ asemel „kampaaniameeskonnad“ ja see sõnavääratus osutus kogemata päris täpseks. Riikoja sõnul on hetkel kõik nii lahtine kui olla saab. „See paralleel mulle meeldib, et koostatakse kampaaniameeskondi, sest eks töö käibki järgmise aasta kohalike volikogude valimiste nimel,“ tõdes ta. „Linnakodanikul sellest kõigeks küll mitte midagi võita ei ole.“

Lehepuu nentis, et samas ei ole linlastel ka midagi kaotada. „Isamaa sõidab bravuurikalt, aga tõmbab üle. Neil pole vaja oma reitingu pärast tõmmelda. Kas neil tõesti on jõuõlga minna siitkaudu riigi koalitsiooni mõjutama?“ küsis ta.

Kuna Isamaa on riigi vaatest ainus opositsioonierakond, kes läheb linnas koalitsiooni tegema, on Jaaganti arvates neil vaja end näidata ja kehtestada. „Sõnaväärtatusena ütlesin ennist „kampaaniameeskondi“, aga just selle kampaania jaoks on neil vaja võtta neist kõnelustest maksimum. Ja selle saavad nad siis kui need kõnelused kestavad võimalikult kaua,“ ennustas Jaagant, et kõnelused ei lõppe nii kiirelt kui tahaksid sotsid ja Reformierakond.

Kevade esimeses saates palju jooksvaid teemasid: Tallinna linnavõimule joostakse pärast Porto Franco otsust tormi; Kalle Laanet pistis jooksu justiitsministri kohalt; Vene kodanikud Eestis jooksid valima, kas keelata neil valimast Eestis? Kuhu jookseb regionaalminister Madis Kallas?

Vanuse ülempiir autojuhilubadele? Boonusena: Greete eluloterii!

Täna Päevakorras: Taavi Rõivas annab ekspeaministritele eeskuju. Laanet vs Parmas – kes on tegelikult süüdi? Keskerakond tikub ikka Venemaa külje alla. Millal ületab Eesti 200 oma kasvuraskused? Järjejutt Riigikogus ehk kuluhüvitused aastal 2023. Reklaamiseadust muutes keeruliste asjadega ei tegeleta

Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ütles ALDE-le „ei“.

„Mulle tundub, et selle otsuse ootus hoidis Kallase suhtes mingit kriitikat tagasi, et noh, vaatame, mis ta siis teeb,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Üldiselt Kallase otsus väga palju ei muuda, Euroopa ametikohad jaotatakse kokkulepete alusel ja seal pole lõpuks tähtsust, kes on esikandidaat või mitte. Lõpuks võib Kallas ikkagi saada mingi konkreetse ametipakkumise.“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nõustus, et kriitika on seni paisu taga püsinud. „Kindlasti juhtub Kallasel see, et teda tabab erakonna sees senisest suurem kriitikalaine. Kuna paljud tajusid, et peaministrit ja erakonna esimeest on vaja vahetada, siis paljud kriitikud seal lootsid, et Kallas kasutab võimalust välja tagurdada,“ selgitas Riikoja. „Kriitika Kallase suhtes läheb suuremaks, iseasi, kui palju sellest avalikuks saab.“

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tunnustas Kallast, et too oma otsusega sellele õhus olnud küsimusele ja spekulatsioonidele punkti pani. „Mingi võbin ja ebakindlus on olnud tajutavalt õhus, et öelgu Kallas mis tahes, aga äkki ikka kuskil taustal mingid läbirääkimised käivad,“ ütles ta. „Et ta selle teema nüüd ära lõpetas ja see teema on maas, siis võib vaadata seda kui kohta, kust ka erakond saab uuesti edasi minna.“

Seekord päevakorras: Eesti 200s toimuv paistab tõsine eksistentsiaalne kriis. Narva haigla ja muud piirilinna imed. Veiko-Vello Palm lahkub kaitseväest. NATO riikide sõdurid Ukrainasse? Swedbanki rahapesu süüdistus kukkus ära.

EV106 ehk (kirutud) kontsert ja kõned.

„Probleem on korruptsiooniohus,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Tema sõnul pole küsimus selles, kas personaalse riigi idee ja projekt laiemalt on hea asi, täiesti võib olla. Ka see pole küsimus, et ministeerium on võtnud oma visiooni aluseks Nortali materjalid.

„Probleem on korruptsiooniohus. Eestil on vaja ettevõtet või ettevõtteid, kes seda projekti ellu viivad. Ja Nortal on üks vähestest, kellel oleks selline võimekus,“ ütles Riikoja. „Meil pole mingit teadmist, kas Nortal on seda projekti juba ette valmistanud, kui suur on tema konkurentsieelis juba teiste firmade ees kui peaks hakatama hankeid korraldama.“

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et poliitikute-ettevõtjate jaoks on kujunenud nokk kinni-saba lahti olukord. „Ühelt poolt tõesti, kui poliitikud midagi omast peast mõtlevad, mingit kriisi lahendavad, öeldakse igalt poolt, et aga spetsialistid ja ettevõtjad, miks te nendega ei räägi? Ja siis kui räägitakse, küsitakse kohe, et miks tegutsete ettevõtjate ärihuvide järgi,“ ütles ta.

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist leidis, et tekkinud olukorra nn süüdlane võib olla ministeerium, kus pole ehk olnud aega, suutlikkust või võimalust asju läbi mõelda.

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas ise oma nn Balti riikide tuuri, lendas tõenäoliselt vastu taevast ka Eesti julgeolekuasutuste plaan, kuidas visiiti piisavalt kaua sajalas hoida. Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et kogu turvaoperatsioon - iseenesest äärmiselt vajalik - distantseeris ürituse rahvast. „Meil on nii palju ukrainlasi Eestis, et kujutasin ette kogunemisi Vabaduse väljakule või Toompea lähedusse, kuhu aga vähegi saab, lipud lehvivad ja ollakse elevuses,“ sõnas ta ja tõdes, et nii siiski ei läinud. Hindrek Riikoja Maalehest lisas, et turvaoperatsiooni korraldajate sõnul tulenes kogu käsitlus ohuhinnangust. „Vilniuses pidas Zelenskõi avaliku kõne, kuhu Leedu president kutsus kõiki inimesi kohale tulema. Eestis sellist asja ei tehtud. Kas see siis tähendab, et Eestis oli ohuhinnangu järgi olukord kuidagi ohtlikum?“ „Minul ei ole ka muud järeldust teha, kui et siin oli mingi põhjus, mistõttu oli kogu korraldus teistsugune kui Leedus,“ ütles Urmas Jaagant Eesti Ekspressist. „Ma tean, et politsei ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, alati jääb võimalus, et meie noored ja hakkajad politseijuhid tegid kõik mis võimalik ja natuke rohkem.“

„Päevakorras“ veel:

Keskerakonna pooldumise jätkud ja mõjud; kas Eesti peaks ostma osaluse lätlaste Air Balticu lennufirmas?
Õpetajate streigipäev aina läheneb, aga vähemalt väliselt käib palavikuline kokkuleppe otsimine
Kas märtsipommitamise aastapäeval tohib kabareed etendada?
Naiste hügieenitarbed koolidesse - lõpuks ometi.