Päevakord

"Päevakord" on arvamussaade, mis on tasakaaluks – vajadusel kiidetakse Reformierakonda ja laidetakse Keskerakonda ning vastupidi. Sest kunagi ei ole keegi piiritult hea või jäägitult halb. Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ning Hindrek Riikoja Maalehest on Eesti elu kõigis tahkudes igapäevaselt küünarnukkideni sees, räägivad inimestega ning teavad, miks on asjad just nii läinud või kuidas need minema hakkavad. Sestap võetaksegi igal reedel kokku olulisemad juba juhtunud asjad ning vaadatakse alati ette ka järgmisesse nädalasse. Sest me kõik väärime teadmist, miks asjad on just nii ning kuidas saaks paremini.

Saatejuhid
Greete Lehepuu, Hindrek Riikoja, Urmas Jaagant
Episoodid

Eesti 200 hävis valimistel nii suurelt, et sisulist toetust tal Eesti valijate seas enam ei ole.

10.06.2024 41 m

Europarlamendi valimiste kampaaniates seekord keskset diskussiooniküsimust ei tekkinud, tõdesid „Päevakorra“ saates Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Jaaganti sõnul on meediamajad küll kõvasti pingutanud, et teha selgeks, mis on kandidaatidel vahet, mis on nende ideed. „Aga üldist aruteluteemat, mis europarlamendivalimistega haakuks, ei ole. Sõda Ukrainas on küll keskne küsimus ja see mõjutab ka valimistulemust, aga tiksub siiski taustal ja pole debatti tekitanud,“ ütles ta.

Riikoja arvates tasub tähele panna, et mujal Euroopas on teisi teemasid, mis julgeolekust rohkem kõneainet pakuvad. „Neis on migratsiooniteema palju suuremalt üleval. Keskmise eurooplase jaoks on see olulisem kui sõda Ukrainas,“ märkis ta. „Ja miks me üldse ootame, et need valimised peaksid Eesti inimesi kuidagi erutama? Väga palju üle 30 protsendi pole Eestis valimisaktiivus eriti olnud.“

Lehepuu tõdes, et ta oleks oodanud, et julgeolekuteema tõttu need valimised siiski kõnetaks Eesti inimesi varasematest kordadest rohkem.

08.06.2024 58 m

Johanna-Maria Lehtme ning Slava Ukraini raha kasutamise uurimises jõuti viimaks kahtlustuseni.

Tiit Riisalo armastab kallilt lennata ja ikka riigi kulul.

Riigieelarve kärpimine VOL 27 – kas viimaks on edenemist?

Metsaomanikud tulid Toompeale protestima aga kas ka asjapärast?

Eestis soovitatakse tõsta alkoholiaktsiisi ja piirata selle kättesaadavust.

Esmaspäeval algavad Euroopa Parlamendi valimised. Kas see inimesi tegelikult ka huvitab?

31.05.2024 53 m

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nentis saates „Päevakord“, et ERJK otsus Margus Tsahkna suhtes on väga huvitav pretsedent. „Et poliitikud ees ja ministeeriumid taga üritavad uusi suhtluskanaleid leida, kuidas noorte inimesteni jõuda, on hea. Kust jookseb piir ministri kui poliitiku ja ministri kui ühe ministeeriumi juhu promo vahel, on keeruline öelda,“ tõdes ta. „Samuti, et kas erakondade rahastamise järelevalve komisjon on selle õige piiri üles leidnud.“

Riikoja leidis, et kõik oleks hoopis teistmoodi, kui kõnealune Tsahkna India-visiit oleks toimunud tänavu juulikuus. „Sel oli selge eesseisvate valimiste pitser peal,“ ütles ta.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et lugu ongi alati parem jutustada läbi inimese, eriti kui teema ise on keeruline. „Kui teha mõni postitus, kus anonüümne maja, ministeerium midagi teeb, arendab mingeid suhteid, siis see ei huvita paraku eriti kedagi,“ ütles ta. „Kui on aga persoon, kelle kaudu neid asju rääkida, on see isiklikum ja mõjub kohe teistmoodi.“

Jaaganti arvates saab piiri tõmmata sealt, mida klipis näidatakse ja räägitakse, kas midagi ütleb või arvab konkreetne poliitik või on ütlejaks ministeerium läbi oma juhi.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu avaldas lootust, et see juhtum ei heiduta teisi ministeeriume ikkagi proovima ja mõtlema, kuidas erinevates keeltes oma tööst kõneleda. „On õige, et seda tehakse, me peame teada saama, mida riik teeb ja milline see on,“ ütles ta.

24.05.2024 52 m

Tsahkna käis Gruusias. McDonalds hakkas eestikeelseks. Kuidas kärbitakse? Valusalt! (Ennustame riigikaitsemaksust teatamise aega). Riigikohus lubas rohelised suurema nimekirjaga valimistele. Kas Tallinna võimuliit laguneb?Vene varade konfiskeerimine võib olla põhiseadusega vastuolus. Eluloterii

18.05.2024 56 m

01:48. Eelvaade tulevasele kliimaseadusele. 17:30. Võrklaev teeb tööd. 27:28. Meid jälgitakse! Õiguskantsler ütleb, et juba üle piiri palju. 35:20. E-riigi arenguhüpe? 42:29. HARNO ostab end roheliseks. 50:16. Eluloterii

11.05.2024 52 m

Eelmisel suvel kui toonane EKRE liige Peeter Ernits teatas kandideerimisest partei juhiks Martin Helme vastu, kõlas „Päevakorras“ mitu ennustust. Ühe järgi ootab Ernitsat EKREst lahkumine kolm nädalat pärast üldkogu, teise järgi kulub selleks ehk pool aastat.

Läks nii, et kulus isegi peaaegu aasta. Aga nüüd see juhtus, Ernits lahkus ja veelgi valjema kriitika saatel. 

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei muuda see EKREs midagi, vanker läheb edasi nii nagu see seni on liikunud. „EKRE on pereäri, näpuotsaga antakse sõnaõigust ka mõnele teisele liikmele,“ ütles ta. „Üks ja teine partei juhtliige on küll öelnud, et eks Ernitsal oli ühes-teises asjas ju õigus ka.“

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et eristada tuleb kaht asja: Ernitsa kriitika sisu ning selle välja ütlemise ajastust ja ajendit. „Ernits kandideeris eelmisel suvel erakonna juhiks ja osa tema toonaseid etteheiteid on tal ka praegu. Aga kriitika ajastusel näib oma tagamõte, sest kas ta tõesti on pea aasta aega vaevelnud nende mõtetega, mis tema arvates kõik erakonnas valesti on?“ küsis Jaagant.

Kuna Ernits on öelnud, et keegi võiks Helme kõrval veel esimeheks kandideerida, siis küllap on tal ka soosik, näiteks Jaak Madison, keda Ernitsa praegune kriitika võiks toetada.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul on loomulik, et nüüd kerkib kriitika. „Enne ehk oligi toerdam erakonnas olla, mil oli tõusulaine. Kui valimised ei läinud nii nagu loodeti, tuleb mõelda, kas me arutame seda, kuidas me asju parandame,“ ütles Nikkolo.

Tema arvates võiks Helmed endale natuke otsa vaadata, aga sisekaemust pole kuskilt välja paista, samuti tunnistamist, et kuskil tehti vigu. „On võetud suund, et kõik läks hästi, süüdi olid e-valimised. Küllap aga erakonnas on neid, kes mõtlevad, et olgu, tulemus polnud see, mida ootasime, teeme muutusi. Praegu ei paista, et selleks valmis oldaks, välja seda vähemalt ei räägita,“ leidis ta.

03.05.2024 51 m

Sel nädalal tuli avalikuks, et Eesti suurettevõte Bolt on püüdnud Eesti majandusministeeriumi kaudu survestada muutma Bolti tegevust mõjutava EL-i direktiivi firmale soodsamaks.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates on igati õige, et Bolt tegutseb enda huvides - nii see asi peabki käima, sama teevad ka teised asutused ja ettevõtted. „Küsimus on, kas lobitöö registreerimata jätmine oli sihilik või lihtsalt väike lohakus. Kas asekantsler töötas kuidagi Bolti huvides? Ma ei näe tõendeid, et ta ise oleks väga aktiivselt sekkunud,“ ütles Nikkolo. „Ega Bolt pole ju andnud kellelegi raha, et siin on eelnõu mustand, viige see ellu.“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja eristab Bolti juhtumis kolme aspekti: esiteks Bolti õigus ja isegi kohustus oma huvide eest seista, teiseks riigi võimekus Bolti huvisid arvestada laiemas kontekstis kui vaid ühe firma nägemus maailmast ning kolmandaks - kuidas Euroopa tahaks platvormitööd reguleerida.

„Bolt on käitunud nii nagu ta peab käituma. Aga on vaks vahet, kas riik lihtsalt kuulab oma ettevõtjaid või teeb asju täpselt nii nagu ettevõte ütleb, sest riigil pole väga täpset arusaama, kuidas mingi valdkond toimib,“ ütles Riikoja. „Siin see, kuidas riigi poolt oli valmisolek külma kõhuga ühe ettevõtte huvisid esindada, on kurb.“

Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et uurim kahju selles juhtumis on löök usaldusväärsusele, et lobitöö on avalik ja kontaktidest ametnike ja ettevõtjate vahel jääb jälg maha. „Lobi on täiesti normaalne, aga kui kujuneb Eesti riigi seisukoht, siis ma tahaks näha, kes on selle kujunemisse panustanud, kuidas seda on tehtud ja kui palju selleks on raha kulutatud,“ ütles ta. „Kui ikka ja jälle juhtub, et kuskil pole mõnd kirjavahetust registreeritud, siis tekib aga küsimus, kus ja kui palju veel on lobitööd, mida pole avalikustatud.“

26.04.2024 51 m

Obstruktsiooni kui tööriista ei tohiks opositsioonilt ära võtta, ükskõik, kui jaburalt seda ei kasutata. Saates veel: Tallinna võimuliit alustas rabinaga; Madis Kallas tahab koju; Repsi tõetund läheneb; Parmase järelevalve lõppes eikuskil; miks kohus Ekspressi valmimata loo keelas; mini-eluloterii.

19.04.2024 56 m

Kas Vene kiriku keelamisel on mõtet? Kes Tallinna võimukõnelustel järgi annab? E-eksamite e-käkk, Eesti Energias tehakse audit, mida Konstantin Vassiljev valesti tegi, kärpejutud on tagasi.

12.04.2024 1h 6 m

Tallinna võimukõneluste edenemine. Riigikogu sai uue juhatuse. Magnumi andmed läksid jalutama. Majanduskasv on ümmargune 0. Mida teha Vene õigeusukirikuga Eestis? Operail müüdi maha ja ikka on paha.

05.04.2024 57 m

Tallinna praeguse linnavõimu kukkumise üle arutlenud Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidsid, et sotsid tegid julge sammu kui aitasid maha võtta senise linnapea Mihhail Kõlvarti. Uuest neljapealisest võimuliidust ei ole aga linnakodanikel just palju võita.

Jaagant ütles saate alguses „läbirääkimismeeskondade“ asemel „kampaaniameeskonnad“ ja see sõnavääratus osutus kogemata päris täpseks. Riikoja sõnul on hetkel kõik nii lahtine kui olla saab. „See paralleel mulle meeldib, et koostatakse kampaaniameeskondi, sest eks töö käibki järgmise aasta kohalike volikogude valimiste nimel,“ tõdes ta. „Linnakodanikul sellest kõigeks küll mitte midagi võita ei ole.“

Lehepuu nentis, et samas ei ole linlastel ka midagi kaotada. „Isamaa sõidab bravuurikalt, aga tõmbab üle. Neil pole vaja oma reitingu pärast tõmmelda. Kas neil tõesti on jõuõlga minna siitkaudu riigi koalitsiooni mõjutama?“ küsis ta.

Kuna Isamaa on riigi vaatest ainus opositsioonierakond, kes läheb linnas koalitsiooni tegema, on Jaaganti arvates neil vaja end näidata ja kehtestada. „Sõnaväärtatusena ütlesin ennist „kampaaniameeskondi“, aga just selle kampaania jaoks on neil vaja võtta neist kõnelustest maksimum. Ja selle saavad nad siis kui need kõnelused kestavad võimalikult kaua,“ ennustas Jaagant, et kõnelused ei lõppe nii kiirelt kui tahaksid sotsid ja Reformierakond.

29.03.2024 1h

Kevade esimeses saates palju jooksvaid teemasid: Tallinna linnavõimule joostakse pärast Porto Franco otsust tormi; Kalle Laanet pistis jooksu justiitsministri kohalt; Vene kodanikud Eestis jooksid valima, kas keelata neil valimast Eestis? Kuhu jookseb regionaalminister Madis Kallas?

Vanuse ülempiir autojuhilubadele? Boonusena: Greete eluloterii!

22.03.2024 50 m

Täna Päevakorras: Taavi Rõivas annab ekspeaministritele eeskuju. Laanet vs Parmas – kes on tegelikult süüdi? Keskerakond tikub ikka Venemaa külje alla. Millal ületab Eesti 200 oma kasvuraskused? Järjejutt Riigikogus ehk kuluhüvitused aastal 2023. Reklaamiseadust muutes keeruliste asjadega ei tegeleta

15.03.2024 58 m

Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ütles ALDE-le „ei“.

„Mulle tundub, et selle otsuse ootus hoidis Kallase suhtes mingit kriitikat tagasi, et noh, vaatame, mis ta siis teeb,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Üldiselt Kallase otsus väga palju ei muuda, Euroopa ametikohad jaotatakse kokkulepete alusel ja seal pole lõpuks tähtsust, kes on esikandidaat või mitte. Lõpuks võib Kallas ikkagi saada mingi konkreetse ametipakkumise.“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nõustus, et kriitika on seni paisu taga püsinud. „Kindlasti juhtub Kallasel see, et teda tabab erakonna sees senisest suurem kriitikalaine. Kuna paljud tajusid, et peaministrit ja erakonna esimeest on vaja vahetada, siis paljud kriitikud seal lootsid, et Kallas kasutab võimalust välja tagurdada,“ selgitas Riikoja. „Kriitika Kallase suhtes läheb suuremaks, iseasi, kui palju sellest avalikuks saab.“

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tunnustas Kallast, et too oma otsusega sellele õhus olnud küsimusele ja spekulatsioonidele punkti pani. „Mingi võbin ja ebakindlus on olnud tajutavalt õhus, et öelgu Kallas mis tahes, aga äkki ikka kuskil taustal mingid läbirääkimised käivad,“ ütles ta. „Et ta selle teema nüüd ära lõpetas ja see teema on maas, siis võib vaadata seda kui kohta, kust ka erakond saab uuesti edasi minna.“

08.03.2024 53 m

Seekord päevakorras: Eesti 200s toimuv paistab tõsine eksistentsiaalne kriis. Narva haigla ja muud piirilinna imed. Veiko-Vello Palm lahkub kaitseväest. NATO riikide sõdurid Ukrainasse? Swedbanki rahapesu süüdistus kukkus ära.

EV106 ehk (kirutud) kontsert ja kõned.

01.03.2024 59 m
Täna Päevakorras:Kuidas käitus Anna Levandi ja kes selle selgeks peaks tegema?Kas ministri ja ajakirjaniku autode rüütamine on FSBlt alles algus?Kas Kaja Kallas saab Euroopas kõrge ametikoha?Miks Eesti Energia raha küsib ja eestlasi hirmutab?Miks Signe Riisalo jälle lapsi kiusab?Tallinnas tehti vist jälle tulemuslikult kunsti.
23.02.2024 1h 3 m

„Probleem on korruptsiooniohus,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Tema sõnul pole küsimus selles, kas personaalse riigi idee ja projekt laiemalt on hea asi, täiesti võib olla. Ka see pole küsimus, et ministeerium on võtnud oma visiooni aluseks Nortali materjalid.

„Probleem on korruptsiooniohus. Eestil on vaja ettevõtet või ettevõtteid, kes seda projekti ellu viivad. Ja Nortal on üks vähestest, kellel oleks selline võimekus,“ ütles Riikoja. „Meil pole mingit teadmist, kas Nortal on seda projekti juba ette valmistanud, kui suur on tema konkurentsieelis juba teiste firmade ees kui peaks hakatama hankeid korraldama.“

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et poliitikute-ettevõtjate jaoks on kujunenud nokk kinni-saba lahti olukord. „Ühelt poolt tõesti, kui poliitikud midagi omast peast mõtlevad, mingit kriisi lahendavad, öeldakse igalt poolt, et aga spetsialistid ja ettevõtjad, miks te nendega ei räägi? Ja siis kui räägitakse, küsitakse kohe, et miks tegutsete ettevõtjate ärihuvide järgi,“ ütles ta.

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist leidis, et tekkinud olukorra nn süüdlane võib olla ministeerium, kus pole ehk olnud aega, suutlikkust või võimalust asju läbi mõelda.

16.02.2024 1h 1 m
Seekord päevakorrapunktides. Mölderi Isamaast lahkumine: noorliikme pärast partei võitlema ei hakka. Kaja Kallas ja Andrus Ansip tülitsevad avalikult. Piirkiiruse alandamine Tallinnas ajab meid korralikult tülli. Mis loom on personaalne riik, kust see tuleb ja kuhu ta läheb. Metropoliit Eugeni lahkus Eestist. Kaitseväe uueks juhiks võib saada Andrus Merilo. President jagab teenetemärke, meie kiituseid. Viimaks tagasi: Greete eluloterii!
09.02.2024 1h 9 m
Ratas käitus, kui õige mees. Kas streigist kaotasid õpetajad või Reformierakond, apteegireformi olematu kasu, riik ei edenda jätkuvalt taastuvenergeetikat.
02.02.2024 50 m
Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kokkulepet kriisi lahendamiseks ei ole, aga retoorikamuutus on toimunud „Nii haridusminister, kes osaliselt justkui on valitsuses ja osaliselt ei ole, on leidnud, et peaks reformima õpetajate palga- ja karjäärisüsteemi. Peaminister Kaja Kallas on leidnud nüüd, et peaks reformima õpetajate palga ja karjäärisüsteemi,“ ütles ta. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et kompromissi siiski ei paista. „Kui poliitikute juttu kuulata, siis kõige pentsikum on see, et kui haridustöötajate liit on tulnud vastu, tulnud palganõudmise osas allapoole kuni selleni, et saaks pikaajalise plaani paika, siis selle peale teatas peaminister, et ka pikas vaates pole midagi kokku leppida, kuna raha on vähe,“ ütles ta. „Järjest rohkem tekib tunne, et mängitakse selle peale, et õpetajad ei saa lõputult streikida, nende südametunnistus ei luba seda.“ Saateosaliste arvates peaksid õpetajad olema ka pikaajalise kokkuleppe osas ettevaatlikud, sest kui see sõlmitakse ja streik lõpeb, ei pruugi see kokkulepe mõnel järgmisel aastal enam pidada. „Ärgem unustagem, et õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast on ju ka pikaajaline kokkulepe, aga seda pole täitnud mitu valitsust järjest,“ meenutas Jaagant.
26.01.2024 53 m
Sel korral päevakorras veel: Haridusminister püüdis käskkirjaga eelarveseadust muuta; miks Martin Herem ära läheb? kas ja kuidas rääkida sõjast ja sõjaohust? Suur tüli teatrite ja publikuga: matsid saalis? KAPO ja professor ja väidetav spioneerimine; Eesti Päevaleht sulgeb paberlehe
19.01.2024 49 m
Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas ise oma nn Balti riikide tuuri, lendas tõenäoliselt vastu taevast ka Eesti julgeolekuasutuste plaan, kuidas visiiti piisavalt kaua sajalas hoida. Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et kogu turvaoperatsioon - iseenesest äärmiselt vajalik - distantseeris ürituse rahvast. „Meil on nii palju ukrainlasi Eestis, et kujutasin ette kogunemisi Vabaduse väljakule või Toompea lähedusse, kuhu aga vähegi saab, lipud lehvivad ja ollakse elevuses,“ sõnas ta ja tõdes, et nii siiski ei läinud. Hindrek Riikoja Maalehest lisas, et turvaoperatsiooni korraldajate sõnul tulenes kogu käsitlus ohuhinnangust. „Vilniuses pidas Zelenskõi avaliku kõne, kuhu Leedu president kutsus kõiki inimesi kohale tulema. Eestis sellist asja ei tehtud. Kas see siis tähendab, et Eestis oli ohuhinnangu järgi olukord kuidagi ohtlikum?“ „Minul ei ole ka muud järeldust teha, kui et siin oli mingi põhjus, mistõttu oli kogu korraldus teistsugune kui Leedus,“ ütles Urmas Jaagant Eesti Ekspressist. „Ma tean, et politsei ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, alati jääb võimalus, et meie noored ja hakkajad politseijuhid tegid kõik mis võimalik ja natuke rohkem.“ „Päevakorras“ veel: Keskerakonna pooldumise jätkud ja mõjud; kas Eesti peaks ostma osaluse lätlaste Air Balticu lennufirmas? õpetajate streigipäev aina läheneb, aga vähemalt väliselt käib palavikuline kokkuleppe otsimine; kas märtsipommitamise aastapäeval tohib kabareed etendada? naiste hügieenitarbed koolidesse - lõpuks ometi.
12.01.2024 49 m
Suurte külmade ajal murdub Keskerakonna küljest tuntud poliitikuid aina naks! ja naks! See tähendab, et Riigikogu saalis läheb põnevaks kolimiseks. Saates veel: Kallas vs. Ansip; president saatis seaduse riigikohtusse; tuumajaama tulekust; veebilehtede monitoorimisest
05.01.2024 50 m
Vaidlustes sündinud tõde ehk Päevakorra 2023. aasta TIPP 12. Mis oli lõppeval aastal kõige olulisem nii oleviku kui tuleviku mõttes.
29.12.2023 1h 13 m
Võrklaeva avang ja valang tema pihta, Eesti ärihuvid Dubais ja Abu Dhabis, Jaan Toots tahab Narvale erandeid, kuidas müüa geene turvaliselt, kui kõik on haiged, siis kes maksab vaktsiini eest?
22.12.2023 52 m
„Mind üllatas Martin Helme ettepanek, et nemad oleks küll valmis kompromissi otsima ja alustada võiks Ukraina toetaamise eelnõudest,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „See on ilmselgelt märk sellest, et nad on väsinud. Nad ei jaksa jätkata riigikogus seda lõputut pidurdamist. Poleks arvanud, et nad nii kiiresti alla annavad.“ Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kompromissi otsimist oli EKRE ettepanekus vähevõitu. Ukraina toetamise neljast eelnõust vähemalt kaks on seotud rahvusvaheliste lepetega, mida ei saa nii lihtsalt muuta. „Nutikas oli pakkuda see n-ö kompromiss Ukrainaga seotud eelnõude peale. Sel teemal kindlasti Reformierakond ei taha Eestist väljapoole jätta muljet, et sisepoliitiliste võitluste pärast võetakse mõni toetussamm Ukrainale tagasi,“ ütles Jaagant.
15.12.2023 40 m
Õpetajad on avanud Pandora laeka. Sellest, kuidas nemad streigi teemal käituvad, sõltub tulevikus paljude riigipalgaliste saatus. Saates veel: ubsõlmede lahendamine presidendi juures; talvel pole mitmel pool elektrit; Palestiina toetuse meeleavaldus Tartus tühistati; Sveta baar ja Tactical Food ei suuda end ära majandada. Viktoriinike!
08.12.2023 47 m
Kas valitsus teeb midagi majanduse turgutamiseks, kes õpetaks autojuhte talvel sõitma, kuidas toovad väiksemad toetused rohkem lapsi, mis kohaga mõeldakse Otepääl, miks meil võõrtöölisi vaja on.
01.12.2023 44 m
Päevakorras sel korral: keskkonnatasude tõus, Infortar börsile, usaldushääletused riigikogus, tagasivaade kahe partei üldkogudele, mis toimub idapiiril, põhjalik koroonakriisi raport. Kallas, EKRE ja president.
24.11.2023 55 m
Kas president on jutu- või -tegudemees, miks küll peaministrit praegu umbusaldada, Metsküla kooli saaga VOL 38, ametnikud tahavad riigi veel salajasemaks teha, tsahknast saab Eesti 200 juht, kas õpetajate palgatüli ajab valitsuse laiali ja toob erakorralised valimised.
17.11.2023 56 m
Saates lisaks õpetajate palgatülile jutuks: Eesti 200 otsib uut juhti (ennustasime!); Nordical on nina norus; Euroopa Liit laieneb; Linnahalli ähvardab (taas) lammutamine. Pikemaks aruteluks avasime riigikontrolli karmi tõdemuse, et Eesti elektrisüsteem võib tulevikus kokku kukkuda. Eluloterii!
10.11.2023 53 m
„Päevakorra“ saates imestasid Hindrek Riikoja, Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant, et riigilt kokku kümme miljonit eurot Nurispalu polügooni laiendamise eest välja kaubelnud valdadest vähemalt üks peab seda summat ikkagi väikeseks. Kuigi kaitseministeeriumi eraldatud ühekordne rahasumma oligi mõeldud kogukondade toetuseks ja omavalitsuste enda otsustada, kuhu seda täpselt kulutada, ei paista see minevat kuidagi rohkem nende inimeste poole, kes päriselt polügooni laiendamisest mõjutatud on. Jaagant leidis, et see on imelik kui vallajuhid panevad laskevälja eest saadud raja lasteaedade remontimisse. Need on asjad, mida vallajuhid oleks pidanud suutma oma eelarvetesse juba niikuinii planeerida. Riikoja märkis, et ilma konkreetsema sihita antud miljonid näevad välja kui vallajuhtide n-ö õlitamine, et nood polügooni vastu võitlemisele vähemalt kaasa ei aitaks.
03.11.2023 53 m
Päevakorras: sulitembud Riigikogus, koostöö Hiinaga, Keskerakond ikka langeb, automaksu uued ideed, kuidas erakondi rahastada, Greete suur eluloterii.
27.10.2023 56 m
EKRE saadikud on varemgi paksudesse pahandustesse sattunud, ometi on partei nende eest dzotile viskunud. Grünthaliga nii ei läinud. Päevakorras veel: Riigikogus on kord käest ära: üks varastab ja teine pummeldab. Suur Porto Franco kalliralli kohtumajas. Eesti 200 otsib juhti? Pommiähvardused. Ei saa üle reitingutest. Pikemaks aruteluks avame Eesti koolid.
20.10.2023 50 m
Värskes saates oli päevakorras: riigikogulaste kütusekasutus; gaasitoru läks katki; Eesti on valmis, et EL-i toetusi enam ei tule? Riigikohus pani õlitehase seisma; Kaitseliidu ülem läheb pensionile. Pikemaks aruteluks avasime taas automaksu teema. Erirubriigina Greete Eluloterii!
13.10.2023 45 m
Sel korral päevakorras: jalgpalliliidu moraal; Kaja Kallas rünnakul; riik keelab tätokad ja solaariumid? Lauri Hussari kärajad; Estonia teatri juurdeehitus. Pikemaks aruteluks avasime uue esimehega Keskerakonna vaegused ning Isamaa raketisööstu reitingutes.
06.10.2023 44 m
Pole midagi teha, valitsuse koostatud riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia tekitab nõutust. Milleks see kõik ja kellele? „Suvel oleks justkui olnud see aeg, kus suuri põhimõtteid arutatakse,“ tõdes Greete Lehepuu Ekspressist. „Ma ei tea, miks seda ei jõutud teha. Ja enam me ka ei jõua. Justkui võimatu ülesanne.“ „Pole näinud varem, kus pärast eelarve kinnitamist tuleb valitsus ajakirjanike ette ja sealsamas minnakse vaidlema, kuidas sedasama just kokku lepitud eelarvet ja eelarvestrateegiat täitma hakatakse,“ imestas Urmas Jaagant Ekspressist. „See kõik on nii, et keegi pole väga süvenenud sellesse, mida tehakse ja miks tehakse. Kellel hakkab sellest eelarvest parem? Kas Eesti inimeste elu muudab see eelarve paremaks?“ küsis Hindrek Riikoja Maalehest. „On tehtud rallit, et saaks numbrid tasa, aga pole süvenetud, miks mingeid asju tehakse.“ Saateosalised arutasid veel ka selle üle, miks endiselt skandaali keskmes olev peaministri perekond läks ühe arvamusloo autorilt kahjutasu nõudma ning kas on üldse võimalik teha nii, et haned oleksid söönud ja põllud terved.
29.09.2023 54 m
Keskerakonna nägu on pöördunud ja lahkujaid tuleb juurde. Kui ebainimlikes tingimustes elavad Eesti kanad.
22.09.2023 1h
Keskerakonna uue esimehe Mihhail Kõlvarti valikud aseesimeeste ja peasekretäri osas annavad tunnistust, et ta liigselt vastasleeriga lepitust ei otsi. Kõlvarti prioriteetideks on Tallinn, venekeelne tiib ja lojaalsus. Värskes Päevakorras on lisaks Kõlvartile ja Keskerakonnale juttu ka Riigikogu sügishooaja algusest, Kaja Kallase idavedude skandaalist, Narva võimupöördest ning tuleva aasta riigieelarve puudustest. Stuudios olid Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ning Hindrek Riikoja Maalehest ja Urmas Jaagant samuti Eesti Ekspressist.
14.09.2023 57 m
Keskerakonna uus esimees Mihhail Kõlvart võib olla siiras oma soovis taastada erakonna kodurahu ja teha vastaspoolega koostööd, kuid edasise tegevuse määravad tema toetajad. Ja nemad on märksa kättemaksuhimulisemad. Mis tõi Mihhail Kõlvartile Keskerakonna esimehe koha ja mis sai Tanel Kiigele saatuslikuks? Kelle pilli järgi hakkab erakond tantsima? Kas Keskerakonnal on uue juhiga valitsusse asja? Kellest saab Keskerakonna eurovalimiste esinumber? Päevakorra erisaates tõdesid Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja, et Kõlvarti ja tema juhatuses olevate toetajate käekiri saab selgemaks aasta lõpuks.
11.09.2023 32 m
Keskerakonna võimuvõitlus jõuab kulminatsioonini - kes saab uueks esimeheks, Tanel Kiik või Mihhail Kõlvart? Merili Nikkolo ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ning Hindrek Riikoja Maalehest teevad oma tänamatud ennustused. Aga seda, mille üle otsustada, on keskerakondlastel palju. “Kui esimeheks saab Kõlvart, siis millised on need erakonnad, kes on valmis tegema valitsust mehega, kelle puhul kaitsepolitsei on viidanud tema vene sidemetele,” küsis Riikoja. Kiigel on oma miinused. “Aga me võime ka küsida, et kui erakond vajab muutust, siis mis Kiigega muutub? Ta on olnud senise esimehe Jüri Ratase lähedane kaasvõitleja. Kindlasti on neil erinevusi, aga mis ja kui palju Kiigega muutuks?” ütles Jaagant. Merili Nikkolo ei usu samuti, et Kiik tooks suuri muutusi, ta on olnud nõus sellega, kuidas Ratas on erakonda juhtinud. “Aga mis on Kõlvarti visioon? Milliseks erakond temaga muutub? Ta on väga hea kritiseerija, toob välja nurki, mis valesti tehtud,” leidis ta. Saates vaieldakse veel selle üle, kas Kallase abikaasa vene sidemeid puudutav skandaal on maha vaibumas või ei ole ning kes peaks päästma hädas omavalitsusi, riik või nad ise. Jutuks tuleb ka erakonna KOOS üks esindusfiguure Aivo Peterson, kes sai äsja süüdistuse riigireetmises.
08.09.2023 56 m
Värskes „Päevakorras“ üritatakse aru saada, kas Kaja Kallase ümber lahvatanud skandaal on oma haripunkti saavutanud ning ta on hullema üle elanud või kestab kõik edasi. Üksmeelt selles osas ei leitud. Kuidas valitsus riigieelarvet plaanib kokku hoida? Kuidas leida koolidesse kümned puuduvad õpetajad? Kas sündimuse langus on pidurdumatu?
01.09.2023 1h
Kaja Kallase reaktsioon ja kriisihaldus tema abikaasa ettevõtte Venemaal tegutsemisest on olnud halb ja kurb. Päevakorras veel: Eesti 200 suur krahh (jälle), 400 miljonit eurot nagu maast leitud, kiidame president Alar Karise 20. augusti kõnet, abistatud enesetapu ja eutanaasia seadustamine tuleb arutlusele võtta.
25.08.2023 1h 2 m
Päevakorras seekord: Vene ja Valgevene kodanikelt on plaan võtta õigus KOV-valimistel hääletada; Narva võimuvahetuse perspektiiv ja poliitilise kultuurivahetuse ootus; lastetute naiste uuringu tormiline lahendus ja ootamatu paus; millal ja kes ometi paneb punkti Toomas Sildami ja rahandusministeeriumi vahelisele jagelemisele?
18.08.2023 1h 4 m
Presidendi sisenõunik Toomas Sildami vestlused rahandusministeeriumi kantsleri ja ministriga on olnud inetu lugu. Riigimehelik oleks Kadriorust taanduda, aga seda tehes tunnistaks ta süüd. Veel saates: Hussar üritab parlamendi töörahu taastada, kuid pall on hoopis Kaja Kallase käes. Jälle torm, milleks poldud valmis? Mida hakata pihta EISA-ga, mida keegi isegi juhtida ei taha? Slava Ukraini uurimine vajab uut peatükki.
11.08.2023 1h 6 m
See kriis kõlab tuttavalt: riikliku lennufirmaga on jama, mille nimi on äkiline suur kahjum. Kuidas ometi tuleb see nõukogule üllatusena? Päevakorras veel: vaeste patuste tänav Kadriorus ehk presidendi tühi kukkur ja laetud arvamused; automaks; "kommunist" Läänemets; Tsahnka valikud ministri ja ärimehena.
04.08.2023 1h 1 m
„See idee ei ole võibolla suurem asi, aga ma ei tea, kas see on nii suur raiskamine,“ tõdes Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant saates „Päevakord“. „Printsiibis on õige, et inimesi tuleks riigiga rohkem suhtlema panna. Veebileht aga kõlab nagu 2007. aasta, kus lähed veebilehele...ma ei tea, kas mingi noor avab brauseli et toksida sisse veebiaadress, et minna sinna jagama ideed, et teeks külaplatsi korda,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu. tema sõnul pole mõtet oodata, et mingi korralik veebileht läheks maksma vähem kui see summa, mida Norra maksumaksja raha eest selle projekti jaoks kulutada plaanitakse. „Igasugust sihtrühma tuleb püüda sealt, kus nad on,“ tõdes Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „Riik peab olema julgem palkama spetsialiste. Liiga tihti põrkume sellele, et riik teeb turunduse, aga sellega tegelevad ametnikud on selles valdkonnas kogemuseta.“ Veel tuli saates juttu RMK puidumüügi kestvuslepingutest, erakondade suvistest reitingutest, puuetega laste ning nende hooldajate kohtlemisest ning vihmavee uputustest Tallinnas.
28.07.2023 59 m
Kas asi on koalitsioonipartneri viisakuses või suures soojas suves, aga automaksu plaan on kaugel sellest, mida sotsid oma valijatele lubanud on. Miks me sellest ei kuule? Päevakorras veel: Pruunsilla õnnetu annetus Metsküla koolile, raudteeülesõitude lõputu turvamine, Aadu Musta pärand Eesti poliitikas.
21.07.2023 55 m
„Üritatakse välja mäelda justkui võimalikult keerulist süsteemi, mis oleks samal ajal lollikindel, et ei tekiks olukorda, kus inimesed registreeriksid lihtsalt oma autod kuskile mujale, et pääseda väiksemate maksudega,“ nentis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja saates „Päevakord“. Saates osalenud Urmas Jaagant ja Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdesid, et esmalt on vaja aru saada, millist probleemi valitsus üldse lahendada tahab. Praegu paistab, et vähemalt osaliselt soovib koalitsioon kehtestada varamaksu. Saates on juttu veel Keskerakonna sisevõitlustest, mille kohta teevad saateosalised ka oma ennustused.
14.07.2023 58 m