Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudsed terminid, nagu andmejälgija ja nõusolekuteenus. Mida need täpsemalt endast kujutavad, avab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.
Tuttav olukord, kus erinevate andmete riigile edastamiseks tuleb külastada erinevaid portaale ja suhelda mitme riigiasutusega, hakkab vaikselt minevikku jääma. Uueks lähenemiseks on targad sündmusteenused, mis liidavad mitu osateenust kokku üheks terviklikuks lahenduseks. Seekordses saates selgitavad sündmusteenusega seonduvat Kai Kallas Riigi Infosüsteemi Ametist ja Margarita Källo kultuuriministeeriumist.
Andmed on tänapäeval juurdunud meie argiellu, et pakkuda mitmeid kasulikke võimalusi, millest veel mõni aeg tagasi mõeldagi ei osanud. Selleks, et erinevad asutused meie andmetega hoolikalt ümber käiksid ja et sellest meile endile praktiline kasu sünniks, on arendatud välja mitmeid innovaatilisi tööriistu. Neid tutvustab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp.
Palju kõneainet pälvinud küberkuritegevus on mingil moel jõudnud praeguseks ilmselt kõigi internetis toimetavate inimeste teadvusesse. Kes on aga nende kuritegude taga, milliseid riukalikke skeeme kasutatakse ja kuidas selliseid kuritegusid uuritakse? Sellest kõigest kõneleb seekordses saates keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.
Erinevate valdkondade ja kogu ühiskonna arengu valguses on oluline, et edasi areneks ka meie keel. Kui hetkel tegelevad keele arenguga veel füüsilised inimesed, siis kas tulevikus läheb see töö üle masinatele? Nii seda kui ka mitmeid teisi keelega seotud küsimusi käsitletakse seekordses saates, kuhu teemat on tulnud avama Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Kadri Vare.
Selleks, et riigil oleks võimalik pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid, tuleb eelnevalt koguda vajalikke andmeid. Kuidas riigiasutused praegu andmeid koguvad ja milles seisneb andmete ühekordse küsimise põhimõte, avab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmehalduse projektijuht Kuldar Aas.
Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima digiteemadel, aga kuidas on seis Euroopas? Kui palju pannakse praegu digimuutustele rõhku Euroopa Liidu üleselt, räägib seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel valminud veebikursuste platvorm Digiriigi Akadeemia on ainulaadne keskkond, mis pakub vajalikke digiriigiga seotud teadmisi ning oskusi e-õppe vormis. Platvormi esmane eesmärk on lahendada avalikus sektoris tõstatuvaid küsimusi, kuid vajalikku teavet ja praktilist kasu pakub see igale kodanikule. Täpsemalt tutvustavad platvormi seekordses saates digiriigi arengu osakonna juht Kristi Hunt ja Digiriigi Akadeemia projektijuht Hendrik Roland Helm.
