Seekordse „Vaimse tervise heaks“ saate eesmärk on tõsta teadlikkust kärgepere teemal. Taskuhäälingus jagatakse teadmisi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad paremini mõista kärgpere dünaamikat ning pakkuda tuge ja selgust kõikidele, kes soovivad samasugustes olukordades paremini hakkama saada.
Saate külaliseks on seekord pereterapeut ja mitmete menukate raamatute, sealhulgas „Kärgpere käsiraamat“, ja ka ajakirja Eesti Naine kaasautor Katrin Saali Saul. Katrinil on praktilised kogemused kärgperedega tööalaselt ja ta on ka ise kärgpere pereema.
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios arutlevad ja toovad mitmeid isiklikke näiteid muutuste teemal saatejuht Rita Rätsepp ja mitmete raamatute autor, elutarkuste õpetaja Peep Vain. Elu on pidevas muutuses. Muutustega toimetuleku tähtsaim märksõna on kohanemine uute oludega või sellega, et midagi on teistmoodi.
Peep räägib intervjuus värvikalt, millised on olnud tema enda jaoks olulisemad muutused, mida ta on elus kogenud. Peep vastab ka küsimusele, kuidas need teda mõjutasid, ja milline on olnud tema suurim õppetund muutuste ajal? Kui olulised on usaldamine ja õpialtisus? Mis juhtub kui me jääme jäigaks? Miks osutatakse tihti muutustele lausa vastupanu? Muutuste puhul räägime me millestki, mis on meie kontrolli alt väljas. Kas muutusi peaks juhtima või on see üldse võimalik? Kuidas leida tasakaalu stabiilsuse ja muutumiste vahel?
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel nädalal juhtimiskoolitaja, õppejõud ja coach Reelika Ojakivi, kes on oma töös tihedalt seotud noortega.
Reelika räägib täpsemalt X-, Y- ja Z-põlvkonnast. Peamiselt sellest, kes on Z-põlvkonna esindajad ehk „zoomerid“, kes on parasjagu tööturule sisenemas? Mis neid iseloomustab ja mis eristab tööturul varasematest põlvkondadest? Millised on noorte ootused, vajadused ja eripärad? Mis on need võimalikud põhjused, miks tänapäeva noortel on keerulisem tööturule siseneda? Kas selle põlvkonna sisenemine tööturule on ka kuidagi muutmas töökohti ja -viisi? Millega peaksid arvestama tööandjad?
Räägime ka selles, mis on noorte tööstressi peamiseks allikaks. Kuidas tööstress konkreetselt noori puudutab? Ühtlasi jagame nippe, mida noored ise saavad tööstressi ennetamiseks ja vähendamiseks rakendada.
Seekordse podcasti „Vaimse tervise heaks“ osa saatekülaliseks on saunanaine Helen Moppel, kes jagab oma teekonda, kuidas pealinna tüdrukust, kes tegi linnas filmitööd, sai Võrumaa metsa vahel elav saunanaine.
Saun on eestlaste jaoks läbi aegade olnud püha koht, mida kasutatud sünnist surmani ehk kogu eluringi vältel. Saun on osa meie pärandkultuurist. Helen räägib oma teest saunani, kes on saunanaine, mis on tema roll saunas ja mida üldse kujutab endast juhendatud saun.
Tavapäraselt teatakse, et saunas käimine on lihtsalt saunatamine, aga kuidas on eestlased läbi aegade sauna kasutanud. Lisaks hügieenitarbele on tegelikult saunal ka muid väärtusi. Mis paik on siis saun? Millised on eestlaste saunapärimused ja -rituaalid? Milline on meie saunakultuur ja mis on teadlik saunatamine?
Võime sotsiaalmeediat kiruda, vältida või täielikult ignoreerida, kuid paraku on selle olemasolu praeguse ajastu reaalsus. Sotsiaalmeedia on kujunenud suureks igapäevaelu osaks ja seetõttu on ka oluline mõista selle mõju vaimsele tervisele. Niisiis kutsuski podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuht, psühholoog Rita Rätsepp endale külla ühe populaarsema Instagramis tegutseva mõjuisiku, ajakirjanik, telesaatejuht ja sisulooja Heelia Sillamaa.
Rita ja Heelia räägivad saates sotsiaalmeedia mõjust läbi kahe vaatevinki - nii sisuloojatest ja nende vaimsest tervisest kui ka tarbijate kogemusest ehk kuidas sisu jälgimine mõjutab jälgijate vaimset tervist.
Brokkoli, porgand, rohelised herned... Kuidas küll saada lapsed neid protestita sööma? Podcasti „Vaimse tervise heaks“ värske hooaja avasaate külaline on toitumisterapeut ja MTÜ Meelte Kool asutaja Külli Holsting, kellega laste toitumise teemal räägimegi.
On lapsi, kes söövad vaid üksikuid toiduaineid ja keelduvad kõigest muust. Lapsevanemate jaoks on see päris suur mure ja stressitekitaja. Oleks ju lihtsam, kui laps võtaks ja prooviks aeg-ajalt ka uusi maitseid. Lapsevanematel on oluline tegelda lapse kehva toitumisega juba varakult. Söömist tuleb õppida! Juba väikelapseeas tervisliku suhte kujundamine toiduga aitab vältida tulevikus tekkida võivaid toitumishäireid ja kaaluprobleeme.
Millal lapse valiva toitumise pärast muret tunda? Kas valikuline söömine läheb ise ajaga mööda või võivad sel olla pikaajalised mõjud? Milleni võib viia püsiv toiduvalikute piiramine? Kuidas saada aru, millal on tegemist pirtsutamise, millal valiva sööja ja millal söömishäirega? Kui laps on valiva söömisega, siis mida peaks jälgima, mida märkama? Millal hakata abi otsima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele proovimegi saates vastuseid leida.
Saatejuht on psühholoog Rita Rätsepp.
Loovust peetakse inimese ürgseks oskuseks. See on kogum erinevaid tunnetuslikke psühholoogilisi protsesse, mis võimaldavad meil maailma näha ja seletada seda tavapärasest erineval viisil lahti. Täna räägitakse loovusest kui tuleviku kõige olulisemast oskusest, kuid väidetavalt on loovusega just praegu kehvad lood.
Ajakiri Eesti Naine podcasti „Vaimse tervise heaks“ kolmanda hooaja viimases saates arutletaksegi nii loovuse kadumise kui arendamise üle. Stuudios on Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskuse psühholoog ja Eesti Loovteraapiate Ühingu asutaja Kristi Raava ning andragoog, täiskasvanute koolitaja ja MTÜ LoovBuss looja Kristiine Eliise Kadakas.
Kooliaasta hakkab lõppema ja noored on valikute ees, mida teha edasi. Millisesse kutse- või ülikooli astuda? Äkki võtta hoopis vaheaasta või loobuda edasiõppimisest täielikult ja minna kohe tööle? Tänases maailmas on valikuid rohkem kui eales varem, kuid kas noored on tänu sellele ka võimalustest teadlikumad või tekitab see olukord hoopis segadust ja hirmu? Sellele proovibki värske podcasti „Vaimse tervise heaks“ episood vastuseid leida.
Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on sel korral inspiratsioonikoolitaja, Edu Akadeemia asutaja ja mitmete raamatute autor Roland Tokko, ja teemaks tuleb, millisel kujul mõjutab tänane koolisüsteem valikute tegemist. Räägime ka sellest, kuidas muuta õppimine põnevaks ja Roland räägib oma teekonnast, kuidas ta on jõudnud selleni, kus ta on täna.
Seekordses podcasti „Vaimse tervise heaks“ episoodis uurime, kas ütlusel, et naermine on parim ravim, on tõepoolest tõepõhi all. Saatekülaline on naerusuine naerukoolitaja Epp Priimägi.
Naeruteraapia õpetab naerma ka raskel ajal. Seda võib kirjeldada sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise ja füüsilise heaolu parandamiseks. Saates saame teada, mis toimub naerukoolitustel, mida teeb naeruteraapia inimesega ja mis kasu võime saada teadlikust naermisest. Saame teada ka, kas naeruteraapial on mingeid vastunäidustusi.
Läheneva emadepäeva eel on podcasti „Vaimse tervise heaks“ fookus emadel ja tütardel. Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on pereterapeut, koolitaja ja mitmete raamatute autor Meelike Saarna.
Emade ja tütarde vahel valitseb eriline side. See on rakutasandil suhe, mis mõjutab väga paljut inimese elus, alates füüsilisest tervisest ja lõpetades enesehinnanguga.
Ema ülesanne on olla lapsele turvasadam. Suhe emaga on elu kõige ürgsem ja tähtsaim, seda pole kunagi võimalik lõpetada. Kindlasti muutub aja jooksul läheduse viis, aga lähedus ei tohiks ema ja lapse omavahelistest suhetest kunagi kaduda. Aga kuidas hoida head ema-tütre suhet?
Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral spordipsühholoogia magister ja endine viievõistleja Külliki Taylor, kellega saatejuht Rita Rätsepp arutleb selle üle, kuidas psühholoogia toetab sporti ja sportimist ning sport omakorda vaimset tasakaalu.
Inimene on loodud liikuma, aga tänases maailmas liigutakse kahjuks väga vähe. Kuidas aidata leida vaimutugevust, et inimesed oleksid füüsiliselt aktiivsemad? Kui oluline on eneseteadlikkus ja enesedistsipliin? Kuidas ületada barjäärid ja teha esimesed sammud sportimise juurde? Milline oleks optimaalne treeningute maht? Millised spordialad mõjutavad inimesi positiivsemalt?
Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on saatejuht Rita Rätsepa külalisteks endine kardisõitja ning nüüd enesekaitse- ja poksitreeneri ametit pidav Simone Viidas ning Inglismaal toitumis- ja treeninguteadust õppinud toitumisnõustaja Ingel Prii.
Saate fookuseks on valdavalt teismeeas kogetavad söömishäired. Stuudiokülalisteks olevad naised jagavadki, kuidas nemad teismeeas söömishäiretega kimpus olid, ning kuidas nad leidsid tee tervenemise ja tervisliku toitumiseni. Lisaks jagavad nad, kuidas minevikus kogetu neid täna mõjutab.
Keskkonnapsühholoogia uurib valdavalt avalikku ruumi ja töökeskkonda, kuid tavalist kodu on siiani vähe uuritud. Siiski on teada, et kodune keskkond mõjutab ja määrab olulisel määral inimese igapäevast toimimist. Mida ebakindlam on ümbritsev maailm, seda rohkem hakkame hindama kodu olulisust.
Podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuhi Rita Rätsepa külaliseks on seekord sisearhitekt Mari-Liis Ardens, kelle tööks ja hobiks ongi kodukeskkondade loomine ning kes on klientidega (peamiselt just erakliendid - toim.) töötanud 20 aastat. Aastatepikkune töökogemus on teinud Mari-Liisile selgeks, et tema valdkonnas pole keeruline mitte kodude kujundamine, vaid hoopis erinevate inimestega suhtlemine võib osutuda pingeliseks. Seetõttu võttis ta ette neli aastat kestnud terapeudiõppe, et inimesi paremini mõista, saada aru, mida nad tegelikult soovivad, ja mis on neile oluline.
Igas kultuuris on oma normid seoses ideaalse keha ja välimusega. Lääne kultuuris on kujunenud välja, et ilu ja nooruslikkus on ihaldusväärsed omadused. Tihti inimesed hindavadki end selle järgi, kuivõrd nad normist kõrvale kalduvad. Podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuht Rita Rätsepa vestluskaaslaseks on seekord juba 13 aastat fotograafi ametit pidanud ja valdavalt naturaalseid naisi pildistav Birgit Varblane.
Grupis või ühiskonnas on omaks võetud teatud välimuse normaalsus ja normist kõrvale kaldujal tekib rahulolematus oma välimusega, soov end paremini tunda, püüd teistele meeldida, soov kuhugi kuuluda. Miks julgus olla mina ise, julgus olla naturaalselt ehe, julgus olla ainulaadne, ei olegi nii lihtne? Miks meigita pildistamine ja naturaalsus on järjest enam maailmas teemaks saanud? Kas inimesed on väsinud maskidest?
Podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios vestleb sel korral Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse tegevjuht, psühholoog, koolitaja ja 95% oma vastuvõttudest klientidega õues töötav psühholoog Kristi Raava.Juttu tuleb näiteks sellest, kuidas elame pidevas loodusliku valguse defitsiidis ja kuidas see mõjutab inimese vaimset tervist. Saates räägitakse ka looduse ja päikese mõjust ning kuidas see tervist mõjutab. Lisaks saame nippe, kuidas teha teadlikke otsuseid, et leida päevakavasse rohkem päevavalguse käes viibimise aega. Head kuulamist!