Meil pole eksimisruumi. Eesti ei tohi europarlamenti saata halli massi.
Luukas Ilves: möödas on aeg, kui Eesti digiriik maailmale ülalt alla vaatas. Nüüd võiksime julgelt õppida oma õpilaselt Ukrainalt (98)
Pikki aastaid Eesti e-riigi õpipoisiks olnud Ukraina on nüüd jõudnud nii kaugele, et Eestil endal oleks üht-teist kunagiselt algajalt õppida, kirjutab Luukas Ilves.
ANALÜÜS | „Kust teate, et Putin valetab?“ ehk Varro Vooglaiu ja Kremli narratiivide põhjalik ajalugu (1709)
Varro Vooglaid on levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine ja laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud – pigem vastupidi. Soovite näited? Siin on neist paarkümmend.
„Loomulikult nõrgast, killustatud ja otsustusvõimetust Euroopa Parlamendist,“ vastab pealkirjas toodud küsimusele Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp.
Urmas Jaagant: Sellest valitsusest mingit „jõhkrat“ lahendust ei tule. Üksteisest ollakse liiga kaugel (121)
Praegusest valitsusest ei paista tulevat riigi rahaseisu parandamise otsuseid ei piisavateks kärbeteks ega maksutõusudeks. Ja isegi kui end kokku võetakse, siis ikka viimasel hetkel.
Kaur Maran: palun ärme tee kohalikele venelastele ärategemise kampaaniaid. Sellest ei võidaks keegi (137)
Palun ärme tee nägu, nagu oleks Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse ära võtmine lihtne tehniline lüke, või eestikeelsele õppele üleminek asi, mis oleks seni seisnud ainult varasemate valitsuste tahtmatuse taga asjaga tegeleda.
Tahate Hanimäest lahti saada? Olge siis valmis fiktiivsete sissekirjutuste kaotamiseks eliitkoolidesse astumisel! (106)
Andre Hanimäe elukoha ümber käiv tants on täiesti mõttetu.
Urmas Jaagant kokku jooksnud koolikatsetest: e-riigi vaatest näime tegevat sama viga palju suuremal skaalal (82)
Eesti e-riik kukkus tunnikontrollis läbi. Kuidas peaks ta siis suutma ära teha mõne eksami?
Töötukassale kirjutab: Mihhail. 46. Töötu (161)
Ekspressi juhtkiriMilline võiks välja näha linnapeaametist maha hääletatud Mihhail Kõlvarti kõige ausam CV töötukassale? Võib-olla selline.
Kaur Maran: Ühiskonda koos hoidev liim on usaldus. Aga uhhuu-uskumuste üks oluline komponent on paranoia (80)
Filosoofias tähistatakse terminiga „usuhüpe“ uskumuste omaksvõtmist ilma mõistuspärase aluseta.
Lääne- ja Põhja-Euroopas on lihavõtted nagu teised jõulud, rahulik ja pikk aeg olla pere keskis. Sõidetakse maale, suusatama või puhkusele. Postsovetlikes riikide nii aga ei ole. Ka Eestis peaks olema esmaspäev, teine ülestõusmispüha vaba päev. Miks?
Küüditamised on ühed koletumad punavõimu kuriteod Eestis. Miks eestlaste seas on ikka veel neid, kel puudub tahe neid kannatusi mõista ja kes koguni kaitsevad küüditajaid avalikult, kirjutab Pekka Erelt.
Ajakirjandustudeng: Margus Tsahkna pole ainus, kes kasutab suunamudijaid ajakirjanikena ja varastab nii mu töö (49)
Poliitikud pöörduvad sisuloojate poole, sest viimased ei küsi ebamugavaid küsimusi nagu seda teevad ajakirjanikud. Sisuloojad teevad poliitikute eest valimiskampaania ära kiirelt ja efektiivselt.
Jonatan Vseviov: arvate, et meie võit oleks hirmutav, sest me piiridel asuks löödud, vihane Venemaa? Kaotus oleks palju hirmsam (104)
Väliministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis TEDx Tallinna üritusel, miks Ukraina võidust sõltub kogu Euroopa edasine saatus. Ekspress avaldab kantsleri esitatud ettekande täismahus.
Suurärimees Oleg Ossinovski sai teleintervjuus Vene ärihuvide teemal lõputult hämada. Näitan, kuidas Ossinovski on saanud parteide riigikogu valimiste kampaaniate rahastamise eel Venemaalt tulu.
Tallinn vajab pööret selles, kes on võimul. Nii lihtne see ongi. Ei mingit paremat ühistransporti või vähem teeremonte.
Arst: aktiivsus-tähelepanuhäirega inimese raskusi ei võeta enam tõsiselt, sest „meil kõigil on natuke igapäevast ATHd“ (81)
Valju häälega pillatakse möödaminnes „Unustasin, olen ikka ATH küll“. See pole ju stigmatiseeriv, või kuidas? On ikka.
Maailmakirjanduse klassika ja Putini režiimi toetajad: Venemaal keelatud raamatute nimekiri tekitab segadust.
Delfi meedia uurivad ajakirjanikud on saanud enda valdusse Venemaa presidendi administratsioonist lekkinud dokumendid, mis annavad hea sissevaate diktatuuririigi köögipoolde.
Kui juhid väidavadki siiralt, et tahavad tagasisidet saada, siis inimloomuses on aktsepteerida vaid seda osa tagasisidest, mis sobitub meie kujutlusega iseendast.
Jaanuaris valmis Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis uurimus Venemaal toimuvate võimalike arengute mõjust Eesti sisejulgeolekule. Venemaa arengutest lähtuv pingete kasv ei pruugi olla seotud üksnes otsese sõjalise ähvardusega.
Pärtel-Peeter Pere: Kadriorust Põhja-Tallinna on rattaga liiga pikk maa? „Nalja teed või?“ küsiks mu nelja-aastane (135)
„Tegudelle!“ kirjutab riigikogu liige, reformierakondlane ja endine rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere vastukajas Eesti Ekspressi juhtkirjale.
Mõned näited moodsast ülbusest.
Toiduentusiast teeb metsas ka –20 kraadiga süüa: munad on jääs, vahukoorepakid kõvad kui tellised. Elamus parem kui restoranis! (5)
Lisatud kaks retseptiOn hämar ja külm ja niiske... ja sa oled kuskil, no võib öelda, et täiesti suvalises kohas. Midagi eufoorilist on sellises loodusjõude ignoreerivas söögitegemises. Kui suur heaolutunne tekib, kui ennast pisut ületada!
Uurivas artikliseerias „Idaveod“ anname ülevaate, kuidas Eesti kaudu käib jätkuvalt kibe äri Venemaa oligarhide, riigi ja ilmselt isegi sõjatööstusega.
Maksumuudatused on vesi kaupmeeste veskile. Kui klient ei taha tünga saada, tuleb olla ääretult tähelepanelik.
Maris Hellrand: mind ootas tumedate juustega pruunis ülikonnas tundmatu meesterahvas. Tegu oli KGB värbamiskatsega (108)
Maris Hellrand meenutab, kuidas 1989. aastal üritas KGB teda oma ridadesse värvata.
Läinud aastal oli korduvalt tunne nagu „Rehepapis“, kus mitu peatükki algas tõdemusega, et ilm oli läinud veelgi hullemaks. Majandussurutis pressis peale meil ja mujal, maailmas lõõmasid sõjad ning suure naaberriigi agressiivsed ambitsioonid pole kuhugi kadunud. Kuidas nendes oludes edasi minna?
Kritiseerida on hoopis turvalisem kui ise areenile astuda. Kriitilisus kui kaitse pärineb tihti väärtusetuse ehk „ma pole piisav“-tundest.