Saate teemad:

- Milliste numbritega põhjendada, et Eestisse tõesti on tuumajaama vaja?

- Võtame läbi tuumajaama vastu olevad argumendid: see on liiga suur, see on liiga kallis, vajalik kütus pole meie kontrolli all, jäätmeid pole kuhugi panna, pakutavat tehnoloogiat pole tegelikult praegu veel olemas, päike ja tuul on tulevikus võimelised tuumajaama niikuinii asendama.

- Soomlastel on oma tuumajaama käimasaamisega olnud suuri raskusi ning Saksamaa otsustas vahepeal tuumaenergiast üldse loobuda. Mis paneb meid arvama, et meie ehitame paremini kui soomlased ja planeerime paremini kui sakslased?

-  Kes on need inimesed ja ettevõtted, kes praeguse tuumajaama-mõtte taga tegelikult on? Kellel on Fermi Energias osalused ja raha sees?

- Mida Fermi Energia Eesti riigilt ja ühiskonnalt tahab: kas me peaksime tuumajaama tegemise kinni maksma, andma laene, garantiisid vms?

- Mis aastal võiks kopa maasse lüüa ja mis aastal võiks jaam valmis saada?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mullu novembris ilmus ajakirjanduses üsna tavapärasena näiv uudis, et idufirma Fractory kaasas ligi viis miljonit eurot ja asjad lähevad ülesmäge. Tänases Ettemõtte podcastis räägib Fractory kaasasutaja Martin Vares aga tegeliku loo sellest, millised valusad kaotused ja ahastamapanevad vaidlused raha kaasamisele eelnesid ning kuidas Fractoryl õnnestus kehvast olukorrast lõpuks tugevamana välja tulla.

Pärast rohkem kui 20 aasta pikkust arendustegevust hakkab Eesti firma Elcogen tehnoloogia kommertskõlbulikuks saama ning mitmed maailma suurfirmad panid hiljuti sellesse suure summa raha, et vesinikule üle minemise revolutsiooni vedada.

Podcasti teemad:

* Mis täpsemalt on Elcogeni toodetav tehnoloogia ning mille poolest ta maailmas nii eriline on?

* Mille taga seisab see, et üle 20 aasta arenduses olnud tehnoloogia päriselt lõpuks kasutusse jõuaks?

* Kuidas võiks vesinik pakkuda lahenduse päikese- ja tuuleenergia probleemile ehk energia salvestamise küsimusele?

* Eesti kõige väärtuslikumad idufirmad on praegu Wise ja Bolt, mille mõlema väärtus on praegu alla 10 miljardi euro. Kas Elcogen võiks neid tulevikus ületada ja saada Eesti kõigi aegade edukamaks startupiks?

* Kust leida asutajaid ja investoreid, kes oleks valmis riskantse ja teadusel põhineva deep tech firmaga kaasas käima üle 20 aasta, samas kui enamike investeerimisfondide eluiga ei ületa 10 aastat?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle nädala Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks Tallinki juht Paavo Nõgene, kes rääkis nii sellest, millises seisus tema arvates Eesti majandus praegu ning lähemas tulevikus on kui ka sellest, kas Tallinki laevad võiksid hakata sõitma tuumakütusega ning kaptenite asemel võiks neid juhtida tehisintellekt.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui tahad praegu idufirmale raha kaasata, on võlusõnadeks tehisintellekt, suured keelemudelid, hajusad pilveandmebaasid ja andmeanalüütika. Tänase Ettemõtte podcasti külaliseks on firma, mis selle kõigega tegeleb, nii Eestis kui San Franciscos.

Tänases saates räägib Klopets nii Supersimple'i teenusest kui sellest, miks on tal kliente ja kontakte hetkel lihtsam leida San Franciscos ning kuidas OpenAI juhi Sam Altmaniga samal tänaval elamine või üritustel juhuslike inimestega kokku põrkamine Supersimple'i edule kaasa võib aidata.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti elektrisüsteem on vanamoodne ja me teeme endiselt sinna otsa uusi vanamoodsaid otsuseid, mis raiskavad ühiskonna raha ning toovad meile pikkadeks aastateks ekstreemselt kõikuva elektrihinna, räägib tänases Ettemõtte podcastis Baltikumis ja Poolas suuri taastuvenergia projekte arendava firma Sunly juht ja kaasasutaja Priit Lepasepp.

Ettemõtte podcatstis on veel juttu energiajulgeolekust ning elektrivõrkude ehitamisest niimoodi, et kui näiteks Ida-Virumaa mõnes alajaamas midagi juhtub, siis Hiiumaal elekter alles on ning otsustest, mida me peaksime praegu tegema, et tulevikuks valmis olla.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti asutajate poolt loodud Planet42 on Lõuna-Aafrikas ostnud ja klientidele välja liisinud juba 12 000 autot, kuid seitsmeaastase tegutsemise jooksul pole nad kasumisse jõudnud. Hetkel kaasavad nad ka Eesti investoritelt uuesti raha ja maksavad võlakirjade eest kõrget intressi.

Saate teemad:

* Kuidas Planet42 viimase aasta jooksul arenenud on

* Kui palju on neid kliente, kelle käest ei saa kätte ei raha ega autot ning mida sellisel juhul ette võtta

* Kas Aafrika turg on endiselt piiramatu ja kas saatekülaline on endiselt Aafrika kasvu ja tuleviku suhtes positiivselt meelestatud

* Miks Mehhikosse laienemise plaanidelt on praegu hoog maha võetud

* Miks kohalikud taksojuhid Bolti sõidukeid lõhuvad

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Seekordses Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks hiljuti aasta investoriks valitud Helery Pops, kes muuhulgas räägib ka sellest, kuidas ta on pidanud oma mõtteviisi muutma ja kui raske see on olnud.

"Südamega investeerimine, maailma päästmine, green tech, põllumeestele edu juurde. Kõik need väärtused, mis mul on olnud, on pigem olnud kogukonna ja inimkonna edasi arendamise mõtted," rääkis Pops. "Minu jaoks isiklikult on see olnud väga raske muutus oma mõtteviisis." Jutt käib sellest, kuidas investorite raha on aina enam minemas kaitsetööstuse jaoks, kus lõppeesmärk on ühtlasi ka tappa.

Saates veel ka sellest, kuidas Pops esindab Eestis leedukate investeerimisfondi Practica Capital, mis oma 80 miljoni euroga on suurim ainult Baltikumi idufirmadesse investeeriv fond. Kuidas nad oma valikuid teevad ja millised valdkonnad on nende arvates tulevikus suured, kuuleb saatest.

Saate teemad:

* Kuidas saab palgatöötajast investor ning milliseid oskusi või omadusi selleks vaja on?

* Mis on Practica Capital ning kuidas ja miks nad Eesti firmadesse raha paigutada tahavad?

* Millistest valdkondadest tulevad järgmised suured Eesti edulood idufirmade alal?

* Tehnoloogia on olnud pikalt väga meestekeskne ala. Kas see on viimasel ajal muutunud? Millega peab arvestama ja mida teadma selles valdkonnas tegutsev naine?

* Kuidas investeerida kaitsevaldkonda?

* Kas praegu on idufirmade asutamiseks ja nendesse investeerimiseks hea aeg?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirma Arbonics kaasasutaja Kristjan Lepik. Arbonics tegeleb süsinikuheite vähendamisega maailmas, pakkudes maaomanikele tasustatud võimalusi oma tühjad maalapid metsaga katta ja niimoodi süsinikku aastakümneteks siduda.

Arbonics kaasas paar kuud tagasi 5,5 miljonit eurot ning tegeleb hoogsalt oma äri arendamisega, aga Lepik räägib tänases saates avatult, kui raske tänaselt turult tegelikult raha leida on.

Saate teemad:

* Milline on seis rohevaldkonna ja eriti süsinikuheitega tegelevate idufirmade maastikul: lootustandev areng, aga samas ka pettused, liigne optimism ja ülelubamine

* Kui palju saab metsa istutamine planeeti aidata, kui me samas jätkame hoogsalt vanamoodi elustiili ja paiskame CO2 õhku edasi

* Mis saab kasvavasse metsa seotud süsinikust siis, kui mets on valmis ja puud pigem lagunema hakkavad?

* Kui raske on raha kaasamine ja milliste nippidega see õnnestub

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Praeguseks on veidi rohkem kui aasta möödas sellest, kui ChatGPT tavainimestele kättesaadavaks sai ning see aasta on olnud täis pööraseid ideid sellest, kuidas maailm kohe-kohe tundmatuseni muutub. Milline on aga olukord tegelikult

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks vennad Kaspar ja Kristjan Korjus, kes juhivad idufirmat Pactum.

Nad arendavad tehisintellekti, mis inimeste eest müügiläbirääkimisi peab, nende klientideks on mitmed maailma suurettevõtted ning seetõttu oskavad nad väga hästi rääkida sellest, kas ja kuidas suurtel keelemudelitel põhinevat tehisintellekti tegelikult igapäevases töös ja äris kasutada saab. Kuidas rakendada tehisintellekti tugevaid külgi ja kas on võimalik üle saada nõrkadest?

Saate teemad:

• Kus ja kuidas Pactum ise AI-vestlusroboteid kasutab?

• Miks ei meeldiks Pactumi klientidele, kui robotile liiga vastutusrikas ülesanne anda?

• Kas suurte keelemudelite nn hallutsineerimise probleem on lahendatav või kas see on üldse probleem?

• Millised arengud toimuvad tehisintellekti teadusmaailmas praegu ja miks paneb see Kristjan Korjuse matemaatikast hoopis teistmoodi mõtlema?

• Kuidas peaksid Eesti koolid suhtuma tehisintellekti ning selle kasutamisse õppe- ka kodustes töödes?

  Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eestil on palju rahvusvahelisi edulugusid, aga üks suur on veel puudu: kuigi Eesti toit on hea, puhas ja kvaliteetne, pole meil siiani ühtegi rahvusvaheliselt tuntud suurt toidu eksportijat.

Eelmisel nädalal alustas Türil tootmist Baltikumi esimene kaerapiima tehas Yook, mille taga on aga palju suurem mõte kui vaid Eesti kaerast eestlastele piimasarnast jooki teha. Yooki juht. Pikaajalise toiduäri juhtimise kogemusega Katre Kõvask räägib Ettemõtte podcastis, mida Yook teistmoodi teeb, et sellest suur rahvusvaheline äri ehitada.

Saate teemad:

• Rootslaste Oatly tegi kaerapiimast kümnemiljardilise eduloo, aga milline on kaerapiima tuntus maailmas praegu ja kas on võimalik Eestis teine Oatly ehitada?

• Miks ei ole Eestisse tekkinud suurt toidu eksportijat ja mis on see uuendus, mis võimaldab Oatlyl selleks saada?

• Ettevõtetele teenuseid ja lahendusi tegevad idufirmad kurdavad sageli, et müügitsükkel on väga pikk, aga saatest kuuleb, kui uskumatult pikk see toidusektoris on. Kuidas sellega toime tulla?

• Kuidas teha Araabiamaade ja Aasia klientidele selgeks, mis on kaerapiim ja kuidas panna nad Yooki armastama?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.