2023. aasta lõpus kukkus elektriautode turg mitmel suurel Euroopa turul sisuliselt kokku ning see ehmatas investorid ära, kuid numbrid näitavad, et viimastel kuudel on alanud taastumine ja elektriautod on jätkuvalt ainus mõeldav tulevikualternatiiv, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis VOOLu juht Juhan Härm.

"Kui me turule tulime, oli see hetk, kus kõik arvasid, et viie aasta pärast on ainult elektriautod, see oli buum," rääkis Härm. "2023. aasta lõpus kukkus turg kokku. Näiteks Rootsi edasimüüja müüs muidu 5000-6000 laadijat kuus, aga 2024. aastal ainult 500 tükki kuus. See kukkumine oli tohutu, mis korraks toimus."

Nüüd aga on turg hakanud taastuma ja inimesed teevad autot ostes ratsionaalseid valikuid, mis tihti tähendab elektriautot, rääkis Härm saates.

Vahepealne turu kukkumine tekitas aga probleemi ka VOOLu jaoks. Turu ebakindlus ehmatas investoreid ning ka seal tegutsevate ettevõtete väärtused tuli väga kõvasti alla hinnata, kohati lausa kordades. VOOL plaanis eelmise aasta lõpus kaasata üle 4 miljoni euro uusi investeeringuid, aga see plaan läks luhta ning neil õnnestus alles praegu kaasata 1,5 miljonit eurot, millest osa läheb vahepeal tekkinud maksuvõla katteks.

Härmi sõnul on ettevõte tugev, Eestis on neil 80% turuosa, Baltikumis 60% ning peamiseks välisturuks on saanud Šveits, kust nii edasimüüja kui klientide tagasiside tootele on väga positiivne. Nüüd on firmal plaan jõuda finantsiliselt nulli ning selle tulemuse pealt uus rahastusring teha.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

2023. aasta lõpus kukkus elektriautode turg mitmel suurel Euroopa turul sisuliselt kokku ning see ehmatas investorid ära, kuid numbrid näitavad, et viimastel kuudel on alanud taastumine ja elektriautod on jätkuvalt ainus mõeldav tulevikualternatiiv, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis VOOLu juht Juhan Härm.

"Kui me turule tulime, oli see hetk, kus kõik arvasid, et viie aasta pärast on ainult elektriautod, see oli buum," rääkis Härm. "2023. aasta lõpus kukkus turg kokku. Näiteks Rootsi edasimüüja müüs muidu 5000-6000 laadijat kuus, aga 2024. aastal ainult 500 tükki kuus. See kukkumine oli tohutu, mis korraks toimus."

Nüüd aga on turg hakanud taastuma ja inimesed teevad autot ostes ratsionaalseid valikuid, mis tihti tähendab elektriautot, rääkis Härm saates.

Vahepealne turu kukkumine tekitas aga probleemi ka VOOLu jaoks. Turu ebakindlus ehmatas investoreid ning ka seal tegutsevate ettevõtete väärtused tuli väga kõvasti alla hinnata, kohati lausa kordades. VOOL plaanis eelmise aasta lõpus kaasata üle 4 miljoni euro uusi investeeringuid, aga see plaan läks luhta ning neil õnnestus alles praegu kaasata 1,5 miljonit eurot, millest osa läheb vahepeal tekkinud maksuvõla katteks.

Härmi sõnul on ettevõte tugev, Eestis on neil 80% turuosa, Baltikumis 60% ning peamiseks välisturuks on saanud Šveits, kust nii edasimüüja kui klientide tagasiside tootele on väga positiivne. Nüüd on firmal plaan jõuda finantsiliselt nulli ning selle tulemuse pealt uus rahastusring teha.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selle aasta alguses andis idufirma Kwota ise sisse pankrotiavalduse. Ometi oli just Kwotal pealtnäha olemas kõik, mis õnnestumiseks vaja: kogenud oma ala tundvad asutajad, alles tekkiv suur turg, korralik rahastus ja isegi suurfirmadest kliendid. Miks Kwota välja ei tulnud?

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Kwota juht ja kaasasutaja Rain Vääna, kes räägib Kwota loo algusest lõpuni. Kuidas tekkis Ragn-Sellsi endistel tippjuhtidel idee süsinikukrediitidega kauplema hakata, kuidas firma alguse sai ja rahastajad leidis ning millised otsused ja asjaolud viisid selleni, et Kwota ebaõnnestus.

Räägime sellest, milliseks kujunes kogenud tippjuhtidele idufirma asutamise kogemus, kuidas nad pidid oma oskusi ja ootusi ümber hindama, millised Kwota võimalusi muutnud asjaolud selgusid alles toote turule toomise käigus ning kuidas käib ühe ebaõnnestunud idufirma kokkupakkimine asutajate, töötajate ja investorite jaoks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle aasta alguses andis idufirma Kwota ise sisse pankrotiavalduse. Ometi oli just Kwotal pealtnäha olemas kõik, mis õnnestumiseks vaja: kogenud oma ala tundvad asutajad, alles tekkiv suur turg, korralik rahastus ja isegi suurfirmadest kliendid.

Miks Kwota välja ei tulnud? Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Kwota juht ja kaasasutaja Rain Vääna, kes räägib Kwota loo algusest lõpuni. Kuidas tekkis Ragn-Sellsi endistel tippjuhtidel idee süsinikukrediitidega kauplema hakata, kuidas firma alguse sai ja rahastajad leidis ning millised otsused ja asjaolud viisid selleni, et Kwota ebaõnnestus.

Räägime sellest, milliseks kujunes kogenud tippjuhtidele idufirma asutamise kogemus, kuidas nad pidid oma oskusi ja ootusi ümber hindama, millised Kwota võimalusi muutnud asjaolud selgusid alles toote turule toomise käigus ning kuidas käib ühe ebaõnnestunud idufirma kokkupakkimine asutajate, töötajate ja investorite jaoks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui idufirmade puhul on loomulik, et keegi ei tee startuppi vaid Eesti turul tegutsemiseks, siis nn vana majanduse ettevõtted peaksid meie häid oskusi rohkem eksportima ning Läti kinnisvaraturu näitel oleme me suutelised välismaal suuri asju tegema, rääkis kinnisvaraarendusfirma Invego juht Kristjan-Thor Vähi tänases Ettemõtte podcastis.

Vähi räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuidas sündis Invegos otsus võtta lisaks Läti turule ette väga suur välisprojekt ning arendada Portugalis 154 villast koosnev kompleks, kuidas kinnisvarafirmal välisturule minek käib ning millega peab sel puhul arvestama.

Lisaks räägib ta sellest, kuidas eestlaste ootused kinnisvarale aja jooksul muutunud on, mida inimesed täna kinnisvara ostes vaatavad ning milline on Eesti kinnisvaraturu ja majanduse olukord tema arvates laiemalt.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui idufirmade puhul on loomulik, et keegi ei tee startuppi vaid Eesti turul tegutsemiseks, siis nn vana majanduse ettevõtted peaksid meie häid oskusi rohkem eksportima ning Läti kinnisvaraturu näitel oleme me suutelised välismaal suuri asju tegema, rääkis kinnisvaraarendusfirma Invego juht Kristjan-Thor Vähi tänases Ettemõtte podcastis.

Vähi räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuidas sündis Invegos otsus võtta lisaks Läti turule ette väga suur välisprojekt ning arendada Portugalis 154 villast koosnev kompleks, kuidas kinnisvarafirmal välisturule minek käib ning millega peab sel puhul arvestama.

Lisaks räägib ta sellest, kuidas eestlaste ootused kinnisvarale aja jooksul muutunud on, mida inimesed täna kinnisvara ostes vaatavad ning milline on Eesti kinnisvaraturu ja majanduse olukord tema arvates laiemalt.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirma Veriff nõukoguga liitus mitmete maailma suurte tehnoloogiafirmade tippjuhtkonda kuulunud Ott Kaukver, kelle sõnul ootab ettevõtet ees väga hea tulevik ja sellest võiks saada Wise'i ja Bolti sarnane globaalne suurfirma.

"Kompott on väga paljulubav, et Wise'i, Bolti ja Pipedrive'i kõvale teha ettevõte, mis on ühel hetkel avalikel turgudel ja millel on globaalne ambitsioon realiseeritud," tääkis Kaukver selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kui 2018. aastal noorele Veriffile USA-st äraostupakkumised laekusid, siis oli just Kaukver see, kes soovitas Kaarel Kotkasel ulmelist pakkumist mitte vastu võtta ja Veriff ise suureks firmaks ehitada. Saates ütles ta, et Kotkas küsis ta käest nõu, aga otsuse tegi ikkagi ise.

"Tal jalg värises, esimene suurem asi ja numbritel nulle ikka oli," rääkis Kaukver. "Ta tegelikult ei tahtnud müüa. Arutasime läbi, kuhu ettevõtet oleks võimalik arendada. Tal oli olemas visioon ja kui ta selle ise välja ütles, siis ta sai aru, et tema jaoks on see õige otsus."

Räägime Ettemõtte podcastis ka sellest, mis on üldse nõukogu liikme roll ja vastutus suures ülemaailmses tehnoloogiafirmas, kui palju võimu nõukogul ettevõtte otsuste üle on ning ka selllest, kuidas mõjutab AI nii Veriffi tegevust kui arendajate tööd üldisemalt.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Uus osa on eetris täna kell 16. Ainult Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus!

Eesti idufirma Veriff nõukoguga liitus mitmete maailma suurte tehnoloogiafirmade tippjuhtkonda kuulunud Ott Kaukver, kelle sõnul ootab ettevõtet ees väga hea tulevik ja sellest võiks saada Wise'i ja Bolti sarnane globaalne suurfirma.

"Kompott on väga paljulubav, et Wise'i, Bolti ja Pipedrive'i kõvale teha ettevõte, mis on ühel hetkel avalikel turgudel ja millel on globaalne ambitsioon realiseeritud," tääkis Kaukver selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kui 2018. aastal noorele Veriffile USA-st äraostupakkumised laekusid, siis oli just Kaukver see, kes soovitas Kaarel Kotkasel ulmelist pakkumist mitte vastu võtta ja Veriff ise suureks firmaks ehitada. Saates ütles ta, et Kotkas küsis ta käest nõu, aga otsuse tegi ikkagi ise.

"Tal jalg värises, esimene suurem asi ja numbritel nulle ikka oli," rääkis Kaukver. "Ta tegelikult ei tahtnud müüa. Arutasime läbi, kuhu ettevõtet oleks võimalik arendada. Tal oli olemas visioon ja kui ta selle ise välja ütles, siis ta sai aru, et tema jaoks on see õige otsus."

Räägime Ettemõtte podcastis ka selles, mis on üldse nõukogu liikme roll ja vastutus suures ülemaailmses tehnoloogiafirmas, kui palju võimu nõukogul ettevõtte otsuste üle on ning ka selllest, kuidas mõjutab AI nii Veriffi tegevust kui arendajate tööd üldisemalt.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selle nädala Ettemõtte külaliseks on idufirma Better Medicine juht ja kaasasutaja Priit Salumaa, kes räägib nende aastatepikkusest teekonnast maailma tippu jõudmisel.

Pikaajalise tarkvaraarenduse taustaga Salumaa hakkas mõned aastad tagasi otsima uut valdkonda, kus oleks võimalik midagi ära teha ning jäi peatuma meditsiinil, täpsemalt radioloogial. Esiteks oli tehnoloogia selles meditsiinivaldkonnas juba rohkem kasutusel kui paljudes muudes ning teiseks oli just neeruvähk ning kõhuõõs mitmete teiste kasvajatega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest sai vähem tähelepanu.

Nii kasvaski Better Medicine'ist firma, mis tehisintellektiga radioloogide tööd kiiremaks ja lihtsamaks teeb, kuid see on Salumaa sõnul alles algus, sest nad tahavad hakata tuvastama kõiki vähitüüpe.

Kuidas meditsiinivaldkonnas idufirmat tehakse ning millistele nuppudele peab vajutama, et edukas olla, kuuleb Ettemõtte podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle nädala Ettemõtte külaliseks on idufirma Better Medicine juht ja kaasasutaja Priit Salumaa, kes räägib nende aastatepikkusest teekonnast maailma tippu jõudmisel.

Pikaajalise tarkvaraarenduse taustaga Salumaa hakkas mõned aastad tagasi otsima uut valdkonda, kus oleks võimalik midagi ära teha ning jäi peatuma meditsiinil, täpsemalt radioloogial. Esiteks oli tehnoloogia selles meditsiinivaldkonnas juba rohkem kasutusel kui paljudes muudes ning teiseks oli just neeruvähk ning kõhuõõs mitmete teiste kasvajatega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest sai vähem tähelepanu.

Nii kasvaski Better Medicine'ist firma, mis tehisintellektiga radioloogide tööd kiiremaks ja lihtsamaks teeb, kuid see on Salumaa sõnul alles algus, sest nad tahavad hakata tuvastama kõiki vähitüüpe.

Kuidas meditsiinivaldkonnas idufirmat tehakse ning millistele nuppudele peab vajutama, et edukas olla, kuuleb Ettemõtte podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kõige rohkem tehakse Tammiste sõnul praegu Eestis firmades niiöelda andmetega suhtlemise projekte. Näiteks ühendatakse oma raamatupidamistarkvara tehisintellektiga ning sealt teistpidi Slacki ning ettevõtte tegevjuht saab seejärel raamatupidamisprogrammi sisse logimata müüginumbreid ja muud sellist otse Slackis oma raamatupidamisprogrammilt "küsida".

Peamine tehisintellekti rakendamise kasu tuleb aga Tammiste sõnul väärtuse kasvust, mitte inimeste koondamise plaanist.

Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kõige rohkem tehakse Tammiste sõnul praegu Eestis firmades niiöelda andmetega suhtlemise projekte. Näiteks ühendatakse oma raamatupidamistarkvara tehisintellektiga ning sealt teistpidi Slacki ning ettevõtte tegevjuht saab seejärel raamatupidamisprogrammi sisse logimata müüginumbreid ja muud sellist otse Slackis oma raamatupidamisprogrammilt "küsida".

Peamine tehisintellekti rakendamise kasu tuleb aga Tammiste sõnul väärtuse kasvust, mitte inimeste koondamise plaanist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Inseneriõppe populaarsus Eestis pole kaugeltki nii suur kui peaks ning samal ajal tungib kogu aeg peale kiiresti arenev tehisintellekt, mis on pannud Eesti koolid küsimuse ette, mida ja kuidas üldse lastele õpetama peaks.

Tänane Ettemõtte podcast on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekõnest neljapäeval toimunud Eesti koolijuhtide konverentsil "IT ja inseneeria koolis - võimaluste võti", kus räägitakse kahest väljakutsuvast ideest.

Esiteks teha IT- ja inseneeriaõpe kõigile üldhariduskoolis kohustuslikuks ning teiseks võtta tehisintellekt õppetöös väga tugevalt kasutusele, jättes kõrvale paljud arusaamad, mis meil õppimisest ja õpetamisest välja kujunenud on.

Milline oleks see Eesti, kus iga koolilaps oskaks mingil tasemel programmeerida ja lahendada inseneeriaülesandeid ning kus koolis pannakse hindeid selle järgi, kui hea essee või ülesandelahenduse kooliõpilane suudab tehisintellekti kasutades teha? Kas see oleks Eesti tulevase rikkuse alusepanija või hoopis rikuksime sellega ära tuhandete õpilaste elu, kes saavad valesti õpetatavast inseneeriaõppest pikaajalise trauma ning ChatGPT-l oma koolitöid teha lastes jäävad ise inimestena rumalaks?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Inseneriõppe populaarsus Eestis pole kaugeltki nii suur kui peaks ning samal ajal tungib kogu aeg peale kiiresti arenev tehisintellekt, mis on pannud Eesti koolid küsimuse ette, mida ja kuidas üldse lastele õpetama peaks.

Tänane Ettemõtte podcast on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekõnest neljapäeval toimunud Eesti koolijuhtide konverentsil "IT ja inseneeria koolis - võimaluste võti", kus räägitakse kahest väljakutsuvast ideest.

Esiteks teha IT- ja inseneeriaõpe kõigile üldhariduskoolis kohustuslikuks ning teiseks võtta tehisintellekt õppetöös väga tugevalt kasutusele, jättes kõrvale paljud arusaamad, mis meil õppimisest ja õpetamisest välja kujunenud on.

Milline oleks see Eesti, kus iga koolilaps oskaks mingil tasemel programmeerida ja lahendada inseneeriaülesandeid ning kus koolis pannakse hindeid selle järgi, kui hea essee või ülesandelahenduse kooliõpilane suudab tehisintellekti kasutades teha? Kas see oleks Eesti tulevase rikkuse alusepanija või hoopis rikuksime sellega ära tuhandete õpilaste elu, kes saavad valesti õpetatavast inseneeriaõppest pikaajalise trauma ning ChatGPT-l oma koolitöid teha lastes jäävad ise inimestena rumalaks?

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui Geenivaramusse oma andmed andnud inimesed oleksid nõus sellega, et see andmebaas tehakse kättesaadavaks kõigile soovijatele, sünniks sellest tuhandeid kasulikke rakendusi ning investorite rahastatud ettevõtteid ja kokkuvõttes Eesti edulugu, rääkis Ettemõtte podcastis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui Geenivaramusse oma andmed andnud inimesed oleksid nõus sellega, et see andmebaas tehakse kättesaadavaks kõigile soovijatele, sünniks sellest tuhandeid kasulikke rakendusi ning investorite rahastatud ettevõtteid ja kokkuvõttes Eesti edulugu, rääkis Ettemõtte podcastis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Eesti arvutimängude arendaja, kuidas ta tegi oma mängu jaoks kolm müügiprognoosi, kuid mäng sai nii populaarseks, et ka kõige optimistlikum ennustus läks rohkem kui kahekordselt lõhki.

"See oli täiesti absurd," rääkis Placeholder Gameworksi kaasasutaja Ott Madis Ozolit mängust nimega "Death and Taxes. "Me lootsime, et ehk saame oma mängust rääkima ühe suure youtuberi, kellel on üle miljoni jälgija, aga me saime kuus."

Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Eesti arvutimängude arendaja, kuidas ta tegi oma mängu jaoks kolm müügiprognoosi, kuid mäng sai nii populaarseks, et ka kõige optimistlikum ennustus läks rohkem kui kahekordselt lõhki.

"See oli täiesti absurd," rääkis Placeholder Gameworksi kaasasutaja Ott Madis Ozolit mängust nimega "Death and Taxes. "Me lootsime, et ehk saame oma mängust rääkima ühe suure youtuberi, kellel on üle miljoni jälgija, aga me saime kuus."

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm.

"Droonid saavad varsti ise lennata ja teha täiesti ise ka sihtmärgile lukustamist," ütles Tamm selle nädala Ettemõtte podcastis. "Ühel hetkel hakkavad ka maismaadroonid seda tegema, nii et sa viid nad kuhugi kohale ja paned nad liikuma. See muudab tulevikus kindlasti maavägede operatsioone ja kogu sõjapidamise pilti."

Tamme sõnul oli Ukraina droonisõda arendama asudes sundseisus, sest neil polnud piisavalt palju suurtükimürske ja seetõttu tuli arendama hakata droone. Samas ütles ta, et ainult droonidega sõda ei võida.

Tamm rääkis ka, et Eesti kaitsetööstust ootab kindlasti ees kasv, kuid jäi skeptiliseks, kas see suudab kasvada nii suureks nagu näiteks äritarkvara tootvate Eesti idufirmade sektor.

Selle nädala Ettemõttest saad veel kuulda, milliseid otsuseid Eesti riik ja kaitsevägi peaks Tamme hinnangul uuenenud keskkonnas tegema ning kuidas me peaksime arendama oma kaitsetööstust, et mitte jääda vidinatootjateks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Uus saade on eetris täna kell 16:30. Ainult Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus!

Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm.

"Droonid saavad varsti ise lennata ja teha täiesti ise ka sihtmärgile lukustamist," ütles Tamm selle nädala Ettemõtte podcastis. "Ühel hetkel hakkavad ka maismaadroonid seda tegema, nii et sa viid nad kuhugi kohale ja paned nad liikuma. See muudab tulevikus kindlasti maavägede operatsioone ja kogu sõjapidamise pilti."

Tamme sõnul oli Ukraina droonisõda arendama asudes sundseisus, sest neil polnud piisavalt palju suurtükimürske ja seetõttu tuli arendama hakata droone. Samas ütles ta, et ainult droonidega sõda ei võida.

Tamm rääkis ka, et Eesti kaitsetööstust ootab kindlasti ees kasv, kuid jäi skeptiliseks, kas see suudab kasvada nii suureks nagu näiteks äritarkvara tootvate Eesti idufirmade sektor.

Selle nädala Ettemõttest saad veel kuulda, milliseid otsuseid Eesti riik ja kaitsevägi peaks Tamme hinnangul uuenenud keskkonnas tegema ning kuidas me peaksime arendama oma kaitsetööstust, et mitte jääda vidinatootjateks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Microsofti otsusega sulgeda Skype kaob ajalukku üks olulisemaid tehnoloogiamaailma tegijaid, mis Eestist kunagi on tekkinud.

Tänane Ettemõtte podcast küsib, milline oli eestlaste roll Skype'i alguse juures tegelikult ning kas meil peaks selle sulgemisest kahju olema.

Ettemõtte külaline on sel nädalal Ahti Heinla, kes oli üks Skype'i asutajatest. Ta räägib saates, kuidas Skype üldse tekkis ning kuidas juhtus, et algselt täiesti teistsuguse ideega idufirmast sai just Skype, mis internetikõnedega maailma muutis.

Kui palju oli Skype'is eestlaste panust ning kui palju me võiksime endale vastu rindu taguda ja öelda, et ainult eestlased suutsid sel ajal maailmas sellise asja valmistada, kuuled Ettemõttest.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Microsofti otsusega sulgeda Skype kaob ajalukku üks olulisemaid tehnoloogiamaailma tegijaid, mis Eestist kunagi on tekkinud. Tänane Ettemõtte podcast küsib, milline oli eestlaste roll Skype'i alguse juures tegelikult ning kas meil peaks selle sulgemisest kahju olema.

Ettemõtte külaline on sel nädalal Ahti Heinla, kes oli üks Skype'i asutajatest. Ta räägib saates, kuidas Skype üldse tekkis ning kuidas juhtus, et algselt täiesti teistsuguse ideega idufirmast sai just Skype, mis internetikõnedega maailma muutis.

Kui palju oli Skype'is eestlaste panust ning kui palju me võiksime endale vastu rindu taguda ja öelda, et ainult eestlased suutsid sel ajal maailmas sellise asja valmistada, kuuled Ettemõttest.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Elektriliinide läbilaskevõimet kogu maailmas mõjutab väga palju ilmastik ning avalik saladus ka Eestis on see, et võrguettevõtted ei oska seda nii täpselt ennustada ja seetõttu on liinid kolm protsenti ajast ehk mitusada tundi aastas ohtlikus seisus, ütles maailma täpseimat tuuleennustust pakkuva Eesti idufirma asutaja.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on idufirma Gridraven asutaja Georg Rute. Gridraven tegeleb masinõppe abil ülitäpse tuuleennustuse pakkumisega elektrifirmadele üle maailma, mis võib väga suurel määral tõsta liinide läbilaskevõimet ning teha neid ühtlasi ohutumaks.

Rute rääkis saates, et kuigi aastaaega ja välistemperatuuri võtavad elektriettevõtted oma liinide läbilaskevõime ennustamisel arvesse küll, siis tuult ei oska ega taha keegi piisavalt täpselt täna ennustada.

"Tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades ja võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda," rääkis Rute. "Seda on võimalik meie masinõppelahenduse peal prognoosida nii, et sa ei mõõtesensoreid kuhugi paigaldama ja seeläbi võib terve maailma elektrivõrgu riistvara aasta keskmisena kolmandiku võrra suuremaks teha."

Kui tuuleinfot piisavalt täpselt arvesse võtta, võib 90 protsenti ajast liinide läbilaskevõimet suurendada ning 3 protsenti ajast vältida ülekuumenemise ja ülelöögi ohte, mida täna Rute sõnul piisavalt ei arvestata.

Kuula saatest, kuidas Gridraven oma masinõppemudeli täpsust operaatoritele tõestab, kuidas nad üle maailma oma äri arendavad ning mis on motiveerinud Rutet juba üle kümne aasta proovima erinevate nurkade alt elektrimaailma idufirmadega muuta.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Elektriliinide läbilaskevõimet kogu maailmas mõjutab väga palju ilmastik ning avalik saladus ka Eestis on see, et võrguettevõtted ei oska seda nii täpselt ennustada ja seetõttu on liinid kolm protsenti ajast ehk mitusada tundi aastas ohtlikus seisus, ütles maailma täpseimat tuuleennustust pakkuva Eesti idufirma asutaja.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on idufirma Gridraven asutaja Georg Rute. Gridraven tegeleb masinõppe abil ülitäpse tuuleennustuse pakkumisega elektrifirmadele üle maailma, mis võib väga suurel määral tõsta liinide läbilaskevõimet ning teha neid ühtlasi ohutumaks.

Rute rääkis saates, et kuigi aastaaega ja välistemperatuuri võtavad elektriettevõtted oma liinide läbilaskevõime ennustamisel arvesse küll, siis tuult ei oska ega taha keegi piisavalt täpselt täna ennustada.

"Tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades ja võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda," rääkis Rute. "Seda on võimalik meie masinõppelahenduse peal prognoosida nii, et sa ei mõõtesensoreid kuhugi paigaldama ja seeläbi võib terve maailma elektrivõrgu riistvara aasta keskmisena kolmandiku võrra suuremaks teha."

Kui tuuleinfot piisavalt täpselt arvesse võtta, võib 90 protsenti ajast liinide läbilaskevõimet suurendada ning 3 protsenti ajast vältida ülekuumenemise ja ülelöögi ohte, mida täna Rute sõnul piisavalt ei arvestata.

Kuula saatest, kuidas Gridraven oma masinõppemudeli täpsust operaatoritele tõestab, kuidas nad üle maailma oma äri arendavad ning mis on motiveerinud Rutet juba üle kümne aasta proovima erinevate nurkade alt elektrimaailma idufirmadega muuta.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirma Soldera on algusest peale ehitanud kogu ettevõtte AI-keskselt ning tulemus on see, et praegu on kolmekümne töötaja asemel vaja vaid kaheksat ning tehnoloogiliselt üsnagi keerulise tootega saab uuele välisturule siseneda vaid paari nädalaga.

"Me kasutame tehisintellekti kõiges, alates turundusest ja arendusest, aga ka oma tarkvaras," räägib tänases Ettemõtte podcastis Soldera asutaja Stenver Jerkku. "Järgmine asi, mida me tahame välja ehitada, on AI kõneagent. Praegu pead palkama telemarketeri, kes inimestele helistab, aga me tahame seda panna tegema AI agendi. Tööajatele jääb ainult müük kõige suurematele firmadele."

Jerkku on endine idufirma eAgronom kaasasutaja, kes aga mõni aeg tagasi firmast lahkus oning asutas Soldera. See tegeleb rohelise energia päritolutunnistustega ning on jõudnud juba tänaseks mitmele välisturule.

Kui Solderal oli vaja Rootsi müügijuhti, võttis konkursist osa 250 inimest. Jerkku andis tehisintellektile ette nende LinkedINi kontod, kirjeldas kriteeriumid ja palus välja valida top 10 kandidaati, kellega ta ise ühendust võttis. Kogu protsessile kulus vaid pool tundi.

Kuula tänasest Ettemõttest, kuidas Solderta leidis rohelise energia bürokraatiast ärivaldkonna ning võimaldab nii suurtel kui väikestel päikesepaneelide ja tuulikute omanikel mitte midagi tehes lisakäivet teenida. Samuti räägime sellest, milline raputus läbis süsinikukrediidiga tegelevate idufirmade turgu ning miks Jerkku selle valdkonna tulevikku väga pessimistlikult suhtub, kui riigid seal vohavaid massilisi pettusi regulatsiooniga takistama ei asu.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa

Eesti idufirma Soldera on algusest peale ehitanud kogu ettevõtte AI-keskselt ning tulemus on see, et praegu on kolmekümne töötaja asemel vaja vaid kaheksat ning tehnoloogiliselt üsnagi keerulise tootega saab uuele välisturule siseneda vaid paari nädalaga.

Jerkku on endine idufirma eAgronom kaasasutaja, kes aga mõni aeg tagasi firmast lahkus oning asutas Soldera. See tegeleb rohelise energia päritolutunnistustega ning on jõudnud juba tänaseks mitmele välisturule.

Kui Solderal oli vaja Rootsi müügijuhti, võttis konkursist osa 250 inimest. Jerkku andis tehisintellektile ette nende LinkedINi kontod, kirjeldas kriteeriumid ja palus välja valida top 10 kandidaati, kellega ta ise ühendust võttis. Kogu protsessile kulus vaid pool tundi.

Kuula tänasest Ettemõttest, kuidas Solderta leidis rohelise energia bürokraatiast ärivaldkonna ning võimaldab nii suurtel kui väikestel päikesepaneelide ja tuulikute omanikel mitte midagi tehes lisakäivet teenida. Samuti räägime sellest, milline raputus läbis süsinikukrediidiga tegelevate idufirmade turgu ning miks Jerkku selle valdkonna tulevikku väga pessimistlikult suhtub, kui riigid seal vohavaid massilisi pettusi regulatsiooniga takistama ei asu.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist senisest palju heldemalt premeerima?

Tänases Ettemõtte saates räägime sellest, kuidas on riigiametnikud motiveeritud ning kas oleks mõttekas teha selles süsteemis drastilisi muutusi. Kui mõni ametnik veaks reformide tegemist, mis säästaksid riigile kümneid miljoneid, siis kas sarnaselt erasektorile võiks neid inimesi premeerida väga heldelt?

Saates on külas hiljuti riigisekretäriks asunud Keit Kasemets ning nii era- kui avalikus sektoris töötanud praegune Alexela juht Aivo Adamson.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist senisest palju heldemalt premeerima?

Tänases Ettemõtte saates räägime sellest, kuidas on riigiametnikud motiveeritud ning kas oleks mõttekas teha selles süsteemis drastilisi muutusi. Kui mõni ametnik veaks reformide tegemist, mis säästaksid riigile kümneid miljoneid, siis kas sarnaselt erasektorile võiks neid inimesi premeerida väga heldelt? Saates on külas hiljuti riigisekretäriks asunud Keit Kasemets ning nii era- kui avalikus sektoris töötanud praegune Alexela juht Aivo Adamson.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirmast DrHouse on saamas USAs telemeditsiini alal suur tegija, nad on juba avanud kliinikud igas osariigis ning palkavad kiiresti arste, et järjest kasvavale nõudlusele järele jõuda.

DrHouse sai alguse korooniapandeemia ajal, kui nad tegid valmis krüptitud sidelahenduse arstide ja patsientide vaheliseks suhtluseks ning leidsid siis, et milleks müüa seda ainult miljonile inimesele Eestis, kui sama tarkvara on ka teistes riikides vaja.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti idufirmast DrHouse on saamas USAs telemeditsiini alal suur tegija, nad on juba avanud kliinikud igas osariigis ning palkavad kiiresti arste, et järjest kasvavale nõudlusele järele jõuda.

"70 protsenti kõigist ravijuhtudest on võimalik lahendada telemeditsiini teel," rääkis saates firma üks kaasasutajatest Sten Tarro.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Aastatel umbes 1997-2012 sündinud põlvkond kannab nine z-põlvkond ning paljust neist on juba sellises vanuses, et asutavad oma idufirmasid. Kas neist võib oodata uusi Bolti ja Wise'i kaaluga tegijaid?

Ellise Lehtsaar ja Kevin Akkermann kuuluvad ka Eesti z-põlvkonna idufirmade asutajate liitu ning räägivad podcastis, kuidas ja milliseid ettevõtteid nad ehitada tahavad, mis on nende kui noore põlvkonna jaoks tänu tehnoloogiale lihtsam ja mis keerulisem kui teistele.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Aastatel umbes 1997-2012 sündinud põlvkond kannab nine z-põlvkond ning paljust neist on juba sellises vanuses, et asutavad oma idufirmasid. Kas neist võib oodata uusi Bolti ja Wise'i kaaluga tegijaid?

Ellise Lehtsaar ja Kevin Akkermann kuuluvad ka Eesti z-põlvkonna idufirmade asutajate liitu ning räägivad podcastis, kuidas ja milliseid ettevõtteid nad ehitada tahavad, mis on nende kui noore põlvkonna jaoks tänu tehnoloogiale lihtsam ja mis keerulisem kui teistele.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Paar aastat tagasi panid Eesti riik ning erainvestorid kokku mitukümmend miljonit eurot, et teha riskifond ja investeerida see raha Eesti varajase faasi rohetehnoloogia idufirmadesse, kuid äsja pani fond uksed kinni ilma ühtegi investeeringut tegemata.

Miks nii läks? Kuula juba Ettemõtte värskest podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Paar aastat tagasi panid Eesti riik ning erainvestorid kokku mitukümmend miljonit eurot, et teha riskifond ja investeerida see raha Eesti varajase faasi rohetehnoloogia idufirmadesse, kuid äsja pani fond uksed kinni ilma ühtegi investeeringut tegemata.

Miks nii läks? Kuula juba Ettemõtte värskest podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Pärnust juhitud, aga üle maailma hajali tegutsev Eesti idufirma on märkamatult tõusnud oma valdkonna suurimaks tegijaks maailmas tegeledes turvanõrkustega, mis võivad ohustada rohkem kui 40% kõigist maailma veebisaitidest. Tänases Ettemõtte podcastis räägib idufirma Patchstack asutaja Oliver Sild, kuidas kutsekooli ajal kodulehtede valmistamisest kasvas välja ülemaailmne turvaäri, mida on aastate jooksul osta soovinud mitmed maailma suurimad veebimajutuste pakkujad.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Pärnust juhitud, aga üle maailma hajali tegutsev Eesti idufirma on märkamatult tõusnud oma valdkonna suurimaks tegijaks maailmas tegeledes turvanõrkustega, mis võivad ohustada rohkem kui 40% kõigist maailma veebisaitidest. Tänases Ettemõtte podcastis räägib idufirma Patchstack asutaja Oliver Sild, kuidas kutsekooli ajal kodulehtede valmistamisest kasvas välja ülemaailmne turvaäri, mida on aastate jooksul osta soovinud mitmed maailma suurimad veebimajutuste pakkujad.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis avalikustatakse iga-aastase Eesti idufirmainvestorite küsitluse tulemused ning selgub, milliseid kodumaiseid idufirmasid peavad kohalikud investorid hetkel kõige paljulubavamateks ja huvitavamateks, aga ka milliste idufirmade seis on investorite hinnangul kõige kehvem.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, tulemuste analüüsimisel on abiks Sten Tamkivi.

Tänases Ettemõtte podcastis avalikustatakse iga-aastase Eesti idufirmainvestorite küsitluse tulemused ning selgub, milliseid kodumaiseid idufirmasid peavad kohalikud investorid hetkel kõige paljulubavamateks ja huvitavamateks, aga ka milliste idufirmade seis on investorite hinnangul kõige kehvem.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, tulemuste analüüsimisel on abiks Sten Tamkivi.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Mart Maasik, kes muuhulgas on ka kuulunud Ajujahi telesaate žüriisse, miks on nii raske ülikoolidest ja teadusasutustest tulevaid uuendusi reaalseks äriks muuta ning mida mõned Eesti edukad näited on teinud õigesti.

Kuidas võib saada teadlasest ettevõtja või mis juhtub, kui ühte idufirmasse panna kokku teadlane ja ettevõtja, kellel võivad olla erinevad arusaamad asjade tegemise tempost ning sellest, millal mõni tehnoloogia või toode on päriselt valmis klientideni viimiseks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Silver Keskküla, kes on erinevate AI-projektidega tegelenud juba aastaid. Räägime temaga sellest, kuidas AI lõppeva aasta jooksul arenenud on ning kuidas teda täna kasutada võiks.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mõned aastad tagasi edukalt maha müüdud idufirma Fortumo kaasasutaja ja juht Martin Koppel teeb nüüd Taavi Veskimägi ja teistega uut puhastesse tehnoloogiatesse investeerivat fondi ning räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuhu ja kuidas nad investeerivad.

Koppeli sõnul on nende fond 2C Ventures natuke nagu Baltikumi clean tech turu FC Flora ehk eesmärk on siinsest piirkonnast andekad ja paljulubavad ettevõtted üles leida, aidata neil kasvada ja seejärel maailmas suurematele maha müüa.

Roheliste tehnoloogiate juurde tõi ta asjaolu, et kui neli aastat tagasi Fortumo exit toimus, oli idufirmade turul hull aeg, kuna nullintressid paisutasid nende väärtused kosmiliseks.

"Mngi ettevõte, kelle puhul ma ei näe kuidas unit economics saaks positiivselt toimida ja mul on hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja võiks skaleerida, käive on aastas 300 000 ja väärtus 25 miljonit," meenutas Koppel. "Ma tajusin, et ma ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa sellest aru. Mina olen lugenud koolis Tammsaaret, et tee tööd, näe vaeva ja siis tuelvad ka normaalsed valuationid. Ma otsustasin, et hakkan pigem investeerima väärtuspõhiselt."

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mõned aastad tagasi edukalt maha müüdud idufirma Fortumo kaasasutaja ja juht Martin Koppel teeb nüüd Taavi Veskimägi ja teistega uut puhastesse tehnoloogiatesse investeerivat fondi ning räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuhu ja kuidas nad investeerivad.

Koppeli sõnul on nende fond 2C Ventures natuke nagu Baltikumi clean tech turu FC Flora ehk eesmärk on siinsest piirkonnast andekad ja paljulubavad ettevõtted üles leida, aidata neil kasvada ja seejärel maailmas suurematele maha müüa.

Roheliste tehnoloogiate juurde tõi ta asjaolu, et kui neli aastat tagasi Fortumo exit toimus, oli idufirmade turul hull aeg, kuna nullintressid paisutasid nende väärtused kosmiliseks.

"Mngi ettevõte, kelle puhul ma ei näe kuidas unit economics saaks positiivselt toimida ja mul on hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja võiks skaleerida, käive on aastas 300 000 ja väärtus 25 miljonit," meenutas Koppel. "Ma tajusin, et ma ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa sellest aru. Mina olen lugenud koolis Tammsaaret, et tee tööd, näe vaeva ja siis tuelvad ka normaalsed valuationid. Ma otsustasin, et hakkan pigem investeerima väärtuspõhiselt."

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis.

Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik?

Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha.

Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis.

Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik?

Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha.

Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kuigi idufirma Qminder on tegutsenud juba 13 aastat ning nende klientide hulgast leiab palju maailma suurimaid tehnoloogiafirmasid, kaasasid nad alles praegu seemneinvesteeringu ning kavatsevad sellega USA turul kiiresti laienema hakata.

Pärast 13 tegutsemisaastat seemneringi rahastuse kaasamine on idufirmade maailmas paras kurioosium eriti, kui arvestada, et firmal on täiesti toimiv äri, peale ühe Eesti kliendi on kõik kliendid USA-s ning firma teenib raha.

Qminderi klientideks on olnud või on praegu näiteks Uber, Amazon, Google ja Apple, aga ka USA avaliku sektori asutusi ning suurimaid haiglaoperaatoreid. Neile teeb Qminder klientide füüsilise teenindamise tarkvara, mis haldab kontorites ja klienditeeninduspunktides järjekordi.

"Näiteks Covidi ajal võttis meiega ühendust Apple, et me leidsime Qminderi, kes te sellised olete ja mis koht Tartu on?" rääkis Qminderi kaasasutaja Rauno Rüngas selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kuidas nii läks, et Qminder pärast nii pikka tegutsemist oma esimese suurema investeeringu kaasas, kuidas müüa Tartus asuvast kontorist teenuseid maailma suurimatele firmadele ja kuidas neid Tartust ka teenindada ning Qminderi plaanist jõuda 100-miljonilise käibeni saad kuulata selle nädala Ettemõtte podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuigi idufirma Qminder on tegutsenud juba 13 aastat ning nende klientide hulgast leiab palju maailma suurimaid tehnoloogiafirmasid, kaasasid nad alles praegu seemneinvesteeringu ning kavatsevad sellega USA turul kiiresti laienema hakata.

Pärast 13 tegutsemisaastat seemneringi rahastuse kaasamine on idufirmade maailmas paras kurioosium eriti, kui arvestada, et firmal on täiesti toimiv äri, peale ühe Eesti kliendi on kõik kliendid USA-s ning firma teenib raha.

Qminderi klientideks on olnud või on praegu näiteks Uber, Amazon, Google ja Apple, aga ka USA avaliku sektori asutusi ning suurimaid haiglaoperaatoreid. Neile teeb Qminder klientide füüsilise teenindamise tarkvara, mis haldab kontorites ja klienditeeninduspunktides järjekordi.

"Näiteks Covidi ajal võttis meiega ühendust Apple, et me leidsime Qminderi, kes te sellised olete ja mis koht Tartu on?" rääkis Qminderi kaasasutaja Rauno Rüngas selle nädala Ettemõtte podcastis.

Kuidas nii läks, et Qminder pärast nii pikka tegutsemist oma esimese suurema investeeringu kaasas, kuidas müüa Tartus asuvast kontorist teenuseid maailma suurimatele firmadele ja kuidas neid Tartust ka teenindada ning Qminderi plaanist jõuda 100-miljonilise käibeni saad kuulata selle nädala Ettemõtte podcastist.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Endine idufirma Inzmo kaasasutaja Risto Klausen ehitab nüüd järgmist idufirmat CasaPay, mis lihtsustab inimestel korterite üürimist ning plaanib sellega hakata peamiselt vallutama Inglismaa turgu.

Tänasest Ettemõtte podcastist saab kuulata, kuidas CasaPay Klauseni enda probleemist alguse sai, mismoodi ta firmat ehitab, kaugele jõudnud on ning kuidas ta plaanib suurtes Euroopa riikides, hetkel eelkõige Inglismaal endale kliente leida.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Reaktsioonid Bolti otsusele kohustada inimesi uuesti kontoris käima olid meedias ülepaisutatud ning pigem Eesti teema ning pea mitte ühegi suure firma juht ei arva, et täielik kaugtöö oleks tulevik, rääkis Bolti juht ja kaasasutaja selle nädala Markus Villig Ettemõtte podcastis.

Lisaks kaugtööle saab saatest ka vastuse, kas Bolt jõuab järgmisel aastal Börsile, mida arvab Villig USAs levivatest isesõitvatest taksodest ja Eesti idufirma Starshipi väitest, et nende robotkullerid on inimkulleritest täna juba odavamad. Villigu sõnul võimaldavad need uued tehnoloogiad Bolti äri kasvatada võrreldes praegusega sada korda.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mitmed edukad Eesti idufirmad ootavad majandusolukorra paranemist, et leida endale kas ostja või börsile minna, kuid õige aeg selleks pole endiselt kätte jõudnud.

Ettemõtte podcasti tänased külalised on Eesti tuntuima järelturufondi Siena Secondary Fundi partnerid Rando Rannus ja Rain Tamm.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Brasiiliasse ülikooli vahetusaastat veetma läinud eestlane asutas seal sõbraga hambaravi ja tehisintellekti ühendava idufirma, mis hiljutisel konkursil valiti terve riigi parimaks ning plaanib nüüd kiiresti laieneda nii Brasiilias kui mujal Ladina-Ameerikas.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Ra Ringvee, kes on idufirma DIO Inteligência Odontológica kaasasutaja.

Ringvee räägib saates, kuidas ta Brasiiliasse ja idufirma asutamise juurde sattus ning kuidas käib idufirma ehitamine Eestist 160 korda suuremal turul.

Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.