
Podcast „Põlluhullus või põlluhullud“ keskendub Eesti põllumajandusele ja selle väljakutsetele. Saates jagatakse teadmisi selle valdkonna tagamaadest ja tutvustatakse põllumeeste igapäevaelu.
Farmer Tõnis Soopalu, kes on oma elu sidunud põllumajandusega, kirjeldab saates oma töid ja tegemisi, mis jäävad sageli tavainimesele nähtamatuks.

Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ kaheksandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Linas Agro esindajad: seemnete tootejuhi Stefani Jakuši ja agronoomia eksperdi Mart Toomsalu.
Sel korral räägitakse saates seemnetest ja sordiaretusest: kuidas saada paremaid saake, milliseid seemneid kasutada ning milline on sordiaretuse tulevik?
„Kui nisu ja oder kodustati, nägid nad teistsugused välja ning andsid mitu korda vähem saaki,“ kirjeldab Jakuš, et tänu sordiaretusele ongi aastasadadega parandatud taimede saagikust, haigus-, põua- ja talvekindlust.
Toomsalu lisab, et just tänu sellele on kadunud ka keskajal inimesi kimbutanud suured näljahädad. Tema sõnul liigub aretus ka praegu selles suunas, et sordid oleksid üha haiguskindlamad: „Kui kasvatame häid sorte, saame tegelikult hakkama vähesema taimekaitsevahendite kogusega.“ Nii säästetakse keskkonda ka tulevaste põlvede jaoks.
Farmer Tõnis uurib, miks peaks talunik enda kasvatatud odavale seemnele eelistama pea kaks korda kallimaid sertifitseeritud seemneid.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ kaheksandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Linas Agro esindajad: seemnete tootejuhi Stefani Jakuši ja agronoomia eksperdi Mart Toomsalu.
Sel korral räägitakse saates seemnetest ja sordiaretusest: kuidas saada paremaid saake, milliseid seemneid kasutada ning milline on sordiaretuse tulevik?
„Kui nisu ja oder kodustati, nägid nad teistsugused välja ning andsid mitu korda vähem saaki,“ kirjeldab Jakuš, et tänu sordiaretusele ongi aastasadadega parandatud taimede saagikust, haigus-, põua- ja talvekindlust.
Toomsalu lisab, et just tänu sellele on kadunud ka keskajal inimesi kimbutanud suured näljahädad. Tema sõnul liigub aretus ka praegu selles suunas, et sordid oleksid üha haiguskindlamad: „Kui kasvatame häid sorte, saame tegelikult hakkama vähesema taimekaitsevahendite kogusega.“ Nii säästetakse keskkonda ka tulevaste põlvede jaoks.
Farmer Tõnis uurib, miks peaks talunik enda kasvatatud odavale seemnele eelistama pea kaks korda kallimaid sertifitseeritud seemneid.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Kas põllumees peab lisaks põllutööle olema osav ka matemaatikas? Mis üldse tõmbab noori põllumajandust õppima? Vaata ja kuula ning saa teada.
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ seitsmendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Olustvere teenindus ja maamajanduskooli pikaajalise direktori Arnold Pastaku.
Sel korral räägitakse põllumajandusharidusest: kust seda saab, millised on võimalused ning kas põllumeheks sünnitakse või on vaja enne veidi tarkust koguda?
Hariduselt agronoomiks õppinud Pastaku sõnul on ajad muutunud ning ka koolis on põllumajanduserialadega seotud õpe teinud suuri arenguid.
„Kindlasti peab põllumees olema haritud. Masinad on läinud suuremaks, põllud on läinud suuremaks ja toimunud on automatiseerumine,“ räägib Pastak ja lisab, et muutunud on ka noored ise.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Kas põllumees peab lisaks põllutööle olema osav ka matemaatikas? Mis üldse tõmbab noori põllumajandust õppima? Vaata ja kuula ning saa teada.
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ seitsmendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Olustvere teenindus ja maamajanduskooli pikaajalise direktori Arnold Pastaku.
Sel korral räägitakse põllumajandusharidusest: kust seda saab, millised on võimalused ning kas põllumeheks sünnitakse või on vaja enne veidi tarkust koguda?
Hariduselt agronoomiks õppinud Pastaku sõnul on ajad muutunud ning ka koolis on põllumajanduserialadega seotud õpe teinud suuri arenguid.
„Kindlasti peab põllumees olema haritud. Masinad on läinud suuremaks, põllud on läinud suuremaks ja toimunud on automatiseerumine,“ räägib Pastak ja lisab, et muutunud on ka noored ise.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Põllumehe üks suurimaid sõpru ja vaenlasi on kliima. Kas põllumehed saavad ka ise midagi ära teha, et tagada üha heitlikumas kliimas Eesti põllumajanduse ellujäämine?
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ kuuendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla agrometeroloog Merko Kärpi Maaelu Teadmuskeskusest ja põllumees Andres Oopkauba.
Sel korral arutavad mehed, kuidas mõjutab kliima põllumajandust ning kuidas on põllumeestel võimalik heitliku kliima juures rahvas ikkagi ära toita ning ka ise plussi jääda.
Merko Kärpi sõnul tuleb põllumeestel tänapäeval vastu seista mitmesugustele probleemidele - aastaajad nihkuvad, kliima heitlikkus kasvab ning arvestada tuleb nii pikkade põua- kui ka vihmaperioodidega. Kõige olulisem seejuures on Eesti põllumehele just vesi.
Meeste sõnul on just viimased aastad olnud kliima mõistes põllumeestele äärmiselt närvesöövad. „Elu on nagu Ameerika mägedel,“ räägivad kõik kui ühest suust.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Põllumehe üks suurimaid sõpru ja vaenlasi on kliima. Kas põllumehed saavad ka ise midagi ära teha, et tagada üha heitlikumas kliimas Eesti põllumajanduse ellujäämine?
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ kuuendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla agrometeroloog Merko Kärpi Maaelu Teadmuskeskusest ja põllumees Andres Oopkauba.
Sel korral arutavad mehed, kuidas mõjutab kliima põllumajandust ning kuidas on põllumeestel võimalik heitliku kliima juures rahvas ikkagi ära toita ning ka ise plussi jääda.
Merko Kärpi sõnul tuleb põllumeestel tänapäeval vastu seista mitmesugustele probleemidele - aastaajad nihkuvad, kliima heitlikkus kasvab ning arvestada tuleb nii pikkade põua- kui ka vihmaperioodidega. Kõige olulisem seejuures on Eesti põllumehele just vesi.
Meeste sõnul on just viimased aastad olnud kliima mõistes põllumeestele äärmiselt närvesöövad. „Elu on nagu Ameerika mägedel,“ räägivad kõik kui ühest suust.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ viiendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla värske regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.
Sel korral arutavad mehed, kuidas tuleb uus minister oma ametis toime ning millised on tema suurimad väljakutsed. Farmer Tõnis ennast tagasi ei hoia ning uurib, kuidas sellise linnamehe mainega poliitik üldse põllumajandusministriks sai.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Podcast’i „Põlluhullus või põlluhullud“ viiendas osas on farmer Tõnis kutsunud külla värske regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.
Sel korral arutavad mehed, kuidas tuleb uus minister oma ametis toime ning millised on tema suurimad väljakutsed. Farmer Tõnis ennast tagasi ei hoia ning uurib, kuidas sellise linnamehe mainega poliitik üldse põllumajandusministriks sai.
Terrase sõnul on algus olnud tormiline ning ametis oldud nädalaga on teadmiste kasv olnud märgatav: „Ambitsioon on suur, teen seda tööd tõesti hingega ning mul on olemas meeskond, kes vajadusel lünki täidab.“
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebist või Delfi Taskust.
Kas eestlased on valmis olukorraks, kui toiduletid on tühjad ning toidujulgeolek ohus? Appi tõttavad põlluhulludest põllumehed.
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ neljandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhi Ahti Kalde.
Sel korral on teemaks toidujulgeolek ning mehed arutavad, millega on tegu, miks see on vajalik ning kas Eestis on toidujulgeolek tagatud.
Kalde, kelle ettevõte tegeleb nii taime- kui loomakasvatusega selgitab, et tegelikult ei ole meie inimesed hetkel valmis selleks, kui poeletid ükskord tühjaks saavad. Mehe sõnul on isevarustatud meil hetkel olemas vaid piima ja teraviljaga, kõiges muus sõltume impordist.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Kas eestlased on valmis olukorraks, kui toiduletid on tühjad ning toidujulgeolek ohus? Appi tõttavad põlluhulludest põllumehed.
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ neljandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhi Ahti Kalde.
Sel korral on teemaks toidujulgeolek ning mehed arutavad, millega on tegu, miks see on vajalik ning kas Eestis on toidujulgeolek tagatud.
Kalde, kelle ettevõte tegeleb nii taime- kui loomakasvatusega selgitab, et tegelikult ei ole meie inimesed hetkel valmis selleks, kui poeletid ükskord tühjaks saavad. Mehe sõnul on isevarustatud meil hetkel olemas vaid piima ja teraviljaga, kõiges muus sõltume impordist.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Ühe enam leidub Eestis väiketalunikke, kes proovivad äriliselt toime tulla mitmete hiiglaslike põllumajandusettevõtete seas. Kui jätkusuutlik on väiketalunikuks olemine ning kas sellega suudavad tegeleda vaid tõelised põlluhullud?
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ kolmandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Noortalunike MTÜ juhatuse esimehe Timo Varblase ning ühingu liikme Janika Viidebaumi.
Sel korral on teemaks väiketalude pidamine ning nende jätkusuutlikkus. Arutletakse, milliste katsumustega peab väiketalunik toime tulema ja kust leida abi.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Üha enam leidub Eestis väiketalunikke, kes proovivad äriliselt toime tulla mitmete hiiglaslike põllumajandusettevõtete seas. Kui jätkusuutlik on väiketalunikuks olemine ning kas sellega suudavad tegeleda vaid tõelised põlluhullud?
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ kolmandas osas on farmer Tõnis kutsunud külla Noortalunike MTÜ juhatuse esimehe Timo Varblase ning ühingu liikme Janika Viidebaumi.
Sel korral on teemaks väiketalude pidamine ning nende jätkusuutlikkus. Arutletakse, milliste katsumustega peab väiketalunik toime tulema ja kust leida abi.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Mis on rohepööre ja miks me seda vajame? Kas Eesti toit pole juba piisavalt puhas? Kas inimesed on üldse nõus ostma kallimat, kuid keskkonnasäästlikumat toitu?
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ teises osas on farmer Tõnis kutsunud külla Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Vändra ASi juhi Margus Lepa, keda pärjati eelmisel aastal ka „põllumajanduse tippjuhi 2024“ tiitliga.
Sel korral on teemaks rohepööre ning jätkusuutliku põllumajanduse alused. Lepa sõnul on rohepööre lihtsamas keeles keskkonnasäästlik majandamine. „Põllumajandust saab mitut moodi teha, looduseprotsessid ongi üks suur ringlus, sinna käib heide ja sidumine,“ selgitab mees.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Mis on rohepööre ja miks me seda vajame? Kas Eesti toit pole juba piisavalt puhas? Kas inimesed on üldse nõus ostma kallimat, kuid keskkonnasäästlikumat toitu?
Podcasti „Põlluhullus või põlluhullud“ teises osas on farmer Tõnis kutsunud külla Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Vändra ASi juhi Margus Lepa, keda pärjati eelmisel aastal ka „põllumajanduse tippjuhi 2024“ tiitliga.
Sel korral on teemaks rohepööre ning jätkusuutliku põllumajanduse alused. Lepa sõnul on rohepööre lihtsamas keeles keskkonnasäästlik majandamine. „Põllumajandust saab mitut moodi teha, looduseprotsessid ongi üks suur ringlus, sinna käib heide ja sidumine,“ selgitab mees.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Eesti põllumajandus – see ei ole ainult traktorite mürin ja viljapõllud. Põllumeeste igapäevaelu on täis keerukaid väljakutseid, sest tihti tuleb teha raskeid otsuseid, et leib lauale saada. Kas põllumehed on tegelikult „põlluhullud“ nagu sageli naljatatakse?
Podcast „Põlluhullus või põlluhullud“ keskendub Eesti põllumajandusele ja selle keerukusele. Saates jagatakse teadmisi selle valdkonna tagamaadest ja tutvustatakse põllumeeste igapäevaelu.
Farmer Tõnis Soopalu, kes on oma elu sidunud põllumajandusega, kirjeldab saates oma töid ja tegemisi, mis jäävad sageli tavainimesele nähtamatuks. Ta toob esile, et põllumajanduses tuleb töötada pidevalt, isegi talvel, et valmistuda järgmise aasta töödeks.
Saates räägitakse avameelselt ka põllumeeste majanduslikust olukorrast: kui palju maksab üks põllumajandusettevõte ja kas toetused võivad olla piisavad, et ellu jääda.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Eesti põllumajandus – see ei ole ainult traktorite mürin ja viljapõllud. Põllumeeste igapäevaelu on täis keerukaid väljakutseid, sest tihti tuleb teha raskeid otsuseid, et leib lauale saada. Kas põllumehed on tegelikult „põlluhullud“ nagu sageli naljatatakse?
Podcast „Põlluhullus või põlluhullud" keskendub Eesti põllumajandusele ja selle keerukusele. Saates jagatakse teadmisi selle valdkonna tagamaadest ja tutvustatakse põllumeeste igapäevaelu.
Farmer Tõnis Soopalu, kes on oma elu sidunud põllumajandusega, kirjeldab saates oma töid ja tegemisi, mis jäävad sageli tavainimesele nähtamatuks. Ta toob esile, et põllumajanduses tuleb töötada pidevalt, isegi talvel, et valmistuda järgmise aasta töödeks.
Saates räägitakse avameelselt ka põllumeeste majanduslikust olukorrast: kui palju maksab üks põllumajandusettevõte ja kas toetused võivad olla piisavad, et ellu jääda.
Saadet toetavad Linas Agro ja Blåkläder.
Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.
Podcast „Põlluhullus või põlluhullud“ keskendub Eesti põllumajandusele ja selle väljakutsetele. Saates jagatakse teadmisi selle valdkonna tagamaadest ja tutvustatakse põllumeeste igapäevaelu.
Farmer Tõnis Soopalu, kes on oma elu sidunud põllumajandusega, kirjeldab saates oma töid ja tegemisi, mis jäävad sageli tavainimesele nähtamatuks.