Saates „Raha mängus“ rääkis Eesti üks suuremaid spordi toetajaid, Sportlandi asutaja ja AS Jalajälg üks omanikest Are Altraja, kui palju tema ettevõtted aastas spordikultuuri tagasi annavad ning arutles, miks teised Eestis tegutsevad spordikaubandusettevõtted seda tegema ei kipu.

Spekuleerides, kui suure osa Eesti majandusest võiks hõivata sport, tsiteeris Altraja Hanno Lindperet, kes ütles hiljuti KPMG äripocastis, et kogu maailma 120 triljoni dollari suurusest majandusest moodustab sport 3 triljonit, olles sellega kogu maailma majandusharudest esikümne lõpus.

„Eestis on vahekord umbes samasugune. Kui mahutada spordi alla ka üritused ja tiimid ning mitte ainult kaubanduse, siis on sport väga tähtis majandusharu, mis hoiab käigus ka muud majandusharud nagu teenusmajandus, turismi, hotellid, restoranid, transpordiettevõtted ja kinnisvarahaldajad,“ märkis Altraja.

Saates „Raha mängus“ rääkis Eesti üks suuremaid spordi toetajaid, Sportlandi asutaja ja AS Jalajälg üks omanikest Are Altraja, kui palju tema ettevõtted aastas spordikultuuri tagasi annavad ning arutles, miks teised Eestis tegutsevad spordikaubandusettevõtted seda tegema ei kipu.

Spekuleerides, kui suure osa Eesti majandusest võiks hõivata sport, tsiteeris Altraja Hanno Lindperet, kes ütles hiljuti KPMG äripocastis, et kogu maailma 120 triljoni dollari suurusest majandusest moodustab sport 3 triljonit, olles sellega kogu maailma majandusharudest esikümne lõpus.

„Eestis on vahekord umbes samasugune. Kui mahutada spordi alla ka üritused ja tiimid ning mitte ainult kaubanduse, siis on sport väga tähtis majandusharu, mis hoiab käigus ka muud majandusharud nagu teenusmajandus, turismi, hotellid, restoranid, transpordiettevõtted ja kinnisvarahaldajad,“ märkis Altraja.

Vaata täispikka saadet Delfi Spordi veebilehelt või kuula Delfi Taskust.

Mati Lilliallik ei tee saladust, et temalt on üritatud ka Tallinna Maratoni ära osta, kuid praegu ta veel müümisele ei mõtle. Ärimehena on ta siiski seisukohal, et kõigel on oma hind ning kui ühel päeval õiglase pakkumisega tullakse, küllap siis ka ilmselt tehinguks läheb.

Rikkust maratoni korraldamisega just kokku ei kühvelda, ütleb Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige ja tegevjuht Lilliallik: „Väga lihtne on öelda, et kui meil tuli Tallinna Maratonile 20 000 osavõtjat, siis järelikult panime jubeda papi kokku, aga meil on ka korralduskulud, aastaringne ettevalmistus, palgakulud ja maksud. Igal aastal jõulude paiku vaatame otsa, kas ja kuidas edasi minna.

Kuidas seoti Tallinna Maratoniga uuesti aastaid spordi toetamisest eemal olnud Swedbank? Mis takistab eliitjooksjatel püstitamast Tallinna Maratonil maailma tipptulemusi ja miks meile ikkagi Aafrika välejalgu aastast aastasse jooksma tuuakse? Kuula sellest kõigest juba lähemalt saatest!

Mati Lilliallik ei tee saladust, et temalt on üritatud ka Tallinna Maratoni ära osta, kuid praegu ta veel müümisele ei mõtle. Ärimehena on ta siiski seisukohal, et kõigel on oma hind ning kui ühel päeval õiglase pakkumisega tullakse, küllap siis ka ilmselt tehinguks läheb.

Rikkust maratoni korraldamisega just kokku ei kühvelda, ütleb Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige ja tegevjuht Lilliallik: „Väga lihtne on öelda, et kui meil tuli Tallinna Maratonile 20 000 osavõtjat, siis järelikult panime jubeda papi kokku, aga meil on ka korralduskulud, aastaringne ettevalmistus, palgakulud ja maksud. Igal aastal jõulude paiku vaatame otsa, kas ja kuidas edasi minna.

Kuidas seoti Tallinna Maratoniga uuesti aastaid spordi toetamisest eemal olnud Swedbank? Mis takistab eliitjooksjatel püstitamast Tallinna Maratonil maailma tipptulemusi ja miks meile ikkagi Aafrika välejalgu aastast aastasse jooksma tuuakse? Kuula sellest kõigest juba lähemalt saatest!

Vaata täispikka saadet Delfi Spordi veebilehelt või kuula Delfi Taskust.

Kust leida spordile erasektorist lisaraha, et püsida tempos maailma parimatega? Vastust pole varnast võtta isegi mitte spordiäris kõrvuni sees oleval Allar Levandil.

„Ma ei tea kuidas...“ vajuvad spordiennustusettevõtte Paf Eesti juhi, Calgary olümpiapronksi Allar Levandi käed küsimuse peale rippu. „Meie sektor sponsoreerib sporti aastas pooleteist kuni kahe miljoni euroga. Ma ei usu, et seda saab suurendada. Meil on hasartmängu-, energia- ja kommunikatsiooniettevõtted - need on kohad, kus on raha ja me teame kõiki nende taga olevaid inimesi isiklikult. Neil on lagi ees. Kust võtta lisa? Mina ei oska seda öelda.“

„Minu arust on kadunud tippspordi fenomen. Ühest küljest me tahame tippsporti näha, sest selle juurde me toome raha ning nendega koos tahame olla pildil. Täna aga kuulen meie uutelt spordijuhtidelt hästi palju seda, et me ei teegi sporti tulemuse pärast. Nüüd ma ei saa enam millestki aru. Ma ei ole kindel, kas Eesti varsti üldse enam milleski medaleid saab.

Kust leida spordile erasektorist lisaraha, et püsida tempos maailma parimatega? Vastust pole varnast võtta isegi mitte spordiäris kõrvuni sees oleval Allar Levandil.

„Ma ei tea kuidas...“ vajuvad spordiennustusettevõtte Paf Eesti juhi, Calgary olümpiapronksi Allar Levandi käed küsimuse peale rippu. „Meie sektor sponsoreerib sporti aastas pooleteist kuni kahe miljoni euroga. Ma ei usu, et seda saab suurendada. Meil on hasartmängu-, energia- ja kommunikatsiooniettevõtted - need on kohad, kus on raha ja me teame kõiki nende taga olevaid inimesi isiklikult. Neil on lagi ees. Kust võtta lisa? Mina ei oska seda öelda.“

„Minu arust on kadunud tippspordi fenomen. Ühest küljest me tahame tippsporti näha, sest selle juurde me toome raha ning nendega koos tahame olla pildil. Täna aga kuulen meie uutelt spordijuhtidelt hästi palju seda, et me ei teegi sporti tulemuse pärast. Nüüd ma ei saa enam millestki aru. Ma ei ole kindel, kas Eesti varsti üldse enam milleski medaleid saab.

Vaata täispikka saadet Delfi Spordi veebilehelt või kuula Delfi Taskust.

Delfi Ärilehe saatest „Rahutu raha“ välja kasvanud spordisaade „Raha mängus“ intervjueerib esimeses episoodis Delfi Rally Estonia direktorit Urmo Aavat, kes avab põnevaid tahke suurürituse korraldamise köögipooles, MM-sarja tuleviku ja Eesti ralli arengu kohta.

Viis aastat on maailma parimad rallisõitjad MM-sarja raames Lõuna-Eesti teedel vuranud. Eestlastele tundub see juba niivõrd tavaline. Tasub aga meenutada, et see tänane normaalsus sai tõeks suuresti tänu koroonapandeemiale, enne mida arvati, et Eestis pole piisavalt suurt autoturgu, et WRC etappi siia tuua.

Saatest saab teada, milline oli 2024. aasta ERC etapi mõju Eesti majandusele ja millist majanduslikku mõju minnakse püüdma selle aasta WRC etapiga. Lõpetuseks spekuleerib Aava teemal, mis juhtub Eesti autorallis, kui Ott Tänak ühel hetkel kiivri varna peaks riputama.

Delfi Ärilehe saatest „Rahutu raha“ välja kasvanud spordisaade „Raha mängus“ intervjueerib esimeses episoodis Delfi Rally Estonia direktorit Urmo Aavat, kes avab põnevaid tahke suurürituse korraldamise köögipooles, MM-sarja tuleviku ja Eesti ralli arengu kohta.

Viis aastat on maailma parimad rallisõitjad MM-sarja raames Lõuna-Eesti teedel vuranud. Eestlastele tundub see juba niivõrd tavaline. Tasub aga meenutada, et see tänane normaalsus sai tõeks suuresti tänu koroonapandeemiale, enne mida arvati, et Eestis pole piisavalt suurt autoturgu, et WRC etappi siia tuua.

Saatest saab teada, milline oli 2024. aasta ERC etapi mõju Eesti majandusele ja millist majanduslikku mõju minnakse püüdma selle aasta WRC etapiga. Lõpetuseks spekuleerib Aava teemal, mis juhtub Eesti autorallis, kui Ott Tänak ühel hetkel kiivri varna peaks riputama.

Vaata täispikka saadet Delfi Spordi veebilehelt või kuula Delfi Taskust.

„Rahutu raha“ kuuendas episoodis tunnistab kogenud ettevõtja Ain Hanschmidt, et tema suurimaks mureks on julgeolekuprobleem, mis viib välisinvesteeringud Eestist välja.

„Me peaksime riigina rohkem välja näitama, et me oleme julgeolekualaselt tugevad,“ kõneleb Infortari Grupi juhatuse liige ja üks omanikest Ain Hanschmidt. Teisalt on Hanschmidti sõnul endiselt murettekitav Eesti majandus, mis on juba kolmandat aastat languses. „Me ei tohiks seda maha vaikida, et Eesti on Euroopa Liidu riikidest majanduskasvuga viimaste hulgas,“ leiab ta.

Hanschmidt alustas oma karjääri pangandussektoris, olles varasemalt Eesti Ühispanga (nüüd SEB) juht. Hiljem liitus ta ettevõtlusega, investeerides strateegiliselt erinevatesse valdkondadesse. Ta on tuntud kui üks Eesti rikkamaid inimesi, kelle tegevus on jätnud märkimisväärse jälje Eesti majandusse.

„Rahutu raha“ kuuendas episoodis tunnistab kogenud ettevõtja Ain Hanschmidt, et tema suurimaks mureks on julgeolekuprobleem, mis viib välisinvesteeringud Eestist välja.

„Me peaksime riigina rohkem välja näitama, et me oleme julgeolekualaselt tugevad,“ kõneleb Infortari Grupi juhatuse liige ja üks omanikest Ain Hanschmidt. Teisalt on Hanschmidti sõnul endiselt murettekitav Eesti majandus, mis on juba kolmandat aastat languses. „Me ei tohiks seda maha vaikida, et Eesti on Euroopa Liidu riikidest majanduskasvuga viimaste hulgas,“ leiab ta.

Hanschmidt alustas oma karjääri pangandussektoris, olles varasemalt Eesti Ühispanga (nüüd SEB) juht. Hiljem liitus ta ettevõtlusega, investeerides strateegiliselt erinevatesse valdkondadesse. Ta on tuntud kui üks Eesti rikkamaid inimesi, kelle tegevus on jätnud märkimisväärse jälje Eesti majandusse.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.

„Rahutu raha“ viiendas episoodis on külas mitmeid vastutusrikkaid ametikohti juhtinud Erkki Raasuke.

Inbanki nõukogu liige Erkki Raasuke näeb, et oma eduka karjääri juures on tal ka parasjagu õnne olnud. „Meie põlvkonnas oli nii, et ainuke mis sa tegema pidid, oli kohale ilmuma ja head asjad juba juhtusid sinu ümber,“ muigab Raasuke. „Õnne teine pool on see, et olen sattunud koos töötama inimestega, kellelt on olnud palju õppida,“ leiab ta.

Oma pika karjääri jooksul on tal ette tulnud ka juhtimisvigu. „2006. aastal nuusutasime päris hästi ära, et nüüd on majanduskriis tulekul, aga alahindasime olukorda ja ei pirdurdanud õigel ajal,“ räägib Raasuke. Teine näide on tal tuua ka varasemast ajast. „Ma ei taha olla spetsiifiline, sest selle ettevõtte töötajad seisavad ka täna silmitsi väljakutsetega, aga tegime digitaalse arengu valdkonnas ühe väga suure vea, millel olid taaskord tagajärjed,“ möönab Raasuke.

„Rahutu raha“ viiendas episoodis on külas mitmeid vastutusrikkaid ametikohti juhtinud Erkki Raasuke.

Inbanki nõukogu liige Erkki Raasuke näeb, et oma eduka karjääri juures on tal ka parasjagu õnne olnud. „Meie põlvkonnas oli nii, et ainuke mis sa tegema pidid, oli kohale ilmuma ja head asjad juba juhtusid sinu ümber,“ muigab Raasuke. „Õnne teine pool on see, et olen sattunud koos töötama inimestega, kellelt on olnud palju õppida,“ leiab ta.

Oma pika karjääri jooksul on tal ette tulnud ka juhtimisvigu. „2006. aastal nuusutasime päris hästi ära, et nüüd on majanduskriis tulekul, aga alahindasime olukorda ja ei pirdurdanud õigel ajal,“ räägib Raasuke. Teine näide on tal tuua ka varasemast ajast. „Ma ei taha olla spetsiifiline, sest selle ettevõtte töötajad seisavad ka täna silmitsi väljakutsetega, aga tegime digitaalse arengu valdkonnas ühe väga suure vea, millel olid taaskord tagajärjed,“ möönab Raasuke.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi on tuntud oma terava keele poolest, samas kui ise peab ta ennast äärmiselt ebakindlaks inimeseks.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõdeb Delfi Ärilehe saate „Rahutu raha“ 4. osas, et tegelikkuses on ta näinud ränka vaeva, et oma ebakindlat iseloomu varjata. „Tööturule sisenemiseks lõpetasin kaks ülikooli, et ennast tõsiseltvõetavaks muuta,“ räägib Ligi.

Ligi hinnangul ei huvita enam poliitikuid riigi kvaliteet ning nii poetakse aina usinamalt valijale naha vahele. „Poliitikud ei kaugene valijatest, vastupidi. Tänane tendents on see, et poliitikuid huvitab vaid valmistulemus ja väline kest, aga mitte riigi olukord,“ räägib ta.

Saates paljastab Ligi muu hulgas, et peaministri rolli ta ei tihka. „Ma ei suudaks kindlasti elada igapäevaselt turvameeste ja valvekaamerate keskel. See töö ei oleks minu jaoks,“ tunnistab Ligi.

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi on tuntud oma terava keele poolest, samas kui ise peab ta ennast äärmiselt ebakindlaks inimeseks.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõdeb Delfi Ärilehe saate „Rahutu raha“ 4. osas, et tegelikkuses on ta näinud ränka vaeva, et oma ebakindlat iseloomu varjata. „Tööturule sisenemiseks lõpetasin kaks ülikooli, et ennast tõsiseltvõetavaks muuta,“ räägib Ligi.

Ligi hinnangul ei huvita enam poliitikuid riigi kvaliteet ning nii poetakse aina usinamalt valijale naha vahele. „Poliitikud ei kaugene valijatest, vastupidi. Tänane tendents on see, et poliitikuid huvitab vaid valmistulemus ja väline kest, aga mitte riigi olukord,“ räägib ta.

Saates paljastab Ligi muu hulgas, et peaministri rolli ta ei tihka. „Ma ei suudaks kindlasti elada igapäevaselt turvameeste ja valvekaamerate keskel. See töö ei oleks minu jaoks,“ tunnistab Ligi.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.

Delfi Ärilehe vestlussaate „Rahutu raha“ kolmandas osas julgustab keemiatööstusettevõtte Chemi-Pharm juht Ruth Oltjer julgustab naisi ettevõtlusega alustama.

Ettevõtte Chemi­-Pharm looja ja juht Ruth Oltjer on enam kui 20 aastat pühendunud kasutajasõbralike desinfektsiooni­ ja puhastusvahendite tootmisele. Oltijer on tagasihoidliku Eesti ettevõtluskliima üks vähseid naissoost tippjuhte. Inspireerivalt julgustab ta ka teisigi naisi oma ettevõttega alustama. „Kui sa pole oma tööga rahul või oled pikalt lastega kodus olnud, siis leia turul tühi koht ning otsi sellele lahendus,“ räägib Oltjer, kelle teekond Chemi-Pharmini sai alguse niisamuti isiklikest vajadustest.

Delfi Ärilehe vestlussaate „Rahutu raha“ kolmandas osas julgustab keemiatööstusettevõtte Chemi-Pharm juht Ruth Oltjer julgustab naisi ettevõtlusega alustama.

Ettevõtte Chemi­-Pharm looja ja juht Ruth Oltjer on enam kui 20 aastat pühendunud kasutajasõbralike desinfektsiooni­ ja puhastusvahendite tootmisele. Oltijer on tagasihoidliku Eesti ettevõtluskliima üks vähseid naissoost tippjuhte. Inspireerivalt julgustab ta ka teisigi naisi oma ettevõttega alustama. „Kui sa pole oma tööga rahul või oled pikalt lastega kodus olnud, siis leia turul tühi koht ning otsi sellele lahendus,“ räägib Oltjer, kelle teekond Chemi-Pharmini sai alguse niisamuti isiklikest vajadustest.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.

Delfi Ärilehe vestlussaate „Rahutu raha“ teises osas avab maineka ettevõtte Incap juht Otto Pukk oma nägemuse sellest, kuidas saaks Eesti majandus tuhast tõusta.

Tugevat kasvu näitava Incapi juht Otto Pukk paistab silma julgete väljaütlemistega. Kolleegide seas on teda hinnatud kui ülimalt kaaluka ja mõistliku juhina.

Rootsis sündinud Otto Pukk ütleb, et täna ei koliks ta kindlasti enam sinna tagasi. „Olen hingelt eestlane ja jään ka selleks,“ tunnistab ta. Pikaajalise juhtimiskogemusega Pukk peab oluliseks, et juht ei sekkuks liialt oma alluvate töösse. „Kui sa tahad luua head juhtimiskultuuri, siis tuleb toetada igas olukorras inimesi,“ innustab Pukk.

Delfi Ärilehe vestlussaate „Rahutu raha“ teises osas avab maineka ettevõtte Incap juht Otto Pukk oma nägemuse sellest, kuidas saaks Eesti majandus tuhast tõusta.

Tugevat kasvu näitava Incapi juht Otto Pukk paistab silma julgete väljaütlemistega. Kolleegide seas on teda hinnatud kui ülimalt kaaluka ja mõistliku juhina.

Rootsis sündinud Otto Pukk ütleb, et täna ei koliks ta kindlasti enam sinna tagasi. „Olen hingelt eestlane ja jään ka selleks,“ tunnistab ta. Pikaajalise juhtimiskogemusega Pukk peab oluliseks, et juht ei sekkuks liialt oma alluvate töösse. „Kui sa tahad luua head juhtimiskultuuri, siis tuleb toetada igas olukorras inimesi,“ innustab Pukk.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.

Delfi Ärilehe uue vestlussaate „Rahutu raha“ esimeses osas räägib Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus oma värsketest investeeringutest ning analüüsib tänast majanduskeskkonda.

Ülieduka Eesti ettevõtja ja investori Taavet Hinrikuse sõnul on Eesti kontekstis täna puudu fookusest ning ambitsioonist. „Poliitilistes võitlustes kipuvad need väärtused tahaplaanile jääma. Rohkem räägitakse lühiajalistest eesmärkidest, kuid vaja oleks teada, kust me võidame pikaajaliselt,“ tõdeb Hinrikus.

Hinrikus leiab, et Eesti võiks olla eesrinnas oma efektiivsusega. Näiteks tuleks tema hinnanagul oluliselt vähendada just andministratiivkulusid.

Vestlussaate juht Karl Multer tõdeb, et videprojekt on tema jaoks hea võimalus koos Delfi vaatajate ning kuulajatega minna sügavamalt sisse erinevate majandusvaldkondade temaatikatesse. „Meie ärieliidi helgemad tegijad on persoonid, kes loovad meie tulevikku ja nende plaanid ning visioonid võimaldavad meil näha, mida homne toob. Hinnanguid inimestele antakse nende valikute kaudu, mind paeluvad just inimesed oma otsuste ja ja motiividega,“ lisab Multer.

Delfi Ärilehe uue vestlussaate „Rahutu raha“ esimeses osas räägib Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus oma värsketest investeeringutest ning analüüsib tänast majanduskeskkonda.

Ülieduka Eesti ettevõtja ja investori Taavet Hinrikuse sõnul on Eesti kontekstis täna puudu fookusest ning ambitsioonist. „Poliitilistes võitlustes kipuvad need väärtused tahaplaanile jääma. Rohkem räägitakse lühiajalistest eesmärkidest, kuid vaja oleks teada, kust me võidame pikaajaliselt,“ tõdeb Hinrikus.

Hinrikus leiab, et Eesti võiks olla eesrinnas oma efektiivsusega. Näiteks tuleks tema hinnanagul oluliselt vähendada just andministratiivkulusid.

Vestlussaate juht Karl Multer tõdeb, et videprojekt on tema jaoks hea võimalus koos Delfi vaatajate ning kuulajatega minna sügavamalt sisse erinevate majandusvaldkondade temaatikatesse. „Meie ärieliidi helgemad tegijad on persoonid, kes loovad meie tulevikku ja nende plaanid ning visioonid võimaldavad meil näha, mida homne toob. Hinnanguid inimestele antakse nende valikute kaudu, mind paeluvad just inimesed oma otsuste ja ja motiividega,“ lisab Multer.

Vaata täispikka saadet Delfi Ärilehest või kuula Delfi Taskust.