„Lepiku suhtes oli ikka eriti raske see, et tema lubas kohe alguses, et tuleb minuga Afganistani. Ta oli ka esimene, kes tõsiselt haavata sai,“ rääkis saatejuhi Robert Käsperiga koos teeninud Martin Kukk.

„Kõige raskem moment oli see, kui kohtusin esimese hukkunu, Hutrofi ema ja vennaga. Seal oli pisaraid, ka minul olid silmad märjad. See oli raske,“ meenutas Kukk.

Major Martin Kukk alustas kaitseväeteenistust 1995. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staabis ja Kalevi jalaväepataljonis.

Aastal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012 aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülemana ning 2015 vahipataljoni juhiks. Lisaks kirjutas ta Eesti esimese Afganistani sõja teemalise raamatu „Kuus kuud kuumust. Estcoy-12 Afganistanis“.

Täna on Martin Kukk Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

„Lepiku suhtes oli ikka eriti raske see, et tema lubas kohe alguses, et tuleb minuga Afganistani. Ta oli ka esimene, kes tõsiselt haavata sai,“ rääkis saatejuhi Robert Käsperiga koos teeninud Martin Kukk.

„Kõige raskem moment oli see, kui kohtusin esimese hukkunu, Hutrofi ema ja vennaga. Seal oli pisaraid, ka minul olid silmad märjad. See oli raske,“ meenutas Kukk.

Major Martin Kukk alustas kaitseväeteenistust 1995. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staabis ja Kalevi jalaväepataljonis.

Aastal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012 aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülemana ning 2015 vahipataljoni juhiks. Lisaks kirjutas ta Eesti esimese Afganistani sõja teemalise raamatu „Kuus kuud kuumust. Estcoy-12 Afganistanis“.

Täna on Martin Kukk Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Meie puhul on see, et eestlane eestlase käest midagi ei osta. Me ikka mõtleme, et kui keegi teine teeb, on parem, ja siis ei küsita ka nii palju küsimusi, sest see tuleb ju välismaalt,“ rääkis Nurmoja. „Kuid uued initsiatiivid, mida kaitseväe juhataja selle osas võtnud on, mulle väga meeldivad.“

„Kui ma kaitseväes olin, olin kaitsetööstuse osas väga kriitiline. See oli mulle sisemine motivaator - et kasvatada usaldust kaitseväe ja -tööstuse vahel,“ rääkis Eesti sõjatehnika idufirma SensusQ kaasasutaja ja reservohvitser Villiko Nurmoja.

Tegemist on mehega, kes on teinud karjääri nii kaitseväes kui ka kaitsetööstuses. Villiko Nurmoja on muuhulgas teeninud luurevaldkonnas, käinud mitmel välisoperatsioonil, teinud tegusid Threod Systemsis, olnud Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige ning nüüd juhatab operatsioone ettevõttes SensusQ

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

„Meie puhul on see, et eestlane eestlase käest midagi ei osta. Me ikka mõtleme, et kui keegi teine teeb, on parem, ja siis ei küsita ka nii palju küsimusi, sest see tuleb ju välismaalt,“ rääkis Nurmoja. „Kuid uued initsiatiivid, mida kaitseväe juhataja selle osas võtnud on, mulle väga meeldivad.“

„Kui ma kaitseväes olin, olin kaitsetööstuse osas väga kriitiline. See oli mulle sisemine motivaator - et kasvatada usaldust kaitseväe ja -tööstuse vahel,“ rääkis Eesti sõjatehnika idufirma SensusQ kaasasutaja ja reservohvitser Villiko Nurmoja.

Tegemist on mehega, kes on teinud karjääri nii kaitseväes kui ka kaitsetööstuses. Villiko Nurmoja on muuhulgas teeninud luurevaldkonnas, käinud mitmel välisoperatsioonil, teinud tegusid Threod Systemsis, olnud Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige ning nüüd juhatab operatsioone ettevõttes SensusQ.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Sõjaline oht Eestile oleneb palju meist, kui tugevad me ise siin Euroopas oleme, kui tõsiselt me enda kaitset võtame, kas NATO plaanid on tagatud reaalse ressursiga; hästi palju on meie enda teha,“ selgitas Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.

„Mulle tundub, et me oleme suutnud oma koduõue ikkagi korras hoida. Sellega on head tööd teinud Kaitsepolitsei, meie panus on siin ka,“ rääkis Rosin. „Siin on oluline tõkestamistöö, mitte et ei lase asjadel juhtuda, vaid info pealt nopid mingid tüübid varakult ära,“ selgitas ta „Eriväelase juttude“ viienda hooaja esimeses osas.

Kaupo Rosin on Eesti luureametnik ja endine sõjaväelane, auastmelt kolonel. Alates 2022. aasta novembrist on ta Välisluureameti juht. 2012-2018 teenis ta sõjaväeluurega tegeleva Kaitseväe luurekeskuse ülemana ning seejärel oli ta 2022. aastani NATO peakorteri luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor. Sama aasta 1. augustist kuni 1. novembrini oli Rosin ühtlasi Küberväejuhatuse ülem.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

„Sõjaline oht Eestile oleneb palju meist, kui tugevad me ise siin Euroopas oleme, kui tõsiselt me enda kaitset võtame, kas NATO plaanid on tagatud reaalse ressursiga; hästi palju on meie enda teha,“ selgitas Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.

„Mulle tundub, et me oleme suutnud oma koduõue ikkagi korras hoida. Sellega on head tööd teinud Kaitsepolitsei, meie panus on siin ka,“ rääkis Rosin. „Siin on oluline tõkestamistöö, mitte et ei lase asjadel juhtuda, vaid info pealt nopid mingid tüübid varakult ära,“ selgitas ta „Eriväelase juttude“ viienda hooaja esimeses osas.

Kaupo Rosin on Eesti luureametnik ja endine sõjaväelane, auastmelt kolonel. Alates 2022. aasta novembrist on ta Välisluureameti juht. 2012-2018 teenis ta sõjaväeluurega tegeleva Kaitseväe luurekeskuse ülemana ning seejärel oli ta 2022. aastani NATO peakorteri luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor. Sama aasta 1. augustist kuni 1. novembrini oli Rosin ühtlasi Küberväejuhatuse ülem.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Minult on ikka küsitud, et kas ajateenijana saab õhuväkke tulla. Olen vastanud, et praegu mitte, aga äkki kunagi tulevikus. Nüüd paari aasta pärast on see aeg käes,“ selgitas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.

„Nad saavad olema väga kindla spetsiifikaga ja saavad kallid vahendid, mida nad hakkavad opereerima,“ rääkis Karu tulevasest ajateenistusest õhuväes.

Kolonel selgitas, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga annab meile suure eelise. „Kui varem olime poolsaar, siis nüüd me enam seda ei olegi. Sellest on Eesti julgeolek ikka palju võitnud,“ rääkis ta.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Minult on ikka küsitud, et kas ajateenistuses saab õhuväkke tulla. Olen vastanud, et praegu mitte, aga äkki kunagi. Nüüd paari aasta pärast on see aeg käes,“ selgitas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.

Kolonel selgitas, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga annab meile suure eelise. „Kui varem olime poolsaar, siis nüüd me enam seda ei olegi. Sellest on Eesti julgeolek ikka palju võitnud,“ rääkis ta.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Ma aina rohkem mõtlen, et kas päriselt on vaja päris põrgusse minna. Tegelikult võib-olla ei olegi,“ rääkis Ukraina sõda kajastav ajakirjanik Anton Aleksejev.

„Ma Ukraina väe sõjalisi taktikaid avaldada ei saa - juhuks, kui mõni venelane loeb,“ rääkis Delfile Ukraina sõda kajastav Roman Starapopov. „Mina näiteks ei tee kunagi intervjuusid sõjavangidega. See on minu põhimõte. See on inimene, kelle elu talle ei kuulu,“ lisas Eesti Rahvusringhäälingus töötav Anton Aleksejev, kes teeb uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele „Aktuaalsele kaamerale“.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Ma aina rohkem mõtlen, et kas päriselt on vaja päris põrgusse minna. Tegelikult võib-olla ei olegi,“ rääkis Ukraina sõda kajastav ajakirjanik Anton Aleksejev.

„Ma Ukraina väe sõjalisi taktikaid avaldada ei saa - juhuks, kui mõni venelane loeb,“ rääkis Delfile Ukraina sõda kajastav Roman Starapopov. „Mina näiteks ei tee kunagi intervjuusid sõjavangidega. See on minu põhimõte. See on inimene, kelle elu talle ei kuulu,“ lisas Eesti Rahvusringhäälingus töötav Anton Aleksejev, kes teeb uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele „Aktuaalsele kaamerale“.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.

Vaatluse all on videoid ja pilte uutest masinatest, droonisõjast ja paljust muust. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.

NB! Soovitame seda saadet vaadata videos Delfi Forte lehel.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.

Vaatluse all on videoid ja pilte uutest masinatest, droonisõjast ja paljust muust. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.

NB! Soovitame seda saadet vaadata videos Delfi Forte lehel.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Tahes-tahtmata, selleks et pikemalt vastu pidada, peab säilima ligipääs tootmisbaasile väljaspool riiki ennast,“ selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

„Meil on tegelikult kõik võimed tõsiseltvõetava jätkusuutlikkuse varudega,“ rääkis Saar Eesti kaitsevõimest. „Seda me oleme hästi teinud. Väikse riigina on aga oluline just kommunikatsiooniliine lahti hoida.“

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektorina juhib Magnus-Valdemar Saar Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega seotud tegevusi.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Tahes-tahtmata, selleks et pikemalt vastu pidada, peab säilima ligipääs tootmisbaasile väljaspool riiki ennast,“ selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar.

„Meil on tegelikult kõik võimed tõsiseltvõetava jätkusuutlikkuse varudega,“ rääkis Saar Eesti kaitsevõimest. „Seda me oleme hästi teinud. Väikse riigina on aga oluline just kommunikatsiooniliine lahti hoida.“

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektorina juhib Magnus-Valdemar Saar Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega seotud tegevusi.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Nüüd tagasi vaadates oli ajateenistus üks parimaid aegu mu elus. Suudeti luua selline õhkkond, bränd, ühtekuuluvustunne... Ma arvan, et nii kõva kutti, nagu oli 19-aastane Vaiko, pole olemas,“ rääkis Vaiko Vaher.

Vaher teenis Kaitseväes luurepataljonis ning täna töötab PPA-s Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhina. „Kuritegevus on üldjoontes alla läinud, kuid äärmusi tekib juurde. Inimeste vaimne tervis on kehv. Vägivald tuleb, kui inimestel jäävad ravimid võtmata või juuakse üks jook liiga palju,“ selgitas Vaher.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Nüüd tagasi vaadates oli ajateenistus üks parimaid aegu mu elus. Suudeti luua selline õhkkond, bränd, ühtekuuluvustunne... Ma arvan, et nii kõva kutti, nagu oli 19-aastane Vaiko, pole olemas,“ rääkis Vaiko Vaher.

Vaher teenis Kaitseväes luurepataljonis ning täna töötab PPA-s Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhina. „Kuritegevus on üldjoontes alla läinud, kuid äärmusi tekib juurde. Inimeste vaimne tervis on kehv. Vägivald tuleb, kui inimestel jäävad ravimid võtmata või juuakse üks jook liiga palju,“ selgitas Vaher.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Isegi varjendites toimub kultuuriline tegevus edasi. Üldine hoiak on Ukrainas kurblik, aga tegus,“ rääkis julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

„Materiaalne abi on olnud märkimisväärne, kuid riigid ei taha enda sõdureid, enda eksperte rindele saata,“ seletas Oidsalu.

Meelis Oidsalu pikim tööstaaž on kaitseministeeriumis, kus asus tööle 2000. aastal ning kandis 2015. aastast 2021. aastani asekantsleri tiitlit. Ministeeriumis on ta olnud lisaks rahvusvahelise koostöö ekspert, julgeolekuosakonna ja siseauditi osakonna juhataja ning arendusnõunik.

Täna kirjutab ta teatrikriitikat ning juhib koos Erkki Koortiga Postimees TV-s julgeolekuteemalist saatesarja „Julgeolek täna“.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Isegi varjendites toimub kultuuriline tegevus edasi. Üldine hoiak on Ukrainas kurblik, aga tegus,“ rääkis julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

„Materiaalne abi on olnud märkimisväärne, kuid riigid ei taha enda sõdureid, enda eksperte rindele saata,“ seletas Oidsalu.

Meelis Oidsalu pikim tööstaaž on kaitseministeeriumis, kus asus tööle 2000. aastal ning kandis 2015. aastast 2021. aastani asekantsleri tiitlit. Ministeeriumis on ta olnud lisaks rahvusvahelise koostöö ekspert, julgeolekuosakonna ja siseauditi osakonna juhataja ning arendusnõunik.

Täna kirjutab ta teatrikriitikat ning juhib koos Erkki Koortiga Postimees TV-s julgeolekuteemalist saatesarja „Julgeolek täna“.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Kui minult küsitakse, et miks ma seda teen, miks ma nädalavahetusel õppusele lähen, siis ma vastan, et kui mitte mina, kes siis,“ rääkis Tõnis Välimäe.

Delfi militaar-podcast’i neljanda hooaja neljandas osas räägiti Välimäe ajast Afganistanis teenides ja hiljem tsiviilellu naastes. Kaitseväes teenis ta õhuväes JTAC’ina, mille järel töötas firmades Close Air Solutions Limited, Milrem ja SensusQ. Täna tegutseb ta Steelcore’is operatsioonide juhina.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Kui minult küsitakse, et miks ma seda teen, miks ma nädalavahetusel õppusele lähen, siis ma vastan, et kui mitte mina, kes siis,“ rääkis Tõnis Välimäe.

Delfi militaar-podcast’i neljanda hooaja neljandas osas räägiti Välimäe ajast Afganistanis teenides ja hiljem tsiviilellu naastes. Kaitseväes teenis ta õhuväes JTAC’ina, mille järel töötas firmades Close Air Solutions Limited, Milrem ja SensusQ. Täna tegutseb ta Steelcore’is operatsioonide juhina.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Nüüd meil on vaja teha kõike ja äkki, ja omakorda pole riigimajandus heas seisus, see oli eelmisel kümnendil hoopis paremas seisus, siis poleks olnud mingit probleemi 100-200 miljonit aastas lisaks näpistada,“ rääkis Leo Kunnas Krimmi sõjale järgnevast.

„Umbes 83. aastal hakkasin mõistma, et Nõukogude liit laguneb, millega kaasneb uus kodusõda. Minu eesmärk oli seega astuda Prantsusmaa võõrleegioni, aga mind arreteeriti teel sinna. Tol ajal ma oleks armeest pääsenud, aga tegin väikese annetuse Nõukogude riigikaitse toetuseks kohalikule sõjakomissarile,“ selgitas Kunnas.

„Minu põhiline õppetund Nõukogude armeest oli see, kuidas mitte armeed korraldada,“ rääkis ta. „See on ehk olnud mulle üks olulisemaid õppetunde.“

Leo Kunnas on eesti erusõjaväelane (kolonelleitnant), kirjanik ja poliitik (XIV ja XV Riigikogu liige). Aastal 1984 püüdis ta NSV Liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. Pärast vabanemist läks ta vabatahtlikuna Nõukogude sõjaväkke, teenis siseväes vangivalvurina. Alates 1992. aastast teenis ta 15 aastat Eesti maaväes. Täna kuulub ta Riigikogus riigikaitsekomisjon.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

„Nüüd meil on vaja teha kõike ja äkki, ja omakorda pole riigimajandus heas seisus, see oli eelmisel kümnendil hoopis paremas seisus, siis poleks olnud mingit probleemi 100-200 miljonit aastas lisaks näpistada,“ rääkis Leo Kunnas Krimmi sõjale järgnevast.

„Umbes 83. aastal hakkasin mõistma, et Nõukogude liit laguneb, millega kaasneb uus kodusõda. Minu eesmärk oli seega astuda Prantsusmaa võõrleegioni, aga mind arreteeriti teel sinna. Tol ajal ma oleks armeest pääsenud, aga tegin väikese annetuse Nõukogude riigikaitse toetuseks kohalikule sõjakomissarile,“ selgitas Kunnas.

„Minu põhiline õppetund Nõukogude armeest oli see, kuidas mitte armeed korraldada,“ rääkis ta. „See on ehk olnud mulle üks olulisemaid õppetunde.“

Leo Kunnas on eesti erusõjaväelane (kolonelleitnant), kirjanik ja poliitik (XIV ja XV Riigikogu liige). Aastal 1984 püüdis ta NSV Liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. Pärast vabanemist läks ta vabatahtlikuna Nõukogude sõjaväkke, teenis siseväes vangivalvurina. Alates 1992. aastast teenis ta 15 aastat Eesti maaväes. Täna kuulub ta Riigikogus riigikaitsekomisjoni.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„See potentsiaal, mis on lahinguvälja mehitamatuses, on suur. Baastehnoloogia hinnad lähevad küll koguaeg alla, aga süsteemide hinnad tõusevad. Hankeprotsess on keeruline, masinad peavad vastama standarditele,“ rääkis Sten Allik.

„Rahuaegses armees poleks need Ukrainas kasutatavad masinad, mida vaatame suurte silmadega, isegi läbinud hankeprotsessi, sest need ei vasta ühelegi sõjalisele standardile. Seal aga ei huvita kedagi standardid, neil on vaja ellu jääda. Kuskil peab olema selline paindlikkus, et julgetaks reeglitest mööda minna,“ selgitas Milrem Roboticsis töötav Allik.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.

„See potentsiaal, mis on lahinguvälja mehitamatuses, on suur. Baastehnoloogia hinnad lähevad küll koguaeg alla, aga süsteemide hinnad tõusevad. Hankeprotsess on keeruline, masinad peavad vastama standarditele,“ rääkis Sten Allik.

„Rahuaegses armees poleks need Ukrainas kasutatavad masinad, mida vaatame suurte silmadega, isegi läbinud hankeprotsessi, sest need ei vasta ühelegi sõjalisele standardile. Seal aga ei huvita kedagi standardid, neil on vaja ellu jääda. Kuskil peab olema selline paindlikkus, et julgetaks reeglitest mööda minna,“ selgitas Milrem Roboticsis töötav Allik.

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.

„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.

Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.

„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.

„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.

Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“

Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.

Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.

Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.

Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.

Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.

„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.

Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.

„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.

Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.

Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.

Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.

Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.

Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.

Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.

Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.

2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.

Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.

„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.

2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.

Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.

„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Üks lause, mis veenis mind Rangeri kooli minema, oli „Kui sina seda ära ei tee, siis kes teeb“,“ rääkis üks vähestest Eesti Rangeritest Renee Aluste.

„Rangerite kool teeb sinust teistsuguse inimese, sa tuled sealt alandlikuna tagasi,“ selgitas Aluste rasket 100 päeva Floridas Rangerite koolis. Tegemist on ühe karmima koolitusega, kuhu sõdur saab vabatahtlikult minna. Kursuse läbimisprotsent on alla 50. Kogu ülesehitus on mõeldud simuleerima lahingolukorda, kus erinevaid võitleja ülesandeid tuleb täita pidevas une ja toidu defitsiidis, märjas ja külmas, ning ümbritsetuna kaaslastest, kelle stress on samuti laes.

Renee Aluste on endine erioperatsioonide grupi operaator, tänane Kaitseliidu instruktor ja üks vähestest Rangeritest Eesti Kaitseväes. Delfi militaar-podcast’is rääkis Aluste enda läbielamistest Kaitseväes, Kaitseliidus ja Rangerite koolis, nii õnnestumistest kui ka vigadest.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Üks lause, mis veenis mind Rangeri kooli minema, oli „Kui sina seda ära ei tee, siis kes teeb“,“ rääkis üks vähestest Eesti Rangeritest Renee Aluste.

„Rangerite kool teeb sinust teistsuguse inimese, sa tuled sealt alandlikuna tagasi,“ selgitas Aluste rasket 100 päeva Floridas Rangerite koolis. Tegemist on ühe karmima koolitusega, kuhu sõdur saab vabatahtlikult minna. Kursuse läbimisprotsent on alla 50. Kogu ülesehitus on mõeldud simuleerima lahingolukorda, kus erinevaid võitleja ülesandeid tuleb täita pidevas une ja toidu defitsiidis, märjas ja külmas, ning ümbritsetuna kaaslastest, kelle stress on samuti laes.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Meie THeMIS’ed on kasutusel Ukrainas juba kaks aastat ja täna Ukraina armee kasutab neid tõesti eesliinil,“ rääkis Milremi juht Kuldar Väärsi. „Seda me võtame olulise komplimendina, kuna sõdur ei võta eesliinile kunagi kaasa midagi, milles ta täiesti kindel pole. Meil on ka täna laual väga suur Ukraina tellimus, mille ettevalmistamisega praegu tegeleme.“

Praeguse Milrem Robiticsi tegevjuhi ja asutaja taust on hoopis transpordisektoris, kuni tuli mõte hakata tegutsema kaitsevaldkonnas. „Kõik sai alguse sellest, et bussifirma SEBE tõi Tallinna-Tartu liinile täistunnibussid. Uued bussid tähendasid, et riskide maandamiseks viisime me busside remondi Scaniasse, meie töökojad jäid tühjaks, ja me pidime otsustama, kas need kinni panna või leida alternatiivne tegevus. Samal ajal otsis Eesti Kaistevägi koostööpartnerit, kes võiks remontida-hooldada Pasi-soomukeid. Pingutasime kõvasti ja võitsime selle hanke,“ selgitas Väärsi.

Praegu on Milrem Robotics tarninud robootikaplatvorme 19 riiki. See on geograafiliselt kõige suurem ja laiem võrgustik, mis kellelgi üldse maismaarobootika osas täna on. „Ligi 400 inimesega erinevates Euroopa riikides on meil üks suuremaid robootikatiime,“ rääkis Väärsi Delfi militaar-podcast’i uues osas.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Meie THeMIS’ed on kasutusel Ukrainas juba kaks aastat ja täna Ukraina armee kasutab neid tõesti eesliinil,“ rääkis Milremi juht Kuldar Väärsi. „Seda me võtame olulise komplimendina, kuna sõdur ei võta eesliinile kunagi kaasa midagi, milles ta täiesti kindel pole. Meil on ka täna laual väga suur Ukraina tellimus, mille ettevalmistamisega praegu tegeleme.“

Praeguse Milrem Robiticsi tegevjuhi ja asutaja taust on hoopis transpordisektoris, kuni tuli mõte hakata tegutsema kaitsevaldkonnas. „Kõik sai alguse sellest, et bussifirma SEBE tõi Tallinna-Tartu liinile täistunnibussid. Uued bussid tähendasid, et riskide maandamiseks viisime me busside remondi Scaniasse, meie töökojad jäid tühjaks, ja me pidime otsustama, kas need kinni panna või leida alternatiivne tegevus. Samal ajal otsis Eesti Kaistevägi koostööpartnerit, kes võiks remontida-hooldada Pasi-soomukeid. Pingutasime kõvasti ja võitsime selle hanke,“ selgitas Väärsi.

Praegu on Milrem Robotics tarninud robootikaplatvorme 19 riiki. See on geograafiliselt kõige suurem ja laiem võrgustik, mis kellelgi üldse maismaarobootika osas täna on. „Ligi 400 inimesega erinevates Euroopa riikides on meil üks suuremaid robootikatiime,“ rääkis Väärsi Delfi militaar-podcast’i uues osas.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

Endist PPA peadirektorit tuntakse üldiselt sinises vormis, kuid ilmus podcast’i filmimisele hoopis Kaitseliidu vormis. „Otsustasin võtta härjal sarvist ja saatsin avalduse kodumalevkonda, osutusin valituks ja praegu teeningi riiki nõnda, et olen laskur-pioneer,“ tunnistas Elmar Vaher.

Vaher jutustas põnevaid lugusid 90ndatest, kui kuritegevus oli laes ja juhtumid vägivaldsed. „See oli see aeg, kus sain aru, et elukaaslasele ei tohi öelda kunagi, millal ma koju tulen. Minagi kaotasin oma töö pärast lähisuhte,“ rääkis Vaher oma esimestest aastatest politseinikuna. „Ütlesin, et tulen koju järgmine päev, kuid jõudsin kolm päeva hiljem, sest ma ei teadnud tol hetkel, et satun Kohtla-Järvele ja siis veel Tartusse läbiotsimisele. Kui koju jõudsin, oli spordikott, jalgratas ja suusakott visatud ukse taha.“

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Endist PPA peadirektorit tuntakse üldiselt sinises vormis, kuid ilmus podcast’i filmimisele hoopis Kaitseliidu vormis. „Otsustasin võtta härjal sarvist ja saatsin avalduse kodumalevkonda, osutusin valituks ja praegu teeningi riiki nõnda, et olen laskur-pioneer,“ tunnistas Elmar Vaher.

Vaher jutustas põnevaid lugusid 90ndatest, kui kuritegevus oli laes ja juhtumid vägivaldsed. „See oli see aeg, kus sain aru, et elukaaslasele ei tohi öelda kunagi, millal ma koju tulen. Minagi kaotasin oma töö pärast lähisuhte,“ rääkis Vaher oma esimestest aastatest politseinikuna. „Ütlesin, et tulen koju järgmine päev, kuid jõudsin kolm päeva hiljem, sest ma ei teadnud tol hetkel, et satun Kohtla-Järvele ja siis veel Tartusse läbiotsimisele. Kui koju jõudsin, oli spordikott, jalgratas ja suusakott visatud ukse taha.“

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Lemmikosa K-komando katsetest oli kurikuulus „Kuus minutit“,“ rääkis endine eriüksuse operaator Rauno Roosimägi. „Lonkasin ikka korralikult pärast neid katseid.“

Delfi militaar-podcast’i „Eriväelase jutud“ kolmanda hooaja teises osas avas Roosimägi saladusliku eriüksuse tagamaid ning jutustas, kuidas nägi välja tema tee K-komandosse.

Rauno Roosimägi alustas hoopis politseis, mille järel läks ajateenistusse ning siis astus K-komandosse. Eesti politseis on ta töötanud ka juhipositsioonidel ning kasutab nüüd oma teadmisi erasektoris.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Lemmikosa K-komando katsetest oli kurikuulus „Kuus minutit“,“ rääkis endine eriüksuse operaator Rauno Roosimägi. „Lonkasin ikka korralikult pärast neid katseid.“

Delfi militaar-podcast’i „Eriväelase jutud“ kolmanda hooaja teises osas avas Roosimägi saladusliku eriüksuse tagamaid ning jutustas, kuidas nägi välja tema tee K-komandosse.

Rauno Roosimägi alustas hoopis politseis, mille järel läks ajateenistusse ning siis astus K-komandosse. Eesti politseis on ta töötanud ka juhipositsioonidel ning kasutab nüüd oma teadmisi erasektoris.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„Saab päris asju harjutada nii, nagu päriselt seda teeksid,“ ütles Hoppe USAs toimuvast sõjaväemeedikute treenimise programmist Live tissue training (LTT) rääkides. „Põhimõtteliselt iga päev sai laskehaavadega tegeleda.“

„Eriväelase jutud“ alustas oma kolmandat hooaega episoodiga, kus saatejuht Robert Käsper vestles endise eriväelase ja parameediku Allar Hoppega.

Hoppe kogemuspagas on lai: ta on käinud läbi mitu meditsiinialast treenimisprogrammi ning teeninud Aafrikas. „Kuna Prantsusmaa pole NATO täisliige, oli koostöö prantsuse sõduritega päris keeruline. Nendel, kes on nendega koos teeninud, tekitab ilmselt siiani külmavärinaid fraas „New plan!“ ehk plaani järgimine oli neile võõras,“ rääkis ta enda kogemusest Aafrikas.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

„Saab päris asju harjutada nii, nagu päriselt seda teeksid,“ ütles Hoppe USAs toimuvast sõjaväemeedikute treenimise programmist Live tissue training (LTT) rääkides. „Põhimõtteliselt iga päev sai laskehaavadega tegeleda.“

„Eriväelase jutud“ alustas oma kolmandat hooaega episoodiga, kus saatejuht Robert Käsper vestles endise eriväelase ja parameediku Allar Hoppega.

Hoppe kogemuspagas on lai: ta on käinud läbi mitu meditsiinialast treenimisprogrammi ning teeninud Aafrikas. „Kuna Prantsusmaa pole NATO täisliige, oli koostöö prantsuse sõduritega päris keeruline. Nendel, kes on nendega koos teeninud, tekitab ilmselt siiani külmavärinaid fraas „New plan!“ ehk plaani järgimine oli neile võõras,“ rääkis ta enda kogemusest Aafrikas.

Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.

Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.

„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“

Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.

Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.

Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.

„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“

Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, Ta on küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.

Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.

Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.

Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!

„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“

„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.

Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.

„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“

„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.

Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.

Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!