Vabadus tuleb välja teenida. See ei ole ainult mõte, vaid see on tegevus, mida nii mõnigi eestlane on võtnud enda südameasjaks. Mida need inimesed on näinud, kaotanud ja selle nimel teinud, just sellest on võimalik kõigil nüüd õppida.
Delfi podcast "Eriväelase jutud" avab Eesti vabaduse eest vajadusel elu hinnaga seisjaid teisiti kui oleme meedias tavaliselt harjunud. Aastaid kaitseväes erioperatsioonide väejuhatuses töötanud, ka mitmetel välismissioonidel osalenud Robert Käsper vestleb "Eriväelase juttudes" inimestega, kelle töö, süda ja kutsumus on otseselt või kaudselt seotud lahinguväljaga. Küsib küsimusi, peab dialoogi ja jõuab teemadeni, milleni ilmselt jõuab vaid sõjaväelane sõjaväelasega rääkides.
„Õnnetusi juhtub ikka. Seda arvu ei ole võimalik viia nulli. Ja muidugi tekib hirm. Kuid hirm paneb mõtlema ja tööle, et kuidas sellest üle saada, kuidas sa olukorra lahendad,“ rääkis kolonelleitnant Riho Juurik.
„Olen Siiliks valmis. Pean olema valmis. Kogu pataljoni koosseis on teinud tööd, et me valmis oleks. Töö käib koguaeg. Me ei tooda üksuseid valmis selleks, et Siilil esineda,“ rääkis Juurik tulevast õppusest Siil.
Riho Juurik on diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni juht. Kolonelleitnant Juurik on teeninud kaitseväes alates 2004. aastast, kui läbis ajateenistuse õhutõrjepataljonis Tapal. Lisaks on ta osalenud kahel välisoperatsioonil Afganistanis, juhtides 2014. aastal ka Eesti kontingendi rahvusliku toetuselemendi kokkupanekut operatsioonipiirkonnas.
Oma kõrgema sõjaväelise hariduse omandas ta Balti Kaitsekolledžis ja enne lahinguteeninduspataljoni ülema kohale asumist oli tema teenistuskohaks kaitseväe peastaap.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Õnnetusi juhtub ikka. Seda arvu ei ole võimalik viia nulli. Ja muidugi tekib hirm. Kuid hirm paneb mõtlema ja tööle, et kuidas sellest üle saada, kuidas sa olukorra lahendad,“ rääkis kolonelleitnant Riho Juurik.
„Olen Siiliks valmis. Pean olema valmis. Kogu pataljoni koosseis on teinud tööd, et me valmis oleks. Töö käib koguaeg. Me ei tooda üksuseid valmis selleks, et Siilil esineda,“ rääkis Juurik tulevasest õppusest Siil.
Riho Juurik on diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni juht. Kolonelleitnant Juurik on teeninud kaitseväes alates 2004. aastast, kui läbis ajateenistuse õhutõrjepataljonis Tapal. Lisaks on ta osalenud kahel välisoperatsioonil Afganistanis, juhtides 2014. aastal ka Eesti kontingendi rahvusliku toetuselemendi kokkupanekut operatsioonipiirkonnas.
Oma kõrgema sõjaväelise hariduse omandas ta Balti Kaitsekolledžis ja enne lahinguteeninduspataljoni ülema kohale asumist oli tema teenistuskohaks kaitseväe peastaap.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Kui me räägime laevastiku välja vahetamisest - kokku 12 laevast -, siis see ei toimu järgmise viie aastaga ega ka kümne aastaga, vaid parimal juhul võib-olla 15 aastaga,“ sõnas kommodoor Ivo Värk.
„See on pikk protsess. Isegi kui laeva detailne disain on olemas, võtab ehitamine juba mitu aastat aega. Ja sinna juurde tuleb meie võimekus neid laevu teenistusse võtta,“ selgitas Värk.
Ukraina sõja kohta rääkides sõnas ta: „See on kahetsusväärne, et Mustal merel toimuvast sõjast rohkem ei räägita. Tegelikult toimub seal palju. Kuid pragmaatiliselt pole seal silmi, et seda kõike edasi anda.“
Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk on mereväe ohvitseri hariduse omandanud Saksamaal ning hilisemalt täiendanud ennast Ameerika Ühendriikides Naval War College’is. Enne mullu mereväe ülemaks saamist teenis kommodoor
Värk kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülemana.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Värske episood on eetris laupäeval kell 12. Ainult Delfis!
„Kui me räägime laevastiku välja vahetamisest - kokku 12 laevast -, siis see ei toimu järgmise viie aastaga ega ka kümne aastaga, vaid parimal juhul võib-olla 15 aastaga,“ sõnas kommodoor Ivo Värk.
„See on pikk protsess. Isegi kui laeva detailne disain on olemas, võtab ehitamine juba mitu aastat aega. Ja sinna juurde tuleb meie võimekus neid laevu teenistusse võtta,“ selgitas Värk.
Ukraina sõja kohta rääkides sõnas ta: „See on kahetsusväärne, et Mustal merel toimuvast sõjast rohkem ei räägita. Tegelikult toimub seal palju. Kuid pragmaatiliselt pole seal silmi, et seda kõike edasi anda.“
Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk on mereväe ohvitseri hariduse omandanud Saksamaal ning hilisemalt täiendanud ennast Ameerika Ühendriikides Naval War College’is. Enne mullu mereväe ülemaks saamist teenis kommodoor Värk kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülemana.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Me tegime ennast turul suureks. Viis aastat tagasi elasid kõik rahuolekus, ja me panime mahu suureks, mistõttu tundus Eesti atraktiivne. 2023. aasta lõpus olime suurim suutükimürskude ostja. Sellel hetkel tekkis küsimus, et mida kõik teised teevad? Ei teinudki midagi ja ei tee seda praegugi,“ rääkis RKIKis juhina töötav Ramil Lipp.
Hiljuti on esitatud kahtlusi riigikaitsesse panustatava 1,6 miljardi kohta. „See summa on ju puhtalt laskemoon ehk minu valdkond. Suhteliselt keeruliselt tundsin ennast. Mulle läheb väga korda see, mida me teeme. Me oleme teinud tööd väga kiiresti ja efektiivselt,“ sõnas RKIKi relvastuse kategooriajuht.
Lipp käis ühtlasi 2011. aastal NSE (National support element) logistikaüksuse ülemana Afganistanis. „Me võtsime eesmärgiks, et coy ennast hästi tunneks. Ma võtsin seda olukorda nii, et kui ma saan midagi ka isiklikult teha, et sõdur saaks ühe või kaks ööd puhata, siis võin vabalt seal tornis olla ja sõduri eest valvata,“ meenutas Lipp välismissiooni.
Ramil Lipp on viimased viis aastat töötanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse relvastuse kategooriajuhina. Lipu ja tema meeskonna ülesanne on pingelistel läbirääkimistel suurte relvatöösturitega Eestile välja rääkida võimalikult head diilid.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Me tegime ennast turul suureks. Viis aastat tagasi elasid kõik rahuolekus, ja me panime mahu suureks, mistõttu tundus Eesti atraktiivne. 2023. aasta lõpus olime suurim suutükimürskude ostja. Sellel hetkel tekkis küsimus, et mida kõik teised teevad? Ei teinudki midagi ja ei tee seda praegugi,“ rääkis RKIKis juhina töötav Ramil Lipp.
Hiljuti on esitatud kahtlusi riigikaitsesse panustatava 1,6 miljardi kohta. „See summa on ju puhtalt laskemoon ehk minu valdkond. Suhteliselt keeruliselt tundsin ennast. Mulle läheb väga korda see, mida me teeme. Me oleme teinud tööd väga kiiresti ja efektiivselt,“ sõnas RKIKi relvastuse kategooriajuht.
Lipp käis ühtlasi 2011. aastal NSE (National support element) logistikaüksuse ülemana Afganistanis. „Me võtsime eesmärgiks, et coy ennast hästi tunneks. Ma võtsin seda olukorda nii, et kui ma saan midagi ka isiklikult teha, et sõdur saaks ühe või kaks ööd puhata, siis võin vabalt seal tornis olla ja sõduri eest valvata,“ meenutas Lipp välismissiooni.
Ramil Lipp on viimased viis aastat töötanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse relvastuse kategooriajuhina. Lipu ja tema meeskonna ülesanne on pingelistel läbirääkimistel suurte relvatöösturitega Eestile välja rääkida võimalikult head diilid.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Mina kutsun Eestit kompaktseks riigiks, mis tähendab, et ressursse pole meil kunagi üleliia. Selleks tuleb sättida prioriteedid. Kolm prioriteeti Eesti luurel on alati Venemaa, Venemaa ja Venemaa,“ rääkis Kaisteministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk.
Kuusk oli aastatel 2019–2023 Eesti suursaadik Ukrainas. Sõja algades oli ta Ukrainas kohapeal. „Selleks hetkeks sõda tegelikult juba käis: idas,“ rääkis Kuusk,“ aga 22. veebruariks oli Kiievisse jäänud peotäis suursaadikuid, Ameeriklased olid tõmmanud juba Poola. Hommik algas tiibrakettide plahvatuste peale."
„Minul oli vaja seda kahte minutit hambapesu, et ennast koguda. Järgmised sammud olid sellised: riidesse, üks kohuke, tuli telefonikõne Tallinnast, et sõda algas, nentisin vandudes, et näen seda oma aknast ka, ning läksin ministrile hotelli järele,“ meenutas toonane suursaadik.
Aastatel 1998-2019 töötas Kuusk erinevatel ametikohtadel välisluureametis, neist viimased üheksa aastat peadirektori asetäitjana. 2019. aastal asus Kuusk tööle Välisministeeriumisse, töötades Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Alates 2023. aastast töötas ta Eesti suursaadikuna Leedus.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Mina kutsun Eestit kompaktseks riigiks, mis tähendab, et ressursse pole meil kunagi üleliia. Selleks tuleb sättida prioriteedid. Kolm prioriteeti Eesti luurel on alati Venemaa, Venemaa ja Venemaa,“ rääkis Kaisteministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk.
Kuusk oli aastatel 2019–2023 Eesti suursaadik Ukrainas. Sõja algades oli ta Ukrainas kohapeal. „Selleks hetkeks sõda tegelikult juba käis: idas,“ rääkis Kuusk,“ aga 22. veebruariks oli Kiievisse jäänud peotäis suursaadikuid, Ameeriklased olid tõmmanud juba Poola. Hommik algas tiibrakettide plahvatuste peale.“
„Minul oli vaja seda kahte minutit hambapesu, et ennast koguda. Järgmised sammud olid sellised: riidesse, üks kohuke, tuli telefonikõne Tallinnast, et sõda algas, nentisin vandudes, et näen seda oma aknast ka, ning läksin ministrile hotelli järele,“ meenutas toonane suursaadik.
Aastatel 1998-2019 töötas Kuusk erinevatel ametikohtadel välisluureametis, neist viimased üheksa aastat peadirektori asetäitjana. 2019. aastal asus Kuusk tööle Välisministeeriumisse, töötades Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Alates 2023. aastast töötas ta Eesti suursaadikuna Leedus.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Kui sa lähed missioonile mõttega, et nüüd ma õpin midagi kapitaalset uut, siis tekib küsimus, et mida sa siiamaani teinud oled,“ rääkis õhuväes teeniv major Kaarel Piirisalu.
„Loomulikult on seal vastaskeskkonnas füüsiliselt sees olles tuleb kohaneda nüanssidega ja tehniliste viguritega, aga seda sama 9-line’i, mida meie enda tegevuste läbiviimiseks kasutame, teed sa seal ikka samamoodi,“ selgitas Piriisalu.
Õhuväe peamiseks ülesandeks jääb Eesti õhuruumi seire radaritega. Ämari lennubaas on ööpäeva- ja aastaringselt võimeline võtma vastu liitlaste hävitajaid, ründe- ja transpordilennukeid. Kaarel Piirisalu on õhuväes teeninud üle kümne aasta ning käinud ka välismissioonidel.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Kui sa lähed missioonile mõttega, et nüüd ma õpin midagi kapitaalset uut, siis tekib küsimus, et mida sa siiamaani teinud oled,“ rääkis õhuväes teeniv major Kaarel Piirisalu.
„Loomulikult on seal vastaskeskkonnas füüsiliselt sees olles tuleb kohaneda nüanssidega ja tehniliste viguritega, aga seda sama 9-line’i, mida meie enda tegevuste läbiviimiseks kasutame, teed sa seal ikka samamoodi,“ selgitas Piriisalu.
Õhuväe peamiseks ülesandeks jääb Eesti õhuruumi seire radaritega. Ämari lennubaas on ööpäeva- ja aastaringselt võimeline võtma vastu liitlaste hävitajaid, ründe- ja transpordilennukeid. Kaarel Piirisalu on õhuväes teeninud üle kümne aasta ning käinud ka välismissioonidel.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Inimene harjub kõigega. Õnneks ei tundnud ma kordagi, et mu elu oleks ohus,“ rääkis Süürias missioonil käinud Katriin Männa.
„Ma kuidagi harjusin nii ära sellega, mis ma nägin. Kui ma tsiviilellu tagasi tulin, võttis mul selle eluga kohanemine rohkem aega, kui vastupidi. Kuidagi hindad asju teistmoodi,“ selgitas Männa. „Alguses pidin ma üldse Iisraeli minema, kus ma oleks elanud korteris, mitte baasis. Süüria olekski tegelikult mu esimene valik olnud."
Katriin Männa teenis varem pea 11 aastat õhuväes, olles käinud ka välisoperatsioonil Süürias, kus ta tegutses meeskonnaülemana. Täna teenib ta kaitseväe suurimas maismaastruktuuriüksuses Diviis. Männale omistati vaid mõned nädalad tagasi vanemohvitseri auaste.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Inimene harjub kõigega. Õnneks ei tundnud ma kordagi, et mu elu oleks ohus,“ rääkis Süürias missioonil käinud Katriin Männa.
„Ma kuidagi harjusin nii ära sellega, mis ma nägin. Kui ma tsiviilellu tagasi tulin, võttis mul selle eluga kohanemine rohkem aega, kui vastupidi. Kuidagi hindad asju teistmoodi,“ selgitas Männa. „Alguses pidin ma üldse Iisraeli minema, kus ma oleks elanud korteris, mitte baasis. Süüria olekski tegelikult mu esimene valik olnud.“
Katriin Männa teenis varem pea 11 aastat õhuväes, olles käinud ka välisoperatsioonil Süürias, kus ta tegutses meeskonnaülemana. Täna teenib ta kaitseväe suurimas maismaastruktuuriüksuses Diviis. Männale omistati vaid mõned nädalad tagasi vanemohvitseri auaste
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Täna ka me käime kiirabile politseimeditsiini tutvustamas, et mida me teha oskame, mis varustus meil on,“ rääkis Politsei meditsiinivõimekust arendav Heiko Porval.
„Seadusandluse poolest on vaja saada selgus. Ma liiga palju ei taha avaldada, aga me üritame praegu lahendusi leida, et olukorda parandada,“ sõnas PPA arendusekspert.
„Kui varustus otsa saab, saab kiirabi ka meie kotist asju võtta. Ma olen ka väga selgelt maha öelnud, et kui on vaja, küsige. Kui meil on olemas, anname. Ma ei hakka vaatama, et see maksis sada eurot, ja nüüd me tahame seda tagasi saada. Me võitleme siiski ühe asja nimel,“ selgitas Porval.
Heiko Porval töötab Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) arenduseksperdina, kus ta tegeleb politsei meditsiinivõimekuse arendamisega. Varem on ta töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuses koolitusõena. Porval õppis Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, kus kõigepealt õppis õeks ning hiljem omandas ka terviseteaduste magistri kraadi. Olles töötanud abipolitseinikuna, tehti talle pakkumine Politseisse tööle asuda.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Täna ka me käime kiirabile politseimeditsiini tutvustamas, et mida me teha oskame, mis varustus meil on,“ rääkis Politsei meditsiinivõimekust arendav Heiko Porval.
„Seadusandluse poolest on vaja saada selgus. Ma liiga palju ei taha avaldada, aga me üritame praegu lahendusi leida, et olukorda parandada,“ sõnas PPA arendusekspert.
„Kui varustus otsa saab, saab kiirabi ka meie kotist asju võtta. Ma olen ka väga selgelt maha öelnud, et kui on vaja, küsige. Kui meil on olemas, anname. Ma ei hakka vaatama, et see maksis sada eurot, ja nüüd me tahame seda tagasi saada. Me võitleme siiski ühe asja nimel,“ selgitas Porval.
Heiko Porval töötab Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) arenduseksperdina, kus ta tegeleb politsei meditsiinivõimekuse arendamisega. Varem on ta töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuses koolitusõena. Porval õppis Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, kus kõigepealt õppis õeks ning hiljem omandas ka terviseteaduste magistri kraadi. Olles töötanud abipolitseinikuna, tehti talle pakkumine Politseisse tööle asuda.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Lepiku suhtes oli ikka eriti raske see, et tema lubas kohe alguses, et tuleb minuga Afganistani. Ta oli ka esimene, kes tõsiselt haavata sai,“ rääkis saatejuhi Robert Käsperiga koos teeninud Martin Kukk.
„Kõige raskem moment oli see, kui kohtusin esimese hukkunu, Hutrofi ema ja vennaga. Seal oli pisaraid, ka minul olid silmad märjad. See oli raske,“ meenutas Kukk.
Major Martin Kukk alustas kaitseväeteenistust 1995. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staabis ja Kalevi jalaväepataljonis.
Aastal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012 aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülemana ning 2015 vahipataljoni juhiks. Lisaks kirjutas ta Eesti esimese Afganistani sõja teemalise raamatu „Kuus kuud kuumust. Estcoy-12 Afganistanis“.
Täna on Martin Kukk Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Lepiku suhtes oli ikka eriti raske see, et tema lubas kohe alguses, et tuleb minuga Afganistani. Ta oli ka esimene, kes tõsiselt haavata sai,“ rääkis saatejuhi Robert Käsperiga koos teeninud Martin Kukk.
„Kõige raskem moment oli see, kui kohtusin esimese hukkunu, Hutrofi ema ja vennaga. Seal oli pisaraid, ka minul olid silmad märjad. See oli raske,“ meenutas Kukk.
Major Martin Kukk alustas kaitseväeteenistust 1995. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staabis ja Kalevi jalaväepataljonis.
Aastal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012 aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülemana ning 2015 vahipataljoni juhiks. Lisaks kirjutas ta Eesti esimese Afganistani sõja teemalise raamatu „Kuus kuud kuumust. Estcoy-12 Afganistanis“.
Täna on Martin Kukk Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Meie puhul on see, et eestlane eestlase käest midagi ei osta. Me ikka mõtleme, et kui keegi teine teeb, on parem, ja siis ei küsita ka nii palju küsimusi, sest see tuleb ju välismaalt,“ rääkis Nurmoja. „Kuid uued initsiatiivid, mida kaitseväe juhataja selle osas võtnud on, mulle väga meeldivad.“
„Kui ma kaitseväes olin, olin kaitsetööstuse osas väga kriitiline. See oli mulle sisemine motivaator - et kasvatada usaldust kaitseväe ja -tööstuse vahel,“ rääkis Eesti sõjatehnika idufirma SensusQ kaasasutaja ja reservohvitser Villiko Nurmoja.
Tegemist on mehega, kes on teinud karjääri nii kaitseväes kui ka kaitsetööstuses. Villiko Nurmoja on muuhulgas teeninud luurevaldkonnas, käinud mitmel välisoperatsioonil, teinud tegusid Threod Systemsis, olnud Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige ning nüüd juhatab operatsioone ettevõttes SensusQ
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Meie puhul on see, et eestlane eestlase käest midagi ei osta. Me ikka mõtleme, et kui keegi teine teeb, on parem, ja siis ei küsita ka nii palju küsimusi, sest see tuleb ju välismaalt,“ rääkis Nurmoja. „Kuid uued initsiatiivid, mida kaitseväe juhataja selle osas võtnud on, mulle väga meeldivad.“
„Kui ma kaitseväes olin, olin kaitsetööstuse osas väga kriitiline. See oli mulle sisemine motivaator - et kasvatada usaldust kaitseväe ja -tööstuse vahel,“ rääkis Eesti sõjatehnika idufirma SensusQ kaasasutaja ja reservohvitser Villiko Nurmoja.
Tegemist on mehega, kes on teinud karjääri nii kaitseväes kui ka kaitsetööstuses. Villiko Nurmoja on muuhulgas teeninud luurevaldkonnas, käinud mitmel välisoperatsioonil, teinud tegusid Threod Systemsis, olnud Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige ning nüüd juhatab operatsioone ettevõttes SensusQ.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Sõjaline oht Eestile oleneb palju meist, kui tugevad me ise siin Euroopas oleme, kui tõsiselt me enda kaitset võtame, kas NATO plaanid on tagatud reaalse ressursiga; hästi palju on meie enda teha,“ selgitas Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.
„Mulle tundub, et me oleme suutnud oma koduõue ikkagi korras hoida. Sellega on head tööd teinud Kaitsepolitsei, meie panus on siin ka,“ rääkis Rosin. „Siin on oluline tõkestamistöö, mitte et ei lase asjadel juhtuda, vaid info pealt nopid mingid tüübid varakult ära,“ selgitas ta „Eriväelase juttude“ viienda hooaja esimeses osas.
Kaupo Rosin on Eesti luureametnik ja endine sõjaväelane, auastmelt kolonel. Alates 2022. aasta novembrist on ta Välisluureameti juht. 2012-2018 teenis ta sõjaväeluurega tegeleva Kaitseväe luurekeskuse ülemana ning seejärel oli ta 2022. aastani NATO peakorteri luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor. Sama aasta 1. augustist kuni 1. novembrini oli Rosin ühtlasi Küberväejuhatuse ülem.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
„Sõjaline oht Eestile oleneb palju meist, kui tugevad me ise siin Euroopas oleme, kui tõsiselt me enda kaitset võtame, kas NATO plaanid on tagatud reaalse ressursiga; hästi palju on meie enda teha,“ selgitas Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.
„Mulle tundub, et me oleme suutnud oma koduõue ikkagi korras hoida. Sellega on head tööd teinud Kaitsepolitsei, meie panus on siin ka,“ rääkis Rosin. „Siin on oluline tõkestamistöö, mitte et ei lase asjadel juhtuda, vaid info pealt nopid mingid tüübid varakult ära,“ selgitas ta „Eriväelase juttude“ viienda hooaja esimeses osas.
Kaupo Rosin on Eesti luureametnik ja endine sõjaväelane, auastmelt kolonel. Alates 2022. aasta novembrist on ta Välisluureameti juht. 2012-2018 teenis ta sõjaväeluurega tegeleva Kaitseväe luurekeskuse ülemana ning seejärel oli ta 2022. aastani NATO peakorteri luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor. Sama aasta 1. augustist kuni 1. novembrini oli Rosin ühtlasi Küberväejuhatuse ülem.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Marat, Tactical Foodpack, A Le Coq, Apotheka ja Coop Pank.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Minult on ikka küsitud, et kas ajateenijana saab õhuväkke tulla. Olen vastanud, et praegu mitte, aga äkki kunagi tulevikus. Nüüd paari aasta pärast on see aeg käes,“ selgitas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
„Nad saavad olema väga kindla spetsiifikaga ja saavad kallid vahendid, mida nad hakkavad opereerima,“ rääkis Karu tulevasest ajateenistusest õhuväes.
Kolonel selgitas, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga annab meile suure eelise. „Kui varem olime poolsaar, siis nüüd me enam seda ei olegi. Sellest on Eesti julgeolek ikka palju võitnud,“ rääkis ta.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Minult on ikka küsitud, et kas ajateenistuses saab õhuväkke tulla. Olen vastanud, et praegu mitte, aga äkki kunagi. Nüüd paari aasta pärast on see aeg käes,“ selgitas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
Kolonel selgitas, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga annab meile suure eelise. „Kui varem olime poolsaar, siis nüüd me enam seda ei olegi. Sellest on Eesti julgeolek ikka palju võitnud,“ rääkis ta.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Ma aina rohkem mõtlen, et kas päriselt on vaja päris põrgusse minna. Tegelikult võib-olla ei olegi,“ rääkis Ukraina sõda kajastav ajakirjanik Anton Aleksejev.
„Ma Ukraina väe sõjalisi taktikaid avaldada ei saa - juhuks, kui mõni venelane loeb,“ rääkis Delfile Ukraina sõda kajastav Roman Starapopov. „Mina näiteks ei tee kunagi intervjuusid sõjavangidega. See on minu põhimõte. See on inimene, kelle elu talle ei kuulu,“ lisas Eesti Rahvusringhäälingus töötav Anton Aleksejev, kes teeb uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele „Aktuaalsele kaamerale“.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Ma aina rohkem mõtlen, et kas päriselt on vaja päris põrgusse minna. Tegelikult võib-olla ei olegi,“ rääkis Ukraina sõda kajastav ajakirjanik Anton Aleksejev.
„Ma Ukraina väe sõjalisi taktikaid avaldada ei saa - juhuks, kui mõni venelane loeb,“ rääkis Delfile Ukraina sõda kajastav Roman Starapopov. „Mina näiteks ei tee kunagi intervjuusid sõjavangidega. See on minu põhimõte. See on inimene, kelle elu talle ei kuulu,“ lisas Eesti Rahvusringhäälingus töötav Anton Aleksejev, kes teeb uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele „Aktuaalsele kaamerale“.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on videoid ja pilte uutest masinatest, droonisõjast ja paljust muust. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
NB! Soovitame seda saadet vaadata videos Delfi Forte lehel.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on videoid ja pilte uutest masinatest, droonisõjast ja paljust muust. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
NB! Soovitame seda saadet vaadata videos Delfi Forte lehel.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Tahes-tahtmata, selleks et pikemalt vastu pidada, peab säilima ligipääs tootmisbaasile väljaspool riiki ennast,“ selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar.
„Meil on tegelikult kõik võimed tõsiseltvõetava jätkusuutlikkuse varudega,“ rääkis Saar Eesti kaitsevõimest. „Seda me oleme hästi teinud. Väikse riigina on aga oluline just kommunikatsiooniliine lahti hoida.“
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektorina juhib Magnus-Valdemar Saar Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega seotud tegevusi.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Tahes-tahtmata, selleks et pikemalt vastu pidada, peab säilima ligipääs tootmisbaasile väljaspool riiki ennast,“ selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar.
„Meil on tegelikult kõik võimed tõsiseltvõetava jätkusuutlikkuse varudega,“ rääkis Saar Eesti kaitsevõimest. „Seda me oleme hästi teinud. Väikse riigina on aga oluline just kommunikatsiooniliine lahti hoida.“
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektorina juhib Magnus-Valdemar Saar Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega seotud tegevusi.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Nüüd tagasi vaadates oli ajateenistus üks parimaid aegu mu elus. Suudeti luua selline õhkkond, bränd, ühtekuuluvustunne... Ma arvan, et nii kõva kutti, nagu oli 19-aastane Vaiko, pole olemas,“ rääkis Vaiko Vaher.
Vaher teenis Kaitseväes luurepataljonis ning täna töötab PPA-s Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhina. „Kuritegevus on üldjoontes alla läinud, kuid äärmusi tekib juurde. Inimeste vaimne tervis on kehv. Vägivald tuleb, kui inimestel jäävad ravimid võtmata või juuakse üks jook liiga palju,“ selgitas Vaher.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Nüüd tagasi vaadates oli ajateenistus üks parimaid aegu mu elus. Suudeti luua selline õhkkond, bränd, ühtekuuluvustunne... Ma arvan, et nii kõva kutti, nagu oli 19-aastane Vaiko, pole olemas,“ rääkis Vaiko Vaher.
Vaher teenis Kaitseväes luurepataljonis ning täna töötab PPA-s Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhina. „Kuritegevus on üldjoontes alla läinud, kuid äärmusi tekib juurde. Inimeste vaimne tervis on kehv. Vägivald tuleb, kui inimestel jäävad ravimid võtmata või juuakse üks jook liiga palju,“ selgitas Vaher.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Isegi varjendites toimub kultuuriline tegevus edasi. Üldine hoiak on Ukrainas kurblik, aga tegus,“ rääkis julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.
„Materiaalne abi on olnud märkimisväärne, kuid riigid ei taha enda sõdureid, enda eksperte rindele saata,“ seletas Oidsalu.
Meelis Oidsalu pikim tööstaaž on kaitseministeeriumis, kus asus tööle 2000. aastal ning kandis 2015. aastast 2021. aastani asekantsleri tiitlit. Ministeeriumis on ta olnud lisaks rahvusvahelise koostöö ekspert, julgeolekuosakonna ja siseauditi osakonna juhataja ning arendusnõunik.
Täna kirjutab ta teatrikriitikat ning juhib koos Erkki Koortiga Postimees TV-s julgeolekuteemalist saatesarja „Julgeolek täna“.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Isegi varjendites toimub kultuuriline tegevus edasi. Üldine hoiak on Ukrainas kurblik, aga tegus,“ rääkis julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.
„Materiaalne abi on olnud märkimisväärne, kuid riigid ei taha enda sõdureid, enda eksperte rindele saata,“ seletas Oidsalu.
Meelis Oidsalu pikim tööstaaž on kaitseministeeriumis, kus asus tööle 2000. aastal ning kandis 2015. aastast 2021. aastani asekantsleri tiitlit. Ministeeriumis on ta olnud lisaks rahvusvahelise koostöö ekspert, julgeolekuosakonna ja siseauditi osakonna juhataja ning arendusnõunik.
Täna kirjutab ta teatrikriitikat ning juhib koos Erkki Koortiga Postimees TV-s julgeolekuteemalist saatesarja „Julgeolek täna“.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Kui minult küsitakse, et miks ma seda teen, miks ma nädalavahetusel õppusele lähen, siis ma vastan, et kui mitte mina, kes siis,“ rääkis Tõnis Välimäe.
Delfi militaar-podcast’i neljanda hooaja neljandas osas räägiti Välimäe ajast Afganistanis teenides ja hiljem tsiviilellu naastes. Kaitseväes teenis ta õhuväes JTAC’ina, mille järel töötas firmades Close Air Solutions Limited, Milrem ja SensusQ. Täna tegutseb ta Steelcore’is operatsioonide juhina.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Kui minult küsitakse, et miks ma seda teen, miks ma nädalavahetusel õppusele lähen, siis ma vastan, et kui mitte mina, kes siis,“ rääkis Tõnis Välimäe.
Delfi militaar-podcast’i neljanda hooaja neljandas osas räägiti Välimäe ajast Afganistanis teenides ja hiljem tsiviilellu naastes. Kaitseväes teenis ta õhuväes JTAC’ina, mille järel töötas firmades Close Air Solutions Limited, Milrem ja SensusQ. Täna tegutseb ta Steelcore’is operatsioonide juhina.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Nüüd meil on vaja teha kõike ja äkki, ja omakorda pole riigimajandus heas seisus, see oli eelmisel kümnendil hoopis paremas seisus, siis poleks olnud mingit probleemi 100-200 miljonit aastas lisaks näpistada,“ rääkis Leo Kunnas Krimmi sõjale järgnevast.
„Umbes 83. aastal hakkasin mõistma, et Nõukogude liit laguneb, millega kaasneb uus kodusõda. Minu eesmärk oli seega astuda Prantsusmaa võõrleegioni, aga mind arreteeriti teel sinna. Tol ajal ma oleks armeest pääsenud, aga tegin väikese annetuse Nõukogude riigikaitse toetuseks kohalikule sõjakomissarile,“ selgitas Kunnas.
„Minu põhiline õppetund Nõukogude armeest oli see, kuidas mitte armeed korraldada,“ rääkis ta. „See on ehk olnud mulle üks olulisemaid õppetunde.“
Leo Kunnas on eesti erusõjaväelane (kolonelleitnant), kirjanik ja poliitik (XIV ja XV Riigikogu liige). Aastal 1984 püüdis ta NSV Liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. Pärast vabanemist läks ta vabatahtlikuna Nõukogude sõjaväkke, teenis siseväes vangivalvurina. Alates 1992. aastast teenis ta 15 aastat Eesti maaväes. Täna kuulub ta Riigikogus riigikaitsekomisjon.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
„Nüüd meil on vaja teha kõike ja äkki, ja omakorda pole riigimajandus heas seisus, see oli eelmisel kümnendil hoopis paremas seisus, siis poleks olnud mingit probleemi 100-200 miljonit aastas lisaks näpistada,“ rääkis Leo Kunnas Krimmi sõjale järgnevast.
„Umbes 83. aastal hakkasin mõistma, et Nõukogude liit laguneb, millega kaasneb uus kodusõda. Minu eesmärk oli seega astuda Prantsusmaa võõrleegioni, aga mind arreteeriti teel sinna. Tol ajal ma oleks armeest pääsenud, aga tegin väikese annetuse Nõukogude riigikaitse toetuseks kohalikule sõjakomissarile,“ selgitas Kunnas.
„Minu põhiline õppetund Nõukogude armeest oli see, kuidas mitte armeed korraldada,“ rääkis ta. „See on ehk olnud mulle üks olulisemaid õppetunde.“
Leo Kunnas on eesti erusõjaväelane (kolonelleitnant), kirjanik ja poliitik (XIV ja XV Riigikogu liige). Aastal 1984 püüdis ta NSV Liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. Pärast vabanemist läks ta vabatahtlikuna Nõukogude sõjaväkke, teenis siseväes vangivalvurina. Alates 1992. aastast teenis ta 15 aastat Eesti maaväes. Täna kuulub ta Riigikogus riigikaitsekomisjoni.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack, Paulaner Weissbier 0,0%, Budvar Nealko ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„See potentsiaal, mis on lahinguvälja mehitamatuses, on suur. Baastehnoloogia hinnad lähevad küll koguaeg alla, aga süsteemide hinnad tõusevad. Hankeprotsess on keeruline, masinad peavad vastama standarditele,“ rääkis Sten Allik.
„Rahuaegses armees poleks need Ukrainas kasutatavad masinad, mida vaatame suurte silmadega, isegi läbinud hankeprotsessi, sest need ei vasta ühelegi sõjalisele standardile. Seal aga ei huvita kedagi standardid, neil on vaja ellu jääda. Kuskil peab olema selline paindlikkus, et julgetaks reeglitest mööda minna,“ selgitas Milrem Roboticsis töötav Allik.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.
„See potentsiaal, mis on lahinguvälja mehitamatuses, on suur. Baastehnoloogia hinnad lähevad küll koguaeg alla, aga süsteemide hinnad tõusevad. Hankeprotsess on keeruline, masinad peavad vastama standarditele,“ rääkis Sten Allik.
„Rahuaegses armees poleks need Ukrainas kasutatavad masinad, mida vaatame suurte silmadega, isegi läbinud hankeprotsessi, sest need ei vasta ühelegi sõjalisele standardile. Seal aga ei huvita kedagi standardid, neil on vaja ellu jääda. Kuskil peab olema selline paindlikkus, et julgetaks reeglitest mööda minna,“ selgitas Milrem Roboticsis töötav Allik.
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.
„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.
Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.
„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.
„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.
Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“
Saadet toetavad Kaitseressursside Amet, Eesti Sõjamuuseum, Tactical Foodpack ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.
Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.
Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.
Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.
Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.
„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.
Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.
„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.
Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.
Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.
Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.
Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.
Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.
2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.
Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.
„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.
2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.
Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.
„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Vaata täispikka saadet Delfi Fortest või kuula Delfi Taskust.
Vabadus tuleb välja teenida. See ei ole ainult mõte, vaid see on tegevus, mida nii mõnigi eestlane on võtnud enda südameasjaks. Mida need inimesed on näinud, kaotanud ja selle nimel teinud, just sellest on võimalik kõigil nüüd õppida.
Delfi podcast "Eriväelase jutud" avab Eesti vabaduse eest vajadusel elu hinnaga seisjaid teisiti kui oleme meedias tavaliselt harjunud. Aastaid kaitseväes erioperatsioonide väejuhatuses töötanud, ka mitmetel välismissioonidel osalenud Robert Käsper vestleb "Eriväelase juttudes" inimestega, kelle töö, süda ja kutsumus on otseselt või kaudselt seotud lahinguväljaga. Küsib küsimusi, peab dialoogi ja jõuab teemadeni, milleni ilmselt jõuab vaid sõjaväelane sõjaväelasega rääkides.
