„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“
Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.
Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.
Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.
„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“
Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, Ta on küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.
Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.
Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“
„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.
Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.
„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“
„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.
Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„See jätab oma jälje, et kõigiga, kellega sa koos läksid, sa koju tulla ei saa,“ rääkis Kaitseväe ülemveebel Adoson „Eriväelase juttude“ teise hooaja kaheksandas saates.
Noortele, kes mõtlevad kaitseväelase ametile, soovitab Adoson: „Enda jaoks tuleb selgeks teha, et mis tähendab kaitseväelane olla, et sa pead olema üks päev valmis sõjalises konfliktis olema, siis pole enam valikut.“
Kaitseväe ülemveebel Enn Adoson on pühendanud ennast teenistusele ja juhtimisele, omandanud haridust nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides ja Leedus. Adoson alustas kaitseväe teenistust 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib ta kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina.
Ta on teeninud ühtlasi NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.
„See jätab oma jälje, et kõigiga, kellega sa koos läksid, sa koju tulla ei saa,“ rääkis Kaitseväe ülemveebel Adoson „Eriväelase juttude“ teise hooaja kaheksandas saates.
Noortele, kes mõtlevad kaitseväelase ametile, soovitab Adoson: „Enda jaoks tuleb selgeks teha, et mis tähendab kaitseväelane olla, et sa pead olema üks päev valmis sõjalises konfliktis olema, siis pole enam valikut.“
Kaitseväe ülemveebel Enn Adoson on pühendanud ennast teenistusele ja juhtimisele, omandanud haridust nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides ja Leedus. Adoson alustas kaitseväe teenistust 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib ta kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina.
Ta on teeninud ühtlasi NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Meil oli "sponsorlusena" kast Smirnoff'i viina, rääkisime et me fänname Nõukogude armeed, ja meile toodi kõiksuguseid relvi,“ rääkis Eesti esimese eriüksuse looja ja juht, legendaarne Andrei Ambros.
„Me jõime viina, saime kõik teada, palju seal neid on, mis relvastus neil on, ja andsime tagasisidet oma S2-le,“ jutustas Ambros Klooga seigast „Eriväelase juttude“ teise hooaja seitsmendas osas.
Ambros on omal ajal Eestisse toonud nt jiu-jitsu, tegelenud isiku- ja ihukaitsega, endine kaitseväe ohvitser, instruktor ja muuhulgas pannud aluse esimesele eriüksusele SOG. Täna panustab ta ühiskonda läbi õpetajatöö. Lisaks on tema memuaaride põhjal kirjutatud raamat „SOG. Eesti eriüksuse lugu“.
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG) oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999. See pani aluse praegustele eriüksustele.
„Meil oli "sponsorlusena" kast Smirnoff'i viina, rääkisime et me fänname Nõukogude armeed, ja meile toodi kõiksuguseid relvi,“ rääkis Eesti esimese eriüksuse looja ja juht, legendaarne Andrei Ambros.
„Me jõime viina, saime kõik teada, palju seal neid on, mis relvastus neil on, ja andsime tagasisidet oma S2-le,“ jutustas Ambros Klooga seigast „Eriväelase juttude“ teise hooaja seitsmendas osas.
Ambros on omal ajal Eestisse toonud nt jiu-jitsu, tegelenud isiku- ja ihukaitsega, endine kaitseväe ohvitser, instruktor ja muuhulgas pannud aluse esimesele eriüksusele SOG. Täna panustab ta ühiskonda läbi õpetajatöö. Lisaks on tema memuaaride põhjal kirjutatud raamat „SOG. Eesti eriüksuse lugu“.
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG) oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999. See pani aluse praegustele eriüksustele.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on vaja suurendada samuti tegevväelaste arvu, suund on jõuda 4100 tegevteenijani, kelle arv jääb praegu 3500 ja 3700 vahele. „Kõige kriitilisem ressursi vaatest on õhutõrje pool, teised elemendid on ikka enam-vähem väes olemas,“ rääkis kaitseminister podcast’is „Eriväelase jutud“
.Ajateenistuse pikendamisest rääkides sõnas Pevkur, et see sai juba ära tehtud - ajateenistus on nüüd osaliselt 12-kuune. „Intensiivsus ja töö iseloom on eri üksustel nii erinev, igal pool pole seda kindlasti vaja.“
Hanno Pevkur on Kaja Kallase teise ja kolmanda valitsuse kaitseminister. Riigikokku valiti ta esmalt 2007. aastal, millele eelnevalt töötas juristina. Pevkur on läbi aastate tegutsenud siseministri, justiitsministri ja sotsiaalministrina. Lisaks on ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ning 2012. aastast Eesti Võrkpalli Liidu president.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on vaja suurendada samuti tegevväelaste arvu, suund on jõuda 4100 tegevteenijani, kelle arv jääb praegu 3500 ja 3700 vahele. „Kõige kriitilisem ressursi vaatest on õhutõrje pool, teised elemendid on ikka enam-vähem väes olemas,“ rääkis kaitseminister podcast’is „Eriväelase jutud“.
Ajateenistuse pikendamisest rääkides sõnas Pevkur, et see sai juba ära tehtud - ajateenistus on nüüd osaliselt 12-kuune. „Intensiivsus ja töö iseloom on eri üksustel nii erinev, igal pool pole seda kindlasti vaja.“
Hanno Pevkur on Kaja Kallase teise ja kolmanda valitsuse kaitseminister. Riigikokku valiti ta esmalt 2007. aastal, millele eelnevalt töötas juristina. Pevkur on läbi aastate tegutsenud siseministri, justiitsministri ja sotsiaalministrina. Lisaks on ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ning 2012. aastast Eesti Võrkpalli Liidu president.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
NB! Seda episoodi soovitame vaadata videos Delfi Forte lehelt!
„See on olnud hämmastav, et Ukraina, kellel sisuliselt enda merevägi puudub, on Musta mere laevastikule palju kahju teinud,“ rääkisid Raido Saremat ja saatejuht Robert Käsper.
„Meil ei pea olema enda mereväge, et sõdida mereväe vastu,“ selgitas Saremat meredroonide ja rakettide võimekust mereväe vastu Ukraina sõja käigus.
Delfi militaar-podcast’i teise hooaja viiendas osas vaadati ja analüüsiti videoid Ukraina sõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
NB! Seda episoodi soovitame vaadata videos Delfi Forte lehelt!
„See on olnud hämmastav, et Ukraina, kellel sisuliselt enda merevägi puudub, on Musta mere laevastikule palju kahju teinud,“ rääkisid Raido Saremat ja saatejuht Robert Käsper.
„Meil ei pea olema enda mereväge, et sõdida mereväe vastu,“ selgitas Saremat meredroonide ja rakettide võimekust mereväe vastu Ukraina sõja käigus.
Delfi militaar-podcast’i teise hooaja viiendas osas vaadati ja analüüsiti videoid Ukraina sõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Meil on meeskonnas spetsialistid, kuid iga mees õpib midagi juurde igalt teiselt erialalt,“ rääkis EOG operaator Delfi militaar-podcasti teise hooaja neljandas osas. „Näiteks peavad meie pioneerid oskama ehitada, elektrit panna - selliseid asju, mille jaoks on üldiselt üksuses olemas üks mees.“
Rääkides EOG-ga liitumise huvilistest, soovitas operaator mitte karta ning lihtsalt proovida. „Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab - kui sinna ei saa, siis saategi aru, et see polnud teie jaoks,“ rääkis ta. „Kuid tuleb enda jaoks läbi mõelda, et miks ma sinna lähen. Valik kestab meil terve teenistuse.“
„Meil on meeskonnas spetsialistid, kuid iga mees õpib midagi juurde igalt teiselt erialalt,“ rääkis EOG operaator Delfi militaar-podcasti teise hooaja neljandas osas. „Näiteks peavad meie pioneerid oskama ehitada, elektrit panna - selliseid asju, mille jaoks on üldiselt üksuses olemas üks mees.“
Rääkides EOG-ga liitumise huvilistest, soovitas operaator mitte karta ning lihtsalt proovida. „Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab - kui sinna ei saa, siis saategi aru, et see polnud teie jaoks,“ rääkis ta. „Kuid tuleb enda jaoks läbi mõelda, et miks ma sinna lähen. Valik kestab meil terve teenistuse.“
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Mul on täitsa kindel tunne, et me tegelikult ei adu, et me päriselt peamegi sõjaks valmistuma,“ rääkis Riho Terras.
„Puuduolev vähemalt 1,6 miljardit, mida meil oleks vaja selleks, et oma laskemoonatase viia selleni et meil oleks voimalik sõdida, mida on kindral Herem nüüd juba korduvalt avalikult öelnud, see ei liiguta kellegi kõrvu praegu,“ rääkis Riho Terras seoses praegu arutlusel olevate maksutõusudega Delfi videopodcasti teise hooaja kolmandas osas.
Kindral Riho Terrasega räägiti kogemusest kaitseväe juhatajana tegemistest euroopast julgeolekukeskkonnast ja natuke ka tehnoloogiast.
„Mul on täitsa kindel tunne, et me tegelikult ei adu, et me päriselt peamegi sõjaks valmistuma,“ rääkis Riho Terras.
„Puuduolev vähemalt 1,6 miljardit, mida meil oleks vaja selleks, et oma laskemoonatase viia selleni et meil oleks voimalik sõdida, mida on kindral Herem nüüd juba korduvalt avalikult öelnud, see ei liiguta kellegi kõrvu praegu,“ rääkis Riho Terras seoses praegu arutlusel olevate maksutõusudega Delfi videopodcasti teise hooaja kolmandas osas.
Kindral Riho Terrasega räägiti kogemusest kaitseväe juhatajana tegemistest euroopast julgeolekukeskkonnast ja natuke ka tehnoloogiast.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„Ma üldiselt ei pea varjama, et töötan politseis, ma ei pea lihtsalt täpsustama,“ rääkis K-komando liige. „Ma isiklikult ei näe mõtet, et peaks siin James Bondi mängima.“
Delfi militaarpodcasti teise hooaja teises osas käis külas kaks K-komando liiget, kelle isikuandmed on salastatud. Avalikkusele pole teada ka üksuse liikmete arv.
Eesti politsei eriüksus K-komando loodi 1991. aastal eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. K-komando tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine, terrorismivastane võitlus ja muud eriväljaõpet nõudvad ülesanded.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
„Ma üldiselt ei pea varjama, et töötan politseis, ma ei pea lihtsalt täpsustama,“ rääkis K-komando liige. „Ma isiklikult ei näe mõtet, et peaks siin James Bondi mängima.“
Delfi militaarpodcasti teise hooaja teises osas käis külas kaks K-komando liiget, kelle isikuandmed on salastatud. Avalikkusele pole teada ka üksuse liikmete arv.
Eesti politsei eriüksus K-komando loodi 1991. aastal eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. K-komando tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine, terrorismivastane võitlus ja muud eriväljaõpet nõudvad ülesanded.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
Podcasti „Eriväelase jutud“ teise hooaja esimene külaline on eelmise hooaja saatejuht Remo Ojaste, kes oli kaheksa aastat eriüksuslane, käies välioperatsioonidel, muuhulgas Afganistanis. Nüüd tegutseb ta Combat Ready juhina ning käib koolitamas ka Kaitseväe Akadeemias. Juhina on ta töötanud ka Milrem Roboticsis.
„Esimene operatsioon oli kohe selline, et kui me alasse sisse lendasime, siis nägin, kuidas helikopteri taga trasserid mööda vuhisesid,“ kirjeldas Remo oma esimest lahingmissiooni Afganistanis, kus nad pidid rühmaga minema kinni võtma kohalikke pahalasi.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Podcasti „Eriväelase jutud“ teise hooaja esimene külaline on eelmise hooaja saatejuht Remo Ojaste, kes oli kaheksa aastat eriüksuslane, käies välioperatsioonidel, muuhulgas Afganistanis. Nüüd tegutseb ta Combat Ready juhina ning käib koolitamas ka Kaitseväe Akadeemias. Juhina on ta töötanud ka Milrem Roboticsis.
„Esimene operatsioon oli kohe selline, et kui me alasse sisse lendasime, siis nägin, kuidas helikopteri taga trasserid mööda vuhisesid,“ kirjeldas Remo oma esimest lahingmissiooni Afganistanis, kus nad pidid rühmaga minema kinni võtma kohalikke pahalasi.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
