Vabadus tuleb välja teenida. See ei ole ainult mõte, vaid see on tegevus, mida nii mõnigi eestlane on võtnud enda südameasjaks. Mida need inimesed on näinud, kaotanud ja selle nimel teinud, just sellest on võimalik kõigil nüüd õppida. Delfi podcast "Eriväelase jutud" avab Eesti vabaduse eest vajadusel elu hinnaga seisjaid teisiti kui oleme meedias tavaliselt harjunud. Aastaid kaitseväes erioperatsioonide väejuhatuses töötanud, ka mitmetel välismissioonidel osalenud tänane konsultatsiooniettevõtte Combat Ready koolitaja Robert Käsper vestleb "Eriväelase juttudes" inimestega, kelle töö, süda ja kutsumus on otseselt või kaudselt seotud lahinguväljaga. Küsib küsimusi, peab dialoogi ja jõuab teemadeni, milleni ilmselt jõuab vaid sõjaväelane sõjaväelasega rääkides.
„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.
„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.
Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“
„Jälitasime helikopteriga karavani. Olime oma laskemoona peaaegu ära kulutanud, kui meid sihtima hakati. Järgmine sekund oli väga pikk. Ta lasi mööda, aga üleval lõhkes granaat, mistõttu helikopter hakkas kõikuma ja põrutas vastu maad,“ rääkis Alar Nigul oma ajast Afganistanis.
„Uks oli kinni kiilunud, aga saime välja. Pidime end ära peitma, hommikul tuldi meile järele,“ rääkis Nigul. Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksikkompaniid juhtiv reservohvitser Alar Nigul teenis Afganistanis luurerühmas ja hiljem eriüksuses aastatel 1985 ja 1986.
Nõukogude armeesse sundvärbamisest üritati igat pidi pääseda. „Minul seda võimalust polnud,“ sõnas Nigul. „Hirm oli. Me kõik teadsime, et sõjavägi on kole koht, kus tehakse jubedaid asju inimestega.“
„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.
Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.
Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.
„Ukraina sõda on nende jaoks väga kauge. Neil ei ole ohutunnet, 50 aastat rahu on neid täiesti pimestanud,“ rääkis Saksamaal toidutööstusfirmat juhtiv Sverre Puustusmaa.
Tactical Foodpack tegutseb juba teist aastat Saksamaal. „Saksa täpsus on muinasjutt. Bürokraatia on seal tohutu. Nad on ikka šokis, kui sul faksi ei ole,“ rääkis ettevõtte juht Puustusmaa.
Firma asutamise mõte tekkis 2014. aastal Ukrainas. „Side oli maas ja jäime kinni päris pikalt. Siis ma mõtlesin, et varustus, mida erioperaator kaasas kannab, on ikka kallis. Ja sinust on tehtud justkui Lamborghini, aga pead sõitma toiduõliga,“ selgitas ta. „Mul on hea meel näha, et Eesti tahab selles osas teha paremini. Sõdur peab olema hästi söönud,“ rääkis Puustusmaa.
„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.
„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.
Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.
Täispikk saade on eetris laupäeval kell 12. Ainult Delfis!
„Piisab sellest, kui me teame kuskil kuklasagaras, et kui asjad päris nässu lähevad, on mingi hulk väga hästi välja treenitud koosseisu, keda saab sündmuse lahendamisel rakendada,“ rääkis K-komando juht Marek Aas.
„Meie ampluaa on suur - maa, õhk ja vesi - need on kõik meie koduväljakud, milles me peame selles väikses koosseisus esindatud olema, peab olema multitalent,“ selgitas Aas.
Marek Aasil on selja taga 17 aastat teenistust Kaitseväes, viis aastat Viru vangla direktorina ja täna teenib ta riiki juhtides politsei eriüksust K-komando. Selles rollis on ta tegutsenud praeguseks aasta aega. Delfi militaar-podcast’is räägiti kõigest sellest, mis on teinud temast tugeva juhi.
Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.
Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.
Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“
Hallapi sõnul juhtusid mõlemad õnnetused Estcoy-6 patrulli ajal, kus need kaks meest tegid vea, astudes kontrollitud rajast välja.
Sõjaveteran Aaro Hallap rääkis Delfi militaar-podcast’is enda kogemusest Afganistanis, kus ta käis kaks pooleaastast vahetust järjest. „26-aastaseks saava noormehena ei näinud ma suurt pilti, oleks pidanud aru saama, et teha samm tagasi,“ selgitas ta.
Ühtlasi arutati ühiskonna toestust reservväelastele. „Selliseid asju on väga tore näha,“ ütles Hallap uute reservväelasi toetavate toodete ja üldise ühiskonna vaate kohta. „On olnud aegu, kus tööandjad ei saanud sellest aru. Nüüd võimaldatakse ka palga maksmist, kui minnakse reservväe kogunemistele, ega rohkem ei saagi küsida.“
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
Delfi militaar-videopodcasti „Eriväelase jutud“ värskes osas analüüsivad saatejuht Robert Käsper ja endine kaitseväelane, tänane reservohvitser, kaitsetööstusettevõtte Vegvisir tootejuht ja kaasasutaja Raido Saremat reaalseid sõjakaadreid Ukrainast.
Vaatluse all on kaadreid ja pilte nii lähivõitlusest kui ka droonisõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.
2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.
Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.
„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.
„Meil säilis õnneks kaine mõistus kuni hommikuni - olime terve öö veel seal,“ rääkis Lihula tulistamisel kiirreageerijana kohal olnud Lõsov.
2020. aastal toimus Lihulas sündmus, kus 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas algul liiklusõnnetuse, põgenes seejärel sündmuskohalt ja tulistas talle järgnevat mootorratturit ja kaht sõiduautot. Hiljem tulistas ta vastu sõitva auto pihta ja politseinike pihta. Kokku sai vigastada kolm inimest, kellest kakas olid lapsed, ja kaks inimest hukkus.
Härmo Lõsov oli nende sündmuste keskel. Kiirreageerijate rühm oli teel lasketiiru, kui neid sündmuspaika appi kutsuti. Lõsov tegeles seal mitme pihta saanud inimesega, andes neile esmaabi. Delfi militaar-podcast’i värskes osas kirjeldab Lõsov sündmusi ning räägib, mis oleks võinud teisiti olla.
„See sündmus pani PPAs väga palju erinevaid rattaid keerlema. Õpiti, et ametnikud võiksid osata meditsiini, neil võiks olla paremad relvad, ja et ka tavapatrullil võiks olla parem ettevalmistus. Ja nüüd, juba neli aastat hiljem, on muutunud nende varustus, riietus ja ettevalmistus,“ sõnas tänane PPA ametnik Lõsov.
„Üks lause, mis veenis mind Rangeri kooli minema, oli „Kui sina seda ära ei tee, siis kes teeb“,“ rääkis üks vähestest Eesti Rangeritest Renee Aluste.
„Rangerite kool teeb sinust teistsuguse inimese, sa tuled sealt alandlikuna tagasi,“ selgitas Aluste rasket 100 päeva Floridas Rangerite koolis. Tegemist on ühe karmima koolitusega, kuhu sõdur saab vabatahtlikult minna. Kursuse läbimisprotsent on alla 50. Kogu ülesehitus on mõeldud simuleerima lahingolukorda, kus erinevaid võitleja ülesandeid tuleb täita pidevas une ja toidu defitsiidis, märjas ja külmas, ning ümbritsetuna kaaslastest, kelle stress on samuti laes.
Renee Aluste on endine erioperatsioonide grupi operaator, tänane Kaitseliidu instruktor ja üks vähestest Rangeritest Eesti Kaitseväes. Delfi militaar-podcast’is rääkis Aluste enda läbielamistest Kaitseväes, Kaitseliidus ja Rangerite koolis, nii õnnestumistest kui ka vigadest.
„Üks lause, mis veenis mind Rangeri kooli minema, oli „Kui sina seda ära ei tee, siis kes teeb“,“ rääkis üks vähestest Eesti Rangeritest Renee Aluste.
„Rangerite kool teeb sinust teistsuguse inimese, sa tuled sealt alandlikuna tagasi,“ selgitas Aluste rasket 100 päeva Floridas Rangerite koolis. Tegemist on ühe karmima koolitusega, kuhu sõdur saab vabatahtlikult minna. Kursuse läbimisprotsent on alla 50. Kogu ülesehitus on mõeldud simuleerima lahingolukorda, kus erinevaid võitleja ülesandeid tuleb täita pidevas une ja toidu defitsiidis, märjas ja külmas, ning ümbritsetuna kaaslastest, kelle stress on samuti laes.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„Meie THeMIS’ed on kasutusel Ukrainas juba kaks aastat ja täna Ukraina armee kasutab neid tõesti eesliinil,“ rääkis Milremi juht Kuldar Väärsi. „Seda me võtame olulise komplimendina, kuna sõdur ei võta eesliinile kunagi kaasa midagi, milles ta täiesti kindel pole. Meil on ka täna laual väga suur Ukraina tellimus, mille ettevalmistamisega praegu tegeleme.“
Praeguse Milrem Robiticsi tegevjuhi ja asutaja taust on hoopis transpordisektoris, kuni tuli mõte hakata tegutsema kaitsevaldkonnas. „Kõik sai alguse sellest, et bussifirma SEBE tõi Tallinna-Tartu liinile täistunnibussid. Uued bussid tähendasid, et riskide maandamiseks viisime me busside remondi Scaniasse, meie töökojad jäid tühjaks, ja me pidime otsustama, kas need kinni panna või leida alternatiivne tegevus. Samal ajal otsis Eesti Kaistevägi koostööpartnerit, kes võiks remontida-hooldada Pasi-soomukeid. Pingutasime kõvasti ja võitsime selle hanke,“ selgitas Väärsi.
Praegu on Milrem Robotics tarninud robootikaplatvorme 19 riiki. See on geograafiliselt kõige suurem ja laiem võrgustik, mis kellelgi üldse maismaarobootika osas täna on. „Ligi 400 inimesega erinevates Euroopa riikides on meil üks suuremaid robootikatiime,“ rääkis Väärsi Delfi militaar-podcast’i uues osas.
„Meie THeMIS’ed on kasutusel Ukrainas juba kaks aastat ja täna Ukraina armee kasutab neid tõesti eesliinil,“ rääkis Milremi juht Kuldar Väärsi. „Seda me võtame olulise komplimendina, kuna sõdur ei võta eesliinile kunagi kaasa midagi, milles ta täiesti kindel pole. Meil on ka täna laual väga suur Ukraina tellimus, mille ettevalmistamisega praegu tegeleme.“
Praeguse Milrem Robiticsi tegevjuhi ja asutaja taust on hoopis transpordisektoris, kuni tuli mõte hakata tegutsema kaitsevaldkonnas. „Kõik sai alguse sellest, et bussifirma SEBE tõi Tallinna-Tartu liinile täistunnibussid. Uued bussid tähendasid, et riskide maandamiseks viisime me busside remondi Scaniasse, meie töökojad jäid tühjaks, ja me pidime otsustama, kas need kinni panna või leida alternatiivne tegevus. Samal ajal otsis Eesti Kaistevägi koostööpartnerit, kes võiks remontida-hooldada Pasi-soomukeid. Pingutasime kõvasti ja võitsime selle hanke,“ selgitas Väärsi.
Praegu on Milrem Robotics tarninud robootikaplatvorme 19 riiki. See on geograafiliselt kõige suurem ja laiem võrgustik, mis kellelgi üldse maismaarobootika osas täna on. „Ligi 400 inimesega erinevates Euroopa riikides on meil üks suuremaid robootikatiime,“ rääkis Väärsi Delfi militaar-podcast’i uues osas.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
Endist PPA peadirektorit tuntakse üldiselt sinises vormis, kuid ilmus podcast’i filmimisele hoopis Kaitseliidu vormis. „Otsustasin võtta härjal sarvist ja saatsin avalduse kodumalevkonda, osutusin valituks ja praegu teeningi riiki nõnda, et olen laskur-pioneer,“ tunnistas Elmar Vaher.
Vaher jutustas põnevaid lugusid 90ndatest, kui kuritegevus oli laes ja juhtumid vägivaldsed. „See oli see aeg, kus sain aru, et elukaaslasele ei tohi öelda kunagi, millal ma koju tulen. Minagi kaotasin oma töö pärast lähisuhte,“ rääkis Vaher oma esimestest aastatest politseinikuna. „Ütlesin, et tulen koju järgmine päev, kuid jõudsin kolm päeva hiljem, sest ma ei teadnud tol hetkel, et satun Kohtla-Järvele ja siis veel Tartusse läbiotsimisele. Kui koju jõudsin, oli spordikott, jalgratas ja suusakott visatud ukse taha.“
Endist PPA peadirektorit tuntakse üldiselt sinises vormis, kuid ilmus podcast’i filmimisele hoopis Kaitseliidu vormis. „Otsustasin võtta härjal sarvist ja saatsin avalduse kodumalevkonda, osutusin valituks ja praegu teeningi riiki nõnda, et olen laskur-pioneer,“ tunnistas Elmar Vaher.
Vaher jutustas põnevaid lugusid 90ndatest, kui kuritegevus oli laes ja juhtumid vägivaldsed. „See oli see aeg, kus sain aru, et elukaaslasele ei tohi öelda kunagi, millal ma koju tulen. Minagi kaotasin oma töö pärast lähisuhte,“ rääkis Vaher oma esimestest aastatest politseinikuna. „Ütlesin, et tulen koju järgmine päev, kuid jõudsin kolm päeva hiljem, sest ma ei teadnud tol hetkel, et satun Kohtla-Järvele ja siis veel Tartusse läbiotsimisele. Kui koju jõudsin, oli spordikott, jalgratas ja suusakott visatud ukse taha.“
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„Lemmikosa K-komando katsetest oli kurikuulus „Kuus minutit“,“ rääkis endine eriüksuse operaator Rauno Roosimägi. „Lonkasin ikka korralikult pärast neid katseid.“
Delfi militaar-podcast’i „Eriväelase jutud“ kolmanda hooaja teises osas avas Roosimägi saladusliku eriüksuse tagamaid ning jutustas, kuidas nägi välja tema tee K-komandosse.
Rauno Roosimägi alustas hoopis politseis, mille järel läks ajateenistusse ning siis astus K-komandosse. Eesti politseis on ta töötanud ka juhipositsioonidel ning kasutab nüüd oma teadmisi erasektoris.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
„Lemmikosa K-komando katsetest oli kurikuulus „Kuus minutit“,“ rääkis endine eriüksuse operaator Rauno Roosimägi. „Lonkasin ikka korralikult pärast neid katseid.“
Delfi militaar-podcast’i „Eriväelase jutud“ kolmanda hooaja teises osas avas Roosimägi saladusliku eriüksuse tagamaid ning jutustas, kuidas nägi välja tema tee K-komandosse.
Rauno Roosimägi alustas hoopis politseis, mille järel läks ajateenistusse ning siis astus K-komandosse. Eesti politseis on ta töötanud ka juhipositsioonidel ning kasutab nüüd oma teadmisi erasektoris.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„Saab päris asju harjutada nii, nagu päriselt seda teeksid,“ ütles Hoppe USAs toimuvast sõjaväemeedikute treenimise programmist Live tissue training (LTT) rääkides. „Põhimõtteliselt iga päev sai laskehaavadega tegeleda.“
„Eriväelase jutud“ alustas oma kolmandat hooaega episoodiga, kus saatejuht Robert Käsper vestles endise eriväelase ja parameediku Allar Hoppega.
Hoppe kogemuspagas on lai: ta on käinud läbi mitu meditsiinialast treenimisprogrammi ning teeninud Aafrikas. „Kuna Prantsusmaa pole NATO täisliige, oli koostöö prantsuse sõduritega päris keeruline. Nendel, kes on nendega koos teeninud, tekitab ilmselt siiani külmavärinaid fraas „New plan!“ ehk plaani järgimine oli neile võõras,“ rääkis ta enda kogemusest Aafrikas.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
„Saab päris asju harjutada nii, nagu päriselt seda teeksid,“ ütles Hoppe USAs toimuvast sõjaväemeedikute treenimise programmist Live tissue training (LTT) rääkides. „Põhimõtteliselt iga päev sai laskehaavadega tegeleda.“
„Eriväelase jutud“ alustas oma kolmandat hooaega episoodiga, kus saatejuht Robert Käsper vestles endise eriväelase ja parameediku Allar Hoppega.
Hoppe kogemuspagas on lai: ta on käinud läbi mitu meditsiinialast treenimisprogrammi ning teeninud Aafrikas. „Kuna Prantsusmaa pole NATO täisliige, oli koostöö prantsuse sõduritega päris keeruline. Nendel, kes on nendega koos teeninud, tekitab ilmselt siiani külmavärinaid fraas „New plan!“ ehk plaani järgimine oli neile võõras,“ rääkis ta enda kogemusest Aafrikas.
Saadet toetavad Lipuvabrik, Balbiino, Maru Defence, Apotheka, Kaitseressursside Amet ja Combat Ready.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“
Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.
Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.
Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.
„See oli tegelikult minu jaoks valus kuulata selliseid uudiseid, et kui paljud inimesed on seoses Ukraina sõja ägenemisega omale Hispaaniasse kortereid ostnud - nii igaks juhuks. Meid on seal juba rohkem kui Soomes eestlasi,“ avaldas Tamm meelt. „Ma mõtlesin, et see ongi kõige õigem hetk näidata, et mul pole Hispaanias korterit, et ma olen kaitseväeohvitser.“
Raivo E. Tamm on üldiselt inimestele tuntud kui näitleja, kellel on selja taga enam kui 100 lavastust, kuid täna tunnevad teda paljud ära rollides Allan Peterson ja baarmen Illar. Tänaseks on tema teekond viinud ta teenima kaitseväkke, Ta on küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC staabiohvitser.
Kaitseliitu astus Tamm 2003. aastal. Ta on kuulunud Tallinna maleva Nõmme malevkonda aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast. Aastatel 2010–2023 oli ta Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Ta on leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.
Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 erakonda Isamaa ning aastatel 2019–2023 oli XIV Riigikogu liige.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“
„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.
Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.
„Tollal oli see tüdrukute ajateenistusse minek nii uus, et minu jaoks tehti üks kabinet vabaks, kompaniiülema abi löödi oma kabinetist välja,“ meenutas Praks oma aastat ajateenistuses. „See polnud kuidagi minu soov ja kaader ei osanud tollal ka kuidagi käituda.“
„Ma ise ei usu sugude vahelisse pidevasse võrdlemisse - ma usun, et sama palju, kui on nõrku ja laiskasid noormehi, on ka naisi,“ rääkis Kärt Praks oma kogemusest naisena kaitseväes.
Saatekülaline Kärt Praks teenib täna riiki mereohvitserina ning annab oma panuse ka nt naiskodukaitse ridades. Tema esimene valik polnud mitte kaitsevägi, vaid rekreatsioonikorraldus ning sportlik eluviis saadab teda tänini. Muuhulgas on ta läbinud täispika Ironmani ning võitnud NATO reservväelaste mitmevõistlusel MILCOMP naiste arvestuses võistkondliku kuldmedali. Vabal ajal peab ta hobikorras talu.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„See jätab oma jälje, et kõigiga, kellega sa koos läksid, sa koju tulla ei saa,“ rääkis Kaitseväe ülemveebel Adoson „Eriväelase juttude“ teise hooaja kaheksandas saates.
Noortele, kes mõtlevad kaitseväelase ametile, soovitab Adoson: „Enda jaoks tuleb selgeks teha, et mis tähendab kaitseväelane olla, et sa pead olema üks päev valmis sõjalises konfliktis olema, siis pole enam valikut.“
Kaitseväe ülemveebel Enn Adoson on pühendanud ennast teenistusele ja juhtimisele, omandanud haridust nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides ja Leedus. Adoson alustas kaitseväe teenistust 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib ta kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina.
Ta on teeninud ühtlasi NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.
„See jätab oma jälje, et kõigiga, kellega sa koos läksid, sa koju tulla ei saa,“ rääkis Kaitseväe ülemveebel Adoson „Eriväelase juttude“ teise hooaja kaheksandas saates.
Noortele, kes mõtlevad kaitseväelase ametile, soovitab Adoson: „Enda jaoks tuleb selgeks teha, et mis tähendab kaitseväelane olla, et sa pead olema üks päev valmis sõjalises konfliktis olema, siis pole enam valikut.“
Kaitseväe ülemveebel Enn Adoson on pühendanud ennast teenistusele ja juhtimisele, omandanud haridust nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides ja Leedus. Adoson alustas kaitseväe teenistust 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib ta kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina.
Ta on teeninud ühtlasi NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Meil oli "sponsorlusena" kast Smirnoff'i viina, rääkisime et me fänname Nõukogude armeed, ja meile toodi kõiksuguseid relvi,“ rääkis Eesti esimese eriüksuse looja ja juht, legendaarne Andrei Ambros.
„Me jõime viina, saime kõik teada, palju seal neid on, mis relvastus neil on, ja andsime tagasisidet oma S2-le,“ jutustas Ambros Klooga seigast „Eriväelase juttude“ teise hooaja seitsmendas osas.
Ambros on omal ajal Eestisse toonud nt jiu-jitsu, tegelenud isiku- ja ihukaitsega, endine kaitseväe ohvitser, instruktor ja muuhulgas pannud aluse esimesele eriüksusele SOG. Täna panustab ta ühiskonda läbi õpetajatöö. Lisaks on tema memuaaride põhjal kirjutatud raamat „SOG. Eesti eriüksuse lugu“.
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG) oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999. See pani aluse praegustele eriüksustele.
„Meil oli "sponsorlusena" kast Smirnoff'i viina, rääkisime et me fänname Nõukogude armeed, ja meile toodi kõiksuguseid relvi,“ rääkis Eesti esimese eriüksuse looja ja juht, legendaarne Andrei Ambros.
„Me jõime viina, saime kõik teada, palju seal neid on, mis relvastus neil on, ja andsime tagasisidet oma S2-le,“ jutustas Ambros Klooga seigast „Eriväelase juttude“ teise hooaja seitsmendas osas.
Ambros on omal ajal Eestisse toonud nt jiu-jitsu, tegelenud isiku- ja ihukaitsega, endine kaitseväe ohvitser, instruktor ja muuhulgas pannud aluse esimesele eriüksusele SOG. Täna panustab ta ühiskonda läbi õpetajatöö. Lisaks on tema memuaaride põhjal kirjutatud raamat „SOG. Eesti eriüksuse lugu“.
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG) oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999. See pani aluse praegustele eriüksustele.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on vaja suurendada samuti tegevväelaste arvu, suund on jõuda 4100 tegevteenijani, kelle arv jääb praegu 3500 ja 3700 vahele. „Kõige kriitilisem ressursi vaatest on õhutõrje pool, teised elemendid on ikka enam-vähem väes olemas,“ rääkis kaitseminister podcast’is „Eriväelase jutud“
.Ajateenistuse pikendamisest rääkides sõnas Pevkur, et see sai juba ära tehtud - ajateenistus on nüüd osaliselt 12-kuune. „Intensiivsus ja töö iseloom on eri üksustel nii erinev, igal pool pole seda kindlasti vaja.“
Hanno Pevkur on Kaja Kallase teise ja kolmanda valitsuse kaitseminister. Riigikokku valiti ta esmalt 2007. aastal, millele eelnevalt töötas juristina. Pevkur on läbi aastate tegutsenud siseministri, justiitsministri ja sotsiaalministrina. Lisaks on ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ning 2012. aastast Eesti Võrkpalli Liidu president.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on vaja suurendada samuti tegevväelaste arvu, suund on jõuda 4100 tegevteenijani, kelle arv jääb praegu 3500 ja 3700 vahele. „Kõige kriitilisem ressursi vaatest on õhutõrje pool, teised elemendid on ikka enam-vähem väes olemas,“ rääkis kaitseminister podcast’is „Eriväelase jutud“.
Ajateenistuse pikendamisest rääkides sõnas Pevkur, et see sai juba ära tehtud - ajateenistus on nüüd osaliselt 12-kuune. „Intensiivsus ja töö iseloom on eri üksustel nii erinev, igal pool pole seda kindlasti vaja.“
Hanno Pevkur on Kaja Kallase teise ja kolmanda valitsuse kaitseminister. Riigikokku valiti ta esmalt 2007. aastal, millele eelnevalt töötas juristina. Pevkur on läbi aastate tegutsenud siseministri, justiitsministri ja sotsiaalministrina. Lisaks on ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ning 2012. aastast Eesti Võrkpalli Liidu president.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
NB! Seda episoodi soovitame vaadata videos Delfi Forte lehelt!
„See on olnud hämmastav, et Ukraina, kellel sisuliselt enda merevägi puudub, on Musta mere laevastikule palju kahju teinud,“ rääkisid Raido Saremat ja saatejuht Robert Käsper.
„Meil ei pea olema enda mereväge, et sõdida mereväe vastu,“ selgitas Saremat meredroonide ja rakettide võimekust mereväe vastu Ukraina sõja käigus.
Delfi militaar-podcast’i teise hooaja viiendas osas vaadati ja analüüsiti videoid Ukraina sõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
NB! Seda episoodi soovitame vaadata videos Delfi Forte lehelt!
„See on olnud hämmastav, et Ukraina, kellel sisuliselt enda merevägi puudub, on Musta mere laevastikule palju kahju teinud,“ rääkisid Raido Saremat ja saatejuht Robert Käsper.
„Meil ei pea olema enda mereväge, et sõdida mereväe vastu,“ selgitas Saremat meredroonide ja rakettide võimekust mereväe vastu Ukraina sõja käigus.
Delfi militaar-podcast’i teise hooaja viiendas osas vaadati ja analüüsiti videoid Ukraina sõjast. Kõik videod on saadud avalikest allikatest läbi Telegrami ning platvormi X.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Meil on meeskonnas spetsialistid, kuid iga mees õpib midagi juurde igalt teiselt erialalt,“ rääkis EOG operaator Delfi militaar-podcasti teise hooaja neljandas osas. „Näiteks peavad meie pioneerid oskama ehitada, elektrit panna - selliseid asju, mille jaoks on üldiselt üksuses olemas üks mees.“
Rääkides EOG-ga liitumise huvilistest, soovitas operaator mitte karta ning lihtsalt proovida. „Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab - kui sinna ei saa, siis saategi aru, et see polnud teie jaoks,“ rääkis ta. „Kuid tuleb enda jaoks läbi mõelda, et miks ma sinna lähen. Valik kestab meil terve teenistuse.“
„Meil on meeskonnas spetsialistid, kuid iga mees õpib midagi juurde igalt teiselt erialalt,“ rääkis EOG operaator Delfi militaar-podcasti teise hooaja neljandas osas. „Näiteks peavad meie pioneerid oskama ehitada, elektrit panna - selliseid asju, mille jaoks on üldiselt üksuses olemas üks mees.“
Rääkides EOG-ga liitumise huvilistest, soovitas operaator mitte karta ning lihtsalt proovida. „Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab - kui sinna ei saa, siis saategi aru, et see polnud teie jaoks,“ rääkis ta. „Kuid tuleb enda jaoks läbi mõelda, et miks ma sinna lähen. Valik kestab meil terve teenistuse.“
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
„Mul on täitsa kindel tunne, et me tegelikult ei adu, et me päriselt peamegi sõjaks valmistuma,“ rääkis Riho Terras.
„Puuduolev vähemalt 1,6 miljardit, mida meil oleks vaja selleks, et oma laskemoonatase viia selleni et meil oleks voimalik sõdida, mida on kindral Herem nüüd juba korduvalt avalikult öelnud, see ei liiguta kellegi kõrvu praegu,“ rääkis Riho Terras seoses praegu arutlusel olevate maksutõusudega Delfi videopodcasti teise hooaja kolmandas osas.
Kindral Riho Terrasega räägiti kogemusest kaitseväe juhatajana tegemistest euroopast julgeolekukeskkonnast ja natuke ka tehnoloogiast.
„Mul on täitsa kindel tunne, et me tegelikult ei adu, et me päriselt peamegi sõjaks valmistuma,“ rääkis Riho Terras.
„Puuduolev vähemalt 1,6 miljardit, mida meil oleks vaja selleks, et oma laskemoonatase viia selleni et meil oleks voimalik sõdida, mida on kindral Herem nüüd juba korduvalt avalikult öelnud, see ei liiguta kellegi kõrvu praegu,“ rääkis Riho Terras seoses praegu arutlusel olevate maksutõusudega Delfi videopodcasti teise hooaja kolmandas osas.
Kindral Riho Terrasega räägiti kogemusest kaitseväe juhatajana tegemistest euroopast julgeolekukeskkonnast ja natuke ka tehnoloogiast.
Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!
„Ma üldiselt ei pea varjama, et töötan politseis, ma ei pea lihtsalt täpsustama,“ rääkis K-komando liige. „Ma isiklikult ei näe mõtet, et peaks siin James Bondi mängima.“
Delfi militaarpodcasti teise hooaja teises osas käis külas kaks K-komando liiget, kelle isikuandmed on salastatud. Avalikkusele pole teada ka üksuse liikmete arv.
Eesti politsei eriüksus K-komando loodi 1991. aastal eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. K-komando tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine, terrorismivastane võitlus ja muud eriväljaõpet nõudvad ülesanded.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
„Ma üldiselt ei pea varjama, et töötan politseis, ma ei pea lihtsalt täpsustama,“ rääkis K-komando liige. „Ma isiklikult ei näe mõtet, et peaks siin James Bondi mängima.“
Delfi militaarpodcasti teise hooaja teises osas käis külas kaks K-komando liiget, kelle isikuandmed on salastatud. Avalikkusele pole teada ka üksuse liikmete arv.
Eesti politsei eriüksus K-komando loodi 1991. aastal eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. K-komando tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine, terrorismivastane võitlus ja muud eriväljaõpet nõudvad ülesanded.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
Podcasti „Eriväelase jutud“ teise hooaja esimene külaline on eelmise hooaja saatejuht Remo Ojaste, kes oli kaheksa aastat eriüksuslane, käies välioperatsioonidel, muuhulgas Afganistanis. Nüüd tegutseb ta Combat Ready juhina ning käib koolitamas ka Kaitseväe Akadeemias. Juhina on ta töötanud ka Milrem Roboticsis.
„Esimene operatsioon oli kohe selline, et kui me alasse sisse lendasime, siis nägin, kuidas helikopteri taga trasserid mööda vuhisesid,“ kirjeldas Remo oma esimest lahingmissiooni Afganistanis, kus nad pidid rühmaga minema kinni võtma kohalikke pahalasi.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Podcasti „Eriväelase jutud“ teise hooaja esimene külaline on eelmise hooaja saatejuht Remo Ojaste, kes oli kaheksa aastat eriüksuslane, käies välioperatsioonidel, muuhulgas Afganistanis. Nüüd tegutseb ta Combat Ready juhina ning käib koolitamas ka Kaitseväe Akadeemias. Juhina on ta töötanud ka Milrem Roboticsis.
„Esimene operatsioon oli kohe selline, et kui me alasse sisse lendasime, siis nägin, kuidas helikopteri taga trasserid mööda vuhisesid,“ kirjeldas Remo oma esimest lahingmissiooni Afganistanis, kus nad pidid rühmaga minema kinni võtma kohalikke pahalasi.
Saadet juhib endine erioperaator ja Combat Ready koolitaja Robert Käsper.
Logi sisse ja/või asu Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata saadet podcastina!
Vabadus tuleb välja teenida. See ei ole ainult mõte, vaid see on tegevus, mida nii mõnigi eestlane on võtnud enda südameasjaks. Mida need inimesed on näinud, kaotanud ja selle nimel teinud, just sellest on võimalik kõigil nüüd õppida. Delfi podcast "Eriväelase jutud" avab Eesti vabaduse eest vajadusel elu hinnaga seisjaid teisiti kui oleme meedias tavaliselt harjunud. Aastaid kaitseväes erioperatsioonide väejuhatuses töötanud, ka mitmetel välismissioonidel osalenud tänane konsultatsiooniettevõtte Combat Ready koolitaja Robert Käsper vestleb "Eriväelase juttudes" inimestega, kelle töö, süda ja kutsumus on otseselt või kaudselt seotud lahinguväljaga. Küsib küsimusi, peab dialoogi ja jõuab teemadeni, milleni ilmselt jõuab vaid sõjaväelane sõjaväelasega rääkides.
